10. detsember

Haridusminister Tõnis Lukas vastas Riigikogu liikmete Viive Rosenbergi ja Peeter Kreitzbergi poolt 6. novembril esitatud arupärimisele teadusasutuste ja teadusteemade sihtfinantseeringute kohta.


11. detsember

Lõppes õiguskomisjoni algatatud relvaseaduse § 98 muutmise seaduse eelnõu (931 SE) esimene lugemine.

Lõppes kultuurikomisjoni algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu (902 SE) esimene lugemine.

Lõppes Riigikogu liikmete Andres Herkeli, Mart Meri ja Andres Taimla algatatud töö- ja puhkeaja seaduse § 31 muutmiseseaduse eelnõu (923 SE) esimene lugemine.

Väliskomisjoni kui juhtivkomisjoni ja algataja ettepanekul katkestati Riigikogu otsuse "NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni koosseisu kinnitamine" eelnõu (924 OE) arutelu.


12. detsember

Infotunnis vastas peaminister Mart Laar Riigikogu liikme Laine Tarvise küsimusele omavalitsuste rahastamise kohta;

Riigikogu liikme Elmar Truu küsimusele valitsuse kavandatava tegevuse kohta rahvusliku kokkuleppe saavutamiseks;
Riigikogu liikme Peeter Kreitzbergi küsimusele Ameerikast radariostu kohta;
Riigikogu liikme Jaana Padriku küsimusele ID kaardiga seotud riskide kohta.

Kultuuriminister Signe Kivi vastas Riigikogu liikme Toomas Vareki küsimusele Sihtasutuse Virumaa Muuseumid kohta;
Riigikogu liikme Väino Linde küsimusele Rocca al Mare vabaõhumuuseumi kohta.

Teede- ja sideminister Toivo Jürgenson vastas Riigikogu liikme Jaanus Männiku küsimusele AS Eesti Raudtee äriplaani kohta.

* * *

Riigikogu arutas uuesti Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutamata jäetud Eesti Vabariigile välislaenude võtmise ja välislaenulepingutele riigigarantiide andmise seaduse muutmise seadust ja otsustas seda muutmata kujul mitte vastu võtta (Poolt 4, vastu 44, erapooletuid 2).
Seadus võeti Riigikogus vastu 20. novembril 2001. Presidendi otsuses öeldakse: "Põhiseaduse § 121 p. 4 alusel Riigikogu ratifitseerib välislepingud, millega Eesti Vabariik võtab endale varalisi kohustusi. Vastuvõetud seaduse § 1, millega mõistet "välislaen" täiendatakse "Eesti Vabariigi poolt emiteeritud välisriigis pakutavate võlakirjade pakkumise tulemusel saadud vahenditega, mida Eesti Vabariik kohustub tagasi maksma, tagastama või lunastama ettenähtud tähtajal ja korras" on Eesti riigi poolt endale võetud varaline kohustus. Sama seaduse § 3 sätestab, et "Riigikogu otsuse alusel emiteeritavate võlakirjade emissioonidokumendid ei kuulu Riigikogus ratifitseerimisele". Nimetatud erand ei vasta põhiseaduse §-le 121 p. 4, sest kitsendab Riigikogu õigust kontrollida ja otsustada riigi poolt välislepingutega võetud kohustuste sisu üle."

Riigikogu võttis 40 poolthäälega vastu Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse (780 SE). Seadus reguleerib Eesti riigilippu kandvate laevade ja väikelaevade meresõiduohutust ning laevatatavatel sisevetel sõidu ohutust, samuti laieneb seadus välisriigi laevadele, kui viimased sisenevad Eesti sadamatesse.
Seadusega täpsustatakse laevaomaniku mõistet. Laevaomanik vastutab oma laeva merekõlblikkuse eest ning, et laeval oleksid seadusega ettenähtud kehtivad tunnistused. Täpsustatakse klassifikatsiooniühingu, ohtliku lasti ja kohaliku rannasõidu mõistet.

Riigikogu ratifitseeris 40 poolthäälega Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsiooni (847 SE).
Konventsiooni eesmärk on hõlbustada meretransporti, lihtsustades ja vähendades rahvusvahelisi reise tegevate laevade saabumise, seismise ja lahkumisega seotud dokumendi- ja muid formaalsusi ning toiminguid.

Riigikogu võttis vastu Vabariigi Valitsuse algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse (911 SE). Selle poolt oli 39 Riigikogu liiget; erapooletuks jäi 1.
Seadusega täiustatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste süsteemi, puude raskusastme määramise korda ja sotsiaaltoetuste saamise tingimusi.
Seadusega sätestatakse kriteeriumid, mida arstliku ekspertiisi komisjon või ekspertarst võtab arvesse puude raskusastme määramisel. Isiklik rehabilitatsiooniplaan koostatakse endiselt igale puude raskus-astet taotlevale lapsele.
Seadusega sätestatakse hooldajatoetuse maksmine isikule, kes ka tegelikult tagab hooldatavale kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vastavalt viimase puudest või terviseseisundist tingitud vajadustele.

Riigikogu võttis 27 poolthäälega vastu Vabariigi Valitsuse algatatud kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse (790 SE). Täienduste kohaselt võib valitsusasutuses, valitsusasutuse hallatavas asutuses või riigi ametiasutuses tööandjana sõlmida kollektiivlepingu asutuse juht. Asutuse juht vastutab kollektiivlepinguga võetud kohustuste vastavuse eest riigieelarvele. Kohaliku omavalitsuse ametiasutuses või kohaliku omavalitsuse hallatavas asutuses võib kollektiivlepingu sõlmida ka linna- või vallavalitsus.
Riiklikku järelevalvet seaduse täitmise üle teostab Tööinspektsioon.

Riigikogu võttis 61 poolthäälega vastu Vabariigi Valitsuse algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse (891 SE).
Maamaksuseadust muudeti seoses käesoleval aastal toimunud maa korralise hindamisega maa maksustamishinna määramiseks, mille tagajärjel maksustamishind üksikutes piirkondades (eeskätt rannikualadel, Tallinnas, samuti Pärnus) kümneid kordi suurenes, samas paljudes piirkondades aga vähenes. Maksumäära samaks jäämisel toimunuks maamaksu oluline diferentseerumine.
Maamaksuseaduse vastu võetud muudatustega antakse valla- ja linnavolikogudele senisest avaramad võimalused maamaksumäära muutmiseks ja õigus kehtestada erinevad maksumäärad omavalitsusüksuse piires maa hinnatsoonide lõikes. See võimaldab maksustamishinna muutumisest tingitud suurt maamaksu diferentseerumist mõnevõrra tasandada.
Kui senini võisid valla- ja linnavolikogud kehtestada maamaksumäära üldjuhul vahemikus 0,5-st kuni 2,0 protsendini maa maksustamishinnast aastas ning haritava maa ja loodusliku rohumaa puhul 0,3-st kuni 1,0 protsendini, siis alates järgmisest aastast vastavalt 0,1-st kuni 2,5 protsendini ja 0,1-st kuni 2,0 protsendini.

Õiguskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul katkestati Vabariigi Valitsuse algatatud väärteomenetluse seadustiku eelnõu (441 SE) teine lugemine.

Majanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul katkestati Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse rakendamisega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (765 SE) teine lugemine.

Lõppes Vabariigi Valitsuse algatatud tehnilise normi ja standardi seaduse muutmise seaduse eelnõu (909 SE) esimene lugemine.

Lõppes Vabariigi Valitsuse algatatud jahiseaduse eelnõu (888 SE) esimene lugemine.



13. detsember

Riigikogu võttis 50 poolthäälega vastu (1 vastu) Vabariigi Valitsuse algatatud saastetasu seaduse muutmise seaduse (910 SE). Seadus kehtestab uued saastetasu määrad ning nende jõustumise tähtajad jäätmete ladestamisele. Muudatused täpsustavad ka seaduse rakendusala.

Riigikogu võttis 40 poolthäälega vastu keskkonnakomisjoni algatatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmise seaduse (875 SE). Seaduse vastuvõtmisega pikendati ühisveevärgist müüdava veekoguse arvestamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja ning kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud vee kasutamise normide järgi 2002. aasta 31. detsembrini.
Aasta võrra pikendati ka kohaliku omavalitsuse ja vee-ettevõtja ning kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingute asendamise tähtaega käesoleva seaduse nõuetele vastavate lepingutega. Enne ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse jõustumist kohaliku omavalitsuse ja vee-ettevõtja ning kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingud kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seadusega. Lepingute asendamine käesoleva seaduse nõuetele vastavate lepingutega tuleb lõpetada hiljemalt 2002. aasta 31. detsembriks.

36 poolthäälega võeti vastu (2 erapooletut) Riigikogu liikmete Kalle Jürgensoni ja Kalev Kuke algatatud krediidiasutuste seaduse muutmise seadus (871 SE). Seadusega täiustatakse krediidiasutuse usaldusväärsuse tagamist ja klientide huvide kaitset reguleerivaid sätteid ning tagatakse kooskõla Euroopa Liidu pangandusdirektiividega. Kaotatakse mitmed administratiivsed keelud, kuid konkretiseeritakse Finantsinspektsiooni pädevust reguleerivaid sätteid, mis on oluline finantsjärelevalve tõhustamise seisukohast. Seadust täiendatakse rahvusvahelist finantsjärelevalvealast koostööd võimaldavate sätetega. Euroopa Liidu sisest koostööd puudutavad sätted jõustuvad Eesti Euroopa Liitu vastuvõtmisel.
Muudatuste kohaselt võib pank oma aktsiaid omandada ning võtta neid tavapärase äritegevuse käigus tagatiseks juhul, kui panga aktsiad on kaubeldavad reguleeritud turul. Seni kehtiva seaduse kohaselt on see keelatud. Aktsiate omandamiseks ning tagatiseks võtmiseks on vajalik aktsionäride üldkoosoleku nõusolek ning nende aktsiate nimiväärtuste summa ei tohi ületada 1/10 aktsiakapitalist. Pankade suhtes jääb kehtima keeld anda oma aktsiate ostmiseks laenu.

38 poolthäälega võeti vastu (1 vastu) Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seadus (890 SE). Seadusemuudatustest olulisim on kõigi kinnisasjade, sealhulgas võõrandamise eesmärgil rajatud ehitiste käibemaksust vabastamine. Samuti korrigeeriti metsa raieõiguse ja metsamaterjali käibemaksuga maksustamise erikorda ja selle rakendamise tingimusi laiendades seda metsa ülestöötamise ja metsamaterjali vedamise teenustele ning jättes selle rakendusvaldkonnast välja saematerjali. Täpsustati veel ka mõningate muude sätete sõnastust, sealhulgas välisabi mõistet ja regulaarselt toimuva käibe tekkimise aja määramist. Seadus jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril




Riigikogu pressitalitus