Justiitsminister Ken-Marti Vaher vastas Riigikogu liikmete Andres Herkeli, Mart Laari ja Mart Nuti 12. jaanuaril esitatud arupärimisele terrorismi rahastamise tõkestamise konventsiooni täitmise kohta (nr 127).

Arupärijad soovisid teada, miks ei ole Eesti riik asunud täitma terrorismi rahastamise tõkestamise rahvusvahelist konventsiooni ja sätestanud terrorismi rahastamist kuriteona? Minister rõhutas, et Eestis on terrorismi rahastamine sätestatud kuriteona juba päris mõnda aega.

“Terrorismikuritegu meie siseriikliku karistusõiguse mõttes ei hõlma vaid terroristliku akti toime panemist, vaid ka selle teo ettevalmistamist,” selgitas Ken-Marti Vaher. Terrorismi rahastamine, terrorismi rahastamise konventsiooni mõttes, on hõlmatud kuriteost osavõtu konstruktsiooniga.

“Isik, kes kogub või eraldab materiaalseid ressursse terroriakti ettevalmistamiseks, vastutab kuriteole kaasaaitajana karistusseadustiku § 237 alusel,” rõhutas justiitsminister. “Eesti on täitnud konventsioonis toodud kohustuse,” kinnitas ta. Kuna terrorismi rahastamine on karistusseadustiku kohaselt kuriteona karistatav, siis ei ole põhjust rahvusvahelisel tasandil Eesti tähelepanu sellele juhtida. “Ükski rahvusvaheline akt ei kohusta liikmesriiki sätestama konventsioonis toodud sõnastusi ja definitsioone, vaid see on konkreetselt ikka liikmesriigi enda otsustada lähtudes just nimelt oma õigussüsteemist,” märkis justiitsminister. “Samuti ei takista erinevused siseriiklikes sätetes rahvusvahelist koostööd, sest tähtis on eelkõige võimalus teo toimepanijaid vastutusele võtta,” rõhutas Vaher.

Riigikogu ees andis ametivande välisministri ametisse asunud Rein Lang.

Riigikogu võttis vastu järgmised valitsuse algatatud seadused:

82 poolthäälega (erapooletuid 3) Vabariigi Valitsuse seaduse § 64 muutmise seaduse (531 SE). Seadusega täiendatakse põllumajandusministeeriumi valitsemisala kalanduse administreerimisega.

79 poolthäälega (vastu 3) kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse kohtute tööpiirkondade ühendamiseks (503 SE). Seadusega luuakse praeguse 16 maa- ja linnakohtu ning 4 halduskohtu asemele neli maakohut ning kaks halduskohut. Moodustatavad maa- ja halduskohtud hakkavad töötama mitmes kohtumajas, mis paiknevad seniste esimese astme kohtute asukohtades.

83 poolthäälega riigipiiri seaduse § 11 muutmise seaduse (540 SE).
Seadusega sätestatakse õiguslik alus reservväelase suhtes kaitseväeteenistuse seaduse alusel kehtestatud Eestist lahkumise keelu või piirangu kohaldamiseks ning keeldu kohaldav ametkond.

68 poolthäälega (vastu 2) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (481 SE). Seadus sätestab keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused ja korra, ühenduse keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise süsteemi korralduse ning Euroopa ühenduse ökomärgise andmise õiguslikud alused.

68 poolthäälega jahiseaduse muutmise seaduse (491 SE). Seadusega täpsustatakse eramaaomanike poolt rakendatava jahipidamisekeelu või nõusoleku andmise viisi.

62 poolthäälega tingimisi karistatud või tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud isikule käitumiskontrolli kohaldamise Euroopa konventsiooni ratifitseerimise seaduse (546 SE). Seaduse eesmärk on ratifitseerida konventsioon, mis võimaldab süüdimõistetud isikul lahkuda konventsiooniosalise riigi territooriumilt, kus karistus välja kuulutati või kus karistuse kohaldamine tingimisi edasi lükati, ning asuda elama teise konventsiooniosalise territooriumile selle pädeva asutuse järelevalve alla.

67 poolthäälega Eesti Vabariigi ja Põhjamaade Investeerimispanga garantiilepingute ratifitseerimise seaduse (559 SE). Seaduse eesmärk on ratifitseerida 31. oktoobril 2004. aastal Stockholmis alla kirjutatud garantiilepingud, millega sätestatakse Eesti garantiid Põhjamaade Investeerimispanga kohustuste suhtes.

Riigikogu lõpetas järgmiste eelnõude teise lugemise:

Majanduskomisjoni algatatud riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu (547 SE).

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse täiendamise seaduse eelnõu (534 SE).

Riigikogu katkestas valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku eelnõu (143 SE) teise lugemise.

Riigikogu lõpetas järgmiste valitsuse algatatud eelnõude esimese lugemise:

turismiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (566 SE).

lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (572 SE).

eluruumide erastamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (573 SE).

planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu (578 SE).

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse, kaubamärgiseaduse § 41 ja patendiseaduse § 19 muutmise seaduse eelnõu (542 SE) teise lugemise pärast muudatusettepanekute läbivaatamist.

Riigikogu lõpetas kolme eelnõu esimese lugemise:

valitsuse algatatud välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooniga ühinemise seaduse muutmise seaduse eelnõu (526 SE);

valitsuse algatatud vanema kohustuse kindlaksmääramise ja laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse, abinõude tunnustamise, rakendamise ja koostöö konventsiooniga ühinemise seaduse muutmise seaduse eelnõu (560 SE);

valitsuse algatatud keskkonnajärelevalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (568 SE).

* * *

Infotunnis vastasid minister Paul-Eerik Rummo ja justiitsminister Ken-Marti Vaher Riigikogu liikmete küsimustele. Käsitleti hooldusperede, laste päevahoiu, töö ja pereelu ühildamise ning kriminaalmenetluseregistri asutamisega seotud küsimusi.

Infotunnis esitatud küsimused ja nendele antud vastused ning Riigikogu istungi stenogramm on internetis aadressil:

http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus