Õiguskantsler Allar Jõks vastas nelja Isamaaliidu fraktsiooni liikme 23. märtsil esitatud arupärimisele kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 41 lõike 2 võimaliku rikkumise kohta Narva linnavolikogus (nr 149). Arupärijad soovisid teada saada vene keele kasutamise kohta asjaajamiskeelena Narva volikogus.

Õiguskantsler selgitas põhiseadusest tulenevalt, et kogu riigi ja kohalike omavalitsuste asjaajamine peab reeglina toimuma eesti keeles. Seadus võib siiski sätestada ulatuse korra, milles kasutatakse kohaliku omavalitsuse sisemises asjaajamises vastava paikkonna püsielanike enamiku keelt. Nõndanimetatud välisasjaajamise ehk keele valiku osas elanike suhtlemisel ametiasutustega näeb põhiseaduse § 51 ette igaühe õiguse pöörduda kohalike omavalitsuste poole ja saada sealt eestikeelseid vastuseid. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 41 lõike 1 lause 1 näeb ette, et asjaajamiskeel kohalikes omavalitsustes on eesti keel ning lõige 2 rõhutab, et volikogu ja valitsuse istungid toimuvad eesti keeles. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 41 lõige 3 teeb võõrkeelte kasutamise osas viite keeleseadusele, mille § 11 sätestab: „Omavalitsusüksuses, mille püsielanike enamiku keel ei ole eesti keel, võib kohaliku omavalitsuse sisemise asjaajamiskeelena vastava kohaliku omavalitsuse volikogu ettepaneku ja Vabariigi Valitsuse otsusel kasutada eesti keele kõrval omavalitsusüksuse püsielanike enamiku moodustava vähemusrahvuse keelt”.

Õiguskantsler märkis, et Narva ja Sillamäe omavalitsused on korduvalt pöördunud valitsuse poole keeleseaduses § 11 nimetatud loa saamiseks, kuid luba ei ole antud. Loa andmise on välistanud asjaolu, et keeleseadus seostab püsielaniku mõiste vähemusrahvuse ja seega Eesti kodakondsusega. Rahvastikuregistri andmete kohaselt, moodustas seisuga 1. märts 2005, Eesti kodakondsusega inimeste hulk 41,9% Narva elanikest, Venemaa kodanikke oli 31,6%, ülejäänud on kodakondsuseta ja muu riigi kodakondsusega isikud.

Õiguskantsler andis oma vastuses arupärimisele ülevaate Narva volikogus tehtud kontrollist vene keele kasutamisest asjaajamiskeelena ja analüüsis seda kehtiva seadusandluse kontekstis.

Teisipäev, 12. aprill

Riigikogu ees andsid ametivande asendusliikmena Riigikogu liikmeks asunud Igor Gräzin ja Tõnis Kõiv.

53 poolthäälega (vastu 40) andis Riigikogu Andrus Ansipile volitused valitsuse moodustamiseks.

Riigikogu lõpetas järgmiste eelnõude teise lugemise:

Riigikogu liikme Evelyn Sepa algatatud avaliku teenistuse seaduse ning riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise seaduse eelnõu (563 SE).

Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse § 13 lõike 1 muutmise seaduse eelnõu (532 SE).

Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 ning töö- ja puhkeaja seaduse § 25 muutmise seaduse eelnõu (576 SE).

Riigikogu lõpetas järgmiste eelnõude esimese lugemise:

Põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (607 SE).

Riigikogu liikme Jüri Saare algatatud looduskaitseseaduse § 91 muutmise seaduse eelnõu (606 SE).

Riigikogu liikme Evelyn Sepa algatatud tolliseaduse §-ga 18¹ täiendamise seaduse eelnõu (577 SE). Majanduskomisjoni ettepanek eelnõu menetlusest tagasi lükata ei leidnud toetust. Ettepaneku poolt hääletas 14, vastu oli 25 Riigikogu liiget.

Majanduskomisjoni ettepanekul katkestas Riigikogu Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (518 SE) teise lugemise.

Ametivande andis Riigikogu asendusliige Koit Pikaro.

Seoses ametisse astumisega andsid Riigikogu ees ametivande uue valitsuse liikmed peaminister Andrus Ansip, haridus- ja teadusminister Mailis Reps, justiitsminister Rein Lang, kaitseminister Jaak Jõerüüt, keskkonnaminister Villu Reiljan, kultuuriminister Raivo Palmaru, majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar, põllumajandusminister Ester Tuiksoo, rahandusminister Aivar Sõerd, regionaalminister Jaan Õunapuu, siseminister Kalle Laanet, sotsiaalminister Jaak Aab, välisminister Urmas Paet ning minister Paul-Eerik Rummo.

President Arnold Rüütel kirjutas Riigikogu ees alla Vabariigi Presidendi otsusele Juhan Partsi juhitud valitsuse ametist vabastamise kohta.

Riigikogu võttis vastu neli seadust:

70 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud keskkonnajärelevalve seaduse muutmise seadus (568 SE), mille alusel eristatakse riigi inspektorit kohaliku omavalitsuse inspektorist, kuna nende järelevalvekohustuste ulatus ei ole võrreldav. Kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektor on linna- või vallavalitsuse või muu omavalitsusasutuse ametnik, kellele järelevalvekohustus on pandud asutusesisese tööjaotuse või volikogu otsusega. Kohaliku omavalitsuse inspektorid kontrollivad kohaliku omavalitsusüksuse volikogu kehtestatud keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste otsuste järgimist ja neil on tegutsemisõigus töökohajärgse omavalitsusüksuse territooriumil. Riigi keskkonnainspektor kui riigi täitevvõimu esindaja ja sundi rakendav isik on kohaliku omavalitsuse inspektorist selgesti eristatud.

71 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud turismiseaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus (566 SE), mis uuendab majutusettevõtete regulatsiooni ning täpsustab ka üksikuid muid sätteid, mille rakendamise ja/või tõlgendamisega on praktikas esinenud probleeme. Majutusettevõtete regulatsiooni uuendamine on tingitud soovist ühtlustada majutusettevõtete tegutsemisõiguse saamise ning tegutsemisega seonduvad sätted analoogselt paljude teiste tegevusaladega, mille puhul on ette nähtud erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registreerimine. Elektroonne registreering majandustegevuse registris tagab avalikkusele senisest enam kättesaadavamal viisil registreeritud ettevõtete jälgimise ja lihtsustab järelevalve teostamist. Praegu tuleb tegutsemisõiguse saamiseks taotleda kohalikult omavalitsuselt majutusettevõtte tunnustamist. Tunnustamine toimub haldusakti andmisega. Seaduse kohaselt tuleb esitada linna- või vallavalitsusele taotlus majutusettevõttena tegutsemiseks. Enam ei hakata väljastama tegutsemisõiguse kohta haldusakti, vaid ettevõtja andmed kantakse registrisse.

69 poolthäälega võeti vastu valitsuse ning Riigikogu liikmete Marika Tuusi ja Kaarel Pürgi algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (383 SE ja 567 SE), mis piirab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete illegaalset käitlemist, kehtestab riigilõivud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainetega tehtavate toimingute eest, loob riikliku narkomaaniaravi andmekogu ja sätestab ravimiseaduse muudatusega piirangud, et tagada apteegiteenuse ühtlasem jaotus terves riigis.

67 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud surma põhjuse tuvastamise seadus (557 SE), millega sätestatakse surma põhjuse tuvastamise, surmast teavitamise ja patoloogiaalase tegevuse tingimused ja kord, kohtuarstliku lahangu ja kohtuekspertiisi tegemise alused, surnukeha, elundite ja kudede kasutamine õppe- ja teadustöös, surma põhjuse tuvastamise ja patoloogialase tegevuse finantseerimine, surma põhjuste andmete kogumine ning järelevalve seaduse täitmise üle.

Riigikogu lõpetas nelja eelnõu teise lugemise:

valitsuse algatatud keskkonnaseire seaduse muutmise seaduse eelnõu (579 SE);

valitsuse algatatud tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (596 SE);

valitsuse algatatud tubakaseaduse eelnõu (350 SE);

valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (485 SE).

Riigikogu lõpetas nelja eelnõu esimese lugemise:

valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Eesti kaitseväe üksuste kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel julgeolekutagamismissioonil Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis” eelnõu (609 OE);

valitsuse algatatud t ehnilise normi ja standardi seaduse muutmise seaduse eelnõu (604 SE);

valitsuse algatatud Riigikontrolli seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (614 SE);

Isamaaliidu fraktsiooni algatatud Riigikontrolli seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (603 SE).

* * *

Valitsus võttis algatajana menetlusest tagasi keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (597 SE).

Neljapäev, 14. aprill

Riigikogu võttis vastu kolm seadust:

38 poolthäälega (34 vastu) võeti vastu Riigikogu liikme Evelyn Sepa algatatud avaliku teenistuse seaduse ning riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise seadus (563 SE). Seadusega kõrvaldatakse takistused soolise võrdõiguslikkuse voliniku ametisse nimetamiseks. Selleks muudetakse nii avaliku teenistuse kui ka riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seadust. Voliniku valiku ja palgaga seotud küsimused on reguleeritud soolise võrdõiguslikkuse seadusega. Kuid tema ametipalga määramiseks ja vastava palga arvutamiseks on vajalik antud seaduses fikseeritud muudatused nimetatud seadustesse sisse viia.

67 poolthäälega (1 erapooletu) võeti vastu Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse § 13 lõike 1 muutmise seadus (532 SE). Seadusega muudetakse pensioniõigusliku staaži arvutamise korda, mille kohaselt represseeritud isiku vahi alt, kinnipidamiskohast või asumiselt vabanemisele järgnenud aeg kuni Eestisse elama asumise õiguse andmiseni arvutatakse pensioniõigusliku staaži hulka senise pooleteistkordse asemel kolmekordselt .

69 poolthäälega võeti vastu Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 ning töö- ja puhkeaja seaduse § 25 muutmise seadus (576 SE). Vastavalt seadusele muudetakse jõululaupäev (24. detsember) riigipühaks ja puhkepäevaks.

Riigikogu lõpetas Riigikogu liikmete Väino Linde ja Ain Seppiku algatatud Riigikogu töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (613 SE) esimese lugemise. Isamaaliidu fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletustulemus: 19 poolt, 43 vastu, 1 erapooletu. Eelnõu jäi menetlusse.

* * *

Algatajad võtsid menetlusest tagasi Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini, Vilja Savisaare, Toivo Tootseni, Küllo Arjaka, Mailis Repsi, Eldar Efendijevi, Vladimir Velmani ja Nelli Privalova algatatud kaugkütteseaduse muutmise seaduse eelnõu (591 SE).

Istungi stenogrammi leiab aadressilt:

http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus