Esmaspäev, 19. september

Eesti Panga president soovitab eurole üleminekuks konservatiivset majanduspoliitikat

Eesti Panga president Andres Lipstok vastas Riigikogu liikmete Marko Pomerantsi, Taavi Veskimägi ja Olari Taali 30. mail esitatud arupärimisele Maastrichti hinnastabiilsuse kriteeriumide ja riigi eelarvestrateegia kohta (nr 157).

Eesti Panga president rõhutas konservatiivse majanduspoliitika jätkamise vajadust ühisraha euro kasutuselevõtmisel Eestis. Eesti Panga kevadprognoos ennustas 2005. ja 2006. aasta inflatsiooniks vastavalt 3,4% ja 2,7%. “Selle kohaselt võis arvata, et Eesti jaoks on inflatsiooni kriteeriumi täitmine reaalne ehk piiripealne, kuid selliste naftahindade kasvuga, mis viimastel kuudel on toimunud, prognoos kevadel loomulikult ei arvestanud,” nentis Lipstok. Rahandusministeeriumi 2005. aasta suvise prognoosi kohaselt, võib 2005. aasta tarbijahinnaindeksi kasvuks oodata 3,6% ning 2006. aastaks 2,6%. Eesti Pank avalikustab prognoosi muudatused 21. septembril. Ka teistes Euroopa Liidu riikides, eelkõige euro piirkonnas, oodatakse naftahindade kiirest kasvust tulenevalt prognoositust kõrgemat inflatsiooni. Seoses sellega, et Eesti tarbija korvis on kütuse osakaal suurem võrreldes vanade liikmesriikidega, siis võib inflatsiooni erinevus Eesti ja europiirkonna vahel kasvada. “Seetõttu on võimalik inflatsiooni kriteeriumi täitmisega seotud riskide suurenemine eelolevatel kuudel ja sellest tulenevad meile probleemid oma tingimuste täitmisel,” hoiatas Eesti Panga President.

“Eesti Pank peab oluliseks, et riigi majanduspoliitikas juhindutaks nendest kohustustest, mida riik endale võttis,” rõhutas Lipstok. Ta märkis, et jätkuvalt on Eesti majanduspoliitika tugitalaks konservatiivne eelarvepoliitika, rekordilähedase majanduskasvu tingimustes ei toeta Eesti Pank eelarvepoliitika lõdvendamist. Kuigi on tervitatav, et 2005. aasta lisaeelarvest plaanitakse suunata suur osa reservidesse, oleks praeguse majandusolukorra puhul vajalik selges ülejäägis koondeelarvet nii käesoleval kui ka järgmisel aastal. Selle eesmärgiga ei ole kooskõlas valitsussektori kulude rohkem kui 15% kasv 2006. aasta eelarvekavas. Lipstok meenutas, et paljude Euroopa Liidu riikide eelarveprobleemid, sealhulgas suutmatus täita stabiilsuse kasvupakti nõudeid, olid tingitud sellest, et hea majanduskasvu aastatel ei hoitud eelarvet ülejäägis, vaid suurendati kulusid. Lipstok ütles, et seda viga Eesti Pank teha siin riigis ei soovita.

Valitsus kinnitas 1. septembril 2005 eurole üleminekuplaani, mille eesmärgiks on euro kasutuselevõtt 1. jaanuaril 2007. Lipstok juhtis tähelepanu asjaolule, et juhul kui Eesti ei suuda järgmise aasta esimeses pooles hinnastabiilsuse kriteeriume täita, siis on tänasest kõrgema hinnataseme peapõhjuseks naftahindade kiire tõus. “Ei ole põhjust arvata, et Eesti liitumine eurotsooniga lükkuks edasi määramatuks ajaks,” märkis samas Eesti Panga president.

Põllumajandusminister Ester Tuiksoo vastas kolmele arupärimisele: Riigikogu liikmete Imre Sooääre, Tiit Niilo, Sven Sesteri ja Reet Roosi 18. mail esitatud arupärimisele infotehnoloogiliste lahenduste kohta põllumajandus- ja maaelu valdkonnas (nr 154); Riigikogu liikmete Imre Sooääre, Marko Pomerantsi ja Henn Pärna 2. juunil esitatud arupärimisele suurtootjate eelistamise kohta piimatootmises (nr 161) ja Riigikogu liikmete Tiit Niilo ja Imre Sooääre 9. juunil esitatud arupärimisele salmonelloosi epideemia kohta AS-s Tallegg (nr 162).

Teisipäev, 20. september

Riigieelarve kontrolli komisjon jätkab kuueliikmelisena

Riigikogu lükkas menetlusest tagasi järgmised eelnõud:

42 poolthäälega (vastu 28) Isamaaliidu fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse “Riigieelarve kontrolli komisjoni moodustamine” muutmise eelnõu (686 OE). Otsuse eesmärk oli muuta komisjon taas seitsmeliikmeliseks nimetades komisjoni liikmeks Liina Tõnissoni.

45 poolthäälega (vastu 17, erapooletuid 3) Riigikogu liikme Mark Soosaare algatatud ringhäälinguseaduse § 31 muutmise seaduse eelnõu (685 SE).

44 poolthäälega (vastu 29) Res Publica fraktsiooni algatatud maareformi seaduse muutmise seaduse eelnõu (696 SE).

Kolmapäev, 21. september Valitsus andis Riigikogule üle lisaeelarve

Peaminister Andrus Ansip esines poliitilise avaldusega seoses 2005. aasta lisaeelarve üleandmisega Riigikogule. Ansip märkis, et Eesti majanduse edukus on võimaldanud koostada lisaeelarve tuludega mahuga 2,16 miljardit ja kulude mahuga 1,89 miljardit krooni. Paranenud maksudistsipliin ja kasvav eksport on loonud võimaluse nii pensionitõusu kindlustamiseks kui investeeringuteks tervishoidu ja haridusse. Esitatav lisaeelarve on suure valitsussektori ülejäägiga - 332,7 miljonit krooni, millest riigieelarve tulude ja kulude vahe on 269,3 miljonit krooni. “Valitsus ei ole läinud kaasa kiusatusega teha populaarseid kuid lühinägelikke kulutusi, oleme koostanud tulevikku vaatava lisaeelarve,” rõhutas Ansip. 2005. aasta lisaeelarve on koostatud ka “eelarve- ja rahanduspoliitiliselt vastutustundlikult,” selgitas peaminister.

Läbirääkimistel võtsid sõna Riigikogu liikmed Jaanus Männik, Taavi Veskimägi, Eiki Nestor, Ain Seppik ja Meelis Atonen.

Riigikogu võttis 59 poolthäälega vastu valitsuse algatatud kaitseväe distsiplinaarseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse (639 SE), mille eesmärgiks on korrastada, lihtsustada ja muuta paremini toimivaks kaitseväes kehtiv distsiplinaarmenetluse kord. Samuti tehti seadusesse täiendusi probleemide lahendamiseks, mis olid üles kerkinud seaduse rakendamisel.

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu teise lugemise:

valitsuse algatatud notariaadialaste seaduste muutmise seaduse eelnõu (575 SE);

valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse eelnõu (611 SE).

Riigikogu lõpetas seitsme eelnõu esimese lugemise:

valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (689 SE);

valitsuse algatatud kasutatud tuumakütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ühendkonventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (684 SE);

valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõu (675 SE);

valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Leedu Vabariigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE);

valitsuse algatatud toote ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (702 SE);

valitsuse algatatud ülikooliseaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu (699 SE);

valitsuse algatatud ülikooliseaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu (700 SE).

Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip Riigikogu liikmete küsimustele ministrite tööjaotuse, riigivalitsemise ja valitsuskabineti koosseisu kohta.

Siseminister Kalle Laanet vastas küsimusele politseiametile ruumide rentimise otstarbekuse kohta.

Neljapäev, 22. september

Riigikogus ei toimunud eelnõude menetlemist.

Riigikogu istungite stenogrammid leiate internetist: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus