Esmaspäev, 20. jaanuar

Riigikogus kuulati ära vastused kolmele arupärimisele.

Siseminister Ain Seppik vastas Riigikogu liikmete Trivimi Velliste ja Tõnis Lukase poolt 2002. aasta 20. novembril esitatud arupärimisele uimastiäri edendavate arvutimängude kohta.

Keskkonnaminister Heiki Kranich vastas Riigikogu liikmete Kalev Kotkase ja Vambo Kaalu poolt 20. novembril esitatud arupärimisele Eesti kalaturu ja kalanduse konkurentsivõimega seotud probleemide kohta.

Õiguskantsler Allar Jõks vastas Riigikogu liikmete Jaanus Männiku, Jaan Pööri ja Janno Reiljani poolt 21. novembril esitatud arupärimisele Eesti Väärtpaberite Keskregistri seaduse kooskõlast põhiseadusega.

Vabas mikrofonis võtsid sõna Liis Klaar ja Enn Tarto.

Teisipäev, 21. jaanuar

Riigikogus jätkus olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu sotsiaalpartnerluse olukorrast Eesti Vabariigis. Kaasettekannetega esinesid Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Kadi Pärnits, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO juhatuse esimees Toivo Roosimaa ning Eesti Tööandjate Keskliidu tegevdirektor Tiit Laja. Järgnesid Riigikogu liikmete sõnavõtud.

Rahanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul katkestati Mõõdukate fraktsiooni algatatud riigieelarve seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (1024 SE) teine lugemine.

Kolmapäev, 22. jaanuar

Infotunnis vastasid ministrid Riigikogu liikmete küsimustele.

Kaitseminister Sven Mikser vastas Arvo Sirendi küsimusele turvalisuse kasvust Eesti kuulumisel NATO-sse, Trivimi Velliste küsimusele suure pakasega korraldatavate kaitseväe väliõppuste ja Elmar Truu küsimusele kaitseväelaste kasarmute kohta.

Põllumajandusminister Jaanus Marrandi vastas Rainis Ruusamäe küsimusele kinnisasja omandamise kitsenduste, Kalev Kotkase küsimusele kalanduse olukorra ja Janno Reiljani küsimusele SAPARD-i abirahade kasutamise kohta.

Majandus-ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnisson vastas Mart Nuti küsimusele Maanteeameti poolt keeleseaduse täitmise kohta.

Riigikogu võttis vastu järgmised seadused ja otsuse:

55 poolthäälega (1 vastu) võeti vastu Riigikogu liikmete Kalev Kuke ja Mihkel Pärnoja algatatud Eesti Panga seaduse muutmise ja täiendamise seadus (1241 SE). Seadus täiendas Eesti Panga seadust keskpanga eesmärki ja statistika kogumist reguleeritavate sätetega, samuti kaasajastas keskpanga iseseisvuse sätteid, mis võimaldavad Eesti Pangal osaleda Euroopa Keskpankade Süsteemi töös.

44 poolthäälega (2 vastu, 3 erapooletut) võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud üürivaidluse lahendamise seadus (1070 SE). Kohaliku omavalitsuse üksus võib vastuvõetud seaduse alusel asutada üürikomisjoni, mis on kohaliku omavalitsuse üksuse juures asuv üürivaidlusi lahendav sõltumatu organ. Eluruumi üürilepingust tuleneva vaidluse lahendamiseks võib üürnik või üürileandja pöörduda üürikomisjoni poole või kohtusse.

61 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud riigisaladuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse, apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse koodeksi muutmise seadus (1245 SE). Seadus sätestas neljanda ehk "piiratud" riigisaladuse taseme, mille vajadus tuleneb Eesti Vabariigi poolt seatud eesmärgist liituda NATO-ga. Seadus viib riigisaladuse seaduse kooskõlla ka hädaolukorraks valmisoleku seadusega ning tagab kriisireguleerimisega seotud teabe senisest parema kaitsmise. Seadus muudab riigisaladuse kaitse komisjoni töö efektiivsemaks ja vabastab ta liigsetest kohustustest, mis ei ole seaduse ja komisjoni töö korralduse mõttes primaarsed.

67 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud sõjaaja riigikaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (1249 SE). Seadus lähtub kaitseväe valmisoleku tõstmise mitmeastmelisest skeemist, mis võimaldab paindlikult reageerida kasvavale rahvusvahelisele pingele ning täita Eesti riigile rahvusvaheliste lepingutega võetud kohustusi. Kui seni käsitleti mobilisatsiooni ainult sõjaaja kontekstis (sisuliselt lähtuti sellest, et mobilisatsioon ja sõjaseisukord kuulutatakse välja koos), siis nüüd näeb seadus ette võimaluse mobilisatsiooni väljakuulutamiseks ja läbiviimiseks ka ilma formaalset sõjaseisukorda kehtestamata.

56 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seadus (1074 SE). Seadus kõrvaldab takistused, mis raskendasid töövaidluse kiiret ja optimaalset lahendamist. Seadus võimaldab töövaidluskomisjonil säästlikumalt kulutada riigieelarve vahendeid.

54 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud pankrotiseadus (1085 SE). Pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest seaduses ettenähtud korras.

41 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud maaparandusseadus (1246 SE). Seadus reguleerib maaparandussüsteemi ehitamist ja korrashoidu, sätestab maaparandusalal tegutsevate isikutele esitatavad nõuded ja kehtestab riikliku järelevalve teostamise alused ja maaparandusseaduse nõuete täitmise jälgimise korra.

38 poolthäälega võeti teistkordse menetlemise järel vastu kutseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus. Seadus sätestab, et kutsenõukogude koosseisud esitab Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks sotsiaalminister. Kutsenõukogu koosseisu moodustamisel tugineb sotsiaalminister vastaval kutsealal tegutsevate töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste ning riigi esindajate ettepanekutele. Seadus jõustub 2003. aasta 1. mail.

33 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud jahiseaduse muutmise seadus (1236 SE). Seadus sõnastas ümber loomastiku kaitse ja kasutamise seaduse paragrahv 20 lõige 2 selliselt, et looma abitut olukorda põhjustavate asjaolude kõrvaldamine ning abitusse olukorda sattunud looma loodusesse tagasiviimise korraldamise kohustus ei ole mitte Päästeametil, vaid maavalitsuse hallatavatel päästeasutustel ning kohaliku omavalitsuse päästeasutustel, kui viimased on moodustatud.

34 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seadus (1145 SE). Seadus täiendas nende reisidokumentide loetelu, mida Eesti tunnustab piiriületuseks. Samuti laiendati isikute ringi, kellele antakse diplomaatiline pass ja kehtestas lisatingimused nimetatud dokumendi väljastamisel.

31 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud väärismetalltoodete seadus (1175 SE). Seadus sätestab väärismetalltoodete käitlemise ning väärismetalli proovi määramise ja tõendamise nõuded, järelevalve korralduse seaduse täitmise üle ning vastutuse seaduse rikkumise eest.

40 poolthäälega (1 vastu) võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikogu otsus “Eesti kaitseväe üksuse kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis” (1285 OE). Otsus näeb ette Eesti kaitseväe üksuse isikkoosseisuga kuni 12 kaitseväelast kasutamise rahvusvaheliste julgeoleku abijõudude (International Security Assistance Force) poolt juhitaval rahutagamismissioonil Afganistanis tähtajaga kuni kümme kuud alates Eesti üksuse lähetamisest missioonipiirkonda.

Riigikogu lõpetas järgmiste eelnõude teise lugemise:

Vabariigi Valitsuse, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Riigikogu liikme Lauri Vahtre algatatud Eesti Vabariigi seaduse “Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide kohta” muutmise seaduse eelnõu (1184, 1193, 1207 ja 1216 SE). Eelnõu saadeti kolmandale lugemisele.

40 Riigikogu liikme algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseks neljaks aastaks (1181 SE). Eelnõu saadeti kolmandale lugemisele.

Riigikogu katkestas järgmiste eelnõude teise lugemise:

Vabariigi Valitsuse algatatud võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduse eelnõu (1198 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse eelnõu (1187 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud liikluskindlustuse seaduse ja kindlustustegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (1163 SE).

Riigikogu lõpetas järgmiste eelnõude esimese lugemise:

Riigikogu liikmete Urmas Lahe ja Kalev Kallo algatatud väikeettevõtluse arendamise seaduse eelnõu (938 SE).

Rahanduskomisjoni algatatud intellektuaalset omandit rikkuva kauba sisse- ja väljaveo tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (1264 SE).

Põhiseaduskomisjoni algatatud õiguskantsleri seaduse muutmise ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu (1265 SE).

Põhiseaduskomisjoni algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-de 149 ja 217 muutmise seaduse eelnõu (1266 SE).

Põhiseaduskomisjoni algatatud Vabariigi Presidendi töökorra seaduse, õiguskantsleri seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (1276 SE).

Põhiseaduskomisjoni algatatud Eesti Panga seaduse, Riigikontrolli seaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (1277 SE).

Riigikogu liikmete Jaanus Männiku ja Janno Reiljani algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 25 muutmise seaduse eelnõu (1213 SE).

Riigikogu liikmete Tõnu Kauba, Peeter Kreitzbergi, Endel Paapi, Nelli Privalova, Viive Rosenbergi, Ants Ruusmanni, Mihhail Stalnuhhini, Vladimir Velmani ja Jüri Võigemasti algatatud töö- ja puhkeaja seaduse § 24 muutmise seaduse eelnõu (1239 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe ning Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe (25.06.1993) muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (1250 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse § 48 lõike 7 muutmise seaduse eelnõu (1287 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 6 muutmise seaduse eelnõu (1270 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja välissuhtlemisseaduse muutmise seaduse eelnõu (1273 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse eelnõu (1275 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja päästeseaduse muutmise seaduse eelnõu (1262 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (1259 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 muutmise seaduse eelnõu (1261 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu (1271 SE).
Vabariigi Valitsuse algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (1286 SE).

Vabariigi Valituse algatatud notariaadiseaduse, notari tasu seaduse, tõestamisseaduse, vandetõlgi seaduse ja äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu (1243 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (1274 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud kohtutäituri seaduse, täitemenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (1269 SE).

Neljapäev, 23. jaanuar

Riigikogu võttis 56 poolthäälega vastu Riigikogu liikmete Kalev Kotkase, Vootele Hanseni ja Vambo Kaalu algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse (1248 SE). Muudatuse eesmärk on täpsemini reguleerida kalapüügiõiguse jaotamise korda taotlejate vahel piiratud püügivõimaluse korral. Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamise päevale järgneval päeval. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks ei jäänud keegi.

Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Riigikogu liikme Enn Tarto algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (1218 SE) esimene lugemine.

Riigikogu pressitalitus