Esmaspäev, 12. september Riigikogu avas sügisistungjärgu

Istungjärgu avamisel pidasid kõne Riigikogu esimees Ene Ergma ja Vabariigi President Arnold Rüütel.

Riigikogu täiskogu VI istungjärgu avamisel kõnega esinenud Riigikogu esimees Ene Ergma ütles: “ Istungjärgu üks kodutöid on Euroopa Liidu põhiseadusliku lepingu ratifitseerimine.” Üks asi on seadusandlike küsimuste lahendamine, palju olulisem aga ühine arusaam meie tulevikust ja leppe selgitamine avalikkusele. Põhiseaduse küsimused on pikaajalised, need elavad üle parlamendikoosseisude.

Ergma tõi välja viimase majandusliku analüüsi tulemused mis näitasid, et Eesti riigil läheb kenasti. “Varsti on parlamendil võimalus arutada ka lisaeelarvet, kuid kaugemale lähiaastatest peaksime vaatama nii lisaeelarvet kui ka uut riigieelarvet koostades. Kerge on jagada lubadusi, kerge on asetada eelarvele pidevaid koormisi, et kindlustada hetkeline heaolu või oma võim homseks päevaks,” selgitas Riigikogu esimees.

Ergma kriipsutas alla oma kõnes teadmistepõhise ühiskonna tähtsust Eesti arengustsenaariumis. “Teadmistepõhise ühiskonna aluseks on hea ja kaasaegne haridussüsteem,” märkis ta. “Me teame juba pikemat aega probleeme, olgu selleks süsteemi kallutatus kõrghariduse poole, kutsehariduse vilets olukord, ebamäärasus tasuta ja tasulise õppe vahekorras, õpetajate ja koolide töö liigne reglementeeritus või nigel õppekeskkond.” Ergma arvates on suurimaks probleemiks rahvusvahelisest uuringust selgunud fakt, et võrreldes teiste riikidega väärtustab meie õpetaja oma tööd palju vähem ja õpilastele ei meeldi õppida. Raske on rääkida elukestvat õppest, kui noor inimene lahkub koolist vastumeelsusega õppimise suhtes.

Ergma märkis käsitledes äsjalõppenud maailma parlamentide esimeeste kohtumist New Yorgis:“ Keegi ei kahelnud, et parlamentide mitmepoolset koostööd on väga vaja, mõtted lahknesid aga meetodite ja võimaluste osas.” Rahvusvaheline koostöö on üha enam kujunemas parlamendi töö osaks ja üha suuremal osal meie otsustest on vahetu seos mujal maailmas toimuvaga, meie valikud mõjutavad otseselt teistes riikides toimuvat.

Juuni alguses läbis Riigikogus nädalapikkuse koolituse esimene rühm Gruusia parlamendi ametnikke. Äsjane koolitus oli pikema koostöö algus ja tõotab kujuneda meile vähemalt sama kasulikuks, kui grusiinidele. Eesti alles õpib aitama, seda kogemust tuleb meil laiendada ja süvendada ning mis peamine - iseendale üksikasjalikult lahti mõtestada. Ergma teatas, et New Yorgis toimunud Põhja-Balti parlamentide esimeeste kohtumisel lepiti kokku, et Gruusia-suunalist koostööd hakkab koordineerima Eesti.

Ergma kriipsutas alla, et täna algab meie koosseisu viimane täistööaasta. See on võimalus ja kohustus kasutada oma aega ja jõudu läbimõeldult ning väärikalt. “Meie kohustus on tagada kogu eesti rahvale väärikas elu. Soovin, et kuu aja pärast toimuvad valimised ei tooks parlamenti kampaania vastuolusid ja ühekordseid läbimõtlemata eelnõusid,” rõhutas Ergma.

Vabariigi President Arnold Rüütel rõhutas, et j ärjekordset poliitika-aastat alustades peame enesele taas kord teadvustama, et Eesti riik on taasiseseisvuse 14 aastaga läbinud siirdeprotsessid ning tal lasub kohustus toimida stabiilse ja usaldusväärse osapoolena nii Euroopa Liidus kui NATO-s. Samas ei tohi me unustada, et Eesti riik on “pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus” ning ta peab “tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade”.

Rüütel ütles, et uuel poliitika-aastal on soov näha Riigikogu ja valitsuse põhjalikult läbitöötatud ettepanekuid ja initsiatiivi Euroopa Liidu arengut puudutavates küsimustes. Praegu arutatakse liikmesmaades Euroopa Liidu põhiseaduse lepingu protsessiga seonduvat ja võimalikke tegevuskavasid kujunenud olukorras. Samas näib meie Riigikogu põhiseaduskomisjoni juurde moodustatud vastava ekspertkomisjoni tegevus olevat soikunud.

Euroopa põhiseaduse lepinguga seonduvalt ja samuti iseseisva teemana on siin saalis korduvalt kõneldud ka Eesti Vabariigi põhiseadusest, märkis president. Seni on selles tehtud muudatusi, mida tingis aeg ning meie ühiskonna arengu vajadused ja väljakutsed. Samas pole mitmed ettepanekud põhiseaduse muutmiseks töösse jõudnud, ehkki aeg olnuks küps.

Põhiseaduslikel institutsioonidel on rahva ees ühisvastutus, mis avaldub nii välispoliitika, riigikaitse kui õiguskorra kindlustamise vallas. Seda vastutust ei ole võimalik kanda ilma võimutasandite rolle arvestava ja vastastikku toetava koostööta. “Parteipoliitika või isiklike ambitsioonide eelistamine rahva huvidele ei soodusta sellist koostööd ega anna ka märku ühisvastutuse tajumisest,” rõhutas president.

Riigikogu sügisistungjärgu avamisele lisas pidulikkust koorilaul Eesti Televisiooni lastekoorilt Lii Leetma juhendamisel.

Pärast istungjärgu avamist alustas Riigikogu oma istungit. Siseminister Kalle Laanet vastas Riigikogu liikme Ken-Marti Vaheri arupärimisele organiseeritud kuritegevuse uurimise kohta.

Teisipäev, 13. september

Riigikogu lõpetas Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud maareformi seaduse muutmise seaduse eelnõu (681SE) esimese lugemise. Muu hulgas täpsustakse eelnõuga põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmise, maa munitsipaalomandisse andmise ja riigi maareservi moodustamise korda.

46 poolthäälega (vastu 23) lükkas Riigikogu menetlusest tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 28 muutmise seaduse eelnõu (631 SE).

42 poolthäälega (vastu 19) lükati tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Eesti Vabariigi töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (634 SE).

Kolmapäev, 14. september

Umbusaldusavaldus Mailis Repsile ei leidnud Riigikogus toetust

Riigikogu ei avaldanud umbusaldust Mailis Repsile, sest selle poolt hääletas 35 saadikut. Umbusalduse avaldamiseks oli vaja vähemalt 51 poolthäält. Umbusaldusavalduse haridus- ja teadusministrile Mailis Repsile esitas Marko Mihkelson Res Publica fraktsiooni, Isamaaliidu fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel. Dokumendile oli alla kirjutanud 35 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu säästva arengu strateegia

Riigikogu võttis 51 poolthäälega vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Eesti säästva arengu riikliku strateegia “Säästev Eesti 21” heakskiitmine” (619 OE). Strateegia loob üldise raamistiku riigi eri valdkondade kooskõlaliseks ja tasakaalustatud arenguks ning määratleb üldised pikaajalised arengueesmärgid ja tegutsemissuunad. Rahvusvahelises kontekstis on Säästev Eesti 21 heakskiitmine ja elluviimine vajalik Eesti aktiivseks osalemiseks rahvusvaheliste arenguprotsesside kujundamises. Strateegia rakendamise ja aruandlusega täidab Eesti sarnaselt teiste riikidega Euroopa Liidu ja ÜRO tasandil seatud kohustusi (Euroopa Liidu Lissaboni, Göteborgi ja Cardiffi protsessid näevad ette riigi majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkondade arengute seostamist ning iga-aastast aruandlust seatud eesmärkide täitmisest; 2002. a Johannesburgi tegevuskava kohaselt peavad kõik maailma riigid ja piirkonnad 2005. aasta kevadest andma aru pikaajaliste arengustrateegiate rakendamistulemustest).

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud kaitseväe distsiplinaarseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (639 SE) teise lugemise.

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu esimese lugemise:

valitsuse algatatud töö- ja puhkeaja seaduse ning mereteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (667 SE);

valitsuse algatatud Maksu- ja Tolliameti struktuurireformiga seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (676 SE).

Infotunnis vastas majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar küsimustele ministri majanduslike huvide kohta.

Kultuuriminister Raivo Palmaru vastas küsimusele Pärnu linna muinsuskaitseala laiendamise kohta.

Neljapäev, 15. september

Tamkivilt võeti ära saadikupuutumatus

55 poolthäälega (vastu ja erapooletuid polnud) otsustas Riigikogu ära võtta Jaanus Tamkivilt saadikupuutumatuse. Otsustamisele eelnes õiguskantsler Allar Jõksi ettepanek Riigikogu liikme saadikupuutumatuse äravõtmiseks ja tema kriminaalvastutusele võtmiseks karistusseadustiku § 289 järgi.

Kuressaare linnapeana sooritas Tamkivi kohtus vaidlustatud toiminguid kõnniteede sillutise ja äärekivide ning valgustite paigaldamiseks. Esimese astme kohus mõistis Tamkivi õigeks, sellele kohtuotsusele esitati apellatsioonikaebus. Alates 2. juunist 2005 on Tamkivi Riigikogu asendusliige, kellele laieneb saadikupuutumatus. Kohtumenetluse jätkamiseks oli vajalik rahvaesindaja immuniteedi äravõtmine.

Riigikogu lõpetas Riigikogu liikmete Kaarel Pürgi, Mai Treiali ja Leino Mägi algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (679 SE) esimese lugemise.

35 poolthäälega (18 vastu) lükkas Riigikogu menetlusest tagasi Isamaaliidu fraktsiooni algatatud Eesti Arengufondi seaduse eelnõu (635 SE).

Istungi stenogramm asub aadressil:

http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus