25. märts

Välisminister Kristiina Ojuland vastas Riigikogu liikmete Mai Treiali, Andres Variku ja Villu Reiljani arupärimisele Eesti-Vene läbirääkimistest endise NSVL väärtpaberite hüvitamise asjus.

Vabas mikrofonis võtsid sõna Riigikogu liikmed Arvo Sirendi ja Tiit Toomsalu.

26. märts

Riigikogu võttis vastu 44 poolthäälega (34 vastu) Riigikogu liikmete Peeter Kreitzbergi, Mihhail Stalnuhhini ja Vladimir Velmani algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse (713 SE). Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse sätted kehtestavad muukeelsete gümnaasiumide ülemineku eesti õppekeelele hiljemalt 2007/2008. õppeaastal. Seaduse paragrahvi 9 lõige 1¹ muudeti ja sõnastati järgmiselt: "Gümnaasiumiastmes on õppekeeleks eesti keel. Munitsipaalkooli gümnaasiumiastmes ja munitsipaalkooli gümnaasiumiastme üksikutes klassides võib õppekeeleks olla mis tahes keel. Loa muus keeles toimuvaks õppetööks annab Vabariigi Valitsus kohaliku omavalitsuse volikogu taotluse alusel. Vastava ettepaneku kohaliku omavalitsuse volikogule teeb gümnaasiumi hoolekogu."

55 poolthäälega võeti vastu Riigikogu juhatuse algatatud Riigikogu otsus "Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametisse nimetamine" (1010 OE). Otsus näeb ette nimetada õiguskantsleri vanemnõunik Mihkel Oviir õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametisse senise asetäitja-nõuniku Enn Markvarti asemel.

45 poolthäälega võeti vastu ka väliskomisjoni algatatud Riigikogu otsus "Riigikogu Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee (Balti Assamblee) tööst osa võtva delegatsiooni liikmete kinnitamine" (1018 OE). Vastuvõetud otsuse kohaselt tehti delegatsiooni koosseisus järgmised muudatused: delegatsiooni juhi asetäitja kohale nimetati Laine Tarvis ja liikmeteks Urmas Laht, Georg Pelisaar ja Rainis Ruusamäe.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9 muutmise seaduse eelnõu (1014 SE) esimene lugemine otsustati lõpetada.

Lõpetati ka Mõõdukate fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendamise seaduse eelnõu (1004 SE) esimene lugemine.

Riigikogu liikmete Evelyn Sepa, Mihhail Stalnuhhini, Vladimir Velmani ja Endel Paapi algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (954 SE) esimene lugemine otsustati samuti lõpetada.

Riigikogu liikmete Siiri Oviiri, Erika Salumäe, Laine Tarvise ja Toomas Vareki algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (959 SE) esimene lugemine katkes seoses istungi tööaja lõppemisega.

27. märts

Infotunnis vastas majandus- ning teede- ja sideminister Liina Tõnisson Riigikogu liikme Vambo Kaalu küsimusele elektrihinna kujunemisest; Elmar Truu küsimusele ministeeriumi plaanidest Kagu-Eesti kruusateede remondi ja teehoiu rahastamisel; Marju Lauristini küsimusele Eesti energeetikast ning Tiit Toomsalu küsimusele ühiselamute probleemist.

Rahandusminister Harri Õunapuu vastas Riigikogu liikme Kalle Jürgensoni küsimusele Rahandusministeeriumi seadusloomest; Vootele Hanseni küsimusele kütuseaktsiisist; Mai Treiali küsimusele võimalikest lahendustest keskmise brutopalga arvestamise tasakaalustamisel ning Mart Meri küsimusele EPÜ loomaarstiõppe finantseerimisest.

Keskkonnaminister Heiki Kranich vastas Riigikogu liikme Liia Hänni küsimusele Keskkonnaministeeriumi töökorraldusest.

***

Riigikogu võttis 68 poolthäälega vastu Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (121 SE). Uue tsiviilseadustiku üldosa seaduse vastuvõtmisega muutuvad olulised põhimõtted tsiviilõiguse valdkonnas. Kõige ulatuslikumad muudatused seonduvad tehingute regulatsiooniga: muutub tehingute vaidlustamise kord - tehingu kehtetuks tunnistamiseks ei ole enam vaja pöörduda kohtu poole, võimalik on vastava avaldusega teha teisele poolele ettepanek tehing tühistada. Sellist korda on võimalik kasutada juhtudel, kus tehing on sõlmitud pettuse, eksimuse, ähvarduse või muu sarnase asjaolu mõjul.
Teine oluline muudatus seondub füüsiliste isikute teovõimega. Seaduse järgi ei ole enam tsiviilõiguse mõttes teovõimetuid isikuid, vaid üksnes piiratud teovõimega isikud, kellele määratakse kohtu poolt eestkostja. Samuti ei tunnista kohus isikuid enam piiratud teovõimega isikuteks, vaid tegemist on faktilise seisundiga, mille kohus tuvastab ja määrab kindlaks, milliste tehingute sooritamise osas isiku teovõimet piirata. Oluliselt muutub ka aegumise regulatsioon - enam ei ole üldist 10-aastast aegumistähtaega, vaid erinevate nõuete puhul kehtivad erinevad tähtajad. Struktuuriliselt on oluliseks muudatuseks seni asjaõigusseaduses paiknenud asjade liigituse peatüki toomine tsiviilseadustiku üldosa seadusesse, kuhu see olemuslikult ka kuulub, sest see regulatsioon puudutab eraõigust tervikuna. Võrreldes kehtiva seadusega ei reguleeri uus seadus suguluse ja hõimluse instituute, sest need kuuluvad perekonnaõiguse valdkonda; samuti isiklike õiguste kaitset (nime, au, eraelu jms), mis on reguleeritud lepingute ja lepinguväliste kohustuste seaduses.

65 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise eraõiguse seadus (120 SE). Rahvusvaheline eraõigus reguleerib küsimust, millise riigi õigust tuleb kohaldada juhul kui õiguslik vaidlus ei ole seotud ainult Eestiga (nt üks tehingu pooltest on Taani kodanik ja teine Eesti kodanik). Kuna rahvusvaheline suhtlemine muutub nii riikide kui ka isikute vahel üha tihedamaks, suureneb vajadus rahvusvahelise eraõiguse põhjalikuma regulatsiooni järele. Varem paiknesid rahvusvahelise eraõiguse valdkonnaga seotud sätted tsiviilseadustiku üldosa seaduse 5. osas. Kuna tegemist on iseseisva õigusharuga eraõiguses, otsustati välja töötada eraldi seadus. Seadus annab õiguse kohaldamise juhtnöörid erinevate eraõiguse valdkondade kohta: asjaõigus, pärimisõigus, võlaõigus ning perekonnaõigus. Kohtu pädevuses on kindlaks määrata, millise riigi õigust tuleb juriidilise vaidluse korral kohaldada.

Riigikogu võttis 55 poolthäälega (vastu 31) vastu Vabariigi Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (747 SE). Seadus tõhustab valimiskorraldust IX Riigikogu ja 1999. aasta kohaliku omavalitsuste volikogude valimiste korraldamisel saadud kogemuste põhjal, reguleerib täpsemalt haldusterritoriaalse korralduse muutmise tõttu moodustatavate uute kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude valimisi ja sätestab Euroopa Liidu kodanike hääletamis- ja kandideerimisõiguse juhuks kui Eesti ühineb ELiga. Täpsustatud on ka täiendavate valimiste toimumise aluseid, volikogu liikmete arvu määramise, erakondade volikogu valimistel osalemise ning hääletamise ja hääletamissedelite kehtetuks kuulutamise korda. Lisandunud on uued peatükid "Volikogu täiendavate valimiste erisused", "Valimiste kulud" ja "Kaebused". Elektroonilist hääletamist ei rakendata enne 2005. aastat. Säte, mille kohaselt peatuvad Riigikogu liikme valimisel valla- või linnavolikogu liikmeks tema volitused valla- või linnavolikogu liikmena, jõustub 17. oktoobril 2005.

49 poolthäälega (vastu 1) võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse rakendamisega seonduvate seaduste muutmise seadus (765 SE). Olulisimad muudatused viiakse sisse tarbijakaitseseadusesse seoses kauplemise reguleerimisega kauplemisloa alusel. Sätestatakse tegevuskohaga, kauplemisloa väljastamisega, kehtivusega, muutmisega ning kehtetuks tunnistamisega seonduv. Kauplemisloa väljastab, muudab või tunnistab kehtetuks seaduses sätestatud alustel ja korras kaupleja tegutsemiskohajärgne valla- või linnavalitsus või linnavalitsuse volitusel linna ametiasutus või linnavalitsuse muu struktuuriüksus oma haldusaktiga. Riigilõiv loa väljastamise eest on 200 krooni.
Seadus jõustub 2002. aasta 1. juunil. Enne seaduse jõustumist tähtajaliselt väljastatud tegutsemisluba (kauplemisluba, teenindusluba) kehtib sellel märgitud tähtpäevani, tähtajatult väljastatud luba 2003. aasta 1. juunini.

33 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse muutmise seaduse ja liikluskindlustuse seaduse muutmise seadus (929 SE). Seadus muudab ja täpsustab kindlustusvahendajate, kelleks on kindlustusmaaklerid ja kindlustusagendid, tegevusega seonduvat.

30 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud riigivapi seaduse § 6 muutmise seadus (920 SE). Seadusemuudatused võimaldavad suure riigivapi kasutamist kujunduselemendina kõikidel välislepingutega ühinemise ja nende denonsseerimise kirjadel, välislepingute ratifitseerimise kirjadel ja välislepingute kaantel; seadusega või seaduse alusel Vabariigi Valitsuse määratud juhtudel antavatel isikut ja kodakondsust, perekonnaseisu, haridust, ametit ja elukutset tõendavatel dokumentidel ning Eesti riigipiiri tähistavatel põhipiirimärkidel.

Lõppes Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikogu valimise seaduse eelnõu (748 SE) teine lugemine.

Lõppes Riigikogu liikmete Siiri Oviiri, Erika Salumäe, Laine Tarvise ja Toomas Vareki algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (959 SE) esimene lugemine.

Lõppes Vabariigi Valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse eelnõu (964 SE) esimene lugemine.

28.märts

Riigikogu võttis 51 poolthäälega (1 erapooletu) vastu kultuurikomisjoni algatatud Eesti Rahvusraamatukogu seaduse muutmise seaduse (955 SE). Praegu kehtiv Eesti Rahvusraamatukogu seadus on arvult kolmas (1990, 1994, 1998). Seaduse muudatus täpsustab Rahvusraamatukogu kohustusi Eesti raamatukoguvõrgu toimimise ees ja määratleb ülesanded, mida arenenud infosüsteemidega riigi rahvusraamatukogu peab tegema tagamaks kogu riigis teabe kättesaadavus sõltumata sellest kus teabevajaja asub.

40 poolthäälega võeti vastu ka Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9 muutmise seaduse (1014 SE). Seadusemuudatus annab võimaluse nendel kohalikel omavalitsuste üksustel, kes soovivad ühineda 2002.aastal, pikema ajaperioodi jooksul (periood pikeneb ühe kuu ja kahe nädala võrra) valmistada ette ühinemisdokumentatsioon ning esitada see õigeaegselt, st. eelnõu kohaselt hiljemalt 20. aprilliks 2002.a. maavanemale. Maavanemale jääb eelnõu kohaselt taotluse ja omapoolse arvamuse esitamiseks aega üks kuu.

Mõõdukate fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu (975 SE) esimene lugemine otsustati lõpetada.

Riigikogu liikme Koit Pikaro algatatud politseiseaduse ja kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu (777 SE) esimene lugemine otsustati lõpetada.

Riigikogu pressitalitus