Keskkonnaminister Villu Reiljan vastas Riigikogu liikmete Tõnis Lukase, Helir-Valdor Seederi ja Mart Nuti 24. märtsil esitatud arupärimisele kalapüügikvootide kohta (nr 150). Arupärimine tulenes Hiiumaa kalurite murest. Arupärijad soovisid teada, kuidas on võimalik et riigi poolt eraldatud kalapüügikvoodid on liikunud edasi kalapüüdjalt, kellele need on eraldatud?

Keskkonnaminister ütles, et kvootide jagamisel tuleb tagada iga taotleja eelmisel kolmel aastal õiguspäraselt omandatud püügivõimaluste suhe teiste taotlejate samal ajavahemikul õiguspäraselt omandatud püügivõimalustesse. Sellist taotlejate omavaheliste suhete tagamist kolme viimase aasta õiguspäraselt omandatud püügivõimaluste alusel nimetatakse ka vahel palju elevust tekitanud ajalooliseks püügiõiguseks.

Reiljan märkis, et püügivõimalused loetakse kalapüügiseaduse alusel õiguspäraselt omandatuks, kui nad on loale kantud ja selle eest on tasutud püügiõiguse tasu või kui nad on loaga välja võetud, kui püügiõiguse tasu maksmine ei ole nõutav. Kalapüügiseaduse paragrahvi 16 lõige 3 ütleb veel, et ajaloolise püügiõiguse arvutamisel arvestada seaduse paragrahvi 16 lõike 6 alusel omandatud püügiõigust. “Seaduse paragrahvi 16 lõikes 6 ongi toodud see kurikuulus seadusesäte, mis ütleb, et seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud ajaloolist püügiõigust on lubatud võõrandada isikule, kellele tohib anda kalapüügiluba,” selgitas keskkonnaminister.

Võõrandamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud. Seal peab kirjas olema võõrandatava püügiõiguse suurus, selle alus ning püügiõiguste üleminekuaeg. Püügiõiguse üleminek jõustub võõrandamise tehingu ärakirja kalapüügiloa andjale ülemineku päevast, kui tehingus ei ole sätestatud hilisemat kuupäeva. Seega peitub selles sättes loaandjale kohustus võtta kahe isiku vahel sõlmitud notariaalne leping püügiõiguse üleandmise kohta viivitamatult täitmiseks ehk teiste sõnadega anda luba kalapüüdmiseks.

Reiljan juhtis tähelepanu asjaolule, et kutselise kalapüügilubade taotlusi on õigus esitada kõikidel ettevõtetel, kes vastavalt Eestis kehtivale seadusandlusele siin paiknevad. Loa saamiseks on õigus kõikidel nendel ettevõtetel, kes on esitanud seaduses toodud tähtajaks kutselise kalapüügiloa taotluse, mis on eelneva aasta 1. detsember ja kellel on täidetud kutselise kalapüügiloa andmise korras kriteeriumid. Luba tuleb väljastada nendele, kes on seaduse alusel õiguspäraselt omandanud püügivõimalusi ja sellest peab ka loaandja lähtuma.

Keskkonnaminister tuletas meelde, et eelpoolmainitud säte, mis lubab ettevõtetel oma püügivõimalusi võõrandada, muutes seaduse alusel isikule kuuluvat püügivõimalust sisuliselt tema omandiks, tuli kalapüügiseadusesse sisse Riigikogu 8. veebruaril 2001. aastal vastuvõetud muudatusega.

* * *

Vabariigi Valitsus võttis algatajana menetlusest tagasi neli eelnõu ja Eesti Keskerakonna fraktsioon kaks eelnõu.

Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ettepanekul katkestas Riigikogu järgmiste eelnõude teise lugemise:

põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (607 SE). Teise lugemise katkestamise poolt hääletas 52 ja vastu 30 Riigikogu liiget. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg põhiseaduskomisjonile on 6. mai kell 16.

Riigikogu liikmete Väino Linde ja Ain Seppiku algatatud Riigikogu töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (613 SE). Teise lugemise katkestamise poolt oli 61 ja vastu 1 Riigikogu liige. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg põhiseaduskomisjonile on 6. mai kell 16.45.

Riigikogu lõpetas Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse “Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni moodustamine” muutmise eelnõu (632 OE) esimese lugemise. Vastavalt eelnõule soovitakse komisjoni liikmeks Evelyn Sepa asemele nimetada Koit Pikaro.

Samuti lõpetas Riigikogu põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu kodukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (624 SE) esimese lugemise.

Riigikogu võttis vastu seitse seadust:

66 poolthäälega (2 erapooletut) võeti vastu valitsuse algatatud tubakaseadus (350 SE), mis sätestab tubakatootele ja selle pakendile kohaldatavad nõuded, tubakatoote käitlemisele esitatavad erinõuded, spondeerimispiirangu ja tubakatoote müügiedenduse keelu ning keelud ja piirangud tubakatoote tarbimisele, samuti järelevalve seaduse täitmise üle ning vastutuse seaduse rikkumise eest. Seadus kehtestab senisest karmimad piirangud tubakatoodete müümisele ja avalikus kohas suitsetamisele. Näiteks kasiinodes ja toitlustuskohtades, kaasaarvatud ka baarides, tohib seaduse jõustumisel suitsetada vaid eraldi ruumis. Suitsetamine on keelatud töökohtades, ka jalakäijate tunnelites ja korterelamu trepikodades. Samuti veel terves reas avalikus kasutuses olevates kohtades. Keelu rikkumine toob kaasa kuni 1200-kroonise trahvi. Seaduse jõustumisel on ettevõtetele üleminekuajaks ettenähtud vastavate tingimuste loomiseks kaks aastat. Alaealisele toob suitsetamine, tubakatoodete omamine või hankimine kaasa kuni 600-kroonise trahvi. Karistus on ettenähtud ka selle eest kui alaealist ahvatletakse või muud moodi mõjutatakse tarvitama tubakatooteid. Trahv võib olla kuni 18 000 krooni. Alaealisele suitsu ostmise või pakkumise eest võidakse trahvida kuni 6000 krooniga.

45 poolthäälega (1 erapooletu) võeti vastu valitsuse algatatud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni ratifitseerimise seadus (610 SE), mille eesmärk on kaitsta praegusi ja tulevasi põlvkondi tubaka tarbimise ja tubakasuitsu põhjustatud laastavate tagajärgede eest tervisele, ühiskonnale, keskkonnale ja majandusele. Kavandatud meetmetega luuakse eeldused ja tingimused tubaka tarbimise leviku ja tubakasuitsuga kokkupuute pidevaks ja oluliseks vähendamiseks.

79 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud keskkonnaseire seaduse muutmise seadus (579 SE), mis täpsustab riigi korraldatava keskkonnaseire struktuuri, sh seireprogrammi korraldamise organisatsiooni, seirenõukogu rolli ning ühtlustab seadust keskkonnaregistri seadusega. Seadus harmoneerib õigusakti Euroopa Liidu keskkonnaõigusega.

70 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud ohvriabi seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seadus (564 SE), mis annab ohvriabiteenuse osutamise ja selle korraldamise õiguse sotsiaalministeeriumi haldusalasse kuuluvale sotsiaalkindlustusametile. Eelmise aasta lõpukuudel värvati ja koolitati sotsiaalkindlustusameti juures välja 35 ohvriabiteenust osutavat ametnikku, kes asuvad teenistusse sotsiaalkindlustusameti põhimääruse alusel moodustatavasse ohvriabi osakonda. Nimetatud ametnike ülesandeks on lisaks ohvriabiteenuse osutamisele ka ohvriabi vabatahtlike kaasamine ja juhendamine. Ohvriabi vabatahtlike tegevuse aluseks olevad sotsiaalministri määrused on allkirjastatud ja jõustusid käesoleva aasta jaanuari teisel nädalal.

81 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud piirivalveseaduse muutmise seadus (555 SE), mis loob seadusliku aluse ametnike töötamiseks piirivalves. Kehtiv piirivalveseadus ei näinud ette ametnike töötamist piirivalves. Samas on Piirivalveamet, piirivalvepiirkonnad ja muud piirivalveasutused Vabariigi Valitsuse seaduse mõttes valitsusasutused ning ametiasutused avaliku teenistuse seaduse mõttes. Et avalik teenistus on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses, siis peab ka piirivalves olema võimalik avalike teenistujate töötamine.

77 poolthäälega (1 erapooletu) võeti vastu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud palgaseaduse § 3 muutmise seadus (570 SE), mis täpsustab põhimõtet, et töölepingus määratakse kindlaks palga suurus, millest peetakse kinni seadusega sätestatud maksud, sealhulgas üksikisiku tulumaks. See tagab töötajatele tulumaksuprotsendi alanemisest tuleneva lisasissetuleku. Samuti väldib täpsustatud seadus pensionikassasse, ravikindlustusse ja töötuskindlustusse suunatavate mahaarvamiste vähenemist. Täpsustatud seadus tagab ühese arusaama töölepingus fikseeritud palga mõistest, väldib palgastatistika risustamist ning muudab palgaläbirääkimised selgemaks.

Riigikogu lõpetas kolme eelnõu teise lugemise:

valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (572 SE);

valitsuse algatatud ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seaduse eelnõu (616 SE);

valitsuse algatatud t ehnilise normi ja standardi seaduse muutmise seaduse eelnõu (604 SE).

Riigikogu katkestas valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse eelnõu (273 SE) teise lugemise.

Riigikogu lõpetas nelja eelnõu esimese lugemise:

valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (621 SE);

valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Eesti kaitseväe üksuse kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO kiirreageerimisjõudude koosseisus” eelnõu (629 OE);

valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (628 SE);

valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 60 muutmise seaduse eelnõu (627 SE).

* * *

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul ei arutatud valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (407 SE), mis pidi olema kolmandal lugemisel.

* * *

Infotunnis vastas majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar küsimustele teadus- ja arendustegevuse, riigiettevõtete erastamise ning Eesti majanduse arengu kohta. Rahandusminister Aivar Sõerd vastas küsimustele riigi rahanduse ja eelarve koostamise kohta. Välisminister Urmas Paet vastas küsimustele Eesti välispoliitika ja Eesti-Vene piirilepingu allkirjastamise kohta.

Riigikogu võttis vastu kaks valitsuse algatatud seadust ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud otsuse:

64 poolthäälega lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (572 SE). Seadusega sätestatakse mõned uued rahvusvahelised nõuded lennundusmeditsiini, lennundusjulgestuse ja Lennuameti pädevuses ning tõstetakse seaduse tasemele seni määruses sätestatud tururegulatsiooni ja tasude normid.

68 poolthäälega ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seaduse (616 SE). Seadusega jäetakse ülikooliseadusest ja rakenduskõrgkooli seadusest välja kuupäev, mis ei võimalda akrediteerimisotsuste ülekandmist nn vanadelt õppekavadelt nende sisuliste õigusjärglastena registreeritud uutele õppekavadele.

43 poolthäälega Riigikogu otsuse “Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni moodustamine” muutmine (632 OE). Erikomisjoni liikmeks nimetati Evelyn Sepa asemel Koit Pikaro ja Siim-Valmar Kiisleri asemele Aivar Õun.

Istungi stenogrammi leiab aadressilt:

http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus