Esmaspäev, 27. september

Riigikogu kinnitas töönädala päevakorra, mis näeb ette 23 teema käsitluse.

Vabas mikrofonis võttis sõna Mihhail Stalnuhhin.

Teisipäev, 28. september

Riigikogu lõpetas järgmise eelnõu esimese lugemise:

Isamaaliidu fraktsiooni algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse alaealistele alkoholi müügi kriminaliseerimiseks eelnõu (371 SE). Algatajate soov on kriminaliseerida alkoholimüüki alaealistele nii esimesel korral kui ka järgnevatel kordadel, mil nähakse ette raskem karistus. Riigikogu fraktsioonide seisukohad olid eelnõu suhtes põhimõtteliselt toetavad. Res Publica ja Reformierakonna fraktsioonide esindajad tõdesid vajadust teha eelnõule muudatusettepanekuid.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi 5 eelnõu:

Õiguskomisjoni ettepanekul Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (376 SE).

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul Riigikogu liikmete Siiri Oviiri ja Kaarel Pürgi algatatud sotsiaalhoolekande seaduse § 22 täiendamise seaduse eelnõu (344 SE).

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul Riigikogu liikmete Mark Soosaare, Harri Õunapuu ja Robert Lepiksoni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (434 SE).

Rahanduskomisjoni ettepanekul Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse § 15 lõike 2 täiendamise seaduse eelnõu (363 SE).

Rahanduskomisjoni ettepanekul Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 5 lõike 1 muutmise seaduse eelnõu (364 SE).

Istungi lõpus mälestas Riigikogu leinaseisakuga Estonia parvlaeval hukkunuid.

Kolmapäev, 29. september

Infotunnis vastasid ministrid Riigikogu liikmete küsimustele.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip vastas Jarno Lauri küsimusele praamiliikluse, Helir-Valdor Seederi küsimusele AS Eesti Energia, Mark Soosaare küsimusele Liivi lahes asuvate Eesti väikesaarte laeva- ja lennuühenduse ja Ain Seppiku küsimusele Tallinna Sadama olukorra kohta.

Sotsiaalminister Marko Pomerants vastas Marika Tuusi küsimusele ambulatoorse arstiabi, Ivari Padari küsimusele tervishoiu rahastamise, Tõnis Lukase küsimusele narkomaania ja Eiki Nestori küsimusele ravikindlustuse transpordihüvitiste kohta.

Kultuuriminister Urmas Paet vastas Vilja Savisaare küsimusele Niguliste kiriku, Evelyn Sepa küsimusele Tallinna Lauluväljaku ja Trivimi Velliste küsimusele muinsuskaitse rahastamise kohta.

Riigikogu võttis vastu järgmised seadused:

71 poolthäälega võeti vastu Euroopa Liidu asjade komisjoni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse täiendamise seadus (433 SE). Seadus näeb ette Euroopa Parlamendi liikmele Riigikogu liikmega võrdse ametipalga, mida makstakse riigieelarvest Riigikogu Kantselei kaudu. Hüvitisi Euroopa Parlamendi liikmele Eesti riigieelarvest ei maksta. Palka hakatakse maksma alates 2004. aasta 20. juulist.

67 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse ja palgaseaduse muutmise seadus (98 SE). Seadus täpsustab ametiisikute palgaandmete avalikustamise tingimusi ja korda. Ametiisikute palgaandmed eelmise aasta kohta avalikustatakse hiljemalt 1. aprillil.

48 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud kaubanduslikku meresõitu teostavate laevade miinimumnõuete konventsiooni ja selle protokolli ratifitseerimise seadus (418 SE). Konventsiooni 147 ja selle protokolli ratifitseerimine on Eesti riigi jaoks tähtis, kuna see on eeltingimuseks vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi (Memorandum of Understanding, edaspidi "Pariisi MOU") täisliikmeks saamisele. Pariisi MOU on kokkulepe riikide selliste mereadministratsioonide vahel, kellel on täisvolitused esindada riiki. Pariisi MOU on riikliku sadamakontrolli organisatsioon, mille abil temaga ühinenud liikmesriigid oma mereadministratsioonide kaudu osalevad välisriigi laevade standardiseeritud kontrollis. Informatsiooni vahetus, edastamine ja laevade kontrolliks väljavalimine tugineb Pariisi MOU teabesüsteemile SIRENAC, millele juurdepääs on võimalik vaid täis- ja assotsieerunud liikmetel, kusjuures viimaste sisestatud andmeid arvestatakse vaid osaliselt.

48 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud filmide ja muude audiovisuaalteoste kaastootmise ning levitamise toetamiseks asutatud Euroopa toetusfondi “Eurimages” osalise leppega ühinemise seadus (408 SE). Seadus näeb ette ühinemise toetusfondiga. Toetusfondil on kaks eesmärki: esiteks kultuuriline – toetatakse filme ja muid audiovisuaalseid töid, mis peegeldavad Euroopa kultuurilist mitmekesisust; teiseks majanduslik – läbi kunstilise loovuse toetamise investeerib fond tööstusse, mis tegutseb kooskõlas turu suundumustega. Toetusfondil on kolm programmi – abi filmide kaastootmiseks, abi filmide levitamiseks ja abi kinodele.

Riigikogu katkestas järgmise eelnõu teise lugemise:

Vabariigi Valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ja erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (378 SE).

Riigikogu lõpetas järgmiste eelnõude esimese lugemise:

Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Rekonstrueerimis- ja Arengupanga asutamislepingu muudatuse ratifitseerimise seaduse eelnõu (432 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud seaduse “2004. aasta lisaeelarve” eelnõu (444 SE). Isamaalidu fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Hääletustulemused: 23 poolt, 48 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu jäi menetlusse.

Vabariigi Valitsuse algatatud konventsiooni kalapüügist ja elusressursside säilitamisest Läänemeres ja Beltides (Taani väinades) denonsseerimise seaduse eelnõu (441 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud isikunimeseaduse eelnõu (369 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (430 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide vahelise relvajõudude staatust reguleeriva kokkuleppega ja protokolliga Põhja-Atlandi lepingu alusel loodud rahvusvaheliste sõjaliste peakorterite staatuse kohta ühinemise seaduse eelnõu (436 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ning selle liikmesriikide esindajate ja rahvusvahelise personali staatuse kokkuleppega ühinemise seaduse eelnõu (437 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud vereseaduse eelnõu (417 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse muutmise seaduse eelnõu (383 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (429 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 2157/2001 “Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta” rakendamise seaduse eelnõu (431 SE).

Istung lõppes kell 18.55.

Neljapäev, 30. september

Õiguskantsler andis Riigikogule ülevaate oma tegevusest

Allar Jõks tutvustas täna Riigikogule Õiguskantsleri 2003. –2004. aasta ülevaadet.

Kõneldes põhivaldkondades tehtud tööst tõi õiguskantsler positiivsete suundumustena esile kolm valdkonda. Jõksi hinnangul on viimase aasta jooksul eelkõige paranenud laste õiguste kaitse, kriminaalmenetluse ja jälitustegevusega piiratavate põhiõiguste kaitse ning olulise positiivse muutusena ka õigusabi kättesaadavus. “Ei ole saladus, et seni on üle poole õiguskantslerile esitatavatest avaldustest olnud sisuliselt õigusabi iseloomuga,” nentis Jõks, avaldades tunnustust, et Riigikogu on vastu võtnud riigi õigusabi seaduse, mis tagab kõigile isikutele asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegsuse ja piisavuse.

Kõneldes demokraatlikku riigivalitsemist ning põhiõiguste kaitset pärssivatest suundumustest nimetas Jõks toimetulekutoetuste määramise mehhanismi, erakondade rahastamise ebaselgust, Riigikogu liikmete kuulumist äriühingute nõukogudesse, samuti kohalikel valimistel kodanike valimisliitude keeldu.   Konkreetsete näidetega illustreeris Jõks õiguskindluse põhimõttega vastuolus oleva seaduste tagasiulatuva jõu problemaatikat ning eraldi käsitlemist leidis seaduseelnõude vajaka jääv kvaliteet põhjendamise osas. “Meil sisaldavad seaduseelnõude seletuskirjad õiguslike, majanduslike ja sotsiaalsete mõjude analüüsi ja erinevate lahenduste kaalumise asemel hoopis seaduse tekstide paragrahvimärkideta ümberjutustust,” nentis Jõks, lisades, et see on üks põhjustest, mis vähendab usaldust riigi ja rahva vahel.

Allar Jõksi esinemisele järgnenud läbirääkimistel jäi fraktsioonide esindajate kõnedes kõlama mõte, et enamik õiguskantsleri ettepanekutest on õiged, kuid nende elluviimine sõltub eelkõige tugevast poliitilisest tahtest ja riigi haldussuutlikkusest.

Riigikogu istungi stenogrammi leiate internetist: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form 

Riigikogu pressitalitus