Esmaspäev, 13. juuni

Riigikogu aseesimeeste erakorralisel valimisel sai esimeseks aseesimeheks Toomas Varek (50 poolt) ja aseesimeheks Taavi Veskimägi (28 poolt). Kolmas kandidaat Peeter Kreitzberg taandas oma kandidatuuri.

Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Ivari Padari, Katrin Saksa, Eiki Nestori, Jüri Tamme, Jarno Lauri ja Kadi Pärnitsa 9. mail esitatud arupärimisele provokatsioonide ennetamise ja ärahoidmise kohta (nr 153).

Peaminister selgitas, et riigi põhiseaduslikku korra kaitse ning riigi vastu suunatud luure- ja õõnestustegevuse ennetamine ning tõkestamine kuulub kaitsepolitsei pädevusse, kes koostab julgeolekuasutusena regulaarselt nii riigi juhtkonnale kui ka pädevatele institutsioonidele ohuprognoose, kus juhitakse tähelepanu võimalike julgeolekulistele arengutele ja ohtudele. “Juhul kui ohtude maandamine väljub kaitsepolitseiameti pädevusest, tehakse ohuprognoos konkreetsete soovituslike ettepanekutega pädevatele institutsioonidele - politseile, piirivalvele ja teistele, adekvaatsete meetmete rakendamiseks,” kinnitas Ansip. 9. maiga kaasnevate võimalike julgeolekuohtudega seonduvalt koostas kaitsepolitsei 29. aprillil 2005. aastal valitsusele Teise maailmasõja lõpu tähistamisega seotud sündmuste põhjaliku ohuprognoosi, milles anti konkreetsed soovituslikud suunised võimalike provokatsioonide ennetamiseks. Siseminister on andnud politsei peadirektorile ülesande, töötada välja avalikel üritustel korra tagamiseks läbiviidavate politseioperatsioonide tulemusliku koostöö põhimõtted ja vastutuse täpsed kriteeriumid, et vältida taoliste juhtumite kordumist tulevikus. Samuti andis siseminister politsei peadirektorile ülesande, esitada konkreetsed ettepanekud politseioperatsiooni ettevalmistamise ja läbiviimise eest vastutanud isikute tegevuse hindamiseks. Mis puudutab Tallinnas, Tõnismäel ööl vastu 9. maid aset leidnud äärmiselt kahetsusväärset juhtumit, siis politsei teeb omalt poolt kõik, et süüdlane või süüdlased tabada, ütles Ansip.

Peaminister vastas veel Riigikogu liikmete Ken-Marti Vaheri ja Urmas Reinsalu 30. mail esitatud arupärimisele Tallinna Sadama nõukogu liikmete nimetamise kohta (nr 156).

Vabas mikrofonis võttis sõna Igor Gräzin.

Teisipäev, 14. juuni

Riigikogu mälestas istungi alguses leinaseisakuga juuniküüditamise ohvreid.

Riigikogu võttis vastu kaks otsust:

45 poolthäälega (20 vastu) võeti vastu kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsus “Riigikogu otsuste muutmine seoses ringhäälingunõukogu uue liikme nimetamisega” (678 OE), millega nimetati Peep Aru asemel ringhäälingunõukogu liikmeks Igor Gräzin.

46 poolthäälega (1 vastu, 2 erapooletut) võeti vastu väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsus “Riigikogu otsuse “NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine”” muutmine (680 OE), millega nimetati delegatsiooni liikmeks Toomas Teini asemel Margus Hanson.

Riigikogu lõpetas kuue eelnõu teise lugemise:

Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse teistkordsel menetlemisel.

Riigikogu liikmete Koit Prantsu, Jüri Saare ja Janno Reiljani algatatud üleliigse laovaru tasu seaduse § 23 muutmise seaduse eelnõu (622 SE).

Riigikogu liikme Katrin Saksa algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (637 SE).

Keskkonnakomisjoni algatatud jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (668 SE).

Riigikogu liikmete Vilja Savisaare, Jaak Alliku ja Helmer Jõgi algatatud ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seaduse eelnõu (659 SE).

Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (656 SE).

* * *

Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse ning sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (658 SE) teist lugemist ei toimunud seoses ettekandja puudumisega.

* * *

Riigikogu lõpetas Riigikogu liikmete Peeter Kreitzbergi, Ivari Padari, Jarno Lauri, Kadi Pärnitsa, Eiki Nestori, Katrin Saksa, Sven Mikseri, Jüri Tamme ja Mark Soosaare algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse täiendamise ja muutmise seaduse eelnõu (633 SE) esimese lugemise.

Riigikogu lükkas tagasi kolm eelnõu:

Riigikogu liikmete Peeter Kreitzbergi, Eiki Nestori, Sven Mikseri, Ivari Padari, Jaanus Marrandi, Katrin Saksa, Helir-Valdor Seederi, Tõnis Lukase, Jüri Tamme, Kadi Pärnitsa, Mark Soosaare, Jarno Lauri, Mart Laari, Trivimi Velliste ja Peeter Tulviste algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 muutmise seaduse eelnõu (636 SE). Ettepaneku eelnõu tagasi lükata tegi Eesti Keskerakonna fraktsioon. Hääletustulemus: 55 poolt, 12 vastu. Eelnõu langes menetlusest välja.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud töötajate usaldusisiku seaduse täiendamise seaduse eelnõu (605 SE). Ettepaneku eelnõu tagasi lükata tegi sotsiaalkomisjon. Hääletustulemus: 40 poolt, 10 vastu. Eelnõu langes menetlusest välja.

Isamaaliidu fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (623 SE). Ettepaneku eelnõu tagasi lükata tegi rahanduskomisjon. Hääletustulemus: 41 poolt, 7 vastu. Eelnõu langes menetlusest välja.

Kolmapäev, 15. juuni

Riigikogu võttis vastu seitse seadust:

58 poolthäälega (36 vastu) võeti vastu Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seadus, mis reguleerib elektroonilist hääletamist. Seadusse viidi sisse muudatus, mille kohaselt saab valija oma elektrooniliselt antud häält muuta vaid eelvalimiste käigus.

73 poolthäälega (6 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus (273 SE), mis sätestab põhimõtted seadustiku rakendamiseks ning sisaldab kehtivates seadustes seoses tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku jõustumisega tehtavaid muudatusi. Seadus muudab ka individuaalse töövaidluse lahendamise senist regulatsiooni.

76 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud tunnistajakaitse seadus (486 SE). Kehtiva seadusandluse kohaselt oli Eesti Vabariigis ainsaks võimaluseks tunnistajate osalise kaitstuse tagamiseks anonüümse tunnistaja institutsioon kriminaalmenetluse seadustikus §-s 67. Paraku ei piisanud aga sellest institutsioonist tunnistajate efektiivseks kaitsmiseks kuritegevuse vastase võitluse rahvusvaheliselt aktsepteeritavas mahus ning seetõttu oli problemaatiline Eesti integreerumine rahvusvahelisse organiseeritud kuritegevuse vastasesse võitlusse, rahvusvaheliste kohustuste täitmine ja vastastikune koostöö kõnealuses valdkonnas. Eeltoodust tulenevalt kehtestati tunnistajakaitse regulatsioon ja struktuurid Eesti Vabariigis.

58 poolthäälega (9 erapooletu) võeti vastu Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 muutmise seadus (651 SE). Pärast 1. aprillil 2005. aastal toimunud pensionide indekseerimist on keskmine vanaduspension Eestis 2446 krooni. Seadus näeb ette pensioni baasosa ja aastahinde täiendava tõstmise 2005. ja 2006. aastal ning rahvapensioni määra tõstmise 2005. aastal. Peale nimetatud pensionitõusu on keskmine vanaduspension alates 1. juulist 2005 2726 krooni ja 1. aprillist 2006 3008 krooni. Kokku tõuseb keskmine vanaduspension 2005. aastal 434 krooni, ja 2006. aasta esimesel poolaastal 282 krooni. Rahvapension tõuseb seaduse järgi kahel aastal kokku 232 krooni.

74 poolthäälega võeti vastu Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud vanemahüvitise seaduse muutmise seadus (650 SE), millega pikendatakse vanemahüvitise maksmise perioodi kolme kalendrikuu võrra. Seni kehtiva redaktsiooni kohaselt määrati vanemahüvitis 365 päeva täitumiseni sünnitushüvitise määramisest. Seadus pikendab vanemahüvitise määramise periood kuni 455 päeva täitumiseni sünnitushüvitise määramisest. Sünnitushüvitisele õigust mitte omanud isikutel pikendatakse seadusega vanemahüvitise maksmist lapse 14 kuu vanuseks saamiseni. Kehtiva redaktsiooni kohaselt määrati neile isikutele vanemahüvitis kuni lapse 11 kuu vanuseks saamiseni. Seaduses on rakendussäte, millega reguleeritakse üleminek hüvitise määramise pikendamisele 3 kalendrikuu võrra. Vanemahüvitis määratakse vastavalt 455 päeva täitumiseni sünnitushüvitise määramisest või lapse 14 kuu vanuseks saamiseni isikutel, kellel on seisuga 1. jaanuar 2006 õigus vanemahüvitisele.

63 poolthäälega (2 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate penisonide seaduse muutmise seadus (626 SE), mille eesmärgiks on viia soodustingimustel vanaduspensionide seadus ja väljateenitud aastate pensionide seadus järk-järgult kooskõlla EL direktiiviga 79/7/EMÜ, Eesti Vabariigi põhiseadusega ja soolise võrdõiguslikkuse seadusega meeste ja naiste võrdse kohtlemise osas. Samuti parandatakse seadustes rakendamise käigus ilmnenud mõningad ebatäpsused. Seadusega tehtav põhiline muudatus on naistel soodustingimustel vanaduspensioni ja väljateenitud aastate pensioni saamiseks vajaliku staažinõude suurendamine meeste staažinõude tasemeni (ühel juhul ka meestel vanusepiiri tõstmine). Seaduse kohaselt ühtlustatakse järk-järgult naiste ja meeste soodustingimustel vanaduspensioni või väljateenitud aastate pensioni saamiseks vajalikud staažinõuded, kusjuures pensioniiga jääb neil isikuil siiski üldisest vanaduspensionieast madalamaks.

65 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ning nendega seonduvate seaduste muutmise seadus (638 SE), mis annab võimaluse kehtestada õigusakte põllumajandusliku vähese tähtsusega abi andmise kohta, mille jaoks ei ole vaja Euroopa Komisjonilt eelnevalt küsida abi andmise luba, kuid mille andmeid registreeritakse, säilitatakse ja edastatakse Euroopa Komisjoni vastava määrusega sätestatud korras. Seadusega tehtavad muudatused tagavad tõhusama järelevalve maaelu arengu toetuste kasutamise üle, mis omakorda tagab toetusraha kasutamise suurema sihipärasuse.

Riigikogu lõpetas nelja eelnõu teise lugemise:

Õiguskomisjoni algatatud väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (584 SE);

valitsuse algatatud kinnisasja sundvõõrandamise seaduse, täitemenetluse seadustiku, teeseaduse ja raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu (647 SE). Isamaaliidu fraktsioon tegi ettepaneku teine lugemine katkestada. Hääletustulemus: 22 poolt, 46 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust. Teine lugemine lõpetati;

valitsuse algatatud raudteeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (648 SE);

valitsuse algatatud loomatauditõrje seaduse muutmise seaduse eelnõu (665 SE).

* * *

Riigikogu katkestas valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (660 SE) teise lugemise.

* * *

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (669 SE) esimese lugemise.

* * *

Infotunnis vastas välisminister Urmas Paet küsimusele piirilepingu tagajärgede kohta. Rahandusminister Aivar Sõerd vastas küsimustele aktsiiside, tervishoiu rahastamise ja tuleva aasta kultuurivaldkondade rahastamisekavade kohta. Regionaalminister Jaan Õunapuu vastas küsimusele eestikeelse õppe kohta.

* * *

Isamaaliidu fraktsioon võttis algatajana menetlusest tagasi valimisseaduse ja rahvahääletuse seaduse muutmise seadus poliitikareklaami ja valimiskampaania kulude piiramiseks seaduse eelnõu (234 SE) ja reklaamiseaduse ja ringhäälinguseaduse muutmise seaduse eelnõu (235 SE).

Istung lõppes kell 19.29.

Neljapäev, 16. juuni

Riigikogu võttis vastu järgmised seadused:

81 poolthäälega (erapooletuid 1) õiguskomisjoni algatatud väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse (584 SE). Seaduse sisuks on kaotada liiklusseadusest juhtimisõiguse peatamise regulatsioon ning asendada see juhtimisõiguse äravõtmisega lisakaristusena liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest.

54 poolthäälega (vastu 20) valitsuse algatatud kinnisasja sundvõõrandamise seaduse, täitemenetluse seadustiku, teeseaduse ja raudteeseaduse muutmise seaduse (647 SE). Seaduse peamine taotlus on kiirendada sundvõõrandamise läbiviimist avalike teede või raudteede rajamise või laiendamise eesmärgil.

75 poolthäälega valitsuse algatatud raudteeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (648 SE). Seadusega kehtestatakse Euroopa Liidu direktiivide põhinõuded Eesti raudteevõrgustikule eesmärgiga arendada kohaliku raudtee koostalitlust üleeuroopalise tava- ja kiirraudteevõrgustikuga. Samuti kehtestab seadus tegevusloa raudteeveeremi ehitamisele.

70 poolthäälega keskkonnakomisjoni algatatud jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seaduse muutmise seaduse (668 SE). Seadus sätestab aluse jäätmekäitluskoha, kaasa arvatud prügila asukoha määramisele. Samuti luuakse probleemtooteregister ja täpsustatakse elektri- ja elektroonikaromude käitlemise ja kulude katmise nõudeid.

75 poolthäälega (erapooletuid 1) Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (656 SE). Seaduse kohaselt saavad alla 16-aastased puudega lapsed võimaluse minna rehabilitatsioonikeskusesse koos oma vanema või hooldajaga. Seadus leevendab rehabilitatsioonimeeskonnale esitatavad haridusnõuded, lubades taastusravi keskustes töötada keskeriharidusega meditsiiniõdedel.

48 poolthäälega (vastu 4, erapooletuid 5) Riigikogu liikme Katrin Saksa algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (637 SE). Seadusega kehtestatakse raamatute laenutushüvitise ülempiiri, millest suuremat summat autoritele või autoriõiguste omajatele ei maksta. Ülempiiri ületanud summad suunatakse üldisesse jagamisfondi. Ülempiiri kehtestamine annab algupärasele eesti kirjandusele eelise tõlkekirjanduse ees.

71 poolthäälega Riigikogu liikmete Vilja Savisaare, Jaak Alliku ja Helmer Jõgi algatatud ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seaduse (659 SE). Seadus jätab ülikooliseadusest ja rakenduskõrgkooli seadusest välja kuupäeva, mis ei võimalda akrediteerimisotsuste laienemist nn vanadelt õppekavadelt nende sisuliste õigusjärglastena registreeritud uutele õppekavadele.

72 poolthäälega (erapooletuid 1) valitsuse algatatud loomatauditõrje seaduse muutmise seaduse (665 SE). Seadus reguleerib loomade ja inimeste vahel edasikanduvate haiguste (zoonooside) seiret ning toidutekkeliste haiguspuhangute epidemioloogilise uurimise aluseid. Samuti täpsustatakse sätteid, mis reguleerivad Euroopa Komisjoni teavitamist Eestis loomataudide diagnoosimise ja zoonooside esinemise kohta.

64 poolthäälega (erapooletuid 2) Riigikogu liikmete Koit Prantsu, Jüri Saare ja Janno Reiljani algatatud üleliigse laovaru tasu seaduse § 23 muutmise seaduse (622 SE). Seadusega muudetakse suhkru üleliigse laovaru kõrvaldamise tähtaegu.

Istungi stenogrammi leiab Riigikogu koduleheküljelt:

http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus