22. oktoober

Teede- ja sideminister Toivo Jürgenson vastas Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini, Edgar Savisaare, Toomas Vareki, Urmas Lahe, Arvo Jaaksoni ja Endel Paapi poolt 11. septembril esitatud arupärimisele Eesti Raudtee poolt kavandatava koondamise kohta.

Rahandusminister Siim Kallas vastas Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini, Edgar Savisaare, Toomas Vareki, Urmas Lahe, Arvo Jaaksoni ja Endel Paapi poolt 12. septembril esitatud arupärimisele olukorra kohta, mis on tekkimas Tapal pärast raudtee erastamist.

Vabas mikrofonis võtsid sõna Riigikogu liikmed Enn Tarto ja Tiit Toomsalu.


23. oktoober

Riigikogus jäi vastu võtmata Riigikogu liikmete Jaanus Männiku, Arvo Sirendi, Mihhail Stalnuhhini ja Vladimir Velmani algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seadus (718 SE). Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 43, vastu oli 45 Riigikogu liiget.

Õiguskomisjoni kui algataja ja juhtivkomisjoni ettepanekul katkestati karistusseadustiku rakendamise seaduse eelnõu (735 SE) teine lugemine. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg õiguskomisjonile on 5. november kell 12.00.

Riigikogu täiskogu tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutamata jäetud kirikute ja koguduste seaduse teistkordne menetlemine. Arutelu jätkub homme, 24. oktoobril kell 14.00 algaval Riigikogu istungil.


24. oktoober

Infotunnis vastas peaminister Mart Laar Riigikogu liikmete Elmar Truu küsimusele maksude ja hindade tõusust johtuva elukalliduse korvamisest, Jüri Kaveri küsimusele Rahvusvahelise Valuutafondi seisukohtadest 2002. aasta riigieelarve küsimuses, Laine Tarvise küsimusele inimese ja biosfääri ning Ingvar Pärnamäe küsimusele Maailmapanga maaparandusprojekti kohta.

Välisminister Toomas Hendrik Ilves vastas Riigikogu liikmete Sven Mikseri, Rainis Ruusamäe ja Liia Hänni küsimustele vastavalt OSCE missiooni tegevuse lõpetamise, valitsuse keelepoliitika järjekindluse ja OSCE hinnangute seostel liitumisel Euroopa Liiduga kohta.

Teede- ja sideminister Toivo Jürgenson vastas Riigikogu liikmete Georg Pelisaare küsimusele teede hooldus- ja remonditöödest ning Tiit Tammsaare küsimusele mootorsõidukite sõidu- ja puhkeaja kestuse ning arvestuse korra muutmise kohta.

***

Riigikogu võttis 44- poolthäälega vastu kindlustustegevuse seaduse muutmise seaduse (851 SE). Seadusemuudatuse tingis kindlustustegevuse seaduse kooskõlla viimine põhiseaduse ja teiste seadustega.

41 poolthäälega kiideti heaks raamatupidamise seaduse muutmise seadus (779 SE). Seadusemuudatusega viiakse Eesti seadusandlusse sisse ELi õigusaktidest tulenevad nõuded, mis näevad ette tütarettevõtjate finantsaruannete konsolideerimise kohustuse emaettevõtja aruandega. See tähendab ka kontsernide konsolideeritud finantsaruandluse koostamise kohustust. Kontserniaruandluse kohustuse tingib vajadus võimaldada vähemusaktsionäridel ja kreeditoridel saada täielik ülevaade kontserni kui terviku majandustegevusest. Kontserni aruandluse eesmärk on tagada, et äriühingu aktsiatesse investeerija või äriühingu kreeditor saaks aruannetest informatsiooni, mis oleks ühtviisi nii usaldusväärne kui ka võrreldav.

57 poolthäälega (vastu 7, erapooletuid 4) võeti vastu tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seadus (857 SE). Seaduse eesmärgiks on tugevdada Eesti positsioone riikidevahelistes maksualastes läbirääkimistes, säilitamaks tulumaksuseaduse peamist printsiipi - kasumi maksustamise edasilükkamist selle jaotamiseni. Seadusega tõstetakse residendist füüsilistele isikutele tehtavate maksusoodustuste efektiivsust. Et seni kehtinud seadusesäte tulust tehtavatele mahaarvamistele protsentuaalset või summalist piirangut ei seadnud, võimaldab eelkirjeldatud olukord isikul oma tulumaksukohustust väga suures ulatuses vähendada või isegi nullini viia. Seadusemuudatusega sätestatakse piirang residendist füüsiliste isikute maksustatavast tulust tehtavatele mahaarvamistele kuni 100 000 krooni maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised. Samuti sisaldab seadusemuudatus tehnilisi muudatusi sotsiaalmaksuseaduses.

Võeti vastu tubakaaktsiisi seaduse muutmise seadus (859 SE). Seadusemuudatusega lähendatakse tubakatoodete aktsiisimäärasid ELi õigusaktides sätestatud miinimummääradele. Sigarettide aktsiisimäära on tõstetud keskmiselt üheksakümne sendi võrra. Sigarillode aktsiisimäära on tõstetud 1 krooni võrra, kuna EL-iga liitumisel peab sigarite ja sigarillode aktsiisimäär olema võrdne. Seaduse poolt hääletas 43 Riigikogu liiget (vastu 1, erapooletuid 2).

Riigikogu heakskiidu leidis 35 poolthäälega meresõitu ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise konventsiooniga ühinemise seadus (841 SE). Konventsioon reguleerib rahvusvahelist koostööd riikide vahel, et välja töötada ja tarvitusele võtta tõhusaid meetmeid meresõitu ohustava ebaseadusliku tegevuse ärahoidmiseks ning selle toimepanijate vastutusele võtmiseks ja karistamiseks.

43 poolthäälega (27 vastu, 1 erapooletu) võeti vastu riigilõivuseaduse muutmise seadus (858 SE). Seoses uue notariaadiseaduse vastuvõtmisega muudetakse ka riigilõivuseaduse vastava paragrahvi sõnastust. Samuti saavad muudatuse järgi notarid edaspidi võimaluse oma ametitegevuseks vajalikus ulatuses taotleda riigilõivu laekumise kontrollimist elektroonilisel teel.
Seadusemuudatusega korrigeeritakse riigilõive, mis on ette nähtud isikut tõendava dokumendi väljaandmise ja väljavahetamise taotluse läbivaatamise eest, samuti ühtlustatakse riigilõive, mis on ettenähtud kodakondsuse seaduse ja välismaalaste seaduse ning selle täitmiseks antud õigustloovate aktide alusel teostatavate toimingute eest.

Võeti vastu (poolt 53, vastu 0, erapooletuid 1) Euroopa farmakopöa koostamise konventsiooni ja selle muutmise protokolliga ühinemise seaduse (694 SE). Konventsiooniga ühinenud riigid on võtnud oma eesmärgiks luua ühine Euroopa farmakopöa. Euroopa farmakopöa on ravimitele esitatavate kvaliteedinõuete kogumik, mille eesmärgiks on tagada ravimite toimeainete, abiainete ja ravimpreparaatide kõrge kvaliteet ja ohutus. Konventsiooniga ühinenud riikides kehtivad samad kvaliteedinõuded ravimite toimeainetele, abiainetele ja ravimpreparaatidele. Ühtsete kvaliteedinõuete olemasolu hõlbustab ravimite vaba liikumist.

41 poolthäälega leidis Riigikogu heakskiidu Euroopa ajutise sotsiaalkindlustusskeemide lepingu, välja arvatud vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotushüvitiste skeemid ja selle protokolli ratifitseerimise seadus (769 SE). Lepingu ratifitseerimine tagab, et lepinguosalise riigi kodanik, kes seaduslikult elab teise lepinguosalise riigi territooriumil, saab kõiki selle riigi õigusaktidega oma kodanikele ette nähtud sotsiaalkindlustushüvitisi. Samuti saab kohaldada lepinguosaliste vahel sõlmitud kahe- või mitmepoolsetest sotsiaalkindlustuslepingutest tulenevaid õigusi teiste lepinguosaliste riikide kodanikele.
39 poolthäälega võeti vastu Euroopa ajutise sotsiaalkindlustusskeemide lepingu, mis hõlmab vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotushüvitiste skeemid, ja selle protokolli ratifitseerimise seadus (770 SE). Lepinguga ühinemine tagab, et lepinguosalise riigi kodanik, kes seaduslikult elab teise lepinguosalise riigi territooriumil, saab kõiki selle riigi õigusaktidega oma kodanikele ette nähtud sotsiaalkindlustushüvitisi. Lepinguga saab kohaldada lepinguosaliste vahel sõlmitud kahe- või mitmepoolsetest sotsiaalkindlustuslepingutest tulenevaid õigusi teiste lepinguosaliste riikide kodanikele.
* * *

Riigikogu liikmete Kadri Jäätma, Jaan Lepikku ja Mart Nuti ettepanekul katkestati Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutamata jäetud kirikute ja koguduste seaduse teine lugemine. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg õiguskomisjonile on 8. november kell 12.

Kultuurikomisjoni ettepanekul katkestati Vabariigi Valitsuse algatatud muinsuskaitseseaduse eelnõu (742 SE) teine lugemine. Muudatusettepanekuid saab kultuurikomisjonile esitada 5. novembrini 2001.

Keskkonnakomisjoni ettepanekul katkestati Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (785 SE) teine lugemine. Muudatusettepanekuid palutakse esitada keskkonnakomisjonile kuni 8. novembrini kell 12.

Keskkonnakomisjoni ettepanekul katkestati Vabariigi Valitsuse algatatud kaitstavate loodusobjektide seaduse, loomastiku kaitse ja kasutamise seaduse ja haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu (738 SE) teine lugemine. Muudatusettepanekuid saab keskkonnakomisjoni teha 8. novembrini kell 12.

Lõppes Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma Statuudi ratifitseerimise seaduse eelnõu (854 SE) esimene lugemine. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg õiguskomisjonile on 22. november kell 12.

Lõppes Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse koodeksi täiendamise seaduse eelnõu (855 SE) esimene lugemine. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg õiguskomisjonile on 22. november kell 12.

Lõppes Vabariigi Valitsuse algatatud tööstusdisaini kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (812 SE) esimene lugemine. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg majanduskomisjonile on 31. oktoober kell 12.

Lõppes Vabariigi Valitsuse algatatud kaubamärgiõiguse lepinguga ühinemise seaduse eelnõu (849 SE) esimene lugemine. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg majanduskomisjonile on 31. oktoober kell 12.

Lõppes Vabariigi Valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (853 SE) esimene lugemine. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg majanduskomisjonile on 31. oktoober kell 12.

Lõppes Vabariigi Valitsuse algatatud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lõike 6 muutmise seaduse eelnõu (866 SE) esimene lugemine. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg majanduskomisjonile on 2. november kell 12.

Lõppes Vabariigi Valitsuse algatatud tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsiooni ja selle juhendi ratifitseerimise seaduse eelnõu (869 SE) esimene lugemine. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg majanduskomisjonile on 31. oktoober kell 12.

Lõppes Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Austria Vabariigi vahelise tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (843 SE) esimene lugemine. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg majanduskomisjonile on 31. oktoober kell 12.

Lõppes Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Armeenia Vabariigi vahelise tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (844 SE) esimene lugemine. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg majanduskomisjonile on 31. oktoober kell 12.

Lõppes Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Malta valitsuse tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (845 SE) esimene lugemine. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg majanduskomisjonile on 31. oktoober kell 12.

Lõppes Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigile välislaenude võtmise ja välislaenulepingutele riigigarantiide andmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (870 SE) esimene lugemine. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg majanduskomisjonile on 31. oktoober kell 12.

Lõppes Vabariigi Valitsuse algatatud riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduse muutmise seaduse eelnõu (813 SE) esimene lugemine. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg õiguskomisjonile on 8. november kell 13.


Riigikogu istung lõppes kell 20.00.


25. oktoober

Riigikogu istungil toimus välispoliitika arutelu. Ettekande tegi välisminister Toomas Hendrik Ilves, kaasettekande tegid väliskomisjoni esimees Andres Tarand ja Riigikogu liige Peeter Olesk.

Välisminister Toomas Hendrik Ilves peatus oma kõnes terrorismivastasel võitlusel, Eesti ja rahvusvahelise julgeoleku olukorral, arengutel NATO laienemise protsessis ning Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga. Välisminister rõhutas, et Ameerika Ühendriike 11. septembril tabanud terrorirünnakud on sundinud kogu maailma üldsust pöörama senisest enam tähelepanu ohule, mille eest ei ole täielikult kaitstud ükski riik ega ükski inimene. "Maailma maade otsustavuse tulemusena on kujunenud enneolematult ulatuslik koalitsioon riikidest, mis teevad kõik nende võimuses oleva, et inimesed ei peaks elama hirmus terrori tagajärgede pärast. Eesti kohus on olla selle riikide koalitsiooni liige ja anda oma panus. Terrorismivastase võitluse vajadus ja kogemus kinnitab Eesti valikute õigsust tihedamaks integratsiooniks Euro-Atlandi julgeolekuruumis, " sõnas Ilves.
Andes ülevaadet NATO laienemisest tõi välisminister esile, et kui kellelgi tekkiski 11. septembri sündmustega seoses arvamus või ehk koguni lootus, et NATO laienemine ei ole demokraatliku maailma jaoks enam aktuaalne, siis on see eksitus. "Veidi enam kui aasta pärast toimuval Praha tippkohtumisel esitatakse liitumiskutsed kõigile neile riikidele, kes on suutnud tõestada oma tahet ja suutlikkust käituda demokraatlike õigusriikidena ning oma otsustavust arendada rahvuslikku kaitsevõimet."
Lõpetuseks kinnitas Ilves veendunult, et muudatused rahvusvahelises õhustikus ei ole muutnud Eesti välispoliitilisi prioriteete. "Vastupidi, nende paikapidavus on ainult kinnitust leidnud. Eesti koht ja staatus rahvusvahelisel areenil on selgem ja kindlam kui varem. Meie partnerite ja rahvusvahelise koostöö võimaluste arv suurem."

Riigikogu väliskomisjoni nimel kaasettekande teinud väliskomisjoni esimees Andres Tarand pidas samuti vajalikuks rõhutada, et mõneti teisenenud rahvusvahelises olukorras, mis lähitulevikus tõenäoliselt veelgi muutub, ei ole muutunud meie välispoliitilised prioriteedid, mida on Riigikogu välispoliitika aruteludel alati korratud. Need on eeskätt NATO ning ELi liikmeks saamine. 11. septembri sündmuste poolt ajendatu ei muutu tõenäoliselt NATO laienemist pidurdavaks teguriks. Vastupidi - pigem liidab see liikmes- ja kandidaatriike tihedamalt ja rõhutab vajadust allianssi laiendada, kinnitas väliskomisjoni esimees. Tarand peatus lähemalt ka Läänemere piirkonna riikide koostööl, samuti Eesti energeetika tulevikul.

Riigikogu liikme poolse kaasettekandega esinenud NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juhi Peeter Oleski sõnul on Eesti jaoks eksistentsiaalne viia lõpule jõupingutused ning realiseerida rahva selge poolehoid NATO-le kui kollektiivset julgeolekut kindlustavale organisatsioonile ja järelikult olla ühemõtteliselt kutsutud järgmisel NATO tippkohtumisel Prahas aastal 2002 NATO täisliikmete hulka.

Riigikogu liikmed esitasid ettekandjale ja kaasettekandjatele arvukaid küsimusi.



Riigikogu pressitalitus