10. juuni

Siseminister Ain Seppik vastas Riigikogu liikmete Vootele Hanseni ja Liis Klaari arupärimisele kohtunik Merle Partsiga toimunud intsidendi kohta;
Riigikogu liikmete Mart Nuti ja Lauri Vahtre arupärimisele SRÜ ja Balti riikide parima detektiivi valimise kohta ning
Riigikogu liikmete Mart Nuti ja Vootele Hanseni arupärimisele välisriigi relvajõudude tegevteenistuses olevate isikute elamislubade kohta.

Vabas mikrofonis võttis sõna Riigikogu liige Enn Tarto.

11. juuni

Riigikogu võttis vastu 42 poolthäälega (5 vastu, 1 erapooletu) Vabariigi Valitsuse algatatud töö- ja puhkeaja seaduse muutmise seaduse (1030 SE). Seadus sisaldab muudatusi ja täiendusi alaealiste töötajate töö- ja puhkeaja kestuse ning korralduse osas. Lisatud on alaealise töötaja koolikohustuse läbimise klausel. Regulatsioon, mis laieneb alla 15-aastastele, on kohaldatav ka alaealistele, kellel on läbimata koolikohustus. Koolikohustuslik on õpilane kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Lastel on esmatähtis jõuda kohustusliku haridustasemeni ning töötamine põhihariduse omandamise ajal ei tohi takistada kooliskäimist ning kahjustada õppetöö tulemusi. Lisatud on ka klausel teatatud kategooriate töötajate tööaja arvestuse korra muutmise kohta.

74 Riigikogu liikme algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõu (1067 SE) esimene lugemine otsustati lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg põhiseaduskomisjonile on 12. september kell 13.00.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (247 SE) teine lugemine katkestati juhtivkomisjoni ettepanekul. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg kultuurikomisjonile on 12. juuni kell 10.00.

12. juuni

Infotunnis vastas välisminister Kristiina Ojuland Riigikogu liikme Jaan Leppiku küsimusele läbirääkimiste seisust Euroopa Liiduga ja Trivimi Velliste küsimusele topelttollidest.
Justiitsminister Märt Rask vastas Riigikogu liikme Mai Treiali küsimusele esindusdemokraatia ja osalusdemokraatia kohta; Kadri Jäätma küsimusele inimkaubandusest ja Aimar Altosaare küsimusele valitsuse järeldustest nn Tiesenhauseni juhtumi kohta.
Majandus- ning teede- ja sideminister Liina Tõnisson vastas Riigikogu liikme Kalle Jürgensoni küsimusele Teede- ja Sideministeeriumi eelarve kohta.

***

Riigikogu kiitis 44 poolthäälega heaks rahanduskomisjoni algatatud Riigikogu otsuse "Tagatisfondi nõukogu liikmete nimetamine" (1077 OE). Tagatisfondi nõukogu Riigikogu esindavaks liikmeteks nimetati Jürgen Ligi ja Eiki Nestor.

Riigikogu võttis 90 poolthäälega (vastu 1, erapooletu 2) vastu Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikogu valimise seaduse (748 SE). Seaduses on kaasajastatud valijate arvestuse pidamise põhimõtteid ning viidud see kooskõlla rahvastikuregistri seadusega. Uue seaduse kohaselt kantakse valija selle valimisjaoskonna valijate nimekirja, mille territooriumil asub tema rahvastikuregistrisse kantud elukoht 30. päeval enne valimispäeva. Hilisemaid muudatusi elukoha aadressiandmetes ei arvestata, välja arvatud juhul kui valijat ei ole kantud ühegi valimisjaoskonna valijate nimekirja.
Uue põhimõttena ei või erakonna kandidaatide nimekirjas kandideerida teise erakonna liige. Selle tagamiseks on täpsustatud ka erakonna liikmete üle arvestuse pidamise põhimõtteid.
Mõnevõrra on muudetud valimistulemuste kindlakstegemise korda. Senisest enam mandaate jaotatakse valimisringkondades - erakonna mandaatide arvu ringkonnas suurendatakse ühe võrra, kui erakonna häälte jääk ringkonnas moodustab vähemalt 75% lihtkvoodist. Kompensatsioonimandaatide jaotamisel üleriigiliste nimekirjade vahel saavad mandaadi kandidaadid, kes kogusid ringkonnas hääli vähemalt 5% lihtkvoodist.
Seadus näeb valimiskaebuste kiire lahendamise huvides kaebuste läbivaatamisel ette kohustusliku kohtueelse menetluse, pärast mida on võimalik esitada kaebus otse Riigikohtule. Samuti ei registreerita valitud Riigikogu liikmeid enne kaebuste läbivaatamise tähtaja või kaebuste kohta lõplike otsuste tegemist.

85 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud rahuaja riigikaitse seadus (527 SE). Seadus sätestab riigikaitse rahuaegse korralduse ja erinevate institutsioonide pädevuse selle tagamisel.

68 poolthäälega võeti vastu õiguskomisjoni algatatud karistusseadustiku rakendamise seadus (735 SE). Seadus muudab karistusseadustiku rakendamiseks mitmeid seadusi, tehtud on ka mitmeid terminoloogilisi täpsustusi. Paljude muude küsimuste osas näeb seadus ette korra, kuidas vabastatakse karistuse kandmisest halduskorras karistatud ja kriminaalkaristust kandvad isikud ning kuidas karistusest vabastamise või vabastamata jätmise korral kaebust esitada. Seadus jõustub käesoleva aasta 1. septembril.

65 poolthäälega võeti vastu Riigikogu liikme Koit Pikaro algatatud haldusõiguserikkumiste seadustiku § 240 muutmise seadus (1025 SE). Mootorsõiduki juht, omanik või valdaja vabastatakse sõiduki lähimasse valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulutuste hüvitamisest, kui tema tegevuses puudub õigusrikkumise koosseis järgnevas: sõiduk on pargitud nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust; kahjustab teed või haljasala; on pargitud selleks keelatud kohas nii, et see segab tee, haljasala, hoonete või rajatiste hooldustöid või on pargitud teisaldamist tähistava tahvliga märgistatud alale.

53 poolthäälega võeti vastu (vastu 2, erapooletu 2) Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini ning Vladimir Velmani algatatud välismaalaste seaduse muutmise seadus (1028 SE ja 546 SE). Seadus reguleerib perekondade ühendamist ja elamisloa andmist kui Eestisse elama asuda sooviv perekonnaliige on välismaalane. Täiendatakse välismaalaste loetelu, keda ei arvata sisserännu piirarvu alla. Seadus jõustub 1. oktoobril 2002.

52 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse, Eesti Panga seaduse, rahuaja riigikaitse seaduse, Riigikogu töökorra seaduse ja Riigikontrolli seaduse muutmise seadus (1048 SE). Seadus loob õigusliku aluse Eesti Vabariigi kohtute, Eesti Panga, Riigikontrolli ning kaitseväe juhataja alluvuses olevate asutuste registreerimiseks riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris (RKOARR).

41 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud ringhäälinguseaduse, Eesti Kultuurkapitali seaduse, ülikooliseaduse, Hüvitusfondi seaduse, Eesti Teaduste Akadeemia seaduse, rahvusooperi seaduse, Eesti Rahvusraamatukogu seaduse, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi seaduse, Kaitseliidu seaduse, audiitortegevuse seaduse, õiguskantsleri seaduse, Eesti Haigekassa seaduse, notariaadiseaduse, advokatuuriseaduse, liikluskindlustuse seaduse, Vabariigi Presidendi töökorra seaduse, töötuskindlustuse seaduse ja Tagatisfondi seaduse muutmise seadus (1049 SE). Seadus loob võimaluse eespool nimetatud asutuste registreerimiseks RKOARRis ja nende üle arvestuse pidamiseks.

36 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud dumpinguvastase seadus (814 SE). Seadus sätestab dumpinguvastaste uurimismenetluste korraldamise ning meetmete võtmise alused ja korra.

35 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud seoses Euroopa ühtse kõrgharidusruumiga ülikooliseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus (1036 SE). Seadus korrastab kõrgharidussüsteemi ja annab aluse Bologna deklaratsioonist ja Praha kommünikeest tulenevate ülesannete täitmiseks. Vastavalt neis toodud põhimõtetele peavad kõik Euroopa riigid püüdlema kõrgharidussüsteemi lihtsustamise ning kõrgharidusastmetest ühise arusaamise loomise poole, et võimaldada üliõpilaste liikumist erinevate riikide kõrgkoolide vahel ning ülikoolide vahelise koostöö, sh ühiste õppekavade väljaarendamise, tõhustamist. Bologna deklaratsioon soovitab kasutusele võtta teadusõppele eelneva kaheastmelise kraadide süsteemi - bachelor-master.

Maaelukomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul katkestati Vabariigi Valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (1065 SE) teine lugemine.

Õiguskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul katkestati Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustikuga seonduvate seaduste muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu (118 SE) teine lugemine.

Lõppes Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (1071 SE) esimene lugemine.

Lõppes põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 72¹ muutmise seaduse eelnõu (1082 SE) esimene lugemine.

Lõppes majanduskomisjoni algatatud riigipiiri seaduse muutmise seaduse eelnõu (1061 SE) esimene lugemine.

Lõppes majanduskomisjoni algatatud tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse eelnõu (1080 SE) esimene lugemine.

Lõppes õiguskomisjoni algatatud äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu (1078 SE) esimene lugemine.

Lõppes Riigikogu liikmete Maret Maripuu ja Toivo Tootseni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja alaealise mõjutusvahendite seaduse muutmise seaduse eelnõu (987 SE) esimene lugemine.

Lõppes Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse koodeksi, haldusõiguserikkumiste seadustiku ning apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (1084 SE) esimene lugemine.

Lõppes Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (1075 SE) esimene lugemine.

Lõppes Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmisest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (1076 SE) esimene lugemine.

Rahanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul ei lõpetatud Mõõdukate fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (1053 SE) esimest lugemist, seega langes eelnõu menetlusest välja.

13. juuni

Riigikogus oli olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu.

Ettekandega esines välisminister Kristiina Ojuland.

"Alustades oma ettekannet Riigi välispoliitika põhisuundadest tahan toonitada lihtsat tõde, mida me peame enesestmõistetavaks ja seetõttu kipume pahatihti unustama. Välispoliitika ei ole mingi asi iseeneses, mis seisab lahus riigi muudest ülesannetest ja kohustustest, vaid moodustab osa sellest meetmete ja tegevuste kompleksist, mille abil riik täidab Põhiseaduse preambulas sätestatud ülesannet olla "kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus; tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade". märkis Kristiina Ojuland.
"Põhiseaduses seatud ülesannete täitmiseks on vaja täita kaks tingimust - ühelt poolt tagada soodus julgeolekukeskkond, teiselt poolt soodus majanduskeskkond kogu rahva jaoks tervikuna ja iga tema liikme jaoks eraldi." rõhutas Ojuland. Kõneldes valmistumisest liitumiseks NATO-ga märkis välisminister: " Kandidaatide hindamisel on üheks oluliseks kriteeriumiks, et riik ei oleks ainult julgeoleku tarbija, vaid oleks ka suuteline panustama kollektiivkaitsesse ja osalema NATO missioonides. Kaitsereformide jätkamine tähendab ühtlasi, et me peame säilitama kaitsekulud ka edaspidi vähemalt samal tasemel - 2% SKPst. " Välisminister rõhutas, et valmistudes liitumiseks NATO-ga teostame oma riigikaitses reforme, mida nii või teisiti peaksime tegema. Meie kaitsejõudude moderniseerimine ja ratsionaalsemaks kujundamine on paratamatu. Ettevalmistused liitumiseks NATO-ga ainult kiirendavad ja lihtsustavad seda protsessi. Ojuland märkis, et eesseisvalt Praha tippkohtumiselt on oodata vastused küsimustele, milline saab olema uute liikmesriikide integreerumine NATO struktuuri ja kuidas ning millal liitutakse NATO kaitseplaneerimise tsükliga.
Kõneldes liitumisläbirääkimistest Euroopa Liiduga tõi Kristiina Ojuland välja vaheastmed, mis on veel jäänud läbida. Need on: liitumisläbirääkimiste lõpuleviimine, siseriiklike liitumisettevalmistustega lõpulejõudmine, liitumisleping ja referendum. Välisminister märkis, et Eestil on hetkel suletud 26 peatükki. Kokkulepete saavutamine seisab ees veel neljas peatükis - energeetika, maksustamine, põllumajandus ning finants- ja eelarvesätted. Maksustamise peatükis on Euroopa Liit tänaseks tõstatanud ettevõtte tulumaksu teema, millele mõlemaid pooli rahuldava lahenduse leidmine nõuab hoolikat kaalumist ning konstruktiivset lähenemist. Nii maksustamise kui ka energeetika valdkonnas ootame Euroopa Liidult võimalikult kiiret vastust meie ettepanekutele, et saaksime neid peatükke arutada veel enne juuni lõppu. Finantsküsimused koonduvad ettearvatavalt läbirääkimiste lõppetappi, mistõttu on ette näha pingelist ning töötihedat sügist - rõhutas välisminister.
Kristiina Ojuland tõi välja ka aspekti, et hoolimata Euroopa Liidus valitsevast tugevast poliitilisest toetusest laienemisele ei saa välistada raskusi liitumislepingute ratifitseerimisel. Ojuland avaldas siiski lootust, et Euroopa ühendamise idee ja tähendus osutub otsustaval hetkel kandvamaks võimalikest ajutistest praktilistest raskustest.
Välisminister Kristiina Ojuland rõhutas oma ettekandes: "Eesti liitumine eeldab ka referendumi jaatavat tulemust ning Riigikogu heakskiitu liitumislepingule. Siinjuures on määrava tähtsusega rahva informeeritus liitumistingimustest ning nende mõjust igapäeva elu-olule. Eestis täna toimuv mõttevahetus Euroopa Liidu üle on sisuliselt eelkõige arutelu liitumise plusside ja miinuste üle. Meie avalikkuse toetus liitumisele on viimastel kuudel püsinud stabiilselt üle 50% - viimati maikuus oli see 55%. Kuid kindlasti ei anna see alust arvata, et kõhklused liitumise tagajärgede üle oleksid kadunud. Rahva informeerimises on väga kaalukas roll täita meil kõigil - nii valitsuse kui Riigikogu liikmetel ning sellesse tuleb suhtuda väga tõsiselt."
Välisminister Ojuland tuli oma ettekande lõpus tagasi kahe keskse märksõna - NATO ja Euroopa Liit - juurde. "Olen veendunud, et siin saalis valitseb täielik üksmeel selles, et liikmelisus nendes kahes organisatsioonis loob parimad eeldused nii riigi kui iga üksiku kodaniku julgeoleku ja heaolu tagamiseks."

Kaasettekandega esinenud Riigikogu väliskomisjoni esimees Anti Liiv märkis, et meie tööd ja tegevust on NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikide poolt hinnatud: meie partnerid on korduvalt ja meie jaoks piisava selgusega kinnitanud -- oleme nende organisatsioonide liikmestaatuse saavutamisel oma arenguis õigel teel.
Väliskomisjoni esimees ütles, et Riigikogus, on menetluses üle kahekümne (26) eelnõu, mis on seotud eurointegratsiooniga. Komisjonide lõikes on hetkel suurim koormus põhiseadus-, õigus- ja majanduskomisjonil (6) ning sotsiaalkomisjonil (5).
"Olles tänaseks väga lähedale jõudnud kuulumisele nendesse organisatsioonidesse, peame juba praegu vaatama tulevikku mõistmaks seda Eesti uut olukorda, mis ootab meid peale liikmeks saamist. Siis, juba liikmena, on üks protsess lõppenud ja algab Eestilgi igapäevane tegevus kahes olulises organisatsioonis. Kindlasti on liikmekogemus midagi muud, kui kandidaatriigi kogemus." - rõhutas Anti Liiv.

Kaasettekandega esinenud Balti Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Trivimi Velliste käsitles Balti riikide omavahelist koostööd. Nii Eesti, Läti kui ka Leedu välispoliitilisteks prioriteetideks on ühinemine Euroopa Liidu ja NATO-ga. Velliste märkis, et Euroopa Liidu majandus- ja õigusruum on vägagi avar, sealne elu ülimalt paljutahuline. See on arusaadavalt toonud kaasa EL puudutavate teemade rohkuse Balti Assamblee aruteludes ja lõppdokumentides. Trivimi Velliste informeeris ka Balti Assamblees käivitunud ulatuslikust arutelust nimetatud parlamentidevahelise kogu reformimise vajalikkusest. Kaalumisel on ka komisjonide struktuuri lähendamine Põhjamaade Nõukogu omale, mis oluliselt tihendaks kahe kogu koostööd.

Arutelu käigus võtsid sõna Toomas Hendrik Ilves ja Andres Tarand. Arutelu katkes seoses Riigikogu istungiks ettenähtud tööaja lõppemisega. Jätkatakse järgmise töönädala teisipäeval.

Riigikogu pressitalitus