Ametivande andis Riigikogu asendusliige Ülle Rajasalu.

Sotsiaalminister Marko Pomerants vastas üheksa Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikme 16. veebruaril esitatud arupärimisele pensionide tõusu kohta (nr 139).

Pomerants selgitas pensionisüsteemi põhimõtteid ja rõhutas, et kogumispensionide süsteemi loomine ei muutnud riigi kohustust tänaste pensionäride ees. Õigus saada seadusega määratud riiklikku pensioni on pensionäridel jätkuvalt, sõltumata sellest, et osa sotsiaalmaksu pensionikindlustuse vahenditest kantakse kogumispensionide süsteemi. Riiklike pensionide kasv sõltub alates aastast 2002 indeksist. Lisaks sellele, on ametis olev valitsus otsustanud tõsta pensioneid täiendavalt 100 krooni võrra aastatel 2004 - 2006. Selle kohustuse täitmiseks tuleb riikliku pensionikindlustuse reservi mittepiisavusel leida muud vahendid, nagu stabiliseerimise reserv, laen või katta see riigieelarve muude tulude arvelt. “Kui konkreetsel aastal puudujääk tekib, võetakse konkreetse aasta riigieelarve vastuvõtmisega ka otsus puudujäägi katmise kohta,” märkis sotsiaalminister.

Teisipäev, 5. aprill

Riigikogu lõpetas õiguskomisjoni algatatud väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (584 SE) ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud palgaseaduse § 3 täiendamise seaduse eelnõu (570 SE) esimese lugemise.

51 poolthäälega (vastu 12) lükkas Riigikogu riigikaitsekomisjoni ettepanekul menetlusest tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse “Eesti kaitseväe üksuste osalemise lõpetamine ja kasutamise tähtaja mitte pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel julgeolekutagamismissioonil Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis” eelnõu (571 OE).

Riigikogu võttis vastu seitse seadust:

66 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud eluruumide erastamise seaduse muutmise seadus (573 SE), mis näeb ette võimalust erastatud eluruumide omanikel seada korterimandid ja koormata korteriomandeid avalik-õigusliku reaalkoormatisega. Seadus annab korteriomandite seadmise võimaluse ka isikutele, kes senini ei saanud eluruume erastada ja korteriomandeid seada, kuna vaidlus eluruumide erastamise üle ei olnud veel lõppenud. Seadus määrab maavanema riigi esindajaks avalik-õigusliku reaalkoormatise kustutamisel.

50 poolthäälega (5 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud planeerimisseaduse muutmise seadus (578 SE), mis muudab seaduses sisalduvat volitusnormi selliselt, et majandus- ja kommunikatsiooniministril on võimalik kutsekvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelusse lisada Euroopa Liidu liikmesriikides arhitekti kutsekvalifikatsiooni tõendavate dokumentidele loetelu Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis ja Šveitsis arhitekti kutsekvalifikatsiooni tõendavatest dokumentidest. Nimetatud muudatus on vajalik seoses Eesti Vabariigi kohustusega tagada automaatne tunnustamine ka nendele arhitekti kutsekvalifikatsiooni tõendavatele dokumentidele, mis on väljastatud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriigid (Island, Norra, Liechtenstein), ja Šveitsis.

Seadus täpsustab ka planeeringu kohta esitatud vastuväitega seotud sätet.

66 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud spordiseadus (514 SE), mis sätestab spordi korraldamise üldised organisatsioonilised ja õiguslikud alused, olümpiavõitja riikliku toetuse taotlemise ja määramise alused, spordi finantseerimise alused ning spordiürituste korraldamise nõuded ja vastutuse nõuete rikkumise eest. Võrreldes kehtiva seadusega on uuendusteks olümpiavõitja riikliku toetuse regulatsioon ja spordiürituste korraldamise nõuded ning vastutus nõuete rikkumise eest.

61 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise seadus (580 SE), mille eesmärk on riigilõivuseaduse rakendamisel üleskerkinud probleemide lahendamine ja seaduse teksti ühtlustamine. Seadus toob kaasa ka põhimõttelise muudatuse riigilõivude kogumisel. Riigikassa võtab Maksu- ja Tolliametilt üle riigilõivude kogumise, et pakkuda klientidele paremat teenindust.

54 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooniga ühinemise seaduse muutmise seadus (526 SE). Eesti integreerumine rahvusvahelisse ellu toob endaga kaasa vajaduse üha enam kasutada Eestis väljaantud dokumente välisriigis. Selline vajadus tekib näiteks isikute, tööjõu, kapitali ja kaupade rahvusvahelise liikumise tõttu. Riikidevaheline suhtlemine eeldab üksteise tunnustamist rahvusvahelise õiguse subjektina ning välisriigi dokumendi tunnistusega (apostille’ga) kinnitamine on rahvusvaheliselt kindlaksmääratud protseduur, et anda usaldusväärset teavet dokumendi päritolu kohta ja tagada toimingute õiguskindlus sihtriigis.

55 poolthäälega võeti vastu v alitsuse algatatud terrorismi tõkestamise Euroopa konventsiooni muutmise protokolli ratifitseerimise seadus ( 574 SE ), mis täiendab ja muudab olemasolevaid EN liikmesriikide vahel sõlmitud väljaandmislepinguid ning kokkuleppeid vastastikusest abist kriminaalasjades. Konventsiooni eesmärk on välistada teatud liiki kuritegude puhul väljaandmisest keeldumine poliitilise kuriteo erandi alusel ja tugevdada selle täideviimise mehhanisme. Samuti avab ka kolmandatele riikidele võimaluse konventsiooniga ühineda.

Riigikogu lõpetas kolme eelnõu teise lugemise:

valitsuse algatatud turismiseaduse ja sellest tulenevatelt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (566 SE);

valitsuse algatatud surma põhjuse tuvastamise seaduse eelnõu (557 SE);

valitsuse ning Riigikogu liikmete Marika Tuusi ja Kaarel Pürgi algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (383 SE ja 567 SE).

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu esimese lugemise:

valitsuse algatatud pagulaste seaduse, riigipiiri seaduse, välismaalaste seaduse ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seaduse eelnõu (558 SE);

valitsuse algatatud hasartmänguseaduse ja loteriiseaduse muutmise seaduse eelnõu (594 SE).

* * *

Infotunnis vastas põllumajandusminister Ester Tuiksoo küsimustele AS Werol tehaste juhtimise ja peretalude perspektiivide kohta. Kaitseminister Jaak Jõerüüt vastas küsimusele sisemajanduse kogutoodangus riigikaitsekulutuste osakaalu kohta. Rahandusminister Taavi Veskimägi vastas küsimustele riigi omanikupoliitikast ettevõtluses, riigieelarve strateegia, kohalike omavalitsuste laenude ja riigiteenistujate palkade kohta.

Neljapäev, 7. aprill

Riigikogu istungil ei arutatud ühtegi eelnõu.

Riigikogu istungite stenogramm on internetis aadressil:

http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus