8. oktoober

Vabariigi Presidendiks valitud Arnold Rüütel andis Riigikogu ees ametivande ning kirjutas alla ametivande tekstile. President Lennart Meri autasustas Vabariigi Presidenti Maarjamaa Risti ketiga.

9. oktoober

Ametivande andis Riigikogu liige Vahur Glaase. Vahur Glaase asub Riigikogu liikmeks seoses Arnold Rüütli valimisega Vabariigi Presidendiks.

* * *

Riigikogu kiitis 36 poolt- ja 32 vastuhäälega heaks Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutamata jäetud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse. Seadus võeti vastu muudetul kujul. Muudatuste kohaselt määrab ja maksab toimetulekutoetust valla- ja linnavalitsus käesoleva seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras valla- ja linnaeelarvesse riigieelarvest laekunud vahenditest. Lapsetoetust ei arvata toimetulekutoetuste arvestamisel perekonna sissetuleku hulka alates 1. jaanuarist 2003.a.

Lõppes Riigikogu liikmete Peeter Kreitzbergi, Mihhail Stalnuhhini ja Vladimir Velmani algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (713 SE) esimene lugemine.


10. oktoober

Infotunnis vastas rahandusminister Siim Kallas Riigikogu liikme Jaanus Marrandi küsimusele riikliku investeerimispoliitika põhimõtete kohta.

Kaitseminister Jüri Luik vastas Riigikogu liikme Laine Tarvise küsimusele Kaitseliidu seaduse muutmise kohta;

Riigikogu liikme Mari-Ann Kelami küsimusele 11. septembri terrorirünnaku kohta USA-le ja alanud sõjast terrorismi vastu ning

Riigikogu liikme Kadri Jäätma küsimusele Eesti NATO-ga liitumise järjekordse aastaprogrammi kohta.

Haridusminister Tõnis Lukas vastas Riigikogu liikme Urmas Lahti küsimusele koolipiimaprogrammi kohta ning

Riigikogu liikme Viive Rosenbergi küsimusele teadus- ja arendustegevuse korralduse kohta.

* * *

Riigikogu ratifitseeris 74 poolthäälega Eesti Vabariigi ja Euroopa Investeerimispanga vahel sõlmitud finantseerimislepingu (760 SE). See on mõeldud kohalike omavalitsuste ja keskkonnaalase infrastruktuuri projekti rahastamiseks 12 000 000 euro suuruses summas.

Riigikogu võttis 54 poolthäälega vastu Vabariigi Valitsuse algatatud lõhkematerjaliseaduse muutmise seadus (809 SE). Seadusega kehtestatakse piirangud I ja II klassi pürotehniliste toodete jaemüügile. Muudetakse pürotehniliste toodete II klassi mõistet, mis seaduse kohaselt on väike ilutulestik, kus pürotehnilise aine lubatav üldmass tootes on kuni 50 grammi, komplekttootes kuni 250 grammi ning täiendatakse toodete klassi loetelu. Seaduse kohaselt on alla 14- aastastele isikutele pürotehniliste toodete müük keelatud.

Muudatused kriminaalkoodeksis näevad ette lõhkematerjali ebaseadusliku valmistamise, omandamise, hoidmise, edasitoimetamise, vedamise, müümise või üleandmise eest rahatrahvi või vabadusekaotust kahest kuni kuue aastani.

Seadus jõustub 2001. aasta 1. novembril.

Riigikogu ratifitseeris 60 poolthäälega Euroopa Ühenduse ja Eesti Vabariigi kokkuleppe "Eesti Vabariigi osalemise kohta Euroopa Keskkonnaagentuuris ning Euroopa keskkonnainfo- ja keskkonnavaatlusvõrgus" (762 SE). Euroopa Keskkonnaagentuur on ühenduse agentuur, mille eesmärgiks on varustada ühendust ja tema liikmesriike objektiivse, usaldusväärse ja võrreldava keskkonnateabega, et võimaldada kasutusele võtta vajalikke meetmeid looduskeskkonna kaitsmiseks, tõhusa keskkonnapoliitika kujundamiseks ja rakendamiseks. Keskkonnaminister teavitab Euroopa keskkonnaagentuuri kokkuleppes nimetatud Eesti peamistest andmeandjatest.

Riigikogu võttis 44 poolthäälega vastu Vabariigi Valitsuse algatatud saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse (717 ja 719 SE). Seadus määratleb keskkonnaohuga tegevuse ja sätestab sellest tegevusest tuleneva saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise alused, et ära hoida inimtegevusest tulenevat kahjulikku mõju keskkonnale või seda vähendada. Seadusega sätestatakse kõik keskkonnakompleksloaga seonduvad põhinõuded, tegevusvaldkonnad, kus tegutsemine eeldab kompleksluba ja loa taotlemise, menetlemise, andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise tingimused, samuti loa andmisest keeldumise alused, järelevalve ja vastutuse.

Õiguskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul katkestati Vabariigi Valitsuse algatatud tõestamisseaduse eelnõu (500 SE) teine lugemine.

Õiguskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul katkestati Vabariigi Valitsuse algatatud tõestamisseaduse rakendamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku, täitemenetluse seadustiku, pankrotiseaduse ja kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (501 SE) teine lugemine.

Sotsiaalkomisjoni kui juhtimiskomisjoni ettepanekul katkestati Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse eelnõu (828 SE).

Sotsiaalkomisjoni kui juhtimiskomisjoni ettepanekul katkestati Vabariigi Valitsuse algatatud vereseaduse eelnõu (662 SE) teine lugemine.

Lõppes Vabariigi Valitsuse algatatud meresõitu ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (841 SE) esimene lugemine.

Lõppes Vabariigi Valitsuse algatatud geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seaduse eelnõu (826 SE) esimene lugemine.

Lõppes Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse eelnõu (764 SE) esimene lugemine.

Lõppes Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse rakendamisega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (765 SE) esimene lugemine.

Lõppes Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (857 SE) esimene lugemine.

Lõppes Vabariigi Valitsuse algatatud tubakaaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (859 SE) esimene lugemine.

Lõppes Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (858 SE) esimene lugemine.

Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku esimest lugemist mitte lõpetada, mis ei leidnud Riigikogu toetust (poolt 28, vastu 32).

Lõppes Vabariigi Valitsuse algatatud toiduseaduse, veterinaarkorralduse seaduse ja loomatauditõrje seaduse muutmise seaduse eelnõu (836 SE) esimene lugemine.

Lõppes Vabariigi Valitsuse algatatud haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu (835 SE) esimene lugemine.


Riigikogu istung lõppes kell 19. 27.


11. oktoober

Riigikogu kiitis 69 häälega heaks Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutamata jäetud politseiteenistuse seaduse ja politseiseaduse muutmise seaduse. 2 Riigikogu liiget jäid erapooletuks. Seaduse muudatused reguleerivad peamiselt politseiametniku pensioni maksmist. Politseiametnikul, kell on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaþ, tekib 50-aastaselt õigus politseiametniku pensionile 50 protsendi ulatuses tema viimasest politseiametniku ametipalgast või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud soodsaimast palgast ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest. Muudatuste kohaselt ei teki politseiametniku pensionile õigust politseiametnikul, kes on teenistusest vabastatud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, millega talle mõisteti karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Politseiametniku pensionile ei teki õigust ka politseinikuametnikul, kes on teenistusest vabastatud teenistuskohustuste süülise täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest või joobnuna teenistuses viibimise eest.

Isikul, kes on politseiteenistusest vabastatud pärast 1991. aasta 1. märtsi ja kes saab riiklikku pensioni ning isikul, kes töötab politseiametniku ametikohal ja saab riiklikku pensioni, on õigus kuni 2003. aasta 1. jaanuarini esitada taotlus pensioni ümberarvutamiseks politseiametniku pensioniks, kui ta vastab käesoleva seaduse §-s 211 sätestatud tingimustele.

Põhjendatud taotluse korral arvutatakse varem määratud riiklik pension ümber politseiametniku pensioniks taotluse esitamisele järgneva kuu 1. kuupäevast. Kui isik jätkab teenistust politseiametnikuna, arvutatakse tema riiklik pension ümber politseiametniku pensioniks alates tema politseiteenistusest vabastamisele järgnevast päevast.

Riigikogu pressitalitus