Esmaspäev, 10. veebruar

Riigikogu ees andis ametivande Riigikogu asendusliige Jüri Martin. Ametivande andis ka siseminister Toomas Varek.

* * *
Vabariigi Valitsus võttis algatajana menetlusest tagasi järgmised eelnõud:

Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seaduse eelnõu (711 SE), töölepingu seaduse eelnõu (796 SE), raudteeseaduse eelnõu (1257 SE), tarbijakaitse seaduse eelnõu (1280 SE), ühistranspordiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (1288 SE) ja Riigikogu otsuse “ Eesti rahvusliku liiklusohutusprogrammi aastateks 2003-2015 heakskiitmine” eelnõu (1281 OE).

Vabas mikrofonis võtsid sõna Tõnis Lukas, Tiit Toomsalu, Arvo Haug, Vootele Hansen, Mart Nutt, Enn Tarto, Jüri Adams, Kalle Jürgenson, Arvo Sirendi ja Tõnu Kauba.

Teisipäev, 11. veebruar

Riigikogu võttis 49 poolthäälega vastu Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse (1157 SE). Seadus reguleerib elektrienergia tootmist, edastamist, müüki, eksporti, importi ja transiiti ning elektrisüsteemi majanduslikku ja tehnilist juhtimist. Seadus näeb ette elektrituru toimimise põhimõtted, lähtudes vajadusest tagada põhjendatud hinnaga, keskkonnanõuete ja tarbija vajaduste kohane tõhus elektrivarustus ning energiaallikate tasakaalustatud, keskkonnahoidlik ja pikaajaline kasutamine. Seadus jõustub 2003. aasta 1. juulil, §-d 15, 16 ja 18 jõustuvad 2005. aasta 1. jaanuaril, § 4 lõige 5, § 29 lõige 6, § 70 lõige 5 ning § 74 lõiked 4 ja 5 jõustuvad eraldi seadusega Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga. Käesoleva seadusega tunnistatakse kehtetuks energiaseadus. Seaduse vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 9 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis 55 poolthäälega vastu majanduskomisjoni algatatud kaugkütteseaduse (1202 SE). Seadus reguleerib soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvaid tegevusi kaugküttevõrgus ning võrguga liitumist. Seadus jõustub 2003. aasta 1. juulil. Seaduse vastu hääletas 2 ja erapooletuks jäi 3 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis 48 poolthäälega vastu Vabariigi Valitsuse algatatud telekommunikatsiooniseaduse §-ga 108.1 täiendamise seaduse (1110 SE). Nimetatud paragrahv sätestab kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu tehnilise loa väljastamisega seonduva. Seaduse vastu hääletas 19 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi.

Riigikogu võttis 65 poolthäälega vastu Riigikogu liikmete Ignar Fjuki, Liia Hänni, Tunne Kelami, Peeter Kreitzbergi ja Toomas Savi algatatud Riigikogu kodukorra seaduse (1222 SE). Uue Riigikogu kodukorra seaduse eesmärk on muuta Riigikogu tegevus avalikkusele paremini mõistetavaks ja jälgitavaks, tagada komisjonide istungite kui Riigikogu töövormi suurem tähtsustamine, suurendada fraktsioonide osa Riigikogu tegevuse kujundamisel. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks ei jäänud keegi.

Riigikogu võttis 33 poolthäälega vastu Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud raskeveokimaksu seaduse muutmise seaduse (1164 SE). Seadusega sätestatakse raskeveokimaksu rakendamine alates 2004. aasta 1. jaanuarist. Seaduse vastu hääletas 1 Riigikogu liige, erapooletuks ei jäänud keegi.

Riigikogu võttis 25 poolthäälega vastu Riigikogu liikme Jaak Aabi algatatud raamatupidamise seaduse rakendamisega seonduvate seaduste muutmise seaduse (1295 E). Redaktsioonilised muudatused puudutavad audiitortegevuse seadust, Eesti Haigekassa seadust, investeerimisfondide seadust, Kaitseliidu seadust, konkurentsiseadust ja krediidiasutuste seadust. Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Seaduse vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.

Riigikogu võttis 24 poolthäälega vastu Riigikogu võttis poolthäälega vastu rahanduskomisjoni algatatud intellektuaalset omandit rikkuva kauba sisse- ja väljaveo tõkestamise seaduse muutmise seaduse (1264 SE). Seadusmuudatus võimaldab konfiskeeritud võltsitud rõivad ja jalatsid pärast nendelt lubamatute tähiste eemaldamist ja õiguste omajalt kirjaliku nõusoleku saamist üle anda riigi või kohaliku omavalitsuse tervishoiu- või hoolekandeasutustele. Konfiskeeritud rõivaste ja jalatsite tervishoiu- või hoolekandeasutustele üleandmise korra kehtestab rahandusminister määrusega. Käesolev seadus jõustub tagasiulatuvalt alates 2002. aasta 1. septembrist. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks ei jäänud keegi.

Riigikogu võttis 25 poolthäälega vastu põhiseaduskomisjoni algatatud õiguskantsleri seaduse muutmise ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse (1265 SE). Käesoleva seadusega laiendatakse õiguskantsleri pädevust järelevalvealuste subjektide osas isikute põhiõiguste ja vabaduste tagamise kontrollimisel ning antakse volitus lahendada eraisikute vahelisi diskrimineerimisvaidlusi. Muudatused puudutavad ka täitemenetluse seadustikku ning individuaalse töövaidluse lahendamise seadust. Seadus jõustub 2004. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.

Riigikogu võttis 55 poolthäälega vastu põhiseaduskomisjoni algatatud kohtumenetluse seaduste muutmise seaduse (1266 SE). Käesolev seadus on seotud õiguskantsleri seaduse muutmise ja sellega seotud seaduste muutmise seadusega ning puudutab nii tsiviilkohtumenetluse seadustikku kui halduskohtumenetluse seadustikku. Muudatuste sätestamise eraldi seadusena on tinginud Riigikogu senine praktika menetleda eraldi põhiseaduse §-s 104 nimetatud seadusi (nn konstitutsioonilised seadused) ja lihtseadusi. Seadus jõustub 2004. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks ei jäänud keegi.

Riigikogu võttis 33 poolthäälega vastu Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse (1292 SE). Käesoleva seadusega sätestatakse vastutus põllumajandussaaduste kvaliteediklassidesse määramise nõuete ja andmete esitamise nõuete rikkumise eest. Väärtegude kohtuvälise menetlemise kohustus on Veterinaar- ja Toiduametil ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametil. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks ei jäänud keegi.

Riigikogu võttis 27 poolthäälega vastu Riigikogu liikmete Tõnu Kauba, Peeter Kreitzbergi, Endel Paapi, Nelli Privalova, Viive Rosenbergi, Ants Ruusmanni, Mihhail Stalnuhhini, Vladimir Velmani ja Jüri Võigemasti algatatud töö- ja puhkeaja seaduse § 24 muutmise seaduse (1239 SE). Seaduse eesmärk on laiendada doonorite arvu ja seega suurendada verevarusid. Seadusmuudatuse kohaselt on tööandja kohustatud lubama doonoriks oleva töötaja töölt ära vere loovutamise ajaks. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks ei jäänud keegi.

Riigikogu võttis 34 poolthäälega vastu Riigikogu liikmete Ignar Fjuki, Liia Hänni, Kalev Kotkase, Kalev Kuke, Andres Lipstoki, Laine Tarvise ja Toomas Vilosiuse algatatud püsiasustusega väikesaarte seaduse (1234 SE). Käesolev seadus sätestab erisused, mis tulenevad püsiasustusega väikesaarte saareliste tingimuste eripärast ning ei ole sätestatud teiste seadustega. Püsiasustusega väikesaared on Abruka, Kihnu, Manija, Piirissaar, Prangli, Ruhnu, Vilsandi ja Vormsi. Seadus jõustub 2004. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu hääletas 1 ning erapooletuks jäi samuti 1 Riigikogu liige.

Kolmapäev, 12. veebruar

Infotunnis vastasid ministrid Riigikogu liikmete küsimustele.

Välisminister Kristiina Ojuland vastas Trivimi Velliste küsimusele oluliste välispoliitiliste avalduste Riigikoguga kooskõlastamise, Elmar Truu küsimusele Vilniuse grupi Ameerika Ühendriike toetava ühisavalduse, Mari-Ann Kelami küsimusele majandus-ja kommunikatsiooniministri Liina Tõnissoni Moskva visiidi, Andres Tarandi küsimusele välispoliitika idasuuna ja Liia Hänni küsimusele Eesti välispoliitilise sõnumi kohta.

Minister Eldar Efendijev vastas Mart Nuti küsimusele vähemusrahvuste ja Aimar Altosaare küsimusele Narva keelekeskuse tegevuse kohta.

Justiitsminister Märt Rask vastas Sergei Ivanovi küsimusele viimase nelja aasta õigusloome ja Jüri Adamsi küsimusele Pärnu metanoolitragöödia kohtuotsuse kohta.

Riigikogu võttis vastu järgmised seadused:

60 poolthäälega (1 vastu) võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustik (594 SE). Seadustikus sätestatakse kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse kord ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise kord.

57 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valituse algatatud karistusõiguse reformiga seotud seaduste muutmise seadus (1289 SE). Seadus täpsustab karistusõiguse reformiga seotud seadusi lähtudes seaduste kohaldamisel praktilises töös esilekerkinud küsimustest.

59 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud kohtutäituri seaduse, täitemenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (1269 SE). Seadus reguleerib täpsemalt teatud kohtutäituri seaduse vastuvõtmise järel praktikas tõusetunud probleeme, muutes sellega tsiviiltäitemenetluse reeglistiku selgemaks ja tõhusamaks. Olulisim muudatus on kohtutäiturite täiskogu loomine, kes, olemata juriidiline isik, võtab vastu kohtutäituri seaduses sätestatud pädevuse piires kohtutäiturite institutsiooni arendamise ja majandamisega seotud otsuseid.

58 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi üheaastase rahastuslepingu 2001 ratifitseerimise ning Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse muutmise seadus (1301 SE). Seadus ratifitseerib SAPARDi programmi üheaastase rahastuslepingu. Seadus sisaldab ka mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse muudatusi.

55 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe ning selle muutmise protokolli ratifitseerimise seadus (1250 SE). Seadus loob õigusliku aluse nimetatud koostöökokkuleppe ja selle muutmise protokolli rakendamiseks Eesti Vabariigis.

76 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seadus (1187 SE). Seadus sätestab avalikust huvist tulenevad kinnisasja omandamise kitsendused. Nimetatud seaduse tähenduses on avalikuks huviks eelkõige kinnisasjade, mille kõlvikulises koosseisus on põllumajandus- või metsamaad, sihtotstarbelise majandamise edendamine.

65 poolthäälega (1 erapooletu) võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud maareformi seaduse muutmise seadus (1109 SE). Seadus kõrvaldab Eesti õigusaktide vastuolud EL õigusega. Peamised seni säilinud kapitali vaba liikumise piirangud seisnesid välismaalastele ja juriidilistele isikutele tehtud kitsendustes Eestis asuva kinnisvara ja maa omandamisel.

22 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja päästeseaduse muutmise seadus (1262 SE). Seadus täpsustab mõningaid sätteid tulenevalt karmistunud rahvusvaheliste organisatsioonide nõuetest, kelle liikmed me oleme või kelle liikmeks soovime saada.

43 poolthäälega (1 vastu) võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (658 SE). Seadus reguleerib nakkushaiguste tõrje korraldamist ja nakatunud isikule tervishoiuteenuse osutamise korda ning sätestab riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ning juriidilise isiku ja füüsilise isiku kohustused nakkushaiguste ennetamisel ning tõrjel.

22 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud kemikaaliseaduse muutmise seadus (1271 SE). Seadus viib 1998. aastal vastuvõetud seaduse kooskõlla uute kemikaaliohutuse alaste nõuetega ja parandab ilmnenud puudujäägid. Seadus on oluline inimeste tervise kaitse ja keskkonnaohutuse seisukohalt, reguleerides kemikaalide ohutut kasutamist. Kemikaaliseaduse muutmise seaduse rakendamine toob riigile juurde lisakulutusi mürgistusteabe teenistuse käivitamisega Kemikaalide Teabekeskuse juures.

30 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise sõjalise koostöö seadus (1275 SE). Seadus reguleerib Eesti Vabariigi rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemise õiguslikke aluseid.

29 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud riigisaladuse seaduse ja julgeolekuasutuste seaduse muutmise seadus (1283 SE). Seadus annab siseriiklikult seadusliku aluse elektroonilise teabeturbe kui kaasaegses infoühiskonnas üha olulisemaks muutuva nähtuse õiguslikuks reguleerimiseks riigi julgeoleku ja riigisaladuse kaitse valdkonnas, sh volitusnormide andmiseks Vabariigi Valitsusele ning kaitseministrile vastavate rakendusaktide kehtestamiseks.

26 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seadus (1196 SE). Seaduse eesmärk on isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõiguste ja vabaduste kaitsmine kooskõlas avalike huvidega.

22 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud 1992. aasta piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ning kasutamise konventsiooni vee ja tervise protokolli ratifitseerimise seadus (1300 SE).
Vee ja tervise protokolli eesmärk on kaitsta inimese tervist, parandades riikidevahelist koostööd veekaitse ja vee säästliku kasutamise alal, et tagada tervisele ohutu joogivee ja sanitaarabinõude kättesaadavus kogu elanikkonnale.

24 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valituse algatatud vangistusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus (1244 SE). Seadus lahendab vangistusseaduses reguleeritud vabadusekaotuse ja eelvangistuse täideviimise korra ning korraldusega seotud küsimused, mis tõusetusid praktilise töö käigus.

32 poolthäälega (22 vastu) võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seadus (1274 SE). Seadus viib prokuratuuriseaduse kooskõlla avaliku teenistuse seaduse eelnõus heaks kiidetud põhimõtetega üldisest karjäärisüsteemist loobumiseks ning näeb ette riigi peaprokuröri kui prokuratuuri juhi õiguste ja vastutuse suurendamise.

22 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud arvutikuritegevusvastase konventsiooni ratifitseerimise seadus (1176 SE). Konventsiooni eesmärgiks on tõhus võitlus üha kasvava rahvusvahelise arvutikuritegevusega. Konventsiooniga ühtlustatakse rahvusvaheline seadusandlus arvutikuritegevusega seotud valdkondades ning koordineeritakse riikidevahelist koostööd.

Neljapäev, 13. veebruar

Riigikogus toimus olulise tähtsusega riikliku küsimuse ”Ettevalmistused liitumiseks Euroopa Liiduga” arutelu. Ettekandega esines peaminister Siim Kallas, kaasettekandega esines Riigikogu Euroopa asjade komisjoni esimees Tunne Kelam. Välisminister Kristiina Ojuland esitas kaasettekande kirjalikult. Riigikogu liikmed esinesid sõnavõttudega.

Riigikogu kuulas ära AS Narva Elektrijaamade erastamisprotsessi käigu ja kulutuste otstarbekuse väljaselgitamiseks moodustatud Riigikogu uurimiskomisjoni lõpparuande.

Riigikogu kuulas ära AS Eesti Raudtee erastamise käigus toimepandud seaduserikkumiste asjaolude väljaselgitamiseks moodustatud Riigikogu uurimiskomisjoni lõpparuande.

Riigikogu pressitalitus