18. veebruar

Vabas mikrofonis võtsid sõna Riigikogu liikmed Tiit Toomsalu, Enn Tarto ja Arvo Sirendi.

19. veebruar

Riigikogu liikmete Ignar Fjuki ja Ülo Tärno algatatud energiaseaduse § 19 muutmise seaduse eelnõu (983 SE) esimene lugemine otsustati lõpetada.

Riigikogu katkestas pärast muudatusettepanekute läbihääletamist väliskomisjoni ettepanekul Euroopa asjade komisjoni algatatud Riigikogu otsuse "Riigikogu Euroopa Liidu Tuleviku Konvendi delegatsiooni moodustamine" eelnõu (961 OE) arutelu.

Kultuurikomisjoni algatatud Eesti Rahvusraamatukogu seaduse muutmise seaduse eelnõu (955 SE) esimene lugemine otsustati lõpetada.

Riigikogu katkestas Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel operatsioonil Kõrgõzstanis eelnõu (986 OE) arutelu.

20. veebruar

Infotunnis vastas haridusminister Mailis Rand Riigikogu liikme Elmar Truu küsimusele põhikoolist väljalangevuse vähendamise kohta, Villu Reiljani küsimusele Eesti Põllumajandusülikooli koolitustellimusest ja Tiit Toomsalu küsimusele sihtotstarbeliste finantseeringute kasutusest Tartu Ülikoolis.

Majandus- ning teede- ja sideminister Liina Tõnisson vastas Riigikogu liikme Olev Raju küsimusele sotsiaalelektriga seonduvast ja Mai Treiali küsimusele reisirongiliikluse taastamise võimalikkusest.

Rahandusminister Harri Õunapuu vastas Riigikogu liikme Laine Tarvise küsimusele Eurovisiooni rahastamisest.

***

Riigikogu võttis 48 poolthäälega vastu (vastu 2) Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse (886 SE). Seadus sätestab maksuhalduri ja maksumaksja põhilised õigused ja kohustused ning täpsema maksumenetluse korra, eelkõige saavad ametnikud senisest rohkem käitumisjuhiseid. Üksikasjalikumalt reguleeritakse revisjoni ehk maksumaksja juures toimuva kontrolli läbiviimist.
Seaduses on arvestatud 2001. aasta suvel vastu võetud haldusmenetlust ja haldussundi reguleerivate seadustega. Lisaks maksumaksja trahvimisele on seaduses sätestatud sunniraha ja asendustäitmise rakendamise võimalus, mis on rohkem orienteeritud maksumaksja käitumise mõjutamisele tulevikus ning ei kujuta endast minevikus toimepandud teo eest karistamist. Sätestatud on ka maksuotsuste muutmise ja kehtetuks tunnistamise reeglid. Samuti on maksuhaldurile antud täiendavaid võimalusi maksude haldamisel. Seadus annab maksuhaldurile volituse maksusumma määramiseks ka maksumaksja poolt tehtud kulutuste põhjal. Sõnastatud on põhimõte, mille kohaselt eelistatakse maksustamisel tehingu majanduslikku sisu juriidilisele vormile.
Seadus keskendub senisest enam ka maksumaksja õiguste tagamisele. Maksumaksjale tuleb üldjuhul enne tema kohustust mõjutava haldusakti andmist anda võimalus selgituste andmiseks. Maksumaksjal on õigus taotleda erapooliku ametiisiku taandamist. Kaudselt on sätestatud ka maksuhalduri poolt antud informatsiooni siduvus - juhul, kui Maksuamet on andnud valeinformatsiooni ja maksumaksja on seetõttu vähem maksu maksnud, tuleb arvestada maksumaksja heausksust ja vabastada ta intresside tasumisest. Seadus jõustub 2002. aasta 1. juulil.

Riigikogu ratifitseeris 48 poolthäälega Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonna kriminaalõigusliku kaitse konventsiooni (926 SE). Konventsiooni eesmärgiks on tõhustada keskkonnakaitset Euroopas, kasutades selleks kriminaalõigust. Kuritegudena tuleb konventsiooni kohaselt käsitleda tahtlusest või ettevaatamatusest toime pandud tegusid, kui need põhjustavad või põhjustaksid olulist kahju õhu, vee, pinnase, taimestiku, loomastiku kvaliteedile või mille tagajärjeks on isiku raske tervisekahjustus või surm. Konventsioonis sisaldub nii füüsilise kui ka juriidilise isiku kriminaalvastutus. Riigid peavad võimaldama vara konfiskeerimist, kindlustama keskkonna- ja uurimisasutuste ning prokuratuuri koostöö, samuti tagama rahvusvahelise koostöö. Konventsiooniga tagatakse keskkonnaühingute ja -fondide võimalus osaleda kriminaalmenetluses konventsioonis sätestatud kuritegude osas.

Riigikogu võttis 49 poolthäälega (vastu 2) vastu Vabariigi Valitsuse algatatud tagatisfondi seaduse (962 SE). Seadusega asutatakse senise Hoiuste Tagamise Fondi asemele avalik-õigusliku isikuna pärast käesoleva aasta 1. juulit tegutsema hakkav Tagatisfond. Lisaks seni HTFi ülesandeks olevale hoiustajate pangahoiuste tagamisele nende hüvitamisega panga tegevuse peatamise korral, on uue fondi ülesandeks ka investorite ja kohustusliku pensionifondi osakuomanike kaitse võimaliku kahju eest kui selle on investoritele põhjustanud neid teenindanud investeerimisasutus (nt investeerimisühing, krediidiasutus) või pensionifondi osakuomanikele pensionifondivalitseja. Kehtestatakse ka hoiuste ja kahju hüvitamise tingimused, ulatus ja kord. Tagatisfond tegutseb ja täidab oma ülesandeid krediidiasutuste, investeerimisasutuste ja pensionifondivalitsejate osamaksete arvel. Seadusega lükatakse ühtlasi pensionifondi valikuavalduste esitamise praegu kehtiv algustähtaeg kuu võrra edasi - 1. märtsilt 1. aprillile 2002.

48 poolthäälega (vastu 5, erapooletu 1) võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 24 muutmise seadus (943 SE). Seadus sätestab, et ühes õppenädalas on viis õppepäeva, õpilaste nädalakoormus õppetundides määratakse kooli õppekavaga. Õpilaste väikseim lubatud nädalakoormus gümnaasiumiastmes on 32 tundi. Õpilaste suurim lubatud nädalakoormus on 1. klassis 20 tundi, 2. klassis 23 tundi, 3. ja 4. klassis 25 tundi, 5. klassis 28 tundi, 6. ja 7. klassis 30 tundi, 8. klassis 32 tundi ning 9. klassis 34 tundi. Seadus jõustub käesoleva aasta 1. septembril.

Õiguskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul katkestati Vabariigi Valitsuse algatatud väärteomenetluse seadustiku eelnõu (441 SE) teine lugemine.

Rahanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul katkestati Vabariigi Valitsuse algatatud hasartmängumaksu seaduse eelnõu (861 SE) teine lugemine.

Majanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul katkestati Vabariigi Valitsuse algatatud kaubamärgiseaduse eelnõu (810 SE) teine lugemine.

Lõppes Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse ja kaubamärgiseaduse rakendamisega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (811 SE) esimene lugemine.

Lõppes Vabariigi Valitsuse algatatud erastamisväärtpaberite väljaandmise ja kasutamisega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu (979 SE) esimene lugemine.

Lõppes Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse eelnõu (941 SE) esimene lugemine.

Lõppes Vabariigi Valitsuse algatatud rahvatervise seaduse muutmise seaduse eelnõu (969 SE) esimene lugemine.

21. veebruar

Riigikogu võttis 62 poolthäälega vastu Riigikogu liikmete Ignar Fjuki ja Ülo Tärno algatatud energiaseaduse § 19 muutmise seaduse (983 SE). Seadus muudab hinna ja tariifi kooskõlastamise korda. Turgu valitsev kütuse- või energiaettevõtja peab müüma kütust, energiat ja nendega seotud teenuseid Energiaturu Inspektsiooniga kooskõlastatud hinna ja tariifi alusel. Energiaturu Inspektsiooniga kooskõlastatud hinnad ja tariifid koos nendele lisanduvate maksudega avalikustatakse vähemalt kuus kuud enne nende kehtima hakkamist, ka vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Kuuekuulist avalikustamise nõuet ei kohaldata hindade ja tariifide alandamise korral. Hindade ja tariifide kooskõlastamise ja avalikustamise nõuet ei kohaldata energia ja gaasi müügil suurtarbijatele, välja arvatud juhul, kui energiat müüakse lepingu alusel, mille kestus on üle viie aasta.

Riigikogu pressitalitus