Esmaspäev, 22. märts

Riigikogu kinnitas töönädala päevakorra. Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul arvati töönädala päevakorrast välja Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (245 SE).

Peaminister Juhan Parts vastas Riigikogu liikmete Jaanus Marrandi, Toivo Tootseni, Sven Mikseri, Toomas Vareki ja Harri Õunapuu poolt 29. jaanuaril esitatud arupärimisele põllumajanduspoliitika kohta.

Õiguskantsler Allar Jõks vastas Riigikogu liikme Toomas Alatalu poolt 9. veebruaril esitatud arupärimisele elektroonilise hääletamise vastavusest põhiseadusele ja seadustele ning Riigikogu liikmete Koit Prantsu, Jaak Alliku, Arno Rossmanni, Mart Opmanni, Mai Treiali, Mati Kepi ja Tiit Mae poolt 11. veebruaril esitatud arupärimisele mittetulundusühingute juhtorganitesse kuuluvate kõrgete riigiametnike tasustamise kohta.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen vastas kolmele arupärimisele: Riigikogu liikmete Ain Seppiku, Evelyn Sepa, Jaanus Marrandi, Arnold Kimberi, Värner Lootsmanni, Marika Tuusi, Jüri Šehovtsovi, Kaarel Pürgi, Sven Mikseri, Liina Tõnissoni, Harri Õunapuu ja Küllo Arjaka poolt 25. veebruaril esitatud arupärimisele elektrituru ja energeetika arengu kohta; Riigikogu liikmete Olev Laanjärve, Liina Tõnissoni, Ain Seppiku, Enn Eesmaa, Mailis Repsi, Küllo Arjaka, Eldar Efendijevi, Jaanus Marrandi ja Evelyn Sepa poolt 26. veebruaril esitatud arupärimisele Lääne-Eesti saarte praamiühendusele korraldatud riigihanke konkursi kohta; Riigikogu liikme Vilja Savisaare poolt 17. märtsil esitatud arupärimisele korteriühistute olukorra kohta.

Vabas mikrofonis võttis sõna Mihhail Stalnuhhin.

Teisipäev 23. märts

Riigikogu võttis vastu:

Kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse ““Eesti Rahvusraamatukogu Nõukogu liikmete nimetamine” muutmine” (296 OE). Ülo Vooglaiu asemel nimetati Rahvusraamatukogu Nõukogu liikmeks Siiri Sisask.

Riigikogu lõpetas järgmiste eelnõude teise lugemise:

Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõu (258 SE).

Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse teistkordse menetlemise. Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni, Keskerakonna fraktsiooni ja Isamaaliidu fraktsiooni poolt esitati ettepanek teise lugemise katkestamiseks. Ettepanek toetust ei leidnud (vastu 49, poolt 32).

Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Ühenduse Vabariigi Eest – Res Publica fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud kutseõppeasutuse seaduse § 31 muutmise seaduse eelnõu (266 SE).

Riigikogu katkestas järgmise eelnõu teise lugemise:

Rahvaliidu fraktsiooni ning Res Publica fraktsiooni ettepanekul Riigikogu liikmete Peeter Kreitzbergi ja Tõnis Lukase algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44¹ muutmise seaduse eelnõu (179 SE).

Riigikogu lõpetas järgmiste eelnõude esimese lugemise:

Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Ühenduse Vabariigi Eest – Res Publica fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (267 SE).

Keskkonnakomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (265 SE).

Riigikogu hääletas menetlusest välja

Õiguskomisjoni ettepanekul Riigikogu liikmete Kaarel Pürgi ja Mihhail Stalnuhhini algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu (233 SE).

Kolmapäev, 24. märts

Infotunnis vastasid ministrid Riigikogu liikmete küsimustele.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen vastas Marika Tuusi küsimusele elektri hinna ja Tõnis Lukase küsimusele riigireservi kohta.

Minister Jaan Õunapuu vastas Helir-Valdor Seederi küsimusele regionaalse juhtimise kohta.

Kultuuriminister Urmas Paet vastas Mark Soosaare küsimusele Eesti kultuuripärandi hoidmise, Toomas Alatalu küsimusele Tallinna planeeringu kohta ja Trivimi Velliste küsimusele mälestiste valdaja rahalise toetamise kohta.

Riigikogu võttis vastu järgmised seadused:

78 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud kiirgusseadus (221 SE). Seadus sätestab põhilised ohutusnõuded inimese ja keskkonna kaitsmiseks ioniseeriva kiirguse kahjustava mõju eest ning isikute õigused, kohustused ja vastutuse ioniseeriva kiirguse kasutamisel.

79 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud muinsuskaitseseaduse muutmise seadus (231 SE). Seadus täpsustab seaduse § 29 lõikes 3 sisalduvat volitusnormi ning riigieelarvest mälestise hooldamiseks, restaureerimiseks või säilitustingimuste loomiseks antava toetuse aluseid ja tingimusi ning täpsustab vastutust seaduses sätestatud nõuete rikkumise eest.

75 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud pakendiaktsiisi seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (223 SE). Seadus viib kehtivasse pakendiaktsiisi seadusesse sisse teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse toimetatava pakendi maksustamist reguleerivad sätted. Seadus muudab ka pakendi taaskasutamise aruande esitamise tähtaega ning pikendab pakendi taaskasutamise tõendi kehtivusaega.

73 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud lõhkematerjaliseadus (73 SE). Seadus sätestab inimese, vara ja keskkonna ohutuse ning julgeoleku tagamise eesmärgil esitatud nõuded tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks ettenähtud lõhkematerjalile ja pürotehnilisele tootele ning nende käitlemisele.

71 poolthäälega (5 vastu) võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise seadus (170 SE). Seadus sätestab sanktsioonid mõnede uute rahvusvaheliste nõuete eiramise eest. Seadusesse lisati võimalus kasutada tehnilise järelevalve teostamisel eraõigusliku isiku teenuseid ning ministrile anti volitusnorm praktikas reguleerida vaidlusi mõnede õhusõidukitüüpide ohutu kasutatavuse kohta teatud lennutöödel.

52 poolthäälega (26 vastu, 1 erapooletu) võeti vastu majanduskomisjoni algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seadus (204 SE). Seadus kehtestab tuletorni- ja navigatsioonitasud. Tulenevalt sellest täiendati meresõiduohutuse seadust uue peatükiga, mis reguleerib tuletornitasu ja navigatsioonitasu ning selle arvutamise, tasumise ja haldamise põhimõtteid.

73 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud toote ohutuse seadus (220 SE). Seadus tõhustab tarbijakaitset ja ühtlustab tarbijakaitse taset tooteohutuse seisukohalt ning tagab turule lastavate toodete ohutu kasutamise.

65 poolthäälega (3 vastu) võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seadus (236 SE). ). Seadus sätestab Eesti Vabariigi aktsionärina, osanikuna, asutajana või liikmena osalemise korra aktsiaseltsides, osaühingutes, sihtasutustes või mittetulundusühingutes ning erisused riigi osalusega eraõiguslikele juriidilistele isikutele ja nende tegevusele.

74 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seadus (237 SE). ELga liitumisest alates kuulub riigiabi valdkond Euroopa Liidu ainupädevusse, EL riigiabialane regulatsioon kohaldub Eestile otse ja riigiabi järelevalvet hakkab rahandusministeeriumi asemel teostama Euroopa Komisjon. Riigiabi andmise luba tuleb seega alates liitumisest taotleda Euroopa Komisjonilt, ka riigiabi aruanded esitatakse Euroopa Komisjonile. Tingituna nendest põhimõttelistest muudatustest riigiabi järelevalves muudeti konkurentsiseaduse riigiabi peatükki ja tunnistati kehtetuks riigiabi andmise eritingimusi sätestav regulatsioon.

81 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus (258 SE). Seadus sätestab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika, turukorraldusabinõude rakendamise korra ja neid rakendavad asutused, riigiabina antavate täiendavate otsetoetuste andmise alused ning riikliku järelvalve teostamise alused ja ulatuse.

53 poolthäälega (32 vastu) võeti vastu Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus. Seadus näeb ette, et Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada ametisse ministreid, kes ei juhi ministeeriumi ja kelle ülesanded määrab kindlaks peaminister oma korraldusega, mis tehakse teatavaks Vabariigi Valitsuse istungil. Seadus näeb ette, et maavanema nimetab regionaalministri ettepanekul ametisse viieks aastaks Vabariigi Valitsus. Maavanema ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Maavanem annab oma tegevusest aru regionaalministrile ja Vabariigi Valitsusele.

60 poolthäälega (1 erapooletu) võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa sotsiaal- ja meditsiiniabi konventsiooni ning selle protokolli ratifitseerimise seadus (232 SE). Konventsiooniga võtavad liikmesriigid kohustuse osutada elatusvahendite puudumise korral nende territooriumil seaduslikult viibivatele teiste konventsiooniosaliste riikide kodanikele sotsiaal- ja meditsiiniabi võrdselt oma riigi kodanikega.

62 poolthäälega (6 vastu) võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustava ja nende hävitamist nõudva konventsiooniga ühinemise seadus (238 SE). Seadus näeb ette ühinemise isikuvastaste maamiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustava ja nende hävitamist nõudva konventsiooniga. Isamaaliidu fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Hääletustulemused: 6 poolt, 65 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust.

Riigikogu lõpetas järgmiste eelnõude teise lugemise:

Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Vabariigi Valitsuse algatatud soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõu (38 SE ja 227 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse, väljateenitud aastate pensionide seaduse ning Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise seaduse eelnõu (134 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud noorsootöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (254 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud üleliigse laovaru tasu seaduse eelnõu (272 SE).

Riigikogu katkestas järgmise eelnõu teise lugemise:

Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (230 SE).

Riigikogu lõpetas järgmiste eelnõude esimese lugemise:

Vabariigi Valitsuse algatatud pakendiseaduse eelnõu (291 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse eelnõu (292 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud postiseaduse eelnõu (281 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud telekommunikatsiooniseaduse § 9 täiendamise seaduse eelnõu (282 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse eelnõu (285 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse eelnõu (251 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (286 SE).

Istung lõppes kell 18.49.

Neljapäev, 25. märts

Täna toimusid Riigikogu juhatuse korralised valimised. Riigikogu esimeheks valiti Ene Ergma, esimeseks aseesimeheks Toomas Savi ja teiseks aseesimeheks Peeter Kreitzberg.

Ene Ergma poolt hääletas 54 Riigikogu liiget. Ergma kandidatuuri esitas Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica fraktsiooni nimel Riigikogu liige Siim-Valmar Kiisler.

Teise kandidaadina oli Riigikogu esimehe kohale esitatud Tunne-Väldo Kelam, kelle poolt hääletas 25 Riigikogu liiget. Kelami kandidatuuri esitas Sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni nimel Riigikogu liige Toomas Hendrik Ilves.

Riigikogu esimehe valimisel oli kehtetuid hääletamissedeleid kokku 16, hääletamisest võttis osa 95 Riigikogu liiget.

Riigikogu esimeseks aseesimeheks valiti Toomas Savi, kelle poolt hääletas 50 Riigikogu liiget. Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel esitas Savi kandidatuuri Riigikogu liige Maret Maripuu.

Riigikogu teiseks aseesimeheks valiti 27 poolthäälega Peeter Kreitzberg. Tema kandidatuuri esitas Eesti Keskerakonna fraktsiooni liige Liina Tõnisson.

Riigikogu aseesimehe kohale kandideeris ka Enn Eesmaa, kelle poolt hääletas 18 Riigikogu liiget. Tema kandidatuuri esitas Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Riigikogu liige Vilja Savisaar.

Riigikogu aseesimeeste valimisel oli kehtetuid hääletamissedeleid 1. Hääletamisest võttis osa 96 Riigikogu liiget.

Vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele on Riigikogu juhatuse valimised salajased, Riigikogu juhatus valitakse üheks aastaks.

Istungi algul mälestas Riigikogu leinaseisakuga 25. märtsi 1945. aasta märtsiküüditamise ohvreid.

Riigikogu pressitalitus