Peaminister Juhan Parts vastas Riigikogu liikmete Kadi Pärnitsa, Katrin Saksa ja Eiki Nestori poolt 15. detsembril esitatud arupärimisele HIV/AIDSi leviku kohta Eestis (nr 122).

Arupärimise esitajad tõid välja kurvad andmed haiguse leviku kohta. Eestis on registreeritud möödunud aasta 8. detsembri seisuga 4373 HIV-positiivset ja AIDS on diagnoositud 66 inimesel. Ekspertide hinnangul ületab nakatunute tegelik arv registreeritud juhtumite arvu ligi kaks korda. Rahvusvahelised eksperdid on ennustanud, et Eestis võib puhkeda laiaulatuslik epideemia. Ühe patsiendi ravikulud on aastas 100 000 krooni, millele lisanduvad veel uuringute, ravimite ja muud kulud. Probleemi süvendab seegi asjaolu, et ligi 2500 HIV-positiivset isikut ei oma ravikindlustust. Arupärijate arvates ei ole vaatamata toodud faktidele riigi poliitikas see valdkond siiani pälvinud vajalikku tähelepanu.

Peaminister ütles vastuses, et on käivitatud võrdlemisi laiaulatuslik HIV/AIDSi vastu võitlemise strateegia koostamine. Strateegia peab olema valmis käesoleva aasta mais. Parts märkis, et kindlasti võtab valitsus arvesse Riigikogu probleemkomisjoni ettepanekud. Väljatöötatav strateegia peab olema kooskõlas narkomaania ennetamise tegevuskavaga. Samuti Global Fondi programmiga ning teiste ministeeriumide tegevuskavadega. Strateegia sisaldab nii ennetustegevuse põhimõtteid, meetmeid, aga ka ravi rahastamispõhimõtteid, mis arvestab ka asjaoluga, et rahvusvahelise programmi Global Fondi toetuse lõppemisel 2007. aastal suureneb järsult vajadus riigieelarve vahendite järele. Parts nentis, et praegune riigieelarveline panus kui ka rahvusvaheliselt projektide rahaline toetus ei ole piisav. Ta rõhutas: “Riigieelarve vahendeid tuleb suurendada nii ennetuse kui ka ravi jaoks.” Samas märkis peaminister, et me ei peaks ennetus- ja ravivahendeid ette nägema ainult riigieelarvest. Peab arvestama ka kohalike omavalitsuste panust, samuti rahvusvahelisi koostööprojekte aga ka erasektori panust. Parts lisas, et valitsusel on ettevalmistamisel mõned uued rahvusvahelised projektid, märkides ära kahepoolse koostöö Norraga.

Peaminister vastas veel nelja Isamaaliidu fraktsiooni liikme poolt 11. jaanuaril esitatud arupärimisele laekumata eurotoetuste kohta (nr 124). Sisult samadele arupärimistele (nr 126 ja nr 125) vastasid ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip ning haridus- ja teadusminister Toivo Maimets.

Haridus- ja teadusminister Toivo Maimets vastas ka kolme Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikme poolt 8. detsembril esitatud arupärimisele õpetajate palkade kohta (nr 120).

Põllumajandusminister Ester Tuiksoo vastas nelja Isamaaliidu fraktsiooni liikme poolt 16. detsembril esitatud arupärimisele riigi enamusosalusega Werol Tehaste AS-i ja erainvestorite koostöö kohta (nr 123).

Riigikogu lükkas menetlusest tagasi järgmised eelnõud:

majanduskomisjoni ettepanekul 54 poolthäälega (vastu 26) Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu algatamiseks” eelnõu (522 OE).

sotisaalkomisjoni ettepanekul 45 poolthäälega (vastu 19) Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud töötajate usaldusisiku seaduse, töölepinguseaduse ja avaliku teenistuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (509 SE).

sotsiaalkomisjoni ettepanekul 44 poolthäälega (vastu 11) Riigikogu liikmete Peeter Kreitzbergi ja Eiki Nestori algatatud töö- ja puhkeaja seaduse täiendamise seaduse eelnõu (535 SE).

Riigikogu võttis vastu järgmised seadused:

69 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud vereseadus (417 SE). Seaduses on reguleeritud vere käitlemise kord ja tingimused ning sätestatud verekomponentidele esitatavad kvaliteedi- ja ohutusnõuded. Seaduses on määratletud doonorite õiguslik staatus ning tagatud nende õiguste kaitse. Seadus sätestab ka järelevalve vere käitlemise üle ning vere käitlejate vastutuse.

64 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse, Finantsinspektsiooni seaduse, Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning krediidiasutuste seaduse muutmise seadus (492 SE). Peamised muudatused tehti väärtpaberituru seaduses. Väärtpaberituru seadus kehtib alates 2001. aastast ning seaduses sätestatud regulatsioon oli osaliselt vananenud, mistõttu oli reaalne vajadus väärtpaberituru alase regulatsiooni täiendamise järgi. Samuti täpsustati sätteid Finantsinspektsiooni järelevalvelise tegevuse, Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi siirdväärtpaberite avaliku pakkumise puhul avaldatava emissiooniprospekti koostamise, kontrollimise ja levitamise nõuete kooskõlastamise kohta ning direktiivi väärtpaberiturul pakutavate investeerimisteenuste kohta.

68 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduse muutmise seadus (529 SE). Seadus viib õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramisel kasutatavate ekspertide atesteerimise ja järelevalve nende tegevuse üle vastavusse ministeeriumide tegevusvaldkondades asetleidnud muudatustega.

65 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud avatud taeva lepinguga ühinemise seadus (527 SE). Lepingu peamine eesmärk on vaatluslendude käigus informatsiooni kogumine sõjaliste jõudude ja tegevuste kohta ning teiste lepingute ja kokkulepete täitmiseks informatsiooniga toetamine (nt Euroopa tavarelvastuse leping, Viini dokument). Vaatluslendude käigus on võimalik koguda informatsiooni nt infrastruktuuri, maastiku, maastikul asuvate objektide ja toimuva tegevuse kohta.

Riigikogu lõpetas järgmiste eelnõude teise lugemise:

valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (407 SE)

valitsuse algatatud ekspordi riikliku garanteerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (544 SE)

valitsuse algatatud kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohtute tööpiirkondade ühendamiseks (503 SE).

valitsuse algatatud ülikooliseaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu (505 SE).

valitsuse algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse eelnõu (481 SE).

valitsuse algatatud jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu (491 SE).

Riigikogu lõpetas järgmiste eelnõude esimese lugemise:

valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (551 SE).

valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Austraalia valitsuse vastastikuse mõistmise memorandumi töötamisõigusega turismiviisade kohta ratifitseerimise seaduse eelnõu (543 SE).

valitsuse algatatud piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni püsivate orgaaniliste saasteainete protokolliga ühinemise seaduse eelnõu (556 SE).

valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Põhjamaade Investeerimispanga garantiilepingute ratifitseerimise seaduse eelnõu (559 SE).

valitsuse algatatud riigilõivuseaduse, laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse, liiklusseaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (553 SE).

* * *

Infotunnis vastas peaminister Juhan Parts Riigikogu liikmete küsimustele riigisaladuse hoidmise kohta.

Neljapäev, 10. veebruar

Riigikogu võttis 70 poolthäälega vastu valitsuse algatatud ekspordi riikliku garanteerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (544 SE). Seaduse eesmärgiks on paremini reguleerida välisriiki tehtavate investeeringute garanteerimist.

Riigikogu lõpetas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse täiendamise seaduse eelnõu (534 SE) ning Riigikogu liikme Koit Prantsu algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (538 SE) esimese lugemise.

Riigikogu lükkas sotsiaalkomisjoni ettepanekul menetlusest tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” eelnõu (521 OE). Vastavalt sellele taheti valitsusele teha ettepanek esitada Riigikogule eelnõu stabilisatsiooni reservist rahaliste vahendite eraldamise kohta haiglavõrgu arengukava täitmiseks. Eelnõu poolt hääletas 12, vastu 38 Riigikogu liiget. Eelnõu langes menetlusest välja.

Riigikogu istungi stenogrammi leiab aadressilt:

http://web.parlament.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus