Esmaspäev, 27. jaanuar

Riigikogu ees andis ametivande Riigikogu asendusliige Signe Kivi.

Riigikogu kuulas ära vastuse ühele arupärimisele.

Õiguskantsler Allar Jõks vastas Riigikogu liikme Toivo Jürgensoni poolt 5. detsembril esitatud arupärimisele Tallinna Linnavolikogus vastuvõetud üüri piirmäära kehtestava määruse vastavusest põhiseadusele ja elamuseadusele.

Vabas mikrofonis võtsid sõna Mai Treial ja Tõnu Kauba.

Teisipäev, 28. jaanuar

Riigikogu võttis 74 poolthäälega vastu Vabariigi Valitsuse, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Riigikogu liikme Lauri Vahtre algatatud Eesti Vabariigi seaduse Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide kohta muutmise seaduse (1184 SE, 1193 SE, 1207 SE ja 1216 SE). Muudatuste kohaselt ei maksta Riigikogu liikmele enam esinduskulusid 20 % ametipalgast, vaid hüvitatakse Riigikogu liikmetele kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30 % Riigikogu liikme ametipalgast Riigikogu juhatuse kehtestatud korras. Parlamendipension on käesoleva seaduse kohaselt Riigikogu VII, VIII ja IX ning Ülemnõukogu XII koosseisu liikmele või toitjakaotuspensionina tema perekonnaliikmele määratav ja makstav riiklik pension. Seaduse pealkiri muudeti Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide seaduseks ning see jõustub X Riigikogu volituste alguspäeval. Seaduse vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.

Riigikogu võttis 42 poolthäälega vastu majanduskomisjoni algatatud tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse (1080 SE). Käesolev seadus reguleerib tööstusomandi kaitse seaduste alusel asutatud tööstusomandi registrite staatust, registripidajat, tema staatust ja finantseerimist, tööstusomandi apellatsioonikomisjoni staatust ja finantseerimist ning reguleerib registrite pidamist ja registripidaja otsuste ning tööstusomandi esemete õiguskaitse kohtueelset vaidlustamist apellatsioonikomisjonis. Seadus jõustub 2004. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks ei jäänud keegi.

Riigikogu võttis 47 poolthäälega vastu Riigikogu liikmete Urmas Lahe ja Kalev Kallo algatatud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse (938 SE). Käesolev seadus sätestab ettevõtluse riikliku toetamise ning laenu- ja liisingulepingute riikliku tagamise alused, põhimõtted ja korraldamise. Seadus jõustub 2003. aasta 1. mail. Seaduse vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.

Riigikogu võttis 42 poolthäälega vastu Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini, Peeter Kreitzbergi, Viive Rosenbergi ja Olev Raju algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 muutmise seaduse (736 SE). Muudatused puudutavad lasteasutuste rahastamist ja seal töötavate pedagoogide töö tasustamist. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks ei jäänud keegi.

Majanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Riigikogu liikme Jaak Aabi algatatud raamatupidamise seaduse rakendamisega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (1295 SE) esimene lugemine

Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Riigikogu liikmete Andres Tarandi, Liis Klaari, Kalev Kotkase ja Enn Tarto algatatud Riigikontrolli seaduse § 19 täiendamise seaduse eelnõu (1233 SE) esimene lugemine.

Maaelukomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse täiendamise seaduse eelnõu (1292 SE) esimene lugemine.

Maaelukomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Riigikogu liikmete Rainis Ruusamäe, Teet Helmi ja Ülo Tootseni algatatud maareformi seaduse § 22.3 lõike 11 kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (1267 SE) esimene lugemine.

Kolmapäev, 29. jaanuar

Infotunnis vastasid ministrid Riigikogu liikmete küsimustele.

Peaminister Siim Kallas vastas Mart Laari küsimusele siseministri tegevuse, Arvo Sirendi küsimusele eestlastest Euroopa Liidus, Mari-Ann Kelami küsimusele valimisnimekirjade, Marju Lauristini küsimusele lastetoetuste ja Rainis Ruusamäe küsimusele välismaalastele maa omandamise piiramise kohta.

Keskkonnaminister Heiki Kranich vastas Aimar Altosaare küsimusele looduskaitsealade rüüstamise ja Vootele Hanseni küsimusele riigi maareservi moodustamise kohta.

Sotsiaalminister Siiri Oviir vastas Mart Meri küsimusele pensionitõusu ja Kadri Jäätma küsimusele ravimihindade kohta.

Riigikogu võttis vastu järgmised seadused:

40 poolthäälega (1 vastu, 1 erapooletu) võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud halduskoostöö seadus (474 SE). Seadus määrab kindlaks füüsilistele ja juriidilistele isikutele riigi ja kohaliku omavalitsuse avaliku halduse ülesannete iseseisvaks täitmiseks volitamise tingimused ja korra ning haldusorganite vahelise ametiabi osutamise alused ja korra.

61 poolthäälega (12 vastu) võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seadus (1242 SE). Seadus heastab riigi poolt tehtud vea ja annab kodakondsuse neile isikutele, kes on siiani end heauskselt pidanud Eesti kodanikuks, kuna riik andis neile Eesti kodaniku passi väljastamisega põhjuse pidada end Eesti kodanikuks.

60 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja välissuhtlemisseaduse muutmise seadus (1273 SE). Seadus täpsustab Vabariigi Valitsuse seaduses Välisministeeriumi valitsemisala, sest teatud ülesanded on vastavalt väljakujunenud praktikale olnud küll Välisministeeriumi täita, aga need olid seaduse tasemel ministeeriumi vastutusalas sätestamata.

50 poolthäälega võeti vastu põhiseaduskomisjoni poolt algatatud Vabariigi Presidendi töökorra seaduse, õiguskantsleri seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seadus (1276 SE). Seadusega viiakse sisse muudatused 3 kehtivasse seadusse. Seadus annab Vabariigi Presidendile võrreldes kehtiva korraga pikema tähtaja ametiisiku kandidaadi esitamiseks Riigikogule, tulenevalt sellest, et kohustuslikku julgeolekukontrolli ei jõua Kaitsepolitseiamet tihtipeale teostada 1 kuu jooksul. Samuti näeb seadus ette kohustuse analoogiliselt õiguskantsleriga kaitseväe juhatajale või ülemjuhatajale oma tagasiastumisest Presidendile teatada 4 kuud ette.

59 poolthäälega võeti vastu põhiseaduskomisjoni algatatud Eesti Panga seaduse, Riigikontrolli seaduse ja kohtute seaduse muutmise seadus (1277 SE). Seadusega viiakse sisse muudatused 3 konstitutsioonilisse seadusse. Riigikogu poolt ametisse nimetatavate ametiisikutele kehtestatakse nõue oma tagasiastumisest teatada ette Vabariigi Presidendile 4 kuud, analoogselt kehtiva õiguskantsleri seaduse regulatsiooniga. Juhtudel, kui ametiisiku volitused on lõppenud ennetähtaegselt tuleb julgeolekukontroll teostada 2 kuu jooksul.

55 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud patendiseaduse ja kasuliku mudeli seaduse muutmise seadus (1100 SE). Seadust muudeti tulenevalt Eesti ühinemisest Euroopa patentide väljaandmise konventsiooniga. Sellega seoses ühtlustati seaduses mõningad sätted Euroopa patendikonventsiooni analoogsete sätetega ja muudeti sõnastust, et see oleks täpsem ja arusaadavam nii siseriiklikule kui ka välismaisele patenditaotlejale.

36 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud patendiõiguse lepingu ratifitseerimise seadus (1116 SE). Patendiõiguse lepingu põhieesmärk on ülemaailmses ulatuses patenditaotluse vorminõuete ja taotluse esitamisega seotud menetlusnormide ühtlustamine lihtsustamaks taotluste esitamist ning vähendamaks menetluse bürokraatlikkust. Vastuvõetud patendiõiguse leping on ülemaailmsetest patendiõiguse harmoniseerimise eesmärgil ettevalmistatavatest lepingutest esimene.

30 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud kaevandamisseadus (965 SE). Seadus sätestab inimese, vara ja keskkonna ohutuse tagamise eesmärgil nõuded mäetööle ja sellega vahetult seotud ning sarnaseid riske sisaldavale geoloogiatööle. Samuti sätestatakse vastutus ja riikliku järelevalve teostamine.

33 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud maagaasiseadus (1158 SE). Seadus reguleerib maagaasi impordi, jaotamise ja müügiga seonduvaid tegevusi gaasivõrgu kaudu ning võrguga liitumist.

50 poolthäälega (4 erapooletut) võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud vedelkütuse seadus (1159 SE). Seadus sätestab kütuseaktsiisi laekumise ja enamkasutatavate mootorikütuste kvaliteedi tagamise eesmärgil vedelkütuse käitlemise alused ja korra, samuti vastutuse seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve teostamise korralduse.

34 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse ning nendega seonduvate seaduste muutmise seadus (1037 SE ja 1125 SE). Seadus täpsustab ja kaasajastab ülikoolide tegevuse korraldamisega seotud mitmeid sätteid. Seadus loob sisekaitselise ja riigikaitselise rakenduskõrgkooli tegevuseks vajaliku õigusliku aluse ning tema tegevuse efektiivsuse ja kvaliteedi tagamiseks vajalikud seadusandlikud eeldused.

23 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus (1254 SE). Seadus näeb ette põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole kooli õppekeel, koostöös kooli, riigi ja kohaliku omavalitsusega tingimuste loomise oma emakeele õppimiseks ja rahvuskultuuri tundmaõppimiseks eesmärgiga säilitada oma rahvuslik identiteet. Vastava korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

31 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 6 muutmise seadus (1270 SE). Seadusega laiendatakse asutuste ja isikute ringi, mille hulgast on Vabariigi Valitsusel õigus nimetada välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks pädevaid organeid ja luuakse võimalus nimetada pädevaks organiks ka muu avalik-õiguslikke ülesandeid täitev asutus.

25 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsiooni ratifitseerimise seadus (1259 SE). Konventsioon määratleb rahvusvahelise õhuveo osapoolte kohustused ja vastutuse ning käsitleb tarbijale tekitatud kahjude hüvitamise küsimusi.

27 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valituse algatatud kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse muutmise seadus (1197 SE). Seadus viib senise regulatsiooni ja terminoloogia kooskõlla tervishoiuteenuste korraldamise seadusega ja haldusmenetluse seadusest tulenevate põhimõtetega ning liberaliseerib munarakudoonorlust puudutavat seadusandlust.

25 poolthäälega ( 3 vastu, 1 erapooletu) võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning toote ohutuse seaduse muutmise seadus (1154 SE). Seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest.

25 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seadus (1286 SE). Seadus sätestab täiendava lapsehooldustasu maksmise kuni lapse üheaastaseks saamiseni lapsehooldustasu saavale vanemale, eestkostjale või lapse hooldajale. Seadust kohaldatakse tagasiulatavalt alates 2003. aasta 1. jaanuarist.

18 poolthäälega (2 vastu) võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seadus (1287 SE). Seadus sätestab tööandja sõiduauto töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks tasuta või soodushinnaga kasutada andmise erisoodustuse hinna ülempiiri, milleks on praegu rahandusministri määruses sätestatud erisoodustuse hind 2000 krooni kuus iga erasõitudeks kasutatud sõiduauto kohta. Täpsem kord erisoodustuse hinna määramiseks igal konkreetsel juhul nähakse ette rahandusministri määruses.

32 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seadus (1260 SE). Seadus tegi redaktsioonilisi parandusi ja ühtlustas käibemaksuseaduse Euroopa Liidus käibemaksuga maksustamist reguleeriva Euroopa Ühenduste Nõukogu Kuuenda Direktiiviga.

47 poolthäälega ( 6 vastu, 1 erapooletu) võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud muuseumiseaduse muutmise seadus (1230 SE). Seadus annab riigile võimaluse riigimuuseumi ülesannete delegeerimiseks lepingu alusel eraõiguslikule juriidilisele isikule.

32 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse ja Mõõdukate fraktsiooni algatatud Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seadus (1258 SE ja 1150 SE). Seadus sätestab piirangud Kultuurkapitali põhikapitali investeeringuteks ning Kultuurkapitali juhtorganite pädevuse ja vastutuse.

30 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud notariaadiseaduse, notari tasu seaduse, tõestamisseaduse, vandetõlgi seaduse ja äriseadustiku muutmise seadus (1243 SE). Notariaadiseadusesse ja notari tasu seadusesse lisati täiendused, mis on tingitud välisriigi kohtuotsuste ja muude täitmisele kuuluvate ametlike dokumentide täitmise ja tunnustamise õiguslike aluste muutumisest seoses Eesti ühinemisega Euroopa Liiduga. Samuti täiendati kõiki notareid ühendava Notarite Koja organite valimisprotseduuri. Täpsustati ka notari vastutust reguleerivat paragrahvi. Vandetõlgi seaduse muudatused puudutavad tulevaste vandetõlkide töö korralduslikku külge.

Riigikogu lõpetas järgmiste eelnõude teise lugemise:

Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituru seaduse eelnõu (1157 SE). Eelnõu saadeti kolmandale lugemisele.

Majanduskomisjoni algatatud kaugkütte seaduse eelnõu (1202 SE). Eelnõu saadeti kolmandale lugemisele

Riigikogu katkestas järgmiste eelnõude teise lugemise:

Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku eelnõu (594 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse eelnõu (1187 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud maareformi seaduse muutmise seaduse eelnõu (1109 SE).

Riigikogu lõpetas järgmiste eelnõude esimese lugemise:

Vabariigi Valituse algatatud karistusõiguse reformiga seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu (1289 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud riigisaladuse seaduse ja julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (1283 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi üheaastase rahastuslepingu 2001 ratifitseerimise ning Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (1301 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud 1992. aasta piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ning kasutamise konventsiooni vee ja tervise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (1300 SE).

Riigikogu ei võtnud vastu järgmist otsust:

Riigikogu otsuse “Umbusalduse avaldamine siseminister Ain Seppikule” eelnõu (1304 OE). Hääletustulemused: 29 poolt, 0 vastu, 0 erapooletut. Otsuse vastuvõtmiseks oli vaja 51 poolthäält. Seega : Riigikogu ei avaldanud siseministrile umbusaldust.

Neljapäev, 30.jaanuar

Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul katkestati Riigikogu liikmete Ignar Fjuki, Liia Hänni, Kalev Kotkase, Kalev Kuke, Andres Lipstoki, Laine Tarvise ja Toomas Vilosiuse algatatud püsiasustusega väikesaarte seaduse eelnõu (1234 SE) teine lugemine.

Riigikogu võttis 28 poolthäälega vastu majanduskomisjoni algatatud andmekogude seaduse muutmise seaduse (1063 SE). Muudatused on seotud riigi infosüsteemide viimaste aastate kiire arenguga ning tingitud andmekogude pidamise kaasajastamise vajadusest. Seaduse eesmärgiks on andmekogude pidamist kindlustavate süsteemide kohta käiva regulatsiooni sätestamine. Seadus jõustub 2003. aasta 1. märtsil, seaduse § 18 2004. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu hääletas 1 Riigikogu liige, erapooletuks ei jäänud keegi.

Riigikogu võttis 35 poolthäälega vastu Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni algatatud korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse (1221 SE). Muudatustega täpsustatakse sätteid, mis reguleerivad altkäemaksust või pistisest teatamise kohustust, majanduslike huvide deklaratsiooni esitamist, toimingupiirangu rikkumist ja korruptiivset tegu. Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Seaduse vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.

Riigikogu võttis 13 poolthäälega vastu Riigikogu liikme Tiit Toomsalu algatatud otsuse Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamise kohta Tallinna linnas ühiselamute erastamise käigus aset leidnud seadusrikkumiste selgitamiseks (1132 OE). Komisjoni kuuluvad Riigikogu liikmed Koit Pikaro, Jevgeni Tomberg ja Tiit Toomsalu. Otsuse vastu hääletas 7 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi.

Riigikogu pressitalitus