4. juuni

Peaminister Mart Laar vastas Riigikogu liikme Koit Pikaro poolt 12. aprillil esitatud arupärimisele luurekoordinaator Eerik - Niiles Krossi tegevuse kohta seoses Antonio Angotti Eestisse lubamisega novembris 1999;

Riigikogu liikmete Olev Raju, Sven Mikseri, Jaanus Marrandi, Ants Ruusmanni, Koit Pikaro, Toivo Tootseni ja Arvo Jaaksoni poolt 12. aprillil esitatud arupärimisele ametnike tegevuse ja eetika kohta suhtlemisel avalikkusega ning

Riigikogu liikme Jaan Pööri poolt 17. aprillil esitatud arupärimisele haldusterritoriaalse reformi läbiviimise kohta.

Haridusminister Tõnis Lukas vastas Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini, Edgar Savisaare, Toomas Vareki, Urmas Lahe ja Arvo Jaaksoni poolt 16. aprillil esitatud arupärimisele Ida-Virumaa riikliku tööhõiveprogrammi kohta.

Sotsiaalminister Eiki Nestor vastas Riigikogu liikme Tõnu Kauba poolt 18. aprillil esitatud arupärimisele arstide kutsetööga seonduva haiguskindlustuse ja AIDS-i kohta.

Õiguskantsler Allar Jõks vastas Riigikogu liikmete Jaanus Männiku, Jaan Pööri ja Villu Reiljani poolt 19. aprillil esitatud arupärimisele liikluskindlustuse seaduse kohta.


5. juuni 2001

Riigikogu ees esines pöördumisega Leedu parlamendi esimees Artûras Paulauskas.

***

Riigikogu võttis vastu Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe üksuse kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas" (752 OE). Otsusega pikendatakse Eesti kaitseväe üksuse kasutamise tähtaega NATO poolt juhitud rahutagamisjõudude koosseisus Bosnias ja Hertsegoviinas (Stabilisation Force - SFOR) tegevuspiirkonnaga vastavalt SFOR-i mandaadile 24 kuu võrra.

Selle poolt oli 58 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi 1.

Riigikogu võttis vastu Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse (710 SE). Selle poolt oli 48, vastu 27 Riigikogu liiget; erapooletuks jäi 2. Seaduse reguleerimisalaks on vaba ettevõtluse huvidest lähtuva konkurentsi kaitsmine loodusvarade kaevandamisel, toodete valmistamisel ja teenuste osutamisel ning toodete ja teenuste ostmisel ja müümisel ning muus äritegevuses konkurentsi takistamise, piiramise või kahjustamise ärahoidmine ja kõrvaldamine. Seadust kohaldatakse ka juhul, kui konkurentsi kahjustamisele suunatud tegevus või tegevusetus toimub väljaspool Eesti territooriumi, kuid kahjustab konkurentsi Eesti territooriumil. Suhteid tööjõuturul seadus ei reguleeri.

Osad "Koondumise kontrollimine" ja "Riigiabi" viiakse seaduses täielikult vastavusse Euroopa Liidus kehtivate põhimõtetega, samuti määratletakse üksikasjalikumalt menetlusprotseduure, et tagada vastavate järelevalveasutuste haldussuutlikkuse tõus.

Riigikogu võttis 51 poolthäälega vastu majanduskomisjoni algatatud kriminaalmenetluse koodeksi ja haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse (756 SE). Seadus kehtestab, et konkurentsiseaduses loetletud haldusõigusrikkumiste asju arutab Tallinna Linnakohus.

Riigikogu võttis 51 poolt- ja 4 vastuhäälega vastu majanduskomisjoni algatatud haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse (712 SE). Seadus kehtestab, et sõidukijuhi poolt kohustusliku liikluskindlustuse kindlustuspoliisi või liikluskindlustuse lepingu sõlmimise kohustusest vabastamise tõendi esitamata jätmise eest kontrollimise õigust omavale isikule määratakse rahatrahv kuni 10 päevapalga ulatuses. Sama tegevuse eest, kui sõidukit kasutati kohustusliku liikluskindlustuse lepingu maksevabal perioodil, määratakse rahatrahv kuni 50 päevapalga ulatuses. Sõiduki kasutamise eest, kui sõidukit kasutati kohustusliku liikluskindlustuse lepingu maksevabal perioodil ja põhjustati liiklusõnnetus või kui kohustuslik liikluskindlustuse leping on sõlmimata, määratakse rahatrahv kuni 100 päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmest kuust kuni ühe aastani.

Riigikogu Isamaaliidu fraktsiooni, Mõõdukate fraktsiooni ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepanekul Riigikontrolli seaduse eelnõu (557 SE) kolmas lugemine katkestati.

Riigikogu jättis vastu võtmata Riigikogu liikmete Olev Raju, Mihhail Stalnuhhini ja Edgar Savisaare algatatud tulumaksuseaduse § 11 muutmise seaduse (687 SE). Seaduse vastvõtmise poolt hääletas 26 ja vastu 41 Riigikogu liiget.

Riigikogu täiskogu tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli 33 Riigikogu liikme algatatud Riigikogu avalduse "Kommunistliku reþiimi kuritegudest Eestis" eelnõu (784 AE) arutamine.


6. juuni

Infotunnis vastas haridusminister Tõnis Lukas Riigikogu liikme Janno Reiljani küsimusele koolide finantseerimise korra kohta;

Riigikogu liikme Laine Tarvise küsimusele kutsekõrharidusega seonduvate küsimuste kohta ning

Riigikogu liikme Ülo Tootseni küsimusele mõisakoolide renoveerimise kohta.

Kaitseminister Jüri Luik vastas Riigikogu liikme Enn Tarto küsimusele Vabariigi Valitsuse seisukohast Eestis olevate pommivarjendite korrashoiu, remondi, võimaliku ehitamise ja sellega seonduvate rahaliste kulutuste kohta.

Justiitsminister Märt Rask vastas Riigikogu liikme Mai Treiali küsimusele riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta.

* * *

Võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustik (119 SE). Sellega antakse süüteo formaalne määratlus ja liigitus. Teine peatükk "Süütegu" on üles ehitatud vastavalt kolmeastmelise süüteomõiste skeemile: süüteokoosseis, õigusvastasust välistavad asjaolud ja süü. Kolmas peatükk näeb ette nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule kohaldatavad põhi- ja lisakaristused, karistuse mõistmise üldtingimused ning karistuse asendamised ning karistusest vabastamised ja aegumise, samuti psühhiaatrilist ravi vajavatele isikule ja alaealisele kohaldatavad muud mittekaristuslikud mõjutusvahendid. Eriosa sätestab karistused inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku, isikuvastaste, poliitiliste ja kodanikuõiguste vastaste, perekonna ja alaealise vastu suunatud süütegude eest. Samuti varavastaste, intellektuaalse omandi ja riigivastaste süütegude eest.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 51 Riigikogu liiget, vastu oli 1.

Võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud haldusmenetluse seaduse eelnõu (456 SE). Seaduse eesmärk on tagada haldusaktide andmisel ja -toimingute tegemisel lihtne, kaasaegne ja isikute õigusi arvestav menetlus. Seadus loob aluse elektroonilisele haldusmenetlusele üleminekuks.

Haldusmenetluse seadus jaguneb üldosaks ja eriosaks. Üldosa reguleerib haldusmenetluse korraldamise, läbiviimise, toimingute sooritamise ja halduslepingute sõlmimise üldpõhimõtteid; haldusorgani ja menetlusosalisega seonduva, asjaajamise korra, avatud menetluse ning vaidemenetluse läbiviimise korra.

Eriosa reguleerib haldusakti õiguspärasust ja kehtivust, vaidemenetluse algatamise ja läbivaatamisega seonduvat, määruse õiguspärasust, halduslepingu ning toimingute korda.

Selle poolt oli 52 Riigikogu liiget ning vastu 1.

Riigikogu võttis 53 poolthäälega vastu Vabariigi Valitsuse algatatud halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse (481 SE). Muudetakse § 9 "Kaebuse esitamise tähtaeg". Kaebuse haldusakti tühistamiseks võib halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. Kohtueelse menetluse läbimisel võib halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta.

Seadustikku täiendatakse paragrahviga 121 "Esialgne õiguskaitse". Esialgse õiguskaitse määrusega võib halduskohus peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise; keelata vaidlustatava haldusakti andmise või toimingu sooritamise; kohustada haldusorganit taotletavat haldusakti välja andma või toimingut sooritama või jätkuvat toimingut lõpetama.

Veel täiendatakse seadustikku paragrahviga 122 "Esialgse õiguskaitse taotlus ja menetlus". Taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib esitada koos kaebusega või pärast kaebuse või haldusmenetluses vaide esitamist.

Seadus jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu võttis 53 poolthäälega vastu Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku, pankrotiseaduse ja nendega seotud seaduste muutmise seaduse (624 SE). Seaduse eesmärk on tagada üleminek kohturegistrite arvutis pidamisele ja arvutivõrgu kaudu kasutamisele, viia äriseadustik vastavusse Euroopa Liidu äriühinguõigusega; kõrvaldada äriseadustiku ja pankrotiseaduse vastuolud, kajastada pankroti ja ärikeeldude alased andmed äriregistris ning tõsta juhatuse vastutust ühingu maksejõuetuse korral, kiirendada registripidaja otsuste ja määruste vaidlustamist.

Riigikogu võttis vastu Vabariigi Valitsuse algatatud haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse (706 SE). Seaduse eesmärgiks on sätestada halduskaristuste kohaldamise võimalus ravimi registreerimise kehtestatud normide rikkumise eest. Nähakse ette rahatrahv kuni 100 päevapalga ulatuses riiklikult registreerimata ravimi, millele pole väljastatud ühekordset impordiluba teise isiku või looma ravimise eesmärgil kasutamise või tegevusluba mitteomava isiku poolt ravimi valmistamise, müümise, levitamise või reklaami eest. Rahatrahv kuni 100 päevapalga ulatuses nähakse ette tegevusluba omava isiku poolt riiklikult registreerimata ravimi hankimise, valmistamise, müümise, levitamise või reklaamimise, samuti ravimite tootmise, impordi, ekspordi, ostu-müügi, reklaami ja ravimi kliinilise uuringu nõuete ning teiste ravimiseaduse alusel kehtestatud nõuete rikkumise eest.

Seaduse kohaselt on Ravimiameti peadirektor ja tema poolt volitatud Ravimiameti ametnik õigustatud määrama halduskaristust.

Seadus jõustub 1. juulil 2001.

Võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus (681 SE). Sellega sätestatakse vältimatu sotsiaalabi mõiste ja reguleeritakse selle andmise korraldamine; toimetulekutoetuse ulatus, saamise tingimused ja kord . Seadust täiendatakse §-ga 28 "Vältimatu sotsiaalabi osutamine". Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu.

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2001.

Selle poolt oli 52 ja vastu 1 Riigikogu liige; erapooletuks jäi 3.

Reformierakonna fraktsiooni ettepanekul katkestati Vabariigi Valitsuse algatatud politseiteenistuse seaduse ja politseiseaduse muutmise seaduse eelnõu (476 SE) teine lugemine. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg õiguskomisjonile on 11. juuni kell 11.00.

Riigikogu võttis 51 poolthäälega vastu Vabariigi Valitsuse algatatud julgeolekukontrolli läbiviimisega seonduva kohtuniku staatuse seaduse, Eesti Panga seaduse, jälitustegevuse seaduse, Riigikontrolli seaduse, rahuaja riigikaitse seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse (661 SE). Seadusega kehtestatakse kohtunikukandidaadi, õiguskantsleri, Eesti Panga Nõukogu esimehe ja liikmete, Eesti Panga presidendi ning kaitseväe ülemjuhataja ja juhataja ametisse nimetamisele eelneva julgeolekukontrolli teostamise ning ametikohale sobivuse hindamiseks vajalike andmete kogumise tingimused.

Seaduse kohaselt peavad kohtuniku kandidaat, õiguskantsleri kandidaat, Eesti Panga Nõukogu esimehe ja liikme kandidaat, Eesti Panga presidendi kandidaat ja kaitseväe juhataja kandidaat läbima julgeolekukontrolli enne nende ametikohale nimetamist. Julgeolekukontrolli ei pea läbima need isikud, kes omavad kehtivat juurdepääsuluba juurdepääsuks "täiesti salajase" tasemega riigisaladusele.

Riigikogu võttis 46 poolthäälega vastu Vabariigi Valitsuse algatatud intellektuaalset omandit rikkuva kauba sisse- ja väljaveo tõkestamise seaduse (703 SE). Seadus reguleerib intellektuaalset omandit rikkuva kauba sisse- ja väljaveo tõkestamist tollikontrolli käigus. Seadus annab intellektuaalset omandit rikkuva kauba mõiste, kahtlusalase kauba vabastamise edasilükkamise ning tollikontrolli all hoidmise korra, kahtlusalusele kaubale hinnangu andmise korra.

Riigikogu võttis 54 poolthäälega vastu Vabariigi Valitsuse algatatud intellektuaalset omandit rikkuva kauba sisse- ja väljaveo tõkestamise seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse (704 SE).

Kriminaalkoodeksit täiendatakse §-ga 280(1), mis sätestab rahatrahvi või vabadusekaotuse kuni kolme aastani. Haldusõiguserikkumiste seadustiku kohaselt menetluse käigus tehtud erikonfiskeerimise otsus täidetakse selle eseme või aine riigi omandisse sunniviisilise tasuta pööramisega, kui sellel esemel või ainel on mingi väärtus ja kui see ei olnud otseselt kohandatud haldusõiguserikkumise toimepanemiseks. Esemed ja ained, mis olid kohandatud ainult haldusõiguserikkumise toimepanemiseks või millel ei ole mingit väärtust või mida ei saa realiseerida, hävitatakse. Kaubamärgiseadust täiendatakse lõikega, mille kohaselt võib erikonfiskeeritud võltsitud rõivad ja jalatsid, millelt on lubamatud tähised eemaldatud, õiguste valdaja kirjalikul nõusolekul üle anda riigi või kohaliku omavalitsuse tervishoiu- või hoolekandeasutustele. Autoriõiguse seadust muudetakse ja sõnastatakse nii, et piraatkoopia sisse- ja väljaveo eest lisandub füüsilise isiku vastutus.

Riigikogu võttis vastu Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi võlakirjade emiteerimine" (745 OE). Otsus näeb ette emiteerida Eesti Vabariigi viieaastase tähtajaga fikseeritud intressiga võlakirju mahus 100 000 000 eurot (1 564 664 000 krooni). Võlakirjade esmaslevitamine viiakse läbi hiljemalt 2001. aasta 31. detsembriks. Võlakirjade emiteerimise eesmärk on refinantseerida Eesti Vabariigi valitsuse poolt võetud laene, et maandada nendest laenudest tulenevad finantsriskid, ja finantseerida kaugseire radarisüsteemi ostu 15 300 000 euro ulatuses.

Otsuse vastuvõtmise poolt oli 55 ja vastu 1 Riigikogu liige.

Riigikogu võttis 36 poolthäälega vastu Vabariigi Valitsuse algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seaduse (697 SE). Muudetakse paragrahvi § 2 "Välismaalase Eestis viibimise seaduslikud alused", mille kohaselt peab Eestis viibimiseks olema välismaalasel seaduslik alus. Seaduse kohaselt tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Ilma viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele, kelle elamisluba on tühistatud või kelle elamisluba on lõppenud, tehtud lahkumisettekirjutus kuulub sundtäitmisele alates 60. päevast ettekirjutuse tegemise päevast arvates. Ettekirjutus kohustusega taotleda kehtestatud korras elamisluba Eestis viibimise seadustamiseks tehakse Eestis viibimisaluseta viibivale välismaalasele, kes elab Eestis seadusega kaitstavat perekonnaelu; on eesti rahvusest; on asunud Eestisse elama enne 1990. aasta 1. juulit ega ole siit lahkunud elama mõnda teise riiki ning kelle jätkuv Eestis viibimine ei kahjusta Eesti riigi huve.

Seadus sätestab ka ettekirjutuse tegemise korra, väljasaatmise alused, vaidlustamise korra ja tähtajad.

Võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seadus (739 SE). Seadust täiendatakse §-ga 15 (1) "Prokuröriteenistusse kandideeriva isiku tausta kontrollimine". Samuti tunnistatakse kehtetuks säte, mille kohaselt peab prokurör kohtuistungil kandma ametiriietusena talaari.

Selle poolt oli 37 ja vastu 1 Riigikogu liige.

Riigikogu võttis 29 poolthäälega vastu Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnajärelevalve seaduse (695 SE). Seadus määratleb keskkonnajärelevalve olemuse ja kehtestab keskkonnajärelevalvet teostavate, samuti keskkonnajärelevalvele allutatud isikute ning asutuste õigused ja kohustused ning järelevalvetoimingute korra.

Riigikogu ratifitseeris 30 poolthäälega keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (716 SE). Konventsioon on koostatud 25. juunil 1998. a. Arhusis Taanis ning Eesti Vabariigi poolt allakirjutatud 25. juunil 1998. a. Konventsioon lähtub põhimõttest, et keskkonna piisav kaitstus on hädavajalik tingimus inimeste heaolu ja põhiliste inimõiguste tagamisel.

Riigikogu ratifitseeris 28 poolthäälega ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsiooni osaliste kolmanda konverentsi otsuse III/1 "Baseli konventsiooni muutmine" (720 SE). Baseli konventsiooni eesmärgiks on tagada kontroll ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende käitlemise üle, kehtestades ohtlike jäätmete riikidevahelistele vedudele konkreetsed protseduurireeglid. Konventsioon kohustab osalejaid vähendama ohtlike jäätmete teket ning korraldama juba tekkinud jäätmete käitlemist võimalikult lähedal nende tekkekohtadele, et kaitsta inimese tervist ja keskkonda jäätmetest ja jäätmete vedudest tulenevate võimalike ohtude eest. Majanduspoliitilise staatuse muutumise korral tuleb Eestil jälgida Baseli konventsiooni otsust III/1, mille kohaselt ei tohi ohtlikke jäätmeid vedada nende taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks riikidesse, mis ei kuulu OECDsse ja Euroopa Liitu.

Riigikogus jäi vastu võtmata Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (455 SE). Selle poolt oli 50 Riigikogu liiget, vajalik oli koosseisu häälteenamus.

Riigikogus jäi vastu võtmata Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse koodeksi, Eesti Vabariigi seaduse "Eesti NSV kriminaalkoodeksi uue redaktsiooni - Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta", kriminaalkoodeksi, haldusõiguserikkumiste seadustiku ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus (669 SE).

Selle poolt oli 50 ja vastu 3 Riigikogu liiget; erapooletuks jäi 3.

Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul katkestati 33 Riigikogu liikme algatatud Riigikogu avalduse "Kommunistliku reþiimi kuritegudest Eestis" eelnõu (784 AE) arutelu.

Majanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul katkestati Riigikogu Isamaaliidu fraktsiooni, Mõõdukate fraktsiooni ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Vabariigi Valitsusele volituste andmine Edelaraudtee AS-i infrastruktuuril reisijateveo doteerimiseks aastatel 2000 - 2009" muutmise otsuse eelnõu (690 OE) arutelu.

Lõppes Riigikogu liikmete Liia Hänni, Mart Nuti ja Tiit Käbini algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse ja digitaalallkirja seaduse muutmise seaduse eelnõu (775 SE) esimene lugemine.

Lõppes Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (773 SE) esimene lugemine.

Lõppes Vabariigi Valitsuse algatatud seaduse "2001. aasta riigieelarve" muutmise seaduse eelnõu (782 SE) esimene lugemine.

Lõppes Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, erakooliseaduse ning koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (774 SE) esimene lugemine.

Riigikogu istung lõppes kell 23. 50.


7. juuni

Riigikogu võttis 57 poolthäälega vastu Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni algatatud korruptsioonivastase seaduse ja kriminaalkoodeksi muutmise seaduse (692 SE). Seaduses kehtestatakse ametiisikute loend käesoleva seaduse tähenduses, muudetakse paragrahvi "Korruptsiooniohtlike suhete keeld", sätestatakse deklaratsioonihoidja mõiste, ülesanded ja vastutus. Muudetakse deklaratsiooni esitamise ja kontrollimise korda ning täpsustatakse vastutus deklaratsiooni esitamata jätmise korral.

Kriminaalkoodeksisse tehti muudatused ja täiendused, mille kohaselt seadusega kehtestatud töökoha-, tegevus- või toimingupiirangute rikkumise eest, kui sellega põhjustati oluline varaline kahju või muu raske tagajärg isiku, riigi või kohaliku omavalitsuse seadusega kaitstud õigustele või huvidele või kui süüdlasele oli samasuguse tegevuse eest kohaldatud halduskaristust, karistatakse vabadusekaotusega kuni kahe aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise või avalikus teenistuses olemise õiguse äravõtmisega. Avalikustamisele kuuluvas majanduslike huvide deklaratsioonis mittetäielike või valeandmete esitamise eest karistatakse rahatrahvi või arestiga.

59 poolthäälega võeti vastu Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni algatatud haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seadus (693 SE). Seadusega kehtestatud töökoha-, tegevus- või toimingupiirangute rikkumise eest, kui sellega ei põhjustatud olulist varalist kahju või muud rasket tagajärge isiku, riigi või kohaliku omavalituse seadustega kaitstud õigustele või huvidele, määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja päevapalga ulatuses. Majanduslike huvide deklaratsiooni tähtajaks esitamata jätmise eest määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja päevapalga ulatuses.

Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul Riigikogu liikme Jaan Pööri algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (618 SE) teine lugemine katkestati.

Lõppes rahanduskomisjoni algatatud maksukorralduse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (778 SE) esimene lugemine.


Riigikogu pressitalitus