Riigikogu liikme eluasemekulude hüvitamise kord

KINNITATUD
Riigikogu Juhatuse
10. veebruari 2011 otsusega nr 22

Käesolev kord kehtestatakse Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 13 lõike 2 punkti 15 ja Riigikogu liikme staatuse seaduse § 31 lõike 2 alusel.

1. Riigikogu liige, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress asub väljaspool Tallinna ja Tallinnaga piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksusi, võib esitada avalduse eluasemekulude hüvitamiseks.

2. Tallinnaga piirnevateks kohaliku omavalitsuse üksusteks on Harku, Jõelähtme, Kiili, Rae, Saku, Saue ja Viimsi vald.

3. Eluasemekuluks loetakse igakuine üürisumma, eluruumiga seotud kõrvalkulud (kulud küttele, elektrile, veele, prügiveole, hooldusele ja muudele eluruumiga seotud teenustele), vahendustasu lepingu sõlmimise eest ja kulud majutusteenuse eest. Eluasemekuluks ei loeta tagatisraha üürileandjale, samuti telefoni, televisiooni ja andmeside kulusid. Samaaegselt saab Riigikogu liige hüvitist ainult ühe üürilepingu alusel tehtavate kulutuste eest või ühe majutusasutuse teenuste kasutamise eest.

4. Riigikogu liige, kes soovib eluasemekulude hüvitamist, esitab selleks avalduse Riigikogu Kantselei (edaspidi: kantselei) haldusteenistusele. Avalduses märgib Riigikogu liige avalduse esitamise kuupäeva, oma rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi ja oma konto numbri, kuhu hüvitis kantakse.

5. Koos avaldusega esitab Riigikogu liige eluruumi kirjaliku üürilepingu või selle koopia. Üürilepingut ei esita majutusettevõttes elav Riigikogu liige. Kui üürilepingu hilisemal muutmisel on üür muutunud, esitab Riigikogu liige muutmisest arvates 3 tööpäeva jooksul muudetud üürilepingu. Üürilepingu lõppemisest teavitab Riigikogu liige kantselei haldusteenistust esimesel võimalusel ette, ent mitte hiljem kui lepingu lõppemise päeval.

6. Riigikogu liige ei või taotleda eluasemekulude hüvitamist, kui ta on sõlminud üürilepingu oma lähisugulase või -hõimlasega (vanem, laps, õde, vend, abikaasa ja abikaasa vanem või laps). Sellisest üürilepingust tulenevaid eluasemekulusid ei hüvitata.

7. Riigikogu liige esitab kõrvalkulude, vahendustasu ja majutusteenuse arved kantselei haldusteenistusele. Enne 20. kuupäeva esitatud arvete alusel kantakse hüvitis üle hiljemalt sama kuu viimasel tööpäeval. Üür kantakse Riigikogu liikme kontole hiljemalt kuu viimasel tööpäeval.

8. Riigikogu liikmele ei hüvitata kulu arvete alusel, mis esitatakse haldusteenistusele hiljem kui 2 kuud arve koostamise päevast. Novembri ja detsembri kulude kohta saab esitada arveid hiljemalt jaanuari viimasel tööpäeval.

9. Hüvitist makstakse eluasemekulu tõendavate dokumentide (üürileping, arved) ulatuses, aga mitte rohkem kui 20% Riigikogu liikme ametipalgast ühes kuus.

10. Kui üürilepingu sõlmimisel ületab eluasemekulude summa koos vahendustasuga punktis 9 nimetatud määra, võib vahendustasu hüvitada kolme järgmise kuu arvelt.

11. Hüvitist makstakse Riigikogu liikme volituste algusest, ent mitte varasemast ajast kui avalduse kantseleile esitamise kuule eelneva kuu algusest, eeldusel, et tema elukoha aadress vastas sellel ajal punktis 1 sätestatud nõuetele. Riigikogu liige, kellele hüvitati eluasemekulu, ent kelle volitused lõppesid või lõpetati enne ametivande andmist, tagastab makstud hüvitise kuu aja jooksul volituste lõppemise või lõpetamise päevast.

12. Hüvitist ei maksta ajal, mil Riigikogu liikme volitused on peatunud.

13. Kui Riigikogu liikme elukoha aadress rahvastikuregistris muutub ja uus aadress asub muudatuse järgselt Tallinnas või punktis 2 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuses, teavitab ta sellest kirjalikult 3 tööpäeva jooksul kantselei haldusteenistust. Hüvitise maksmine lõpetatakse elukoha andmete muutumise päevast.

14. Riigikogu juhatuse 2007. aasta 16. jaanuari otsus nr 17 „Väljaspool Tallinna ja Tallinnaga piirnevaid kohalikke omavalitsusüksusi elavate Riigikogu liikmete elamispinnaga kindlustamine“ tunnistatakse kehtetuks.

15. Käesolev otsus jõustub Riigikogu XII koosseisu volituste alguspäeval.