Riigikogu kinnitas töönädala päevakorra, mille kohaselt tuleb arutusele 17 teemat.

Vabariigi Valitsus võttis algatajana menetlusest tagasi tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse, maksukorralduse seaduse, ravikindlustuse seaduse, kogumispensionide seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (592 SE).

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul arvati töönädala päevakorrast välja Riigikogu liikmete Jarno Lauri, Koit Prantsu, Mart Nuti, Jaanus Marrandi ja Ela Tomsoni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (620 SE) teise lugemise jätkamine.

Teisipäev, 31. mai

Riigikogu kuulas ära Eesti Panga presidendi Vahur Krafti ettekande Eesti Panga 2004. aasta aastaaruande kohta.

Kraft tõi välja mulluse majanduskasvu, mis oli 6,2%. Erinevalt kardetust või ennustatust, ei toonud Euroopa Liiduga ühinemine kaasa üldist hinnatõusu, aasta keskmine hinnatõus oli 3%, mis on küll kõrgem kui 2003. aastal, kuid madalam viimase 5 aasta keskmistest. Edasine hinnakasv on olnud alanev ning järgnevateks aastateks ootame tarbijahinna kasvu juba 2,7% ümber. Keskmine brutopalk tõusis 7,8% ja reaalpalk 4,6%. Lisades siia juurde sama perioodi tööjõu tootlikkuse kasvu 5,8%, saab öelda, et erinevalt 2003. aastast oli tulude ja tootlikkuse kasv rohkem tasakaalus, märkis Kraft. Eelmisel aastal jätkus Eestis hoogne laenukasv, seda eelkõige majapidamiste osas. “Laenukasv vajab jätkuvalt pankade ja laenuvõtjate hoolsat suhtumist. Laenuturg on keskpanga analüüsi keskmes ning koostöös Finantsinspektsiooniga on meie eesmärgiks tagada, et riskid oleks õiglaselt hinnatud,” rõhutas Eesti Panga president. Finantsstabiilsuse seisukohalt on oluline, et ei lõdvendataks tihedas konkurentsivõitluses laenuandmise tingimusi. “Ehk säilitataks kohane omafinantseerimismäär ning piisav konservatiivsus kliendi tulevase maksevõime hindamisel,” selgitas Kraft. Ettevõtete ja majapidamiste puhul on ohuks, et sissetulekute kasvutempo kiirenemise ja madala intressi keskkonna kaasmõjul ülehinnatakse tänases tarbimisotsustes lähiaastate tulude kasvu võimalusi. “Kuigi praegu pole tegu oluliste hinnasurvetega, on seda olulisem, et 2005. aastal tuleb vältida vähepõhjendatud hinnatõuse reguleeritud hindade osas,” hoiatas Kraft. Eesti edasise majandusarengu kriitilised lülid on jätkuvalt tootlikkuse kasv ja tööturu areng. Lühemas vaates on aga endiselt oluline tasakaalustatud eelarve ja võimalikult tugev roll reguleeritavate hindade üle, selgitas Eesti Panga president.

Ettekande Finantsinspektsiooni 2004. aasta aastaaruande kohta tegi Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Andres Trink.

Riigikogu võttis 51 poolthäälega vastu valitsuse algatatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsiooni ja selle XI osa rakenduskokkuleppega ühinemise seaduse (618 SE). Konventsiooniga ühinedes saab Eesti ka Rahvusvahelise Süvamerepõhja Organisatsiooni liikmeks. Konventsiooniga ühinedes näitab Eesti oma kuulumist tunnustatud mereriikide hulka. Enamik maailma riike ja suurem osa meie lähinaabritest (Vene Föderatsioon, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Taani, Norra) on konventsiooniga samuti ühinenud. Eesti ühinemine konventsiooniga annab võimaluse lahendada võimalikud merendusalased erimeelsused teiste riikidega konventsiooni alusel. Konventsioon on väga oluline rahvusvaheline õigusakt.

Riigikogu katkestas Riigikogu liikme Katrin Saksa algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (637 SE) teise lugemise. Ettepaneku arutelu katkestamiseks tegi Eesti Reformierakonna fraktsioon. Hääletustulemus: 36 poolt, 26 vastu.

Riigikogu lõpetas kolme eelnõu esimese lugemise:

Ühenduse Vabariigi Eest – Res Publica fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu otsuse “Riigieelarve kontrolli komisjoni moodustamine”” muutmise eelnõu (644 OE);

Riigikogu liikmete Koit Prantsu, Janno Reiljani ja Jüri Saare algatatud üleliigse laovaru tasu seaduse § 23 muutmise seaduse eelnõu (622 SE);

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 muutmise seaduse eelnõu (651 SE).

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõu (650 SE) esimene lugemine jäi pooleli seoses istungi tööaja lõppemisega. Jätkatakse homsel istungil.

Kolmapäev, 1. juuni

Riigikogu ei võtnud muutmata kujul vastu Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seadust, mille peamine eesmärk on reguleerida elektroonilist hääletamist. Hääletustulemus: 45 poolt, 41 vastu. Seaduse vastuvõtmiseks oleks vaja olnud 51 häält. Seadus läheb muutmisele ning muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 15. juuni kell 18.

Riigikogu võttis vastu kaks seadust:

69 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (628 SE), mis muudab kaitseväeteenistuse seadust, riigikaitseliste sundkoormiste seadust, rahvastikuregistri seadust, konsulaarseadust ning avaliku teenistuse seadust. Nimetatud seaduste muutmise vajadus tulenes kavandatavatest muudatustest kutsealuste aja- ja asendusteenistusse kutsumisel ning sellega seotud kaitseväeteenistuskohustuslaste arvelevõtmise korraldamisel, kaitseministeeriumi valitsemisalas asuvate hallatavate riigiasutuste riigikaitseosakondade ümberkorraldamisest Kaitseressursside Ametiks.

70 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 60 muutmise seadus (627 SE), mis täiendab seaduse § 60 lõikes 2 sätestatud kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutusega Kaitseressursside Amet.

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu teise lugemise:

valitsuse algatatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (615 SE);

valitsuse algatatud struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (630 SE).

Riigikogu lõpetas viie eelnõu esimese lugemise:

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõu (650 SE);

valitsuse algatatud kinnisasja sundvõõrandamise seaduse, täitemenetluse seadustiku, teeseaduse ja raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu (647 SE);

valitsuse algatatud raudteeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (648 SE);

valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Eesti säästva arengu riikliku strateegia “Säästev Eesti 21” kinnitamine” eelnõu (619 OE);

valitsuse algatatud Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsiooni denonsseerimise seaduse eelnõu (649 SE).

* * *

Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip küsimustele tulevaste eelarvete, maksupoliitika ja tervishoiu rahastamise kohta. Haridus- ja teadusminister Mailis Reps vastas küsimustele õpetajate palkade ja pearahasüsteemi kohta. Kaitseminister Jaak Jõerüüt vastas küsimustele Iraagi missiooni ja riigikaitsekulutuste kohta.

Neljapäev, 2. juuni

Riigikogu istungil ei toimunud eelnõude menetlemist. Käsitleti protseduurilisi küsimusi.

Riigikogu istungite ülevaatliku stenogrammi leiate internetist: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus