17. juuni

Peaminister Siim Kallas vastas Riigikogu liikmete Andres Herkeli ja Tõnis Lukase arupärimisele õppetoetuste maksmise süsteemi kohta.

Vabas mikrofonis võttis sõna Riigikogu liige Enn Tarto.

18. juuni

Riigikogu jätkas olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu, mis katkes 13. juunil seoses Riigikogu istungi tööaja lõppemisega. Jätkus sõnavõttude ärakuulamine. Vastavalt välissuhtlemisseadusele toimub välispoliitika arutelu Riigikogus kaks korda aastas. Arutelu kohta otsust vastu ei võeta.

Riigikogu võttis vastu 74 poolthäälega (1 vastu) 33 Riigikogu liikme algatatud Riigikogu avalduse "Okupatsioonireþiimi kuritegudest Eestis" (784 AE).

56 poolthäälega võeti vastu kultuurikomisjoni algatatud Riigikogu otsus "Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni arengukava aastateks 2003-2005 heakskiitmine" (1022 OE). Otsus kiidab heaks Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni arengukavad aastateks 2003-2005. Arengukavast tulenevaid iga-aastaseid eelarvetaotlusi menetletakse riigieelarveseaduse ja ringhäälinguseadusega kehtestatud korras.

77 poolthäälega võeti vastu Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus (247 SE). Seadus näeb koolitoidu maksumuse osalise kompenseerimise ette ka riigikoolide 1.-4. klassi õpilastele.

Riigikogu liikmete Meelis Atoneni ja Olev Raju algatatud riigieelarve seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (1103 SE) esimene lugemine otsustati lõpetada.

19. juuni

Infotunnis vastas peaminister Siim Kallas Riigikogu liikme Marju Lauristini ringhäälingut puudutavale küsimusele; Aimar Altosaare küsimusele maksupoliitikast; Kalle Jürgensoni küsimusele põhiseaduslike institutsioonide kaitsest ja Elmar Truu küsimusele sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vähendamisest.
Põllumajandusminister Jaanus Marrandi vastas Riigikogu liikme Vambo Kaalu küsimusele 1. juulist kehtima hakkavate piimafarmide hügieeninõuete kohta ja Toivo Jürgensoni küsimusele eelarvestrateegiast.
Minister Toivo Asmer vastas Riigikogu liikme Tõnis Lukase küsimusele haldusterritoriaalsest reformist.

***

Riigikogu võttis 53 poolthäälega vastu põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 72¹ muutmise seaduse (1082 SE). Seadusemuudatuse kohaselt kuuluvad Eesti Vabariigi ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide registris registreeritud kohalike omavalitsusüksuste liidud ümberregistreerimisele 2004. aasta 1. jaanuariks.

39 poolthäälega (vastu 3, erapooletuid 2) võeti vastu õiguskomisjoni algatatud äriseadustiku muutmise seadus (1078 SE). Muudatuste kohaselt on tütarettevõtjal kontserni-siseselt võimalik anda laenu emaettevõtjale ning tagada emaettevõtja laenu.

49 poolthäälega võeti vastu Riigikogu liikmete Tõnu Kauba, Siiri Oviiri, Laine Tarvise ja Toomas Vareki algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 21 muutmise seadus (956 SE). Seaduse järgi võib haiglavälist eriarstiabi lisaks sellekohase tegevusloaga äriühingule või füüsilisest isikust ettevõtjale osutada ka sihtasutus.

39 poolthäälega (vastu 1) võeti vastu majanduskomisjoni algatatud riigipiiri seaduse ja sadamaseaduse muutmise seadus (1061 SE). Seadusemuudatus annab riigipiiri ületanud laevale piiripunkti ja riigipiiri vahelisel alal õiguse laeva mootorikütuse ja -õli varude täiendamiseks (punkerdamine).

54 poolthäälega (vastu 4) võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seadus (607 SE). Seaduses sätestatakse kohtukorralduse ja kohtuteenistuse õiguslikud alused.

59 poolt- ja 1 vastuhäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seadus (914 SE), mis reguleerib solidaarset ravikindlustust. Seaduses on tehtud valikud erinevate ravikindlustushüvitiste vahel. Nähakse võimalust sõlmida ravimitootjatega hinnakokkuleppeid, mis võimaldavad vähendada kulutusi ravimihüvitistele ja pidurdada ravimite hinna tõusu, suurendada tervishoiuteenuste rahastamist ning parandada arstiabi kättesaadavust.

60 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud erakorralise seisukorra seaduse, halduskohtumenetluse seadustiku, kodakondsuse seaduse, rahuaja riigikaitse seaduse ja vähemusrahvuse kultuurautonoomia seaduse muutmise seadus (992 SE). Seadusega viiakse haldusõiguse eriosa seadustesse viide haldusmenetluse seaduse kohaldamise kohta nendes eriseadustes sätestatud haldusmenetlusele.
Halduskohtumenetluse seadustikku viidavad muudatused on tehtud riigivastutuse seaduse ellurakendamiseks.

58 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustikuga seonduvate seaduste muutmise ja täiendamise seadus (118 SE). Seadusega viiakse eri seadusesse füüsiliste ja juriidiliste isikute vastutuse sätted, mis varem olid reguleeritud haldusõiguserikkumiste seadustikuga (haldusõiguserikkumiste seadustik kaotab kehtivuse 31. augustist).

58 poolthäälega (vastu 3) võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse koodeksi, haldusõiguserikkumiste seadustiku ning apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku muutmise seadus (1084 SE). Seaduse põhieesmärgiks on senise korra karmistamine, mis peaks vähendama isikute põhjendamatut kõrvalehoidmist uurija või kohtu kutsel ilmumiseks seoses kriminaalmenetlusega, sätestatakse võimalus kohtuotsuse resolutiivosa koostamiseks eraldi menetlusdokumendina, laiendatakse lihtmenetluse kohaldamise aluseid ning muudetakse kohtu alla andmise regulatsiooni.

55 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seadus (1071 SE). 1. juulist tõuseb pensioni aastahinne 31 krooni ja 69 sendini, ülejäänud seadusemuudatused on peamiselt redaktsioonilist laadi.

35 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud psühhiaatrilise abi seaduse muutmise seadus (1011 SE). Seaduse muutmise esmaseks põhjuseks oli vajadus kõrvaldada selles ja kaitseväeteenistuse seaduses sisalduv volitusnormide dubleerimine, samuti vajadus viia psühhiaatrilise abi seadus kooskõlla 1. jaanuarist 2002. aastal jõustunud kohtuekspertiisiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusega.

35 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaregistri seadus (908 SE). Seaduses sätestatakse loodusressursse, looduspärandit, keskkonnaseisundit ja keskkonnategureid käsitlevate andmete keskkonnaregistrisse kandmise, andmete registris hoidmise ning andmete töötlemise ja väljastamise alused.

35 poolthäälega (1 erapooletu) võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seadus (1065 SE). Seadust täiendati uute toetusliikidega, lisaks lahendatakse muudetava seaduse rakendamise käigus esilekerkinud küsimused.

39 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud haldusmenetluse seaduse muutmise ja rakendamise seadus (993 SE). Seaduse eesmärk on haldusmenetluse seaduse tegelik ellurakendamine ning selles sisalduvate põhimõtete edasikandmine õiguskorda haldusõiguse eriosa seaduste ühtlustamise ja täiustamise näol.

Algatajate ettepanekul katkestati Riigikogu liikmete Ants Käärma ja Arvo Sirendi algatatud maareformi seaduse muutmise seaduse eelnõu (1006 SE) teine lugemine. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg maaelukomisjonile on 20. juuni kell 15.00.

Lõppes Riigikogu liikme Vootele Hanseni algatatud maareformiseaduse § 19² muutmise seaduse eelnõu (1044 SE) esimene lugemine.

Lõppes Mõõdukate fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (1052 SE) esimene lugemine.

Lõppes Vabariigi Valitsuse algatatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (1101 SE) esimene lugemine.

20. juuni

Riigikogu võttis vastu 56 poolthäälega (10 vastu) Riigikogu liikmete Meelis Atoneni ja Olev Raju algatatud riigieelarve seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (1103 SE). Seaduse väljatöötamise vajadus tulenes eelkõige rahvusvahelistest sh Euroopa Liidu nõuetest ning IMF soovitustest, millele riigieelarve seadus peab vastama. Riigieelarve valdkonnas on viimastel aastatel püütud üha rohkem järgida eelarvestusstandardeid ja rahvusvahelisi soovitusi, kuid praegu kehtiv seadus ei võimalda neid rakendada

46 poolthäälega võeti vastu Riigikogu liikmete Maret Maripuu ja Toivo Tootseni algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning alaealise mõjutusvahendite seaduse muutmise seadus (987 SE). Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja alaealise mõjutusvahendite seaduse muutmise seaduse eesmärgiks on luua võimalused uut tüüpi kooli, s.o. internaatkooli, moodustamiseks, mis täidaks tühimiku haridus- ja sotsiaalsüsteemis tavakooli ja kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli (nn eriinternaatkooli) vahel. Internaatkooli mõistet kasutatakse 1. jaanuaril 2002 jõustunud Karistusseadustikus, samas ei olnud seda mõistet seni põhikooli - ja gümnaasiumiseaduses.

Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse "Pensionäride olukorra parandamiseks kuni aastani 2008 ja pikemas perspektiivis" eelnõu (808 OE) arutelu katkes seoses istungi tööaja lõppemisega. Jätkatakse järgmisel korralisel istungil.

* * *

Riigikogu ees esined ettekandega Rootsi parlamendi spiiker Birgitta Dahl.
Riigikogu ees andis ametivande Riigikohtu liige Hannes Kiris.

Riigikogu pressitalitus