Esmaspäev, 17. jaanuar

Rahandusminister Taavi Veskimägi vastas kuue Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikme poolt 17. novembril esitatud arupärimisele Riigi Kinnisvara AS tegevuse kohta riigi kinnisvara haldamisel (nr 118).

Rahandusminister rõhutas, et otsus Riigi Kinnisvara AS loomise kohta oli põhimõtteliselt õige. Sellist mudelit kasutatakse nii Soomes, Rootsis kui ka paljudes teistes Euroopa Liidu liikmesriikides, kus ruumide hind viiakse sisuliselt turupõhisele alusele. See peaks motiveerima riigiasutusi efektiivsema ruumiprogrammi leidmisele ja väärtustama mitte ainult rahalist vaid ka varalist ressurssi, mis on riigi käes avalike ülesannete täitmiseks.

Veskimägi märkis: “Oleme sügavalt analüüsinud nimetatud mudelit ja peame seda toimivaks ja õigeks, millest lähtuvalt julgesime antud mudelit rakendada ka koolide puhul.”

Teisipäev, 18. jaanuar

Riigikogu lõpetas järgmiste eelnõude esimese lugemise:

valitsuse algatatud spordiseaduse eelnõu (514 SE) ning mõõteseaduse muutmise seaduse eelnõu (548 SE). Samuti Eesti Reformierakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni moodustamine” muutmise eelnõu (549 OE) ning Riigikogu otsuse “Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni moodustamine” muutmise eelnõu (550 OE).

Riigikogu lükkas menetlusest tagasi järgmised eelnõud:

rahanduskomisjoni ettepanekul 47 poolthäälega (vastu 28) Isamaaliidu fraktsiooni algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (483 SE);

majanduskomisjoni ettepanekul 44 poolthäälega (vastu 10) Isamaaliidu fraktsiooni algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (517 SE);

sotsiaalkomisjoni ettepanekul 42 poolthäälega (vastu 16) Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (493 SE);

sotsiaalkomisjoni ettepanekul 44 poolthäälega (vastu 16) Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud töötu sotsiaalse kaitse seaduse § 6 lõike 2 muutmise seaduse eelnõu (494 SE);

sotsiaalkomisjoni ettepanekul 44 poolthäälega (vastu 15) Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini, Vilja Savisaare, Helle Kalda, Toivo Tootseni, Nelli Privalova, Marika Tuusi, Mailis Repsi, Heimar Lengi, Vladimir Velmani ja Eldar Efendijevi algatatud vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõu (461 SE).

Kolmapäev, 19. jaanuar

Infotunnis vastasid ministrid Riigikogu liikmete küsimustele. Kokku käsitleti 7 teemat.

Peaminister Juhan Parts vastas küsimustele suhkrutrahvi ning 9. jaanuari Pärnu- ja Läänemaa loodusõnnetuse järelduste kohta.

Keskkonnaminister Villu Reiljan vastas küsimustele poliitilise vastutuse ja valitsusesisese koostöö kohta.

Välisminister Kristiina Ojuland vastas küsimustele naaberriikidega koostöö, setude eksistentsile mõjuva piirilepingu ja Tšetšeenias inimõiguste kaitse kohta.

Riigikogu võttis vastu järgmised seadused:

67 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Türgi Vabariigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seadus (476 SE). Lepingu eesmärk on piirata tulumakse, mida riik teise riigi residentide suhtes võib kehtestada, ja kõrvaldada rahvusvaheline topeltmaksustamine, mis võib tekkida kahe riigi seaduste koosmõju tulemusena. Leping reguleerib maksustamisõiguste jagamist riikide vahel, sätestab diskrimineeriva maksustamise ärahoidmise ja maksudest kõrvalehoidumise tõkestamise.

59 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Maailma Terviseorganisatsiooni põhikirja ja selle muudatuste heakskiitmise seadus (477 SE). Seadus ratifitseerib WHO põhikirja ja kiidab heaks põhikirja muudatused. Sellega täidetakse põhiseadusest tulenev lepingu Riigikogus ratifitseerimise kohustus, mis oli täitmata 1993. aastast saadik.

Riigikogu lõpetas järgmiste eelnõude teise lugemise:

valitsuse algatatud teeseaduse muutmise seaduse eelnõu (501 SE);

valitsuse, Isamaaliidu fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (508 SE, 459 SE ja 460 SE).

Riigikogu katkestas

valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse, Finantsinspektsiooni seaduse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse, krediidiasutuste seaduse ja Eesti Väärtpaberite Keskregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (492 SE) teise lugemise.

Riigikogu lõpetas järgmiste eelnõude esimese lugemise :

valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 64 muutmise seaduse eelnõu (531 SE);

valitsuse algatatud riigipiiri seaduse § 11 muutmise seaduse eelnõu (540 SE);

valitsuse algatatud politseiseaduse ja politseiteenistuse seaduse muutmise ning sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (500 SE);

valitsuse algatatud õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (529 SE);

valitsuse algatatud tingimisi karistatud või tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud isikule käitumiskontrolli kohaldamise Euroopa konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (546 SE);

valitsuse algatatud äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu (552 SE);

valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku, riigivastutuse seaduse, väärteomenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (545 SE);

valitsuse algatatud ekspordi riikliku garanteerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (544 SE);

valitsuse algatatud tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse muutmise seaduse eelnõu (542 SE);

valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, täiskasvanute koolituse seaduse, avaliku teenistuse seaduse, riigilõivuseaduse, erakooliseaduse, kutseõppeasutuse seaduse ning koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (487 SE);

valitsuse algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse, valla- ja linnaeelarve seaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, erakooliseaduse, kutseõppeasutuse seaduse ning koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (488 SE).

* * *

Keskkonnakomisjon võttis algatajana Riigikogu menetlusest tagasi metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu (511 SE).

Neljapäev, 20. jaanuar

Riigikogus toimus täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni elluviimise ja kodanikuühiskonna arengu arutelu.

Esimese ettekandjana esinenud regionaalminister Jaan Õunapuu märkis, et realistlik, põhjalik ja strateegiliselt läbimõeldud protsess annavad aluse uskuda, et kokkulepitud tegevused ka tulemusteni viivad. Regionaalminister rõhutas, et lähiaastatel saavad olulisema tähelepanu kindlasti just tegevuskavas välja toodud eesmärgid ning teemad. “Kaasamine, rahastamine, kodanikuühiskonnaga seotud kitsamate teemade kajastamine teabeportaalides, erinevate kodanikualgatuse vormide tegevuse seadusandlik keskkond, maksusoodustused ja annetamine, registriandmete ja statistika korrastamine. Samuti ühiskonnaõpetus koolisüsteemis, vaba haridus ja kodaniku algatusliku tegevuse toetamiseks tugistruktuuri väljaarendamine,” tõi Õunapuu välja olulisemad aspektid.

Põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu tegi ülevaate käesoleva nädala teisipäeval toimunud Riigikogu kolme komisjoni - põhiseaduskomisjoni, kultuurikomisjoni ja sotsiaalkomisjoni - ning kodanikuühenduste esindajate avalikul koosolekul tehtud ettepanekutest koostöö arendamiseks.

Reinsalu juhtis tähelepanu, et valitsusel seisab kevadel ees valikute kujundamine meie rahvusliku arengukava prioriteetide üle. See on otsustamine, missugustes suundades lähevad lähiaastal Eestis miljardid ja miljardid kroonid. Selles küsimuses on hädatarvilik toimiva kaasamissüsteemi loomine. Põhiseaduskomisjoni esimees rõhutas: “See tähendab ka huvirühmadele vastutust vaadata oma eelistustes aastate perspektiivi”. Reinsalu soovitas valitsusel koostada eraldi konkreetne kaasamisprojekt antud küsimuses. “Kutsun üles ka Riigikogu nimetatud põhiseaduslikke kõrgeid aukandjaid, õiguskantslerit ja riigikontrolöri, kui meie avaliku halduse järelevalve ametnikke mõtestama moodsat haldust nõnda, et kaasamise küsimustes nad oleksid suutelised samuti omapoolseid pidevaid tähelepanekuid esitama. Ka kaasamine on sotsiaalne ressurss ja seega ka materiaalne väärtus, “ rõhutas Reinsalu.

Riigikogu EKAK toetusrühma esimees Avo Üprus käsitles toetusrühma tegevust. Toetusrühma koosseisu kuulub 25 Riigikogu liiget. Üprus kriipsutas alla: ”Eesti rahva ideaalid ja huvid peab sõnastama eesti rahvas, rahvaesindajad peavad seda häält kuulama ja arvestama ja selleks peab avalik võim saama selged suunised soodsama keskkonna kujundamiseks.” EKAK on valdkonna ülene dokument, sellest tuleb edasi jõuda väärtuspõhiste eesmärgipäraste valdkondlike kokkulepetena. “Nende kokkulepeteni, mis raamistavad sektorite vahelise koostöö keskmise ja arengu huvides, seda omavalitsuste, maakondade ja riigi tasandil,” rõhutas Üprus.

Pärast ettekandeid toimusid läbirääkimised.

Esimene arutelu kodanikuühiskonna arengu teemadel Riigikogus oli 12. detsembril 2002, mil arutati Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAK) eelnõud ning otsustati selle heakskiitmine. Dokument nägi ette valitsuse ja kodanikuühenduste esindajate ühiskomisjoni moodustamist, mis kutsuti esmakordselt kokku 2003. aasta oktoobris. Ühiskomisjoni töö koordineerijaks on siseministeerium ning töösse on kaasatud 14 kodanikuühenduste ning 10 avaliku sektori esindajat. Sisulise töö tõhusamaks korraldamiseks moodustati 3 töörühma, mille kaasesimeesteks määrati vastavaid valdkondi koordineerivate ministeeriumide ja kodanikuühenduste esindajad.

Tegevuskava Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsiooni rakendamiseks aastatel 2004-2006 sai valitsuse heakskiidu 12. augustil eelmisel aastal. Tegevuskava annab vajalikud kontrollpunktid kahe järgneva aasta jooksul tehtava töö korraldamiseks. See kajastab konkreetseid tegevusi, nende läbiviimise eest vastutajaid ja vajalikke ressursse. Kava alusel saab hinnata seatud eesmärkidele jõudmist ning töö tulemuslikkust.

Majanduskomisjoni algatatud riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu (547 SE) esimest lugemist ei toimunud Riigikogu istungi tööaja lõppemise tõttu. Eelnõu arutelu lükkus järgmise töönädala päevakorda.

Riigikogu istungi stenogrammi leiate internetist: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus