Riigikogu kinnitas töönädala päevakorra, mille kohaselt on ettenähtud 31 küsimuse arutelu.

Istungil toimus olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu. Ettekandega esinesid välisminister Urmas Paet ja väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa.

Paet tõstis oma sõnavõtus esile, et Eesti välispoliitika eesmärk on olnud ja jääb rahva ja riigi julgeoleku tugevdamine ja heaolu kasvu tagamine. “Liitumine NATO ja Euroopa Liiduga on vaid vahendid selle eesmärgi nimel paremaks tegutsemiseks ja mitte eesmärgid omaette,” nentis Paet.

Välisminister rõhutas, et Eesti rahvuslikes huvides on aktiivselt osaleda Euroopa naabruspoliitika ja NATO partnerluspoliitika kujundamisel. Uute demokraatiate toetamine on Eesti välispoliitika üks prioriteetidest. Naabruspoliitika elluviimisel on selles osas Eesti jaoks olulised sihtriigid Ukraina, Gruusia, Moldova. Suhetes Venemaaga tõstis Paet esile, et koostöö Idanaabriga peab tuginema euroopalikele väärtustele. Paet kinnitas, et piirilepingute allkirjastamine kindlustas Eesti julgeolekut ja rahvusvahelist seisundit.

Rääkides tulevikuprioriteetidest rõhutas välisminister, et Eesti silme ees peaks seisma Euroopa Liidu keskmise elatustaseme saavutamine. Kõneldes majanduskasvust ütles Paet: “Majanduskasv uutes liikmesriikides on vanadega võrreldes peaaegu kahekordne, mis on loodetavasti tõukeks kogu Euroopa majandusele.”

Paet puudutas ettekandes ka Euroopa Põhiseaduslepingu ratifitseerimise, Schengeni viisaruumiga ühinemise, EL-i eelarve ning teisi küsimusi.

Väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa kirjeldas oma ettekandes Eesti Euroopa Liitu ja NATO-sse kuulumise kogemust. “Aasta Euroopa Liidus on meile kõigile andnud hinnalisi kogemusi elada ja töötada demokraatlikus, põhimõtteliselt naabritest hoolivas ja nendega mitte vaid sõnades, vaid reaalselt arvestatavas koosluses, kus peamised otsused võetakse vastu üksmeelselt,” ütles ta.

Eesmaa tõdes, et alanud on uus ajajärk Euroopa Liidu riikide koosluses. Algamas on diskussioon Euroopa Liidu olemuse üle. “Vaidlusteema on keeruline, sest ühed süüdistavad Euroopa Liitu liigses, teised aga vastupidi just väheses liberaalsuses,” märkis muu hulgas Eesmaa.

Kõneldes Euroopa Põhiseaduslepingust, ütles Eesmaa, et Riigikogu asub lepingut menetlema sügisel, kuna põhiseaduskomisjon pikendas Euroopa Liidu põhiseaduslepingu analüüsimiseks loodud töörühma lõppraporti esitamise tähtaega.

Rääkides suhetest Venemaaga rõhutas Eesmaa, et kahe naaberriigi suhetes peab lähtuma konstruktiivse partnerluse põhimõtteist, mille aluseks on pidev poliitiline dialoog kõige erinevamatel tasanditel alates kodanike ja nende poliitiliste ühenduste erakondade kontaktidest kuni riigi liidrite kohtumisteni.

Riigikogu liikmed esitasid ettekandjatele arvukalt küsimusi. Ettekannetele järgnesid Riigikogu liikmete sõnavõtud.

***

Riigikogu ees andis ametivande asendusliikmena Riigikogu liikmeks asunud Jaanus Tamkivi.

Riigikogu lõpetas Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 muutmise seaduse eelnõu (651 SE) ja Isamaaliidu fraktsiooni ning kultuurikomisjoni algatatud rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seaduse eelnõu (641 SE ja 646 SE)
teise lugemise.

Riigikogu võttis vastu viis seadust ja otsuse:

62 poolthäälega (30 vastu) võeti muutmata kujul vastu Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud Riigikogu töökorra seaduse muutmise seadus, mis kaotab piirangud Riigikogu liikme samaaegsele kuulumisele ka kohaliku omavalitsuse koosseisu.

82 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse ning veeseaduse muutmise seadus (615 SE), mis reguleerib kinnistute veega varustamise ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni kaudu ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi asjaomased õigused ja kohustused. Seadus annab täpsemad kohustused kohalikule omavalitsusele ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga liitumise ja selle kasutamise eeskirjade ning ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavade koostamiseks. Seadus täpsustab ühisveevärgi või -kanalisatsiooni liitumise tasu ja teenuse hinna kujunemist.

78 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud struktuuritoetuse seaduse muutmise seadus (630 SE), mis sätestab struktuuritoetuse andmise ja taotluste menetlemise alused, struktuuritoetuse andmise ja kasutamisega seotud subjektide õigused ja kohustused ning järelevalve alused. Struktuuritoetuse seadus jõustus 1. jaanuaril 2004. Sellest kuupäevast alates oli Eesti riigil õigus vastu võtta struktuuritoetuse taotlusi, neid menetleda ning riigi poolt ka rahastada. Seadus täpsustab kogu toetuse andmise ja kasutamise protsessi ja tingimusi, et oleks tagatud toetuse eesmärgipärane, tulemuslik, õigusaktidele ning EL nõuetele vastav kasutamine.

75 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsiooni denonsseerimise seadus (649 SE). Uued Euroopa Liidu liikmesriigid pidid ühinemiskuupäevaks või võimalikult kiiresti pärast seda välja astuma sellistest rahvusvahelistest kalandusorganisatsioonidest, mille liige on Euroopa Ühendus. See säte arvestab põhimõtet, et pärast Euroopa Liiduga ühinemist esindab Eestit rahvusvahelistes kalandusorganisatsioonides Euroopa Ühendus. Juba praegu on liidetud Eesti püügivõimalused Euroopa Ühenduse püügivõimalustega, kusjuures Eesti osak määrati NEAFCis tasakaalu põhimõtte alusel. Seda Eestile eraldatud osakut saavad püüda ainult Eesti liputunnistusega kalalaevad. Samuti võib Eesti talle Kirde-Atlandil eraldatud püügivõimalusi teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega vahetada. Kooskõlas kalanduskoostöö konventsiooni artikliga 21 sai riik konventsiooni denonsseerida selle tema suhtes jõustumise päevast arvates 2 aasta möödumisel ja teatada sellest kirjalikult konventsiooni hoiulevõtjale. Kalanduskoostöö konventsiooni hoiulevõtja on Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi valitsus. Denonsseerimine jõustub teate hoiuleandmisest arvates 12 kuu möödudes. Seega sai Eesti denonsseerimistaotluse esitada kõige varem 7. juulil 2005. Kuid denonsseerimine jõustub alles 7. juulil 2006. Kalanduskoostöö konventsiooni denonsseerimine lõpetab ka Eesti osaluse NEAFCis, kus oma liikmesriike esindab Euroopa Ühendus.

73 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö- ja kutsealast diskrimineerimist käsitleva konventsiooni (nr 111) ratifitseerimise seadus (640 SE) . Konventsioon nr 111 paneb selle ratifitseerinud ILO liikmesriigile kohustuse ellu viia poliitikat, mis edendab võrdseid võimalusi ja võrdset kohtlemist tööl ja kutsealal ning mis on suunatud diskrimineerimise kaotamisele. Konventsioon kohaldub: kõikide isikute suhtes, hõlmates kõiki töötajate kategooriaid, nii kodanikke kui ka mittekodanikke; töö- ja kutsealase tegevuse suhtes, hõlmates kõiki olukordi, kus isikud töötavad töölepingu või mõnel muul alusel või tegutsevad ettevõtjatena.

66 poolthäälega (5 vastu, 1 erapooletu) võeti vastu Ühenduse Vabariigi Eest – Res Publica fraktsiooni esitatud Riigikogu otsus “Riigikogu otsuse “Riigieelarve kontrolli komisjoni moodustamine”” muutmine (644 OE), mis muudab erikomisjoni koosseisu järgmiselt: Eiki Nestor, asendusliige Ivari Padar; Harri Õunapuu, asendusliige Raivo Järvi; Helir-Valdor Seeder, asendusliige Andres Herkel; Taavi Veskimägi, asendusliige Andres Jalak; Vello Tafenau, asendusliige Jaanus Männik; Värner Lootsmann, asendusliige Mihhail Stalnuhhin.

Riigikogu lõpetas kuue eelnõu teise lugemise:

Riigikogu liikmete Jarno Lauri, Koit Prantsu, Mart Nuti, Jaanus Marrandi ja Ela Tomsoni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (620 SE);

valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse eelnõu (273 SE);

valitsuse algatatud tunnistajakaitse seaduse eelnõu (486 SE);

Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõu (650 SE);

valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (638 SE);

valitsuse algatatud soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu (626 SE).

Riigikogu lõpetas kuue eelnõu esimese lugemise:

valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (660 SE);

Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse ning sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (658 SE). ÜVE - Res Publica fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Hääletustulemus: 19 poolt, 50 vastu. Eelnõu jäi menetlusse;

Riigikogu liikmete Vilja Savisaare, Jaak Alliku ja Helmer Jõgi algatatud ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seaduse eelnõu (659 SE);

keskkonnakomisjoni algatatud jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (668 SE);

Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (656 SE);

valitsuse algatatud loomatauditõrje seaduse muutmise seaduse eelnõu (665 SE).

* * *

Infotunnis vastas justiitsminister Rein Lang küsimustele korruptsiooniga võitlemise, Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimise ja riigilõivude kohta. Keskkonnaminister Villu Reiljan vastas küsimustele eurohääletuse ja personalipoliitika kohta. Sotsiaalminister Jaak Aab vastas küsimustele sotsiaalpoliitika, HIV-viiruse ja ohvriabi kohta.

Istung lõppes kell 19.07.

Riigikohtu esimees Märt Rask andis ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta. Alustuseks märkis Rask, et parlamendile kohtute tööst ülevaate andmine on uus nähtus, mida euroopalikus õigusemõistmise kultuuris seni veel ei tunta. “Loodan, et Eesti algatus seadusandja ja kohtuvõimu koostööst leiab arusaamist ja edasiarendamist ka teistes Euroopa riikides, et teenida õigusriigi arendamise eesmärke,” märkis ta. Ülevaate raames tõi Riigikohtu esimees esile mitmeid õigusvaldkonna arendamise ettepanekuid. Muu hulgas tuleb Raski sõnul luua läbimõeldud kohtulahendite tõlkesüsteem, mis paneks aluse jätkusuutlikule eesti õiguskeele arendamisele. Samuti soovitab Rask kohtusüsteemi I ja II astme väljatoomist täidesaatva võimu halduspädevusest. Seadusloome paremaks koordineerimiseks ja seaduste ühetaoliseks kohaldamiseks tuleks luua kohtupraktika ja õiguskonfliktide analüüsi süsteem, kriminaalõiguse osas märkis Rask, et vältida tuleks vähetähtsate õigusrikkumiste kriminaliseerimist.

Riigikogu võttis vastu järgmised seadused ja otsused:

76 poolthäälega võttis Riigikogu vastu kultuurikomisjoni algatatud rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seadus (641 ja 646 SE). Seadusega muudetakse riigikaitselise rakenduskõrgkooli ülemale esitatavaid nõudeid, seaduse jõustudes ei pea rektorikandidaadil enam olema teaduskraadi. Seni kehtinud korra muutmisel olid eeskujuks Skandinaavia maad, kus sõjakooli ülem on kadettidele eeskujuks eelkõige oma isiku, sõjalise väljaõppe, lahingukogemuse ning auastmetega.

53 poolthäälega (vastu 39) Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Riigikogu valimise seaduse muutmise seadus (620 SE). Seadusega keelustatakse poliitiline välireklaam aktiivse valimisagitatsiooni perioodil.

65 poolthäälega (erapooletuid 2) rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse “Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse” (671 OE). K ontrollkomiteesse nimetati Eesti esindajaks Meelis Atonen , kelle volitused kestavad 2005 aasta 1. juulist kuni 2006. aasta 31. maini.

47 poolthäälega (vastu 26) sotsiaalkomisjoni esitatud Riigikogu otsuse “Eesti Haigekassa nõukogu liikme nimetamine” (661 OE). Eesti Haigekassa nõukogu liikmeks saab Riigikogu liige Tõnis Kõiv.

Istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse teistkordse menetlemise teine lugemine.

Istungi stenogrammi leiab Riigikogu koduleheküljelt:

http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus