Esmaspäev, 22. september

Kinnitati tõönädala päevakord. Euroopa asjade komisjoni ettepanekul täiendati päevakorda neljapäeval 25. septembril riiklikult tähtsa küsimuse aruteluga Eesti Vabariigi seisukohtadest Euroopa põhiseadusliku lepingu arutamisega valitsustevahelisel konverentsil.

* * *

Vabas mikrofonis võtsid sõna Trivimi Velliste, Tõnis Lukas ja Toomas Alatalu.

Teisipäev, 23. september

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lükati 49 poolthäälega esimesele lugemisel tagasi Riigikogu liikme Eiki Nestori algatatud töötu sotsiaalse kaitse seaduse §-de 8 ja 11 muutmise seaduse eelnõu (58 SE). Tagasilükkamise vastu hääletas 28, erapooletuks jäi 2 Riigikogu liiget. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja.

Riigikogu võttis 79 poolthäälega vastu Eesti Reformierakonna, Ühenduse Vabariigi Eest – Res Publica ning Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esitatud otsuse Riigikogu probleemkomisjoni moodustamise kohta HIV, AIDSi ja narkomaania ennetustegevuse tõhustamiseks (90 OE). Komisjoni kuuluvad Riigikogu liikmed Andres Herkel (asendusliige Trivimi Velliste), Eiki Nestor (asendusliige Kadi Pärnits), Elle Kull (asendusliige Andres Kork), Kaarel Pürg (asendusliige Marika Tuus), Koit Prants (asendusliige Mai Treial), Leino Mägi (asendusliige Signe Kivi), Nelli Kalikova (asendusliige Avo Üprus), Siiri Oviir (asendusliige Mihhail Stalnuhhin) ning Toomas Tein (asendusliige Rein Aidma). Komisjoni ülesandeks on HIV, AIDSi ja narkomaania riiklike programmide hetkeseisu uurimine ja ettepanekute tegemine olukorra parandamiseks; programmide, projektide ja välisabi rahaliste ressursside planeerimise ja kulutamise analüüsimine; ennetustegevusega seonduvate seaduste analüüsimine ja muudatusettepanekute tegemine ning vajadusel uute seaduseelnõude koostamine, sh narkootikumide propageerimist keelustava seaduse eelnõu väljatöötamine; riiklike programmide ja jätkusuutlikkuse hindamine pärast programmide lõppemist. Komisjon edastab Riigikogule oma tegevuse lõppemisel aruande. Komisjoni käesoleva koosseisu volitused kestavad alates otsuse jõustumisest üks aasta. Otsuse vastu ei hääletanud ega erapooletuks ei jäänud keegi.

Sotsiaalkomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Mõõdukate fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-de 26 ja 61 muutmise seaduse eelnõu (48 SE) esimene lugemine

Kolmapäev, 24. september

Infotunnis vastasid ministrid Riigikogu liikmete küsimustele.

Peaminister Juhan Parts vastas Siiri Oviiri küsimusele riigieelarve kooskõlast põhiseadusega, Eiki Nestori ja Ivari Padari küsimustele eelarve ja maksupoliitika, Liina Tõnissoni küsimusele seadusandluse täitmise, Toomas Alatalu küsimusele maavanemate ametisse määramise ja Mihhail Stalnuhhini küsimusele Vabariigi Valitsuse määruse nr 153 muutmise kohta.

Justiitsminister Ken-Marti Vaher vastas Andres Herkeli küsimusele põhiseaduse muutmise kohta.

Keskkonnaminister Villu Reiljan vastas Tiit Mae küsimusele metsavarguste piiramise organisatsiooniliste ja seadusandlike toimingute ja Tunne Kelami küsimusele Muuga sadama tarbeks Prangli saare alt liiva kaevandamise kohta.

Riigikogu ees andis ametivande asendusliige Tiit Niilo.

Peaminister Juhan Parts esines poliitilise avaldusega seoses tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisega Riigikogu menetlusse.

Riigikogu võttis vastu järgmise seaduse:

60 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse § 105 ja relvaseaduse § 61 muutmise seadus (61 SE). Seadus muudab riigilõivuseadust selliselt, et edaspidi on võimalik välisriigi ametliku delegatsiooni või diplomaatilise tava kohaselt sellega võrdsustatud delegatsiooni koosseisu kuuluval isikul või teda saatval isikul saada Politseiameti ühekordne eriluba teises riigis registreeritud relva ning selle laskemoona Eestisse toomiseks ja Eestist väljaviimiseks riigilõivu tasumata. Relvaseaduses täpsustati nende isikute ringi, kellel on õigus eriloa alusel teises riigis registreeritud relva ning selle laskemoona Eestisse tuua ja Eestist välja viia.

Riigikogu lõpetas järgmise eelnõu teise lugemise:

Vabariigi Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (2 SE).

Riigikogu lõpetas järgmiste eelnõude esimese lugemise:

Vabariigi Valitsuse algatatud kemikaaliseaduse § 12 muutmise seaduse eelnõu (104 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (116 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud tolliseadustiku muutmise seaduse eelnõu (99 SE). 

Vabariigi Valitsuse algatatud riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu (117 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse ja palgaseaduse muutmise seaduse eelnõu (98 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (85 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu (88 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse koodeksi, karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (102 SE). 

Riigikogu liikmete Olev Laanjärve, Siiri Oviiri ja Ain Seppiku algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (84 SE). 

Andres Herkel võttis algatajate – Isamaliidu fraktsiooni – nimel menetlusest tagasi Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (112 SE).

Neljapäev, 25. september

Ülevaatega õigustloovate aktide kooskõlast Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning põhiseaduslike õiguste ja vabaduste tagamisest esines õiguskantsler Allar Jõks. Põhjalikumalt käsitles ta oma kõnes täitevvõimu õigusloome, erakondade rahastamise, korruptsioonivastase võitluse, õigusabi kättesaadavuse, lasteõiguste kaitse ja Euroopa Liiduga ühinemise teemat. Riigikogu liikmed esitasid õiguskantslerile hulgaliselt küsimusi.

Olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Eesti Vabariigi seisukohtadest seoses Euroopa põhiseadusliku lepingu arutamisega valitsustevahelisel konverentsil, mis algab 2003. aasta 4. oktoobril Roomas” arutelul pidas ettekande peaminister Juhan Parts. Tema sõnul on valitsus jõudnud järeldusele, et Euroopa tulevikukonvendi pikkade arutelude tulemusena sündinud põhiseadusliku lepingu projekt vastab varem seatud eesmärkidele. Uus leping muudab Euroopa Liidu lepingulise ülesehituse lihtsamaks ja arusaadavamaks, koondades Euroopa Liidu lepingud ühtsesse alusdokumenti. Parts rõhutas, et lepinguga ei muutu Euroopa Liidu põhiolemus – Euroopa Liit tegutseb ka tulevikus riikide liiduna ning uus põhiseaduslik leping on leping Euroopa Liidu liikmesriikide vahel.

Parts peatus ka lepingu projekti artiklitel, kus saavutatud tulemus ei vasta täielikult Eesti huvidele ja kus on tarvilik pidada edasisi läbirääkimisi. Iseäranis puudutab see institutsioonide peatükki ja lepingu kolmandat, poliitikaid käsitlevat osa. Kõige tähtsamaks pidas ta liikmesriikide võrdsuse säilitamist, eriti Euroopa Komisjonis. Peaministri sõnul lepiti Nizzas kokku, et kõigil liikmesriikidel peaks olema võrdsel arvul volinikke sõltumata liikmesriigi suurusest. Põhiseadusliku lepingu tekst respekteerib seda põhimõtet, ent siiski luuakse “hääletavate” ja “mittehääletavate” volinike kohad, samas otseselt välja ütlemata, et kõigil riikidel tõepoolest saab olema oma volinikukoht. “Lihtsuse ja läbipaistvuse huvides soovime meie siiski põhimõtte “üks volinik igast liikmesriigist” selget väljatoomist lepingu tekstis,” rõhutas ta.

Riigikogu pressitalitus