Esmaspäev, 26. september

Välisminister: Meie positsioonid on olnud mõistetavad

Välisminister Urmas Paet vastas Riigikogu liikmete Tõnis Lukase, Helir-Valdor Seederi, Peeter Tulviste ja Trivimi Velliste 1. juunil esitatud arupärimisele Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimise kohta (nr 160).

Välisminister ütles, et Riigikogu ratifitseerimisotsus koos Riigikogu menetluse käigus täiendusena tulnud preambulaga ei ole kindlasti Eesti välispoliitikat kuidagi kahjustanud. Ratifitseerimisotsuses kirjutatu on olnud kõigile teada juba pikka aega ja mingisuguseid uusi elemente seal ei ilmnenud, pigem isegi teatud mõttes vastupidi. “Kui on olnud Vene poolel ka etteheiteid, et justkui Eestil oleks täiendavaid territoriaalseid nõudmisi, siis seesama preambula tekst selles ratifitseerimisseaduses ka selle olukorra välistab, kuna seal on mustvalgel kirjas, et 18. mail sõlmitud piirilepped, muudavad Tartu rahu seda sätet, mis räägib piirijoone kulgemisest,” märkis Paet. Riigikogu ratifitseerimise otsus ei ole Eesti välispoliitikat kuidagi halvasti mõjutanud. “Viimaste kuude jooksul oleme saanud kinnituse ka oma partneritelt Euroopa Liidus ja NATO-s, kus meie positsioonid on olnud selgeltmõistetavad,” sõnas välisminister.

Käsitledes Eesti-Vene piirilepete tulevikku ütles Paet, et kahepoolsed lepped saavad jõustuda siis, kui mõlemal poolel on selleks tahe. Paraku on Vene pool nüüd viimastel kuudel näidanud, et neil praegu seda tahet ei ole. “See, mida Eesti ja Euroopa Liit teha saab, on jätkuvalt hoida küsimust kui lõpetamata teemat üleval erinevatel kohtumistel, nii Euroopa Liidu Venemaa formaadis kui võimalikel kahepoolsetel kohtumistel.”

Teisipäev, 27. september

Peaminister andis parlamendile üle 2006. aasta riigieelarve seaduse eelnõu

Peaminister Andrus Ansip andis Riigikogule üle järgmise aasta riigieelarve projekti. Eelnõu üleandes väljendas ta heameelt Eesti majanduse kiire kasvu üle ning tänas kõiki, kes on oma tööga sellesse panustanud. Riigieelarve mahuks on 61,2 miljardit krooni, võrreldes tänavuse aastaga on järgmise aasta eelarve maht kasvanud 15%. Ansip rõhutas, et vaatamata eelarveliste vahendite kasvule ei tohi riiklik rahanduspoliitika kõrvale kalduda konservatiivsest eelarvepoliitikast ja põhimõttest headel aegadel säästa. Ühtlasi nentis Ansip, et pikaajalise majanduskasvu hoidmine ei ole kerge ülesanne. Majanduskasvu jätkumiseks tuleb tema sõnul alandada tulumaksu 20%-ni. “Majanduskasv teeb võimalikuks ammuoodatud pensionitõusu ning mitmed teised olulised sotsiaalsed sammud,” märkis ta.

Riigikogu lõpetas Kaarel Pürgi, Mai Treiali ja Leino Mägi algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muumise seaduse eelnõu (679 SE) teise lugemise.

47 poolthäälega (vastu 26) katkestas Riigikogu Peeter Kreitzbergi, Ivari Padari, Jarno Lauri, Kadi Pärnitsa, Eiki Nestori, Katrin Saksa, Sven Mikseri, Jüri Tamme ja Mark Soosaare algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse täiendamise ja muutmise seaduse eelnõu (633 SE) teise lugemise.

Riigikogu lõpetas järgmiste eelnõude esimese lugemise:

Trivimi Velliste, Mark Soosaare ja Imre Sooääre algatatud muinsuskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (674 SE).

Riigikaitsekomisjoni algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (683 SE).

Õiguskomisjoni algatatud kohtutäituri seaduse muutmise seaduse eelnõu (670 SE).

Menetlusest lükati tagasi järgmised eelnõud:

46 poolthäälega (vastu 21) Res Publica fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning alaealise mõjutusvahendite seaduse muutmise seaduse eelnõu (654 SE).

38 poolthäälega (vastu 15) Riigikogu liikmete Aivar Õuna ja Peeter Tulviste algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (693 SE).

Kolmapäev, 28. september Riigikogu võttis vastu tööturgu reguleeriva seaduse

Riigikogu võttis 65 poolthäälega (6 vastu) vastu valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (611 SE), mis täiustab tööturuteenuste ja -toetuste pakkumise süsteemi ning täiendab tööotsingu nõudeid. Seadus asendab jõustudes praegu kehtiva tööturuteenuse seaduse ning töötu sotsiaalse kaitse seaduse. Seadus reguleerib töötuna ja tööotsijana arvelolemist, tööturuteenuste osutamist ning töötutoetuse maksmist. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2006.

Riigikogu lõpetas nelja eelnõu teise lugemise:

valitsuse algatatud äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu (552 SE);

valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (669 SE);

valitsuse algatatud Maksu- ja Tolliameti struktuurireformiga seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (676 SE);

valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (621 SE). Isamaaliidu fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletustulemus: 17 poolt, 36 vastu.

Riigikogu lõpetas 11 eelnõu esimese lugemise:

valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse muutmise seaduse eelnõu (666 SE); Isamaaliidu fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletustulemus: 7 poolt, 46 vastu;

valitsuse algatatud “ Riigi 2005. aasta lisaeelarve” seaduse eelnõu (736 SE);

valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse, investeerimisfondide seaduse, krediidiasutuste seaduse, väärtpaberituru seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (724 SE);

valitsuse algatatud e-raha asutuste seaduse eelnõu (725 SE);

valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõu (731 SE);

valitsuse algatatud hoiuste intresside maksustamise ja intressidealase teabevahetuse kokkulepete ratifitseerimise seaduse eelnõu (719 SE);

valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Kanada vahelise sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (704 SE);

valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “”Eesti keskkonnastrateegia aastani 2010 kinnitamine” eelnõu (652 OE);

valitsuse algatatud Riigikogu otsuse “Rahvusooperi Estonia poolt täiendava laenu võtmisega nõustumine” eelnõu (713 OE);

valituse algatatud hädaolukorraks valmisoleku seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (712 SE);

valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (706 SE). Isamaaliidu fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletustulemus: 5 poolt, 24 vastu.

Infotunnis vastas regionaalminister Jaan Õunapuu küsimustele valitsuse ja kohalike omavalitsuste vaheliste läbirääkimiste ja maavanemate määramise kohta. Haridus- ja teadusminister Mailis Reps vastas küsimustele õpetajate palkade, investeeringute ja koolitoidu kohta. Sotsiaalminister Jaak Aab vastas küsimustele alampalga üle peetavate läbirääkimiste ja HIV leviku kohta.

Neljapäev, 29. september

Õiguskantsler Allar Jõks esines Riigikogu ees ettekandega “Ülevaade õigustloovate aktide kooskõlast põhiseaduse ja seadustega ning põhiseaduslike õiguste ja vabaduste tagamisest.”

Möödunud aastal laekus õiguskantslerile 2353 avaldust, millest menetlusse võeti iga kolmas. Kolmandik menetlusse võetud avaldustest käsitles põhiseaduslikkuse järelevalve ning ülejäänud põhiõiguste vabaduste kaitse küsimusi. Ettekandes tõstis Jõks üles mitmeid lahendamata probleeme.

Riigikogu osas nentis õiguskantsler, et vaatamata korduvale tähelepanu juhtimisele põhiseadusega vastuolus olevale olukorrale, milles Riigikogu liikmed kuuluvad riigiäriühingute nõukogudesse, ei ole seda probleemi siiani lahendatud. Vastuolu lahendamine on Jõksi sõnul Riigikogu juhatuse pädevuses, kes peab seaduse järgi kontrollima nõuet, et Riigikogu liige ei oleks samaaegselt teises riigiametis. Kui see nõue pole täidetud lõppevad Riigikogu liikme volitused ennetähtaega. Õiguskantsler soovitas Riigikogu juhatusel kujunenud olukorda lahendada ning meenutas, et Riigikohus on 1994. aastal tunnistanud põhiseadusevastaseks Riigikogu liikmete kuulumise riigiettevõtete haldusnõukogudesse.

Elanikkonna vähem kindlustatud inimeste põhiseaduslike õiguste tagamiseks tuleb õiguskantsleri järgi kehtestada regulatsioon toimetulekutoetuste määrade arvutamiseks. See peaks põhinema vaesuspiiri arvutamise metoodikal ning selle alusel tuleks toimetulekutoetuse määr üle vaadata igal aastal.

Vaadeldava perioodi õiguskantsleri prioriteetide hulka kuulusid ka tervisekaitse ning isikuandmete käitlemise küsimused. Samuti nentis Jõks, et ilmnenud on tagasilöögid avalikke ülesandeid täitvate eraõiguslike isikute tegevuses ning ootamatuid juriidilisi probleeme on tekitanud Euroopa Liidu õiguse rakendamine.

Pärast esimese päevakorrapunkti lõppu asuti menetlema valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (669 SE) kolmandat lugemist. Seadus võeti 52 poolthäältega vastu. Seadusega laiendatakse koolilõuna toetuse saajate hulka seniselt 1. - 4. klassi õpilastelt kõigile põhiharidust omandavate õpilastele.

Riigikogu istungi stenogrammid leiab aadressilt: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus