Hääleõigus
Riigikogu valimistel võivad hääletada kõik Eesti kodanikud, sh alaliselt või ajutiselt välismaal elavad, kes on vähemalt 18-aastased, keda kohus pole tunnistanud teovõimetuks ning kes ei ole süüdi mõistetud kuriteos ja kes ei kanna vanglakaristust.

Kandideerimisõigus
Riigikogusse võivad kandideerida hääleõiguslikud Eesti kodanikud, kes on kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks vähemalt 21-aastased. Kandideerida saab erakonna nimekirjas või üksikkandidaadina.

Valimisringkonnad
Riigikogu valimistulemuste selgitamiseks on Eesti jaotatud 12 valimisringkonnaks. Valimisringkonna piirid ühtivad maakonna piiriga, kuid üks ringkond võib koosneda ka mitmest maakonnast. Tallinnas on moodustatud kolm valimisringkonda. Ringkonnad jagunevad valimisjaoskondadeks.
Erakonnad seavad kandidaadid üles ringkonniti ja esitavad ka üleriigilise nimekirja. Üksikkandidaadid saavad end üles seada vaid ühes valimisringkonnas.

Hääletamine
Valija hääletab valimisjaoskonnas, mille valijate nimekirja ta elukohajärgselt on kantud. Valijal on eelhääletamise päevadel võimalik hääletada ka väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda. Välisriigis alaliselt elavate või seal ajutiselt viibijate hääletamist korraldavad Eesti välisesindused. Kui valija terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada hääletamisruumis, taotleb ta kodus hääletamist.
Hääletamissedeli saamiseks esitab valija isikut tõendava dokumendi. Hääletamissedelile kirjutab valija ühe antud valimisringkonnas ülesseatud kandidaadi registreerimisnumbri. Valija täidab hääletamissedeli ja laseb selle valimiskasti ise.
Eelhääletamise päevadel on võimalik hääletada  ka elektrooniliselt (vt www.valimised.ee)

Häältelugemine
Häälte lugemine valimisjaoskonnas toimub vahetult pärast valimisjaoskonna sulgemist valimispäeva õhtul kell 20. 15 maakonna valimiskomisjonides ning Tartu ja Tallinna linna valimiskomisjonides kontrollitakse jaoskondade häältelugemise tulemusi. Üleriigilised hääletamistulemused teeb kindlaks Vabariigi Valimiskomisjon.

Valimistulemuste kindlakstegemine
Valimistulemuste selgitamisel lähtutakse proportsionaalsuse põhimõttest, st erakond peab saama tema kandidaatidele antud häälte summale vastava arvu kohti Riigikogus.
Valimistulemused tehakse kindlaks kolmes voorus.
Esmalt osutuvad valituks need kandidaadid, kes kogusid oma ringkonnas vähemalt lihtkvoodi jagu hääli. Lihtkvoot saadakse valimisringkonnas kehtivate häälte arvu jagamisel selle ringkonna mandaatide arvuga. Näiteks kümnemandaadilises ringkonnas, kus anti 1000 häält, on lihtkvoodiks 1000/10 = 100 häält.

Seejärel tehakse kindlaks, milliste erakondade kandidaadid kogusid üle 5 protsendi kogu riigis antud häältest. Kandidaadid reastatakse ringkonnanimekirjades ümber vastavalt saadud häälte arvule. Sama erakonna ringkonnanimekirjas olevate kandidaatide hääled liidetakse. Erakond saab ringkonnas nii mitu mandaati, kui mitme korra ületab nimekirjale antud häälte arv lihtkvoodi. Näiteks, kui lihtkvoot ringkonnas oli 100 ja ühele nimekirjale anti 300 häält, saab nimekiri kolm mandaati. Valituks osutuvad nimekirjas eespool olevad kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 10 % lihtkvoodist. Erakonna mandaatide arvu suurendatakse ühe võrra, kui häälte jääk moodustab vähemalt 75% lihtkvoodist. Erakond saab mandaadi ka juhul, kui häälte arv moodustab vähemalt 75% lihtkvoodist.
Kolmandaks jaotatakse lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid üleriigiliselt kompensatsioonimandaatidena erakondade, mis kogusid vähemalt 5 % kogu riigis antud häältest, üleriigiliste nimekirjade alusel. Selleks arvutatakse esmalt välja jagajate jada elemendid: astendatakse jada järjekorranumber arvuga 0,9 (nn modifitseeritud D'Hondti jagajate meetod). Edasi arvutatakse välja üleriigiliste nimekirjade iga kandidaadi võrdlusarv. Selleks jagatakse erakonna nimekirjale kogu riigis antud häälte arv jagajate jada vastavate väärtustega. Iga erakonna võrdlusarvude arvutamisel jäetakse vahele nii mitu jada esimest elementi, kui mitu mandaati sai erakond valimisringkondades. Kompensatsioonimandaadi saab selle erakonna kandidaat, mille võrdlusarv on suurem ehk kompensatsioonimandaadi saab kandidaat, kes on üleriigilises nimekirjas eespool ja kellele antud häälte arv on vähemalt 5% lihtkvoodist.

Vabariigi Valimiskomisjon registreerib valitud Riigikogu liikmed oma otsusega pärast valimispäeva, kui Vabariigi Valimiskomisjonile ja Riigikohtule kaebuste esitamise tähtaeg on möödunud või kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused. Valimistulemus loetakse väljakuulutatuks eelnimetatud registreerimisotsuse Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Hiljemalt 10. päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist kutsub Vabariigi President kokku uue Riigikogu esimeseks istungiks.

Riigikogusse kandideerimise korda reguleerib Riigikogu valimise seadus.