Esmaspäev, 2. detsember

Riigikogus kuulati ära vastused seitsmele arupärimisele.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnisson vastas Riigikogu liikmete Jaanus Männiku, Janno Reiljani ja Ants Käärma poolt 14. oktoobril esitatud arupärimisele AS Eesti Raudtee enamusaktsiate erastamise kohta.

Siseminister Ain Seppik vastas Riigikogu liikme Sergei Ivanovi poolt 16. oktoobril esitatud arupärimisele Kodakondsus- ja Migratsiooniametis tekkinud olukorra kohta.

Välisminister Kristiina Ojuland vastas Riigikogu liikme Enn Tarto poolt 17. oktoobril esitatud arupärimisele Nõukogude Liidu okupatsiooniaastatel represseeritud Eesti kodanikele kompensatsiooni väljanõudmise kohta Vene Föderatsiooni valitsuselt.

Õiguskantsler Allar Jõks vastas Riigikogu liikmete Toivo Jürgensoni ja Tõnu Kõivu poolt 17. oktoobril esitatud arupärimisele autode erisoodustusmaksu tõstmisega seotud probleemide kohta ja väidetava maksukoormuse tõstmise vastavuse kohta põhiseadusele.

Haridusminister Mailis Rand vastas Riigikogu liikme Sergei Ivanovi poolt 4. novembril esitatud arupärimisele venekeelse hariduse andmisega seotud probleemide kohta.

Justiitsminister Märt Rask vastas Riigikogu liikmete Kalle Jürgensoni, Aimar Altosaare ja Tiit Sinissaare poolt 17. oktoobril esitatud arupärimisele Tartu vanglas kinnipeetavate arvu järsu suurendamise ning regionaalvangla üleriigiliseks vanglaks kujundamise kohta ja Riigikogu liikme Jüri Adamsi poolt 21. novembril esitatud arupärimisele vanglate ehitamise kavandamise kohta.

Teisipäev, 3. detsember

Riigikogu võttis 54 poolthäälega vastu Riigikogu liikmete Küllo Arjakase, Toomas Vareki, Meelis Atoneni ja Andres Taimla algatatud erakonnaseaduse muutmise seaduse (1088 SE). Seadusmuudatused puudutavad erakonnale laekunud vahendite kohta aruande esitamist ja selle avalikustamist ning annetuste registri pidamist. Uue sätte kohaselt on erakonnal õigus sularahas vastu võtta üksnes füüsiliste isikute annetusi kuni 10 000 krooni aastas ühe annetaja kohta. Samuti sätestatakse seaduses vastutus erakonna majandustegevusele ja varale kehtestatud piirangute, annetuste vastuvõtmise, registreerimise ja avalikustamise korra ning majandustegevuse aastaaruande, vahendite kvartaliaruande ja valimiskampaania rahastamise avalikustamise korra rikkumise eest. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2003. Seaduse vastu hääletas 26 Riigikogu liiget erapooletuks ei jäänud keegi.

Riigikogu võttis 49 poolthäälega vastu Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud toiduseaduse muutmise seaduse (1194 SE). Seadusmuudatused reguleerivad täpsemini toidu käitlemist käitlemisettevõtetes ning käitlemisettevõtete nõuetele vastavuse hindamist, samuti järelevalve teostamist õigusrikkumiste tuvastamiseks. Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Seaduse vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.

Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Riigikogu liikmete Ignar Fjuki, Liia Hänni, Toomas Savi, Peeter Kreitzbergi ja Tunne Kelami algatatud Riigikogu kodukorra seaduse eelnõu (1222 SE) esimene lugemine.

Kolmapäev, 4. detsember

Infotunnis vastas välisminister Kristiina Ojuland Riigikogu liikme Mart Nuti küsimusele Euroopa Ühenduse projektide rahade kasutamise, Riigikogu liikme Andres Herkeli küsimusele esindamata rahvaste organisatsiooni ja Riigikogu liikme Enn Tarto küsimusele represseeritutele kompensatsiooni maksmise kohta.

Minister Eldar Efendijev vastas Riigikogu liikme Aimar Altosaare küsimusele volikogude töökeele, Riigikogu liikme Elmar Truu küsimusele laste- ja perepoliitika kontseptsiooni, Riigikogu liikme Sergei Ivanovi küsimusele Eestis kodakondsusetuse likvideerimise, Riigikogu liikme Mihhail Stalnuhhini küsimusele kodakondsuse ja Riigikogu liikme Vladimir Velmani küsimusele kaasmaalaste toetamise kohta.

Riigikogu võttis vastu järgmised otsused ja seadused:

44 poolthäälega võeti vastu rahanduskomisjoni algatatud Riigikogu otsus "Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2002. aasta tegevuse kontrollimiseks" (1232 OE). Audiitoriks nimetati PricewaterhouseCoopers audiitor Urmas Kaarlep.

32 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikogu otsus "Üleriigilise jäätmekava heakskiitmine" (1127 OE). Üleriigiline jäätmekava on esimene Eesti riiklikku jäätmekäitlust korraldav ja suunav strateegiline dokument. See on üks osa Eesti keskkonnapoliitikast ja see haakub otseselt Eesti keskkonnastrateegia alusel koostatud Keskkonnategevuskavaga, samuti teiste riiklike strateegiliste dokumentidega.

42 poolthäälega (22 vastu) võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seadus (1189 SE). Alkoholiaktsiisi seadus sätestab aktsiisiladude süsteemi alkoholile. Nimetatud seadus laiendab seda süsteemi ka tubakatoodetele ja kütusele. Aktsiisiladude süsteem on kasutusel kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides ning enamikus Euroopa Liidu liikmeks pürgivates kandidaatriikides. Sellest tulenevalt on Eesti enda huvides omada liitumise hetkeks toimivat aktsiisiladude süsteemi. Seadus reguleerib ka seni käsitlemata aktsiisimaksmise küsimusi.

35 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise seadus (1204 SE). Seadus tagab riigilõivuseaduses kinnistusraamatu toimingute kohta sätestatu selge ja ühtse mõistmise nii kohtunike, kohtunikuabide, notarite kui tavakodanike poolt. Kohtute registriosakondade poolt tehtavate kannete lõivustamist täiendati sätetega, millega lisati riigilõivuseadusesse teatud eriseadustega (nt krediidiasutuste seadus) ette nähtud kannete puhul lõivuvabastused, kui kande tegemise taotlejaks on Finantsinspektsioon, uurija või pankrotihaldur.

36 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni ratifitseerimise seadus (1144 SE). Konventsiooni eesmärgiks on edendada riikide ja organisatsioonide vahelist koostööd rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse tõhusamaks ärahoidmiseks. Konventsiooniga luuakse ühtne õigusruum erinevatele riikidele organiseeritud kuritegevusega võitlemisel viies miinimumini senini eksisteerinud erinevused riikide siseriiklikus õiguses, mis osutus varem koostööd pärssivaks.

35 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seadus (1041 SE). Seadusega luuakse õiguslik alus vajalike siseriiklike abinõude võtmiseks rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamiseks ning selle kaudu luuakse ka eeldused Eesti Vabariigi rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks.

35 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse § 15 muutmise seadus (1186 SE). Seadus teeb redaktsioonilised muudatused seoses Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nimega. Samuti muudetakse autorongi tegeliku massi suuruse määramise korda.

29 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seadus (1224 SE). Seadusega sätestatakse teadus- ja arendusasutuste evalveerimisperioodide pikendamine 7-lt aastalt 8-le aastale.

Riigikogu lõpetas järgmiste seaduseelnõude esimese lugemise:

Riigikogu liikmete Tõnu Kauba ja Toomas Vilosiuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (1223 SE).

Riigikogu liikmete Toomas Vareki ja Toomas Vilosiuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (1225 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud Riigi Teataja seaduse ja äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu (1179 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud pankrotiseaduse eelnõu (1085 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (1226 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud ülemäärase kahjustava või purustava toimega tavarelvade kasutamise keelustamise ja piiramise konventsiooni artikli 1 muudatuse ratifitseerimise seaduse eelnõu (1208 SE).

Neljapäev, 5. detsember

Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (1229 SE) teine lugemine.

Riigikogu pressitalitus