20. juuni | 19. juuni | 18. juuni | 17. juuni | 13. juuni | 12. juuni | 11. juuni | 10. juuni | 6. juuni | 5. juuni | 4. juuni | 3. juuni
20. juuni Riigikogu võttis vastu 56 poolthäälega (10 vastu) Riigikogu liikmete Meelis Atoneni ja Olev Raju algatatud riigieelarve seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (1103 SE). Seaduse väljatöötamise vajadus tulenes eelkõige rahvusvahelistest sh Euroopa Liidu nõuetest ning IMF soovitustest, millele riigieelarve seadus peab vastama. Riigieelarve valdkonnas on viimastel aastatel püütud üha rohkem järgida eelarvestusstandardeid ja rahvusvahelisi soovitusi, kuid praegu kehtiv seadus ei võimalda neid rakendada 46 poolthäälega võeti vastu Riigikogu liikmete Maret Maripuu ja Toivo Tootseni algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning alaealise mõjutusvahendite seaduse muutmise seadus (987 SE). Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja alaealise mõjutusvahendite seaduse muutmise seaduse eesmärgiks on luua võimalused uut tüüpi kooli, s.o. internaatkooli, moodustamiseks, mis täidaks tühimiku haridus- ja sotsiaalsüsteemis tavakooli ja kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli (nn eriinternaatkooli) vahel. Internaatkooli mõistet kasutatakse 1. jaanuaril 2002 jõustunud Karistusseadustikus, samas ei olnud seda mõistet seni põhikooli - ja gümnaasiumiseaduses. Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse "Pensionäride olukorra parandamiseks kuni aastani 2008 ja pikemas perspektiivis" eelnõu (808 OE) arutelu katkes seoses istungi tööaja lõppemisega. Jätkatakse järgmisel korralisel istungil. Riigikogu pressitalitus 19. juuni Infotunnis vastas peaminister Siim Kallas Riigikogu liikme Marju Lauristini ringhäälingut puudutavale küsimusele; Aimar Altosaare küsimusele maksupoliitikast; Kalle Jürgensoni küsimusele põhiseaduslike institutsioonide kaitsest ja Elmar Truu küsimusele sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vähendamisest. Põllumajandusminister Minister Toivo Asmer *** Riigikogu võttis 53 poolthäälega vastu põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 721 muutmise seaduse (1082 SE). Seadusemuudatuse kohaselt kuuluvad Eesti Vabariigi ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide registris registreeritud kohalike omavalitsusüksuste liidud ümberregistreerimisele 2004. aasta 1. jaanuariks. 39 poolthäälega (vastu 3, erapooletuid 2) võeti vastu õiguskomisjoni algatatud äriseadustiku muutmise seadus (1078 SE). Muudatuste kohaselt on tütarettevõtjal kontserni-siseselt võimalik anda laenu emaettevõtjale ning tagada emaettevõtja laenu. 49 poolthäälega võeti vastu Riigikogu liikmete Tõnu Kauba, Siiri Oviiri, Laine Tarvise ja Toomas Vareki algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 21 muutmise seadus (956 SE). Seaduse järgi võib haiglavälist eriarstiabi lisaks sellekohase tegevusloaga äriühingule või füüsilisest isikust ettevõtjale osutada ka sihtasutus. 39 poolthäälega (vastu 1) võeti vastu majanduskomisjoni algatatud riigipiiri seaduse ja sadamaseaduse muutmise seadus (1061 SE). Seadusemuudatus annab riigipiiri ületanud laevale piiripunkti ja riigipiiri vahelisel alal õiguse laeva mootorikütuse ja -õli varude täiendamiseks (punkerdamine). 54 poolthäälega (vastu 4) võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seadus (607 SE). Seaduses sätestatakse kohtukorralduse ja kohtuteenistuse õiguslikud alused. 59 poolt- ja 1 vastuhäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seadus (914 SE), mis reguleerib solidaarset ravikindlustust. Seaduses on tehtud valikud erinevate ravikindlustushüvitiste vahel. Nähakse võimalust sõlmida ravimitootjatega hinnakokkuleppeid, mis võimaldavad vähendada kulutusi ravimihüvitistele ja pidurdada ravimite hinna tõusu, suurendada tervishoiuteenuste rahastamist ning parandada arstiabi kättesaadavust. 60 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud erakorralise seisukorra seaduse, halduskohtumenetluse seadustiku, kodakondsuse seaduse, rahuaja riigikaitse seaduse ja vähemusrahvuse kultuurautonoomia seaduse muutmise seadus (992 SE). Seadusega viiakse haldusõiguse eriosa seadustesse viide haldusmenetluse seaduse kohaldamise kohta nendes eriseadustes sätestatud haldusmenetlusele. 58 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustikuga seonduvate seaduste muutmise ja täiendamise seadus (118 SE). Seadusega viiakse eri seadusesse füüsiliste ja juriidiliste isikute vastutuse sätted, mis varem olid reguleeritud haldusõiguserikkumiste seadustikuga (haldusõiguserikkumiste seadustik kaotab kehtivuse 31. augustist). 58 poolthäälega (vastu 3) võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse koodeksi, haldusõiguserikkumiste seadustiku ning apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku muutmise seadus (1084 SE). Seaduse põhieesmärgiks on senise korra karmistamine, mis peaks vähendama isikute põhjendamatut kõrvalehoidmist uurija või kohtu kutsel ilmumiseks seoses kriminaalmenetlusega, sätestatakse võimalus kohtuotsuse resolutiivosa koostamiseks eraldi menetlusdokumendina, laiendatakse lihtmenetluse kohaldamise aluseid ning muudetakse kohtu alla andmise regulatsiooni. 55 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seadus (1071 SE). 1. juulist tõuseb pensioni aastahinne 31 krooni ja 69 sendini, ülejäänud seadusemuudatused on peamiselt redaktsioonilist laadi. 35 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud psühhiaatrilise abi seaduse muutmise seadus (1011 SE). Seaduse muutmise esmaseks põhjuseks oli vajadus kõrvaldada selles ja kaitseväeteenistuse seaduses sisalduv volitusnormide dubleerimine, samuti vajadus viia psühhiaatrilise abi seadus kooskõlla 1. jaanuarist 2002. aastal jõustunud kohtuekspertiisiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusega. 35 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaregistri seadus (908 SE). Seaduses sätestatakse loodusressursse, looduspärandit, keskkonnaseisundit ja keskkonnategureid käsitlevate andmete keskkonnaregistrisse kandmise, andmete registris hoidmise ning andmete töötlemise ja väljastamise alused. 35 poolthäälega (1 erapooletu) võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seadus (1065 SE). Seadust täiendati uute toetusliikidega, lisaks lahendatakse muudetava seaduse rakendamise käigus esilekerkinud küsimused. 39 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud haldusmenetluse seaduse muutmise ja rakendamise seadus (993 SE). Seaduse eesmärk on haldusmenetluse seaduse tegelik ellurakendamine ning selles sisalduvate põhimõtete edasikandmine õiguskorda haldusõiguse eriosa seaduste ühtlustamise ja täiustamise näol. Algatajate ettepanekul katkestati Riigikogu liikmete Ants Käärma ja Arvo Sirendi algatatud maareformi seaduse muutmise seaduse eelnõu (1006 SE) teine lugemine. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg maaelukomisjonile on 20. juuni kell 15.00. Lõppes Riigikogu liikme Vootele Hanseni algatatud maareformiseaduse § 192 muutmise seaduse eelnõu (1044 SE) esimene lugemine. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg maaelukomisjonile on 16. september kell 11.00. Lõppes Mõõdukate fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (1052 SE) esimene lugemine. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg rahanduskomisjonile on 11. september kell 11.00. Lõppes Vabariigi Valitsuse algatatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (1101 SE) esimene lugemine. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg keskkonnakomisjonile on 26. juuni kell 12.00. *** Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul jäi täna menetlemata Vabariigi Valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse eelnõu (964 SE). Istung lõppes kell 22.03. Riigikogu pressitalitus vastas Riigikogu liikme Tõnis Lukase küsimusele haldusterritoriaalsest reformist. Jaanus Marrandi vastas Riigikogu liikme Vambo Kaalu küsimusele 1. juulist kehtima hakkavate piimafarmide hügieeninõuete kohta ja Toivo Jürgensoni küsimusele eelarvestrateegiast. 18. juuni Riigikogu jätkas olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu, mis katkes 13. juunil seoses Riigikogu istungi tööaja lõppemisega. Jätkus sõnavõttude ärakuulamine. Vastavalt välissuhtlemisseadusele toimub välispoliitika arutelu Riigikogus kaks korda aastas. Arutelu kohta otsust vastu ei võeta. Riigikogu võttis vastu 74 poolthäälega (1 vastu) 33 Riigikogu liikme algatatud Riigikogu avalduse "Okupatsioonirežiimi kuritegudest Eestis" (784 AE). 56 poolthäälega võeti vastu kultuurikomisjoni algatatud Riigikogu otsus "Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni arengukava aastateks 2003-2005 heakskiitmine" (1022 OE). Otsus kiidab heaks Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni arengukavad aastateks 2003-2005. Arengukavast tulenevaid iga-aastaseid eelarvetaotlusi menetletakse riigieelarveseaduse ja ringhäälinguseadusega kehtestatud korras. 77 poolthäälega võeti vastu Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus (247 SE). Seadus näeb koolitoidu maksumuse osalise kompenseerimise ette ka riigikoolide 1.-4.klassi õpilastele. Riigikogu liikmete Meelis Atoneni ja Olev Raju algatatud riigieelarve seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (1103 SE) esimene lugemine otsustati lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg rahanduskomisjonile on 19. juuni kell 11.00. Riigikogu pressitalitus 17. juuni Peaminister Siim Kallas vastas Riigikogu liikmete Andres Herkeli ja Tõnis Lukase arupärimisele õppetoetuste maksmise süsteemi kohta. Vabas mikrofonis võttis sõna Riigikogu liige Enn Tarto. *** Riigikogu liikmete ja fraktsioonide andmetel ning Riigikogu juhatuse otsuse alusel ei võta täiskogu ja komisjonide istungitest osa järgmised Riigikogu liikmed: Riigikogu liikmete ja fraktsioonide andmetel:
Riigikogu juhatuse otsuse alusel: *** Muudatused päevakorras: *** Sotsiaalkomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul pikendati Riigikogu liikmete Siiri Oviiri, Erika Salumäe, Laine Tarvise ja Toomas Vareki algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (959 SE) ning Mõõdukate fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu (975 SE) ja riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendamise seaduse eelnõu (1004 SE) esimese ja teise lugemise vahelist tähtaega Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 6. töönädalani. Riigikogu pressitalitus Päevakorras tehti hulgaliselt muudatusi, majanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul jäeti käesoleva nädala päevakorrast välja Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse eelnõu (941 SE) teine lugemine. (15.-18.06) osaleb Riias toimuval NATO PA Rose-Rothi seminaril; Toomas Hendrik Ilves (15.-19.06) osaleb ÜRO Peaassamblee info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alasel kohtumisel; Toomas Savi (17.- 18.06) külastab Soome Parlamenti; Peeter Kreitzberg (17.- 18.06) ja Liia Hänni (17.06) osalevad EL Tuleviku Konvendi I töögrupi koosolekul; Kalev Kukk (18.-19.06) osaleb NATO PA majandus- ja julgeolekukomitee töös.Mõõdukate fraktsiooni teatel on Jüri Tamm 17. juunil EOK asepresidendina välislähetuses. Eesti Keskerakonna fraktsiooni teatel on Urmas Laht 17. juunil Jõgeva maakonnas, Georg Pelisaar viibib 17.-18. juunini Soomes ja Koit Pikaro osaleb 20. juunil Pärnu Linnavolikogu töös. Vahur Glaase Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonist kohtub 18. juunil valijatega Valgas. Viktor Andrejev osaleb 18.-20. juunini kohtumistel Ida-Virumaal. Eesti Koonderakonna fraktsioon teatab, et Ants Käärma võtab 20. juunil osa Karksi-Nuias toimuvast seminarist. 13. juuni Riigikogus oli olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu. "Alustades oma ettekannet Riigi välispoliitika põhisuundadest tahan toonitada lihtsat tõde, mida me peame enesestmõistetavaks ja seetõttu kipume pahatihti unustama. Välispoliitika ei ole mingi asi iseeneses, mis seisab lahus riigi muudest ülesannetest ja kohustustest, vaid moodustab osa sellest meetmete ja tegevuste kompleksist, mille abil riik täidab Põhiseaduse preambulas sätestatud ülesannet olla "kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus; tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade". märkis Kristiina Ojuland. "Põhiseaduses seatud ülesannete täitmiseks on vaja täita kaks tingimust - ühelt poolt tagada soodus julgeolekukeskkond, teiselt poolt soodus majanduskeskkond kogu rahva jaoks tervikuna ja iga tema liikme jaoks eraldi." rõhutas Ojuland. Kõneldes valmistumisest liitumiseks NATO-ga märkis välisminister: " Kandidaatide hindamisel on üheks oluliseks kriteeriumiks, et riik ei oleks ainult julgeoleku tarbija, vaid oleks ka suuteline panustama kollektiivkaitsesse ja osalema NATO missioonides. Kaitsereformide jätkamine tähendab ühtlasi, et me peame säilitama kaitsekulud ka edaspidi vähemalt samal tasemel - 2% SKPst. " Välisminister rõhutas, et valmistudes liitumiseks NATO-ga teostame oma riigikaitses reforme, mida nii või teisiti peaksime tegema. Meie kaitsejõudude moderniseerimine ja ratsionaalsemaks kujundamine on paratamatu. Ettevalmistused liitumiseks NATO-ga ainult kiirendavad ja lihtsustavad seda protsessi. Ojuland märkis, et eesseisvalt Praha tippkohtumiselt on oodata vastused küsimustele, milline saab olema uute liikmesriikide integreerumine NATO struktuuri ja kuidas ning millal liitutakse NATO kaitseplaneerimise tsükliga. Kõneldes liitumisläbirääkimistest Euroopa Liiduga tõi Kristiina Ojuland välja vaheastmed, mis on veel jäänud läbida. Need on: liitumisläbirääkimiste lõpuleviimine, siseriiklike liitumisettevalmistustega lõpulejõudmine, liitumisleping ja referendum. Välisminister märkis, et Eestil on hetkel suletud 26 peatükki. Kokkulepete saavutamine seisab ees veel neljas peatükis - energeetika, maksustamine, põllumajandus ning finants- ja eelarvesätted. Maksustamise peatükis on Euroopa Liit tänaseks tõstatanud ettevõtte tulumaksu teema, millele mõlemaid pooli rahuldava lahenduse leidmine nõuab hoolikat kaalumist ning konstruktiivset lähenemist. Nii maksustamise kui ka energeetika valdkonnas ootame Euroopa Liidult võimalikult kiiret vastust meie ettepanekutele, et saaksime neid peatükke arutada veel enne juuni lõppu. Finantsküsimused koonduvad ettearvatavalt läbirääkimiste lõppetappi, mistõttu on ette näha pingelist ning töötihedat sügist - rõhutas välisminister. Kristiina Ojuland tõi välja ka aspekti, et hoolimata Euroopa Liidus valitsevast tugevast poliitilisest toetusest laienemisele ei saa välistada raskusi liitumislepingute ratifitseerimisel. Ojuland avaldas siiski lootust, et Euroopa ühendamise idee ja tähendus osutub otsustaval hetkel kandvamaks võimalikest ajutistest praktilistest raskustest. Välisminister Kristiina Ojuland rõhutas oma ettekandes: "Eesti liitumine eeldab ka referendumi jaatavat tulemust ning Riigikogu heakskiitu liitumislepingule. Siinjuures on määrava tähtsusega rahva informeeritus liitumistingimustest ning nende mõjust igapäeva elu-olule. Eestis täna toimuv mõttevahetus Euroopa Liidu üle on sisuliselt eelkõige arutelu liitumise plusside ja miinuste üle. Meie avalikkuse toetus liitumisele on viimastel kuudel püsinud stabiilselt üle 50% - viimati maikuus oli see 55%. Kuid kindlasti ei anna see alust arvata, et kõhklused liitumise tagajärgede üle oleksid kadunud. Rahva informeerimises on väga kaalukas roll täita meil kõigil - nii valitsuse kui Riigikogu liikmetel ning sellesse tuleb suhtuda väga tõsiselt." Välisminister Ojuland tuli oma ettekande lõpus tagasi kahe keskse märksõna - NATO ja Euroopa Liit - juurde. "Olen veendunud, et siin saalis valitseb täielik üksmeel selles, et liikmelisus nendes kahes organisatsioonis loob parimad eeldused nii riigi kui iga üksiku kodaniku julgeoleku ja heaolu tagamiseks." Kaasettekandega esinenud Riigikogu väliskomisjoni esimees Anti Liiv märkis, et meie tööd ja tegevust on NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikide poolt hinnatud: meie partnerid on korduvalt ja meie jaoks piisava selgusega kinnitanud -- oleme nende organisatsioonide liikmestaatuse saavutamisel oma arenguis õigel teel. Väliskomisjoni esimees ütles, et Riigikogus, on menetluses üle kahekümne (26) eelnõu, mis on seotud eurointegratsiooniga. Komisjonide lõikes on hetkel suurim koormus põhiseadus-, õigus- ja majanduskomisjonil (6) ning sotsiaalkomisjonil (5). "Olles tänaseks väga lähedale jõudnud kuulumisele nendesse organisatsioonidesse, peame juba praegu vaatama tulevikku mõistmaks seda Eesti uut olukorda, mis ootab meid peale liikmeks saamist. Siis, juba liikmena, on üks protsess lõppenud ja algab Eestilgi igapäevane tegevus kahes olulises organisatsioonis. Kindlasti on liikmekogemus midagi muud, kui kandidaatriigi kogemus." - rõhutas Anti Liiv. Kaasettekandega esinenud Balti Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Trivimi Velliste käsitles Balti riikide omavahelist koostööd. Nii Eesti, Läti kui ka Leedu välispoliitilisteks prioriteetideks on ühinemine Euroopa Liidu ja NATO-ga. Velliste märkis, et Euroopa Liidu majandus- ja õigusruum on vägagi avar, sealne elu ülimalt paljutahuline. See on arusaadavalt toonud kaasa EL puudutavate teemade rohkuse Balti Assamblee aruteludes ja lõppdokumentides. Trivimi Velliste informeeris ka Balti Assamblees käivitunud ulatuslikust arutelust nimetatud parlamentidevahelise kogu reformimise vajalikkusest. Kaalumisel on ka komisjonide struktuuri lähendamine Põhjamaade Nõukogu omale, mis oluliselt tihendaks kahe kogu koostööd. Arutelu käigus võtsid sõna Toomas Hendrik Ilves ja Andres Tarand. Arutelu katkes seoses Riigikogu istungiks ettenähtud tööaja lõppemisega. Jätkatakse järgmise töönädala teisipäeval.
Riigikogu pressitalitus 12. juuni Infotunnis vastas välisminister Kristiina Ojuland Riigikogu liikme Jaan Leppiku küsimusele läbirääkimiste seisust Euroopa Liiduga ja Trivimi Velliste küsimusele topelttollidest. *** Riigikogu kiitis 44 poolthäälega heaks rahanduskomisjoni algatatud Riigikogu otsuse "Tagatisfondi nõukogu liikmete nimetamine" (1077 OE). Tagatisfondi nõukogu Riigikogu esindavaks liikmeteks nimetati Jürgen Ligi ja Eiki Nestor. Riigikogu võttis 90 poolthäälega (vastu 1, erapooletu 2) vastu Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikogu valimise seaduse (748 SE). Seaduses on kaasajastatud valijate arvestuse pidamise põhimõtteid ning viidud see kooskõlla rahvastikuregistri seadusega. Uue seaduse kohaselt kantakse valija selle valimisjaoskonna valijate nimekirja, mille territooriumil asub tema rahvastikuregistrisse kantud elukoht 30. päeval enne valimispäeva. Hilisemaid muudatusi elukoha aadressiandmetes ei arvestata, välja arvatud juhul kui valijat ei ole kantud ühegi valimisjaoskonna valijate nimekirja. 85 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud rahuaja riigikaitse seadus (527 SE). Seadus sätestab riigikaitse rahuaegse korralduse ja erinevate institutsioonide pädevuse selle tagamisel. 68 poolthäälega võeti vastu õiguskomisjoni algatatud karistusseadustiku rakendamise seadus (735 SE). Seadus muudab karistusseadustiku rakendamiseks mitmeid seadusi, tehtud on ka mitmeid terminoloogilisi täpsustusi. Paljude muude küsimuste osas näeb seadus ette korra, kuidas vabastatakse karistuse kandmisest halduskorras karistatud ja kriminaalkaristust kandvad isikud ning kuidas karistusest vabastamise või vabastamata jätmise korral kaebust esitada. Seadus jõustub käesoleva aasta 1. septembril. 65 poolthäälega võeti vastu Riigikogu liikme Koit Pikaro algatatud haldusõiguserikkumiste seadustiku § 240 muutmise seadus (1025 SE). Mootorsõiduki juht, omanik või valdaja vabastatakse sõiduki lähimasse valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulutuste hüvitamisest, kui tema tegevuses puudub õigusrikkumise koosseis järgnevas: sõiduk on pargitud nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust; kahjustab teed või haljasala; on pargitud selleks keelatud kohas nii, et see segab tee, haljasala, hoonete või rajatiste hooldustöid või on pargitud teisaldamist tähistava tahvliga märgistatud alale. 53 poolthäälega võeti vastu (vastu 2, erapooletu 2) Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini ning Vladimir Velmani algatatud välismaalaste seaduse muutmise seadus (1028 SE ja 546 SE). Seadus reguleerib perekondade ühendamist ja elamisloa andmist kui Eestisse elama asuda sooviv perekonnaliige on välismaalane. Täiendatakse välismaalaste loetelu, keda ei arvata sisserännu piirarvu alla. Seadus jõustub 1. oktoobril 2002. 52 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse, Eesti Panga seaduse, rahuaja riigikaitse seaduse, Riigikogu töökorra seaduse ja Riigikontrolli seaduse muutmise seadus (1048 SE). Seadus loob õigusliku aluse Eesti Vabariigi kohtute, Eesti Panga, Riigikontrolli ning kaitseväe juhataja alluvuses olevate asutuste registreerimiseks riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris (RKOARR). 41 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud ringhäälinguseaduse, Eesti Kultuurkapitali seaduse, ülikooliseaduse, Hüvitusfondi seaduse, Eesti Teaduste Akadeemia seaduse, rahvusooperi seaduse, Eesti Rahvusraamatukogu seaduse, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi seaduse, Kaitseliidu seaduse, audiitortegevuse seaduse, õiguskantsleri seaduse, Eesti Haigekassa seaduse, notariaadiseaduse, advokatuuriseaduse, liikluskindlustuse seaduse, Vabariigi Presidendi töökorra seaduse, töötuskindlustuse seaduse ja Tagatisfondi seaduse muutmise seadus (1049 SE). Seadus loob võimaluse eespool nimetatud asutuste registreerimiseks RKOARRis ja nende üle arvestuse pidamiseks. 36 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud dumpinguvastase seadus (814 SE). Seadus sätestab dumpinguvastaste uurimismenetluste korraldamise ning meetmete võtmise alused ja korra. 35 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud seoses Euroopa ühtse kõrgharidusruumiga ülikooliseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus (1036 SE). Seadus korrastab kõrgharidussüsteemi ja annab aluse Bologna deklaratsioonist ja Praha kommünikeest tulenevate ülesannete täitmiseks. Vastavalt neis toodud põhimõtetele peavad kõik Euroopa riigid püüdlema kõrgharidussüsteemi lihtsustamise ning kõrgharidusastmetest ühise arusaamise loomise poole, et võimaldada üliõpilaste liikumist erinevate riikide kõrgkoolide vahel ning ülikoolide vahelise koostöö, sh ühiste õppekavade väljaarendamise, tõhustamist. Bologna deklaratsioon soovitab kasutusele võtta teadusõppele eelneva kaheastmelise kraadide süsteemi - bachelor-master. Maaelukomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul katkestati Vabariigi Valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (1065 SE) teine lugemine. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg juhtivkomisjonile on 17. juuni kell 10.00. Õiguskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul katkestati Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustikuga seonduvate seaduste muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu (118 SE) teine lugemine. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 17. juuni kell 11.00. Lõppes Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (1071 SE) esimene lugemine. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg sotsiaalkomisjonile on 13. juuni kell 10.00. Lõppes põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 721 muutmise seaduse eelnõu (1082 SE) esimene lugemine. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg põhiseaduskomisjonile on 13. juuni kell 10.00. Lõppes majanduskomisjoni algatatud riigipiiri seaduse muutmise seaduse eelnõu (1061 SE) esimene lugemine. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg majanduskomisjonile on 13. juuni kell 10.00. Lõppes majanduskomisjoni algatatud tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse eelnõu (1080 SE) esimene lugemine. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg majanduskomisjonile on 25. juuni kell 10.00. Lõppes õiguskomisjoni algatatud äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu (1078 SE) esimene lugemine. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg õiguskomisjonile on 14. juuni kell 16.00. Lõppes Riigikogu liikmete Maret Maripuu ja Toivo Tootseni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja alaealise mõjutusvahendite seaduse muutmise seaduse eelnõu (987 SE) esimene lugemine. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg kultuurikomisjonile on 13. juuni kell 10.00. Lõppes Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse koodeksi, haldusõiguserikkumiste seadustiku ning apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (1084 SE) esimene lugemine. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg õiguskomisjonile on 17. juuni kell 11.00. Lõppes Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (1075 SE) esimene lugemine. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg põhiseaduskomisjonile on 17. juuni kell 10.00. Lõppes Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmisest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (1076 SE) esimene lugemine. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg põhiseaduskomisjonile on 17. juuni kell 10.00. Rahanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul ei lõpetatud Mõõdukate fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (1053 SE) esimest lugemist, seega langes eelnõu menetlusest välja. *** Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul jäeti tänasest päevakorrast välja Vabariigi Valitsuse algatatud erakorralise seisukorra seaduse, kodakondsuse seaduse, rahuaja riigikaitse seaduse ja vähemusrahvuse kultuurautonoomia seaduse muutmise seaduse eelnõu (992 SE) teine lugemine. Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul pikendati 15 Riigikogu liikme algatatud seaduste arusaadavuse tagamise seaduse eelnõu (253 SE) esimese ja teise lugemise vahelisi tähtaega IX istungjärgu 17. töönädala lõpuni, Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja pagulaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (572 SE) ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse eelnõu (906 SE) ning Riigikogu liikmete Enn Tarto, Tiit Käbini ja Ivar Tallo algatatud riigisaladuse seaduse ja julgeolekuasutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (819 SE) I ja II lugemise vahelist tähtaega pikendati VIII istungjärgu 12. töönädala lõpuni. Istung lõppes kell 21.04. Riigikogu pressitalitus 11. juuni Riigikogu võttis vastu 42 poolthäälega (5 vastu, 1 erapooletu) Vabariigi Valitsuse algatatud töö- ja puhkeaja seaduse muutmise seaduse (1030 SE). Seadus sisaldab muudatusi ja täiendusi alaealiste töötajate töö- ja puhkeaja kestuse ning korralduse osas. Lisatud on alaealise töötaja koolikohustuse läbimise klausel. Regulatsioon, mis laieneb alla 15-aastastele, on kohaldatav ka alaealistele, kellel on läbimata koolikohustus. Koolikohustuslik on õpilane kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Lastel on esmatähtis jõuda kohustusliku haridustasemeni ning töötamine põhihariduse omandamise ajal ei tohi takistada kooliskäimist ning kahjustada õppetöö tulemusi. Lisatud on ka klausel teatatud kategooriate töötajate tööaja arvestuse korra muutmise kohta. 74 Riigikogu liikme algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõu (1067 SE) esimene lugemine otsustati lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg põhiseaduskomisjonile on 12. september kell 13.00. Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (247 SE) teine lugemine katkestati juhtivkomisjoni ettepanekul. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg kultuurikomisjonile on 12. juuni kell 10.00.
Riigikogu pressitalitus 10. juuni Siseminister Ain Seppik vastas Riigikogu liikmete Vootele Hanseni ja Liis Klaari arupärimisele kohtunik Merle Partsiga toimunud intsidendi kohta;Riigikogu liikmete Mart Nuti ja Lauri Vahtre arupärimisele SRÜ ja Balti riikide parima detektiivi valimise kohta ning Riigikogu liikmete Mart Nuti ja Vootele Hanseni arupärimisele välisriigi relvajõudude tegevteenistuses olevate isikute elamislubade kohta. Vabas mikrofonis võttis sõna Riigikogu liige Enn Tarto. *** Riigikogu liikmete ja fraktsioonide andmetel ning Riigikogu juhatuse otsuse alusel ei võta täiskogu ja komisjonide istungitest osa järgmised Riigikogu liikmed: Riigikogu liikmete ja fraktsioonide andmetel: Riigikogu juhatuse otsuse alusel: *** Muudatus päevakorras: Riigikogu pressitalitus Õiguskomisjoni kui algataja ja juhtivkomisjoni ettepanekul tuleb karistusseadustiku rakendamise seaduse eelnõu (735 SE) menetlemisele kolmapäeval kolmanda päevakorrapunktina.(6.-10.06) osaleb EL liikmesriikide ja kandidaatriikide parlamentide presidentide konverentsil; Tiit Käbin (6.-10.06) osaleb New Yorgis Osariikide Seadusandlike Juhtide Fondi ja Columbia Ülikooli poolt korraldataval üritusel "Poliitikute ja meedia erinevad maailmad"; Mart Laar (8.-12.06) osaleb Rahvusvahelise Demokraatliku Liidu konverentsil ja kohtumisel USA presidendi G. Bushiga.Koonderakonna fraktsiooni teatel puudub Elmar Truu 10.-14. juunini seoses seminariga Harvardi ülikoolis. Eesti Keskerakonna fraktsiooni teatel osaleb Arvo Jaakson 13. juunil Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu koosolekul ja Urmas Laht Lääne-Virumaa Ühisomavalitsuse istungil. 6. juuni Riigikogu võttis vastu 53 poolthäälega (2 vastu) Riigikogu juhatuse algatatud Riigikogu otsuse "Hannes Kirise Riigikohtu liikme ametisse nimetamine" (1068 OE). Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele nimetas Riigikogu Hannes Kirise ametisse Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu liikme ametikoht vabanes 14. veebruaril 2002 seoses Jüri Rätsepa Riigikohtu liikme ametist vabastamisega vanusepiiri saabumise tõttu. Riigikogu pressitalitus 5. juuni Infotunnis vastas sotsiaalminister Siiri Oviir Riigikogu liikme Janno Reiljani küsimusele kogumispensioni riiklikust rahastamisest ning Mihkel Pärnoja küsimusele lastetoetustest. Rahandusminister Harri Õunapuu Minister Eldar Efenijev *** Riigikogu võttis 58 poolthäälega (vastu 25) vastu Vabariigi Valitsuse algatatud seaduse "Riigi 2002. aasta lisaeelarve" (1057 SE). Lisaeelarve maht on 410 743 000 krooni. Riigikogu võttis 55 poolthäälega (vastu 2) vastu Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (894 SE). Seadus on jagatud kahte peatükki. Esimesse peatükki "Üldsätted" on koondatud võlaõigusseaduses, tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning rahvusvahelise eraõiguse seaduses sisalduvate normide rakendamise reeglid. Teine peatükk "Muudatused õigusaktides" sisaldab eelpoolnimetud seaduste rakendamiseks ja Eesti eraõigussüsteemi korrastamiseks vajalikke muudatusi kehtivates seadustes. 58 poolthäälega (vastu 2) võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud kaubandusliku meresõidu seadus (994 SE). Seadus reguleerib kaubandusliku meresõidu valdkonnas tekkivaid õigussuhteid, eelkõige lepingulisi suhteid. Seaduse väljatöötamise vajadus oli tingitud eelkõige võlaõigusseaduse vastuvõtmisest, mis muudab oluliselt lepinguõiguse regulatsiooni Eesti õiguskorras. 35 poolthäälega (vastu 23) võeti vastu Vabariigi Valitsuse ja Eestimaa Ühendatud Rahvapartei fraktsiooni algatatud keeleseaduse täiendamise ning keeleseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse § 6 kehtetuks tunnistamise seadus (1016, 1017 ja 1060 SE). Seadus tunnistab tööalase eesti keele oskuse kategooriatunnistused kehtetuks alates 1. jaanuarist 2004. 32 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise seadus (811 SE). Seadus sätestab, et Euroopa patenditaotluse tõlke avalikustamise eest tuleb tasuda riigilõivu 500 krooni. Euroopa patendikirjelduse ja muudetud Euroopa patendikirjelduse tõlke avalikustamise eest tuleb tasuda riigilõivu 700 krooni, esitamise tähtaja pikendamise eest 500 krooni. Eestis kehtivate Euroopa patentide registrisse kande tegemise eest muudatuse tegemisel Euroopa patendis tuleb tasuda riigilõivu 1500 krooni ning Euroopa patendi ülemineku, litsentsi või sundlitsentsi kohta kande tegemisel 600 krooni. Euroopa patenditaotluse muutmise eest siseriiklikuks patenditaotluseks tuleb tasuda 3500 krooni, kasuliku mudeli registreerimisel 1600 krooni. 32 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud vanema kohustuste kindlaksmääramise ja laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse, abinõude tunnustamise, rakendamise ja koostöö konventsiooniga ühinemise seadus (1047 SE). Konventsiooni eesmärk on lastekaitsealane koostöö teiste riikidega, samuti määrab see kindlaks põhimõtted, millest konventsiooni osalisriigid lähtuvad abinõude rakendamisel mitme riigiga seotud lapse või tema vara kaitseks. 32 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud merinõuete korral vastutuse piiramise 1976. aasta konventsiooni ratifitseerimise seadus (995 SE). Konventsiooniga sätestatakse reederi, laevaomaniku või laeva tðarterlepingu alusel kasutava isiku vastutuse piirangud nimetatud isikute poolt kasutatava laeva käitamisega seoses kahju tekitamise korral kolmandatele isikutele. 31 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud reisijate ja nende pagasi mereveo 1974. aasta Ateena konventsiooni ja selle protokolli ratifitseerimise seadus (996 SE). Konventsioon sätestab isikuid reisijaveolepingu alusel meritsi vedava isiku vastutuse alused ja piirangud seoses reisijale kahju tekitamisega veo kestel. Lõppes Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse eelnõu (914 SE) teine lugemine. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg sotsiaalkomisjonile on 7. juuni kell 12.00. Rahanduskomisonile kui juhtivkomisjoni ettepanekul katkestati Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse "Kohalike omavalitsuste finantsolukorra parandamisest" eelnõu (946 OE) arutelu. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg rahanduskomisonile on 11. juuni kell 11.00. Põhiseaduskomisoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul katkestati Isamaaliidu fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse "Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni liikme tagasikutsumine ja nimetamine" eelnõu (1043 OE) arutelu. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg põhiseaduskomisonile on 11. juuni kell 13.00. Keskkonnakomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul katkestati Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaregistri seaduse eelnõu (908 SE) teine lugemine. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg juhtivkomisjonile on 10. juuni kell 10.00. Sotsiaalkomisoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul katkestati Riigikogu liikme Eiki Nestori algatatud töötu sotsiaalse kaitse seaduse §-de 8 ja 11 muutmise seaduse eelnõu (997 SE) teine lugemine. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg sotsiaalkomisonile on 11. juuni kell 12.00. Lõppes Riigikogu liikme Koit Pikaro algatatud haldusõiguserikkumiste seadustiku § 240 muutmise seaduse eelnõu (1025 SE) esimene lugemine. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg õiguskomisjonile on 6. juuni kell 12.00. Lõppes Riigikogu liikmete Kalev Kotkase, Vambo Kaalu, Laine Tarvise ja Toivo Jürgensoni algatatud ühistranspordi seaduse muutmise seaduse eelnõu (1013 SE) esimene lugemine. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg majanduskomisjonile on 11. juuni kell 12.00. Lõppes Mõõdukate fraktsiooni algatatud valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (1024 SE) esimene lugemine. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg rahanduskomisjonile on 11. juuni kell 11.00. Lõppes Vabariigi Valitsuse algatatud tollimaksuvabastuse seaduse eelnõu (1046 SE) esimene lugemine. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg majanduskomisjonile on 12. juuni kell 12.00. Riigikogu ei võtnud teistkordsel menetlemisel vastu Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud riigieelarve seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduse muutmise seadust. Seadus vajas vastuvõtmiseks täiskogu häälteenamust, kuid seda toetas 50 Riigikogu liiget (vastu 1). *** Majanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul pikendati Riigikogu liikmete Enn Tarto ja Vootele Hanseni algatatud elamuseaduse muutmise seaduse eelnõu (974 SE) esimese ja teise lugemise vahelist tähtaega Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 4. töönädalani. Istung lõppes kell 1.51. Riigikogu pressitalitus vastas Riigikogu liikme Mihkel Pärnoja küsimusele riigikeele eksamitest; Mart Laari küsimusele integratsioonipoliitikast ja Aimar Altosaare rahvusvähemusi käsitlevale küsimusele. vastas Riigikogu liikme Andres Herkeli küsimusele 2003. aasta riigieelarve koostamise kohta; Eiki Nestori küsimusele tervishoiuinvesteeringutest ja Kalev Kotka küsimusele kütuseaktsiisist. 4. juuni Riigikogu võttis 70 poolthäälega vastu rahanduskomisjoni algatatud Riigikogu otsuse "Eesti Panga 2001. aasta aruande kinnitamine" (1058 OE). Otsusega kinnitati Eesti Panga 2001. aasta aruanne bilansi seisuga 31. detsembril 16 381 942 tuhat krooni. Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse "Kohalike omavalitsuste finantsolukorra parandamisest" eelnõu (946 OE) arutelu katkes seoses istungi tööaja lõppemisega. Jätkatakse homsel istungil. Riigikogu pressitalitus 3. juuni Justiitsminister Märt Rask vastas Riigikogu liikme Janno Reiljani arupärimisele Riigikohtu loakogu töö kohta. *** Riigikogu liikmete ja fraktsioonide andmetel ning Riigikogu juhatuse otsuse alusel ei võta täiskogu ja komisjonide istungitest osa järgmised Riigikogu liikmed: Riigikogu liikmete ja fraktsioonide andmetel: Riigikogu juhatuse otsuse alusel: *** Majanduskomisjoni ettepanekul pikendati Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud liikluskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (907 SE) esimese ja teise lugemise vahelist tähtaega Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 7. töönädalani. *** Vabariigi Valitsus võttis algatajana Riigikogu menetlusest tagasi Riigikogu otsuse "Eesti haridusstrateegia "Õpi-Eesti" heakskiitmise" eelnõu (937 SE). Algatajad Arvo Jaakson, Urmas Laht, Endel Paap, Mihhail Stalnuhhin, Toomas Varek võtsid Riigikogu menetlusest tagasi tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (951 SE). *** Muudatused päevakorras: Riigikogu pressitalitus Algatajate ettepanekul jäeti teisipäeva päevakorrast välja jätta Riigikogu liikmete Urmas Lahe, Kalev Kallo algatatud väikeettevõtluse arendamise seaduse eelnõu (938 SE) esimene lugemine. Kultuurikomisjoni ettepanekul arvati kolmapäevasest päevakorrast välja Vabariigi Valitsuse algatatud seoses Euroopa ühtse kõrgharidusruumiga ülikooliseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (1036 SE) teine lugemine ja neljapäevasest päevakorrast Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (247 SE) teise lugemise jätkamine. Vahetati ka eelnõude menetlemise järjekorda.(30.05-3.06) osaleb konverentsil Jurmalas; Liia Hänni (2.-5.06) osaleb Euroopa Parlamendis toimuval seminaril; Tõnu Kõiv ja Kalev Kallo (2.-6.06) osalevad Pariisis WEU Assamblee 48. istungjärgu töös ning Tiit Käbin (6.-10.06) New Yorgis Osariikide Seadusandlike Juhtide Fondi ja Columbia Ülikooli poolt korraldataval üritusel "Poliitikute ja meedia erinevad maailmad".Eesti Keskerakonna fraktsiooni teatel on Ülo Tarno 1.-4. juunini Berliinis, Arvo Jaakson osaleb 3. juunil RMK nõukogu töös, Koit Pikaro osaleb 6. juunil korrakaitse foorumil. Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon teatab, et Janno Reiljan puudub 6. juunil seoses akadeemilise tööga. Koonderakonna fraktsiooni teatel puudub Ants Käärma 6. juunil seoses põllumajandusnäituse Agri avamisega Türil. 24.01.2003 24.01.2003
|
|
Riigikogu | Lossi plats 1a, 15165 Tallinn | tel +372 631 6331 | faks +372 631 6334 | riigikogu at riigikogu dot ee |
|
