Teisipäev, 10. detsember

Riigikogu võttis 43 poolthäälega vastu Eesti Reformierakonna ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (1229 SE). Seadusemuudatused sätestavad täpsemini isikute ringi, kellel on õigus saada toimetulekutoetust, samuti määratletakse täpsemini piisavaid elatusvahendeid tagav vara ning eluruumi kasutamise õiguslikud alused toimetulekutoetuse määramisel. Täpsustatakse toimetulekutoetuse arvestamise aluseks olevaid tingimusi ning isikute ringi, kellele valla- või linnavalitsus võib jätta toimetulekutoetuse määramata või määrata vähendatud ulatuses. Seadus jõustub 2003. aasta 1. jaanuaril välja arvatud seaduse § 1 punktid 2, 3, 4 ja 15, mis jõustuvad 2003. aasta 1. juulil. Seaduse vastu hääletas 38 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi.

Majanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Riigikogu liikmete Kalev Kuke ja Jaak Aabi algatatud elektriohutusseaduse muutmise seaduse eelnõu (1240 SE) esimene lugemine

Kolmapäev, 11. detsember

Infotunnis vastas kaitseminister Sven Mikser Riigikogu liikme Elmar Truu küsimusele NATO-ga peetavate läbirääkimiste võimalike probleemide, Riigikogu liikme Sergei Ivanovi küsimusele Eesti julgeoleku Venemaa poolt ohustamise, Riigikogu liikme Trivimi Velliste küsimusele 3. jaanuaril 2003 Vabadussõja relvarahu aastapäeva tähistamise ja Riigikogu liikme Jaanus Männiku küsimusele riigikaitse eelarve kohta.

Justiitsminister Märt Rask vastas Riigikogu liikme Toivo Jürgensoni küsimusele sõiduautode kasutamise erisoodustusmaksu ja Riigikogu liikme Enn Tarto küsimusele poliitilistel põhjustel represseeritute rehabiliteerimise kohta.

Keskkonnaminister Heiki Kranich vastas Riigikogu liikme Jaana Padriku küsimusele valitsuse ametkondadevahelise metsanduspoliitika komisjoni kohta.

Riigikogu võttis vastu järgmised seadused ja otsuse:

48 poolthäälega (36 vastu) võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud seadus "2003. aasta riigieelarve" (1203 SE). Riigieelarve tulud on 38,434 miljardit ja kulud 38,758 miljardit krooni.

51 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku, kohalike maksude seaduse, ühistranspordiseaduse, liiklusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus (1191 SE). Liiklusseaduses tehtud muudatuste kohaselt käsitletakse tasulise parkimise alas mootorsõiduki parkimise eest võetavat tasu kohaliku maksuna, mille suhtes kohaldatakse lisaks liiklusseadusele ka kohalike maksude seadust ning maksukorralduse seadust. Mootorsõiduki parkimismaksu mõiste on seaduses määratletud sõiduki omanike või kasutajate poolt makstava summana nende kasutuses oleva sõiduki parkimise eest. Liiklusseaduse § 11 kohaselt on sõiduki omanikuks füüsiline või juriidiline isik, kellele sõiduk kuulub omandiõiguse alusel. Kui sõidukit kasutatakse liisinglepingu või järelmaksuga ostu-müügi vms lepingu alusel, siis on maksu maksjaks mootorsõiduki kasutaja, eeldusel et ta on kantud sõiduki kasutajana riiklikkusse autoregistrisse. Kohalike maksude seaduse § 2 lõige 1 näeb ette valla- või linnavolikogu õiguse nimetatud seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks. Parkimismaksu kehtestamine on üksnes kohaliku omavalitsuse volikogu ainupädevuses. Parkimismaks kehtestatakse volikogu maksumäärusega, mis peab muuhulgas sisaldama maksu objekti, määrad, maksu tasumise korra, maksukohustuse tekkimise aja, võimalikud maksusoodustused jne Kohalike maksude kogumist omavalitsuse territooriumil organiseerib linna- või vallavalitsus. Seadus sätestab 15 minutilise tasuta parkimise.

31 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus (1099 SE). Seadus muudab kaitseväeteenistuse seaduse, Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduse, avaliku teenistuse seaduse, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse ja Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel kaitseväe kasutamise seaduse regulatsioone ja keelekasutust.

29 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnajärelevalve seaduse ja relvaseaduse muutmise seadus (1192 SE). Seadus muudab keskkonnajärelevalve seaduse sõnastuse üheselt arusaadavaks, et keskkonnajärelevalveks ei loeta Maa-ameti poolt teostatavat kontrolli riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse organi tegevuse üle maareformi läbiviimisel. Seadus tunnistab kehtetuks relvaseaduse jõustumisega kaasnenud topeltvolitusnormi teenistusrelvade osas. Samuti kaotatakse relvaseaduses teenistusrelvade mõiste osas ilmnenud lünk.

27 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Armeenia Vabariigi vahelise tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seadus (844 SE). Leping ja selle juurde kuuluv protokoll kirjutati alla 13. aprillil 2001 Jerevanis. Leping põhineb Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni tüüplepingul ning selle eesmärk on kõrvaldada rahvusvaheline topeltmaksustamine, mis võib tekkida isikute maksustamisel kahekordse residentsuse alusel, tuluallika kahekordsel maksustamisel või üheaegselt nii maksumaksja residentsuse kui ka tuluallika alusel.

26 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Malta valitsuse vahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seadus (845 SE). Leping ja selle juurde kuuluv protokoll on alla kirjutatud 3. mail 2001 Tallinnas.

26 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud raskeveokimaksu seaduse ja liiklusseaduse muutmise seadus (1209 SE). Seadus teeb kehtivasse raskeveokimaksu seadusesse tehnilised muudatused tagamaks seaduse ühene arusaadavus ja parem rakendamine.

35 poolthäälega (1 erapooletu) võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud palgaseaduse, tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse, töötuskindlustuse seaduse, kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus (1215 SE). Seadusmuudatused on seotud 1. jaanuaril k.a. jõustunud töö- ja puhkeaja seaduse rakendussätetega, mille kohaselt kaotati kohakaasluse regulatsioon. Mitme tööandja juures töötav isik töötab seega kõikjal põhikohaga. Sellega seoses muudeti kriteeriume, mille alusel määratakse kindlaks sotsiaalmaksu tasumiseks kohustatud tööandja. Tulumaksu seaduses muudeti Eesti residendist füüsiliste isikute tulude deklareerimise korda. Seadus kehtestab enne nimetatud seaduse jõustumise tähtpäeva tasumata jäetud maksusummalt tagasiulatavalt maksuintresside arvestamise, mis on ajavahemike kaupa erinev

32 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikogu otsus "Eesti kaitseväe üksuse suurendamine ja selle kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Kosovos" (1231 OE). Otsusega võimaldatakse kuni 150 Eesti kaitseväelase lähetamine Kosovosse kuni 24 kuuks alates 2003. a. 1. jaanuarist.

Riigikogu lõpetas järgmiste eelnõude teise lugemise:

Vabariigi Valitsuse algatatud üürivaidluse lahendamise seaduse eelnõu (1070 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse eelnõu (906 SE).

Riigikogu katkestas järgmiste eelnõude teise lugemise:

Vabariigi Valitsuse algatatud telekommunikatsiooniseaduse § 19 muutmise seaduse eelnõu (1110 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituru seaduse eelnõu (1157 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud maagaasi seaduse eelnõu (1158 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud vedelkütuse seaduse eelnõu (1159 SE).

Majanduskomisjoni algatatud kaugkütte seaduse eelnõu (1202 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud töötuskindlustuse seaduse ja Eesti Vabariigi töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (1210 SE)..

Vabariigi Valitsuse algatatud asjaõigusseaduse, kinnistusraamatuseaduse ja nendega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu (989 SE).

Riigikogu lõpetas järgmiste eelnõude esimese lugemise:

Vabariigi Valitsuse algatatud liikluskindlustuse seaduse ja kindlustustegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (1163 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu (1236 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (1230 SE).

Neljapäev, 12. detsember

Riigikogu võttis 52 poolthäälega vastu Riigikogu otsuse "Eesti kodanikeühiskonna arengu kontseptsiooni heakskiitmine" (EKAK) (1130 OE). EKAKi idee sai alguse ÜRO arenguprogrammi (UNDP) projektist, mille täitjaks oli Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit. 1999. aasta detsembris allkirjastasid kümme mittetulundusühenduste esindusorganisatsiooni ja kümme poliitilist erakonda koostöömemorandumi, mis sisaldas osapooltele EKAKi eelnõu kontekstis kahte siduvat kokkulepet. Kokkulepete kohaselt hõlmab kontseptsioon kodanikualgatuse aspekte erinevate valdkondade poliitika kujundamisel ja elluviimisel Eestis ning riigi ja kohaliku tasandi poliitika väljatöötamisel, elluviimisel ja tulemuste hindamisel toimib alaline dialoog kodanikeühiskonna arengukontseptsiooni alusel. Eriti oluliseks peavad memorandumi osapooled mittetulundusühenduste regulaarset informeerimist ning kaasamist Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse õigusloome protsessi ning valmisolekut võtta enda kanda ühiskonna ees seisvaid ülesandeid. EKAK sõnastab kodanikeühenduste ja avaliku võimu partnerluse alused ja raamistiku kodanikuaktiivsuse elavdamiseks ja demokraatia tugevdamiseks Eestis.

Otsuse vastu ei hääletanud ja erapooletuks ei jäänud keegi.

Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Riigikogu liikme Koit Pikaro algatatud politseiseaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu (777 SE) teine lugemine.

Riigikogu pressitalitus