Lõppes BA XIII istungjärk | BA XIII istungjärk | Toomas Savi kohtus Poola Seimi aseesimehega | BA Presiidiumi esimehe Arnold Rüütli ettekanne BA XIII istungjärgul 27. 11. 1998 Tallinnas | Toomas Savi tervituskõne Balti Assamblee XIII istungjärgul 27. novembril | Toomas Savi kõne kodanikupäeva pidulikul kontsert-aktusel Sakala Keskuses 26. 11. 1998 | Õiguskomisjon teeb ettepaneku menetlusest välja arvata valitsuse algatatud seaduseelnõud | Väliskomisjoni kaasettekanne välispoliitika arutelul Riigikogus 26. november 1998.a. | Eesti Päevaleht eksitas lugejaid | Toomas Savi kohtus Sloveenia presidendi Milan Kucaniga | Olev Raju astus Pensionäride ja Perede Erakonna fraktsiooni koosseisu | Euroopa asjade komisjon tutvus Euroopa Komisjoni vaheraportiga | Riigikogus toimus Lastekaitse Liidu noortefoorum | Euroopa asjade komisjon kohtus sotsiaal- ja tööturupoliitika töögrupi liikmetega | Toomas Savi kohtus Rootsi parlamendi spiikeriga | T. Savi ettekanne konverentsil "Eesti ja Euroopa Liit" | EME fraktsiooni esimehe Tiit Tammsaare pressiteated | Toomas Savi kohtus USA uue suursaadikuga | Toomas Savi juhtis eurobussi teele

Lõppes BA XIII istungjärk

Täna lõppes Riigikogu hoones toimunud Balti Assamblee XIII istungjärk.

Ennelõunal jätkati diskussiooni eile poolelijäänud teemal läbirääkimistest Euroopa Liiduga liitumise üle.

Pärastlõunal oli teemaks energeetika arenguprobleemid Balti riikides. Siin esinesid ettekannetega Eesti Vabariigi majandusminister Jaak Leimann, Läti Vabariigi Majandusministeeriumi energeetikaosakonna direktor Aleksandrs O_s ja Leedu energeetika aseminister Viktoras Valentukevicius.

Balti Assamblee võttis vastu järgmised dokumendid:

- deklaratsioon NATO laienemise kohta;

- deklaratsioon USA Kongressi 105. koosseisu II istungjärgu resolutsiooni nr 320 kohta;

- resolutsioon massiürituste turvalisuse tagamise kohta;

- resolutsioon alkoholiaktsiisi ja alkoholiga kauplemise kohta;

- resolutsioon Via Baltica projekti teostamise kohta;

- otsus Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Balti Assamblee põhimääruse täiendamise kohta;

- otsus Balti Assamblee 1999. aasta eelarve ettevalmistamise kohta.

BA otsustas, et järgmine, 1999. aasta kevadine istungjärk toimub Leedus.

28. november 1998 Riigikogu pressitalitus

BA XIII istungjärk

Täna avati Tallinnas, Riigikogu hoones Balti Assamblee (BA) XIII istungjärk. Tervituskõnega esines Riigikogu esimees Toomas Savi. BA Presiidiumi aruande esitas presiidiumi esimees Arnold Rüütel.

Istungil oli esimeseks teemaks Balti riikide julgeolek, kus ettekannetega esinesid Eesti välisminister Raul Mälk, Läti välisminister Valdis Birkavs ja Leedu välisminister Rokas Bernotas.

Pärastlõunal on teemaks läbirääkimised Euroopa Liiduga liitumise üle. Siin esineb ettekandega Riigikogu väliskomisjoni esimees, Riigikogu Euroopa asjade komisjoni aseesimees Eino Tamm.

Antud teemal esinevad veel Läti Saeima Euroopa asjade komisjoni aseesimees Juris Sinka, Leedu Seimase Euroopa asjade komisjoni aseesimees Justinas Karosas ning Põhjamaade Nõukogu piirnevate alade komitee esimees Kimmo Sasi.

BA kirjandus-, kunsti- ja teadusauhinna ühis_ürii esimees Udo Margna teeb ülevaate zürii otsusest.

Kell 19.00 toimub Raekojas BA kirjandus-, kunsti- ja teadusauhindade pidulik kätteandmine.

Selle aasta kunstiauhinna sai Erkki-Sven Tüür viimase kolme aasta loomingu ja salvestuste eest. Kirjandusauhind määrati Leedu luuletajale Sigitas Gedale. Teadusauhind otsustati anda Läti arhitekt Janis Krastinsile, kelle uuringud käsitlevad Riia art nouveau arhitektuuri.

28. novembril toimuvad hommikupoolikul komiteede ja presiidiumi istungid. BA Presiidiumi liikmed kohtuvad ka Beneluxi Parlamentidevahelise Konsultatiivnõukogu esindajatega.

BA täiskogu istung algab kell 10.30. Jätkatakse diskussiooni läbirääkimistest Euroopa Liiduga liitumise üle.

Pärastlõunal on teemaks energeetika arenguprobleemid Balti riikides. Siin esinevad Eesti majandusminister Jaak Leimann, Läti majandusminister Laimonis Strujevics ja Leedu energeetikaministri asetäitja Viktoras Valentukevicius.

NB! Kell 16.00 peale lõppdokumedile allakirjutamist toimub Toompea lossi Valges saalis pressikonverents.

27. november 1998 Riigikogu pressitalitus

Toomas Savi kohtus Poola Seimi aseesimehega

Riigikogu esimees Toomas Savi kohtus täna hommikul Poola Seimi aseesimehe Jan Król'iga, kes viibib Eestis Balti Assamblee külalisena. Poola parlamendi aseesimees tundis huvi Eesti maksureformi kogemuste ja proportsionaalse tulumaksu süsteemi vastu. Seoses Poola tervishoiu reformimisega räägiti ka Poola ja Eesti tervishoiukorraldusest. Toomas Savi selgitas külalisele Eesti haigekassasüsteemi.

Jan Król on ka Poola - Leedu Parlamentaarse Assamblee esimees.

27. november 1998 Riigikogu pressitalitus

BA Presiidiumi esimehe Arnold Rüütli ettekanne BA XIII istungjärgul 27. 11. 1998 Tallinnas

Ekstsellentsid, lugupeetud Balti Assamblee delegaadid,

austatud külalised, daamid ja härrad!

Mul on heameel tervitada teid Tallinnas Eesti Riigikogu saalis Balti Assamblee 13. istungjärgu avamise puhul. Meie hulgas on Beneluxi maade ning Põhjamaade Nõukogu esindajad. Assambleele on saabunud ka tervitused ning edusoovid Ühinenud Balti Rahvuslikult Komiteelt Ameerikas, millele on lisatud poliitiline avaldus. Avalduse tekst on paljundatud ja seda on võimalik saada infolauast.

Lugupeetud delegaadid! 80 aastat tagasi pandi nurgakivi mitmete Ida- ja Kesk-Euroopa, sh balti rahvaste tänasele riiklikule iseseisvusele. Äsja pühitsesid seda tähtpäeva Läti ja Poola. Lubage neid selle puhul õnnitleda ja soovida nende maade rahvastele edu oma riiklikus ülesehitustöös. Sellega seoses tahaksin rõhutada, et Balti riikidel ja Poolal ei ole mitte ainult ühine sünniaeg, vaid neid ühendavad sellel sajandil ka ühine saatus ning ühised eesmärgid. Sellepärast on mul eriline rõõm tervitada meie külaliste hulgas Poola Seimi aseesimeest, Poola-Leedu parlamendi assamblee kaasesimeest härra Kroli.

Lugupeetud delegaadid!

Kõigepealt tahaksin Teile anda lühikese ülevaate Balti Assamblee tööst Eesti eesistumise perioodil. Alustaksin Presiidiumi tegevusest, sest informatsioon komiteedes toimuvast levib komiteede liikmete kaudu tõenäoliselt pisut paremini. Kõigepealt peab ütlema, et Assamblee organite, sh Presiidiumi tööle avaldas mõju üldine poliitiline situatsioon meie maades. Nagu te hästi teate, toimusid Lätis valimised. Ehkki valimiste järgselt õnnestus Seimil formeerida uus Balti Assamblee delegatsioon (keda tervitame endi hulgas), jõuti valitsuse moodustamiseni alles täna ja ilmselt oleme esimeste hulgas, kes sellest informatsiooni saavad.

Läti valimistest tingitud poliitiline ebastabiilsus oli põhjus, miks Presiidium tuli aruandeperioodil kokku kõigest ühel korral. Kavandatud teise kokkusaamise asemel toimus Presiidiumi Eesti ja Leedu liikmete kahepoolne mitteametlik kohtumine. Presiidiumi ühisistungil otsustati käesoleva istungjärgu teema: Balti riigid ühinenud Euroopas. Samuti otsustati, et selles küsimuses kutsutakse assambleele esinema parlamentide eurointegratsiooniga tegelevate talituste juhid. Balti riikide julgeoleku teemal saavad täna sõna kolme riigi välispoliitiliste ametite juhid, energeetika valdkonnas majandusministrid. Energeetika küsimusi arutasime ka eelmisel istungjärgul, aga probleemi tähtsust arvestades on siiski vaja selle küsimuse juurde tagasi tulla. Selle üheks ajendiks on välisinvesteeringute kiire kasv Balti riikides.

Oluliseks küsimuseks tõusis Balti Assamblee sekretäri koha täitmine seoses senise sekretäri tagasiastumisega ametist ja põhimääruse uuendamine. Konsensuslikult otsustati, et Balti Assamblee uue põhimääruse koostamise ettepanekud peavad olema esitatud 1. septembriks ja Balti Assamblee sekretäri kandidaatide avaldused 1. oktoobriks. Samuti lepiti kokku, kuidas finantseeritakse sekretariaadi tööd. Praegu võib öelda, et Presiidiumile on laekunud kaks Balti Assamblee põhimääruse uuendamise projekti ning õiguskomitee andmetel on veel üks projekt jagatud delegatsioonide liikmetele. Mis puutub Balti Assamblee tegevuse finantseerimisse, siis on Presiidium üksmeelsel arvamusel, et see peaks toimuma Balti Assamblee ühtsest eelarvest. Seda seisukohta toetavad ka kõigi kolme riigi parlamentide kantseleid. Senine finantseerimise kord, milles omal ajal leppisid kokku kantseleide direktorid, on tekitanud delegatsioonide vastuväiteid. Arvan, et tänaseks on assamblee töö jõudnud faasi, kus tuleb hakata tõsiselt mõtlema meie tegevuse juriidiliste aluste korrastamisele. Senine praktika, mille kohaselt assamblee tööd on finantseeritud suuremal või vähemal määral improvisatsiooni korras, tekitab üha suuremaid raskusi. Delegatsioonidel tuleb leida võimalused oma kulude katmiseks. Lõppkokkuvõttes peaks kujunema Balti Assamblee ühtne eelarve, mis tagaks Balti Assamblee süsteemse ning tõrgeteta finantseerimise. Õiguskomitee liikmed peaksid võimalikud lahendused esitama Presiidiumile, mille liikmed saaksid seejärel oma delegatsiooni nimel esitada parlamentidele vastava seaduseelnõu. Ka välissuhete arendamiseks on vaja, et assambleel oleks juriidiliselt selgem staatus.

Organisatoorsete küsimuste kõrval arutas Presiidium ka poliitilisi probleeme, sh suhteid Lääne-Euroopa Liiduga, Põhjamaade Nõukoguga ning Läänemeremaade Nõukoguga. Suhted Vene Föderatsiooni parlamentide vaheliste institutsioonidega tõusid aruteluobjektiks seoses Venemaa ja Valgevene Parlamentaarse Assamblee (VVPA) ettepanekuga luua sidemed Balti Assambleega. Balti Assamblee Presiidiumi liikmetel oli IPU konverentsil Moskvas mitteametlik kohtumine Venemaa ja Valgevene Parlamentaarse Assamblee liikmetega. VVPA esindajad tegid sellel mitmeid ettepanekuid, sh ettepaneku, anda VVPA-le Balti Assambleel alalise vaatleja staatus.

Suhteid VVPA-ga on arutanud Balti Assamblee julgeoleku- ja välissuhete komitee. Komitee on seisukohal, et praegusel hetkel ei ole õige niisuguste suhete loomisega kiirustada. Muu hulgas märgiti, et VVPA soovib oma ametliku tööplaani kohaselt kohtuda Balti Assambleega selleks, et arutada Balti riikide võimalusi ühineda Sõltumatute Riikide Ühendusega. Meie ei saa nõustuda sellega, et meiega kohtutakse sääraselt sõnastatud eesmärgi nimel. Esialgu me soostusime vaid vahetama informatsiooni VVPA-ga, millega on ka algust tehtud. Küll on aga Balti Assambleel tekkinud töised suhted Leedu-Poola Parlamentaarse Assambleega, mille esindaja võttis osa Balti Assamblee Ventspilsis toimunud istungjärgust ning on kohal ka täna. Balti Assamblee esindajad osalesid omakorda äsjasel Poola-Leedu Parlamentaarse Assamblee istungjärgul Vilniuses. Sealt saadud informatsiooni põhjal on Poola praegu valmis täie jõuga tegutsema Via Baltica probleemiga. Loodetavasti räägivad sellest aga assamblee liikmed ise täpsemalt.

Lugupeetud assamblee! Tahan teid informeerida ka sellest, et möödunud suvel taasalustas oma tegevust Balti Pressiliit. Peame meie ajakirjanike omavahelist koostööd väga oluliseks. Selle koostöö suundumusest räägib asjaolu, et liit võttis oma tunnusena üle Balti Assamblee sümboolika. Heameel on öelda, et Soome parlamendi toel avatakse Helsingis Balti Kultuurikeskus, kus meil on võimalik end tutvustada ning luua sidemeid Põhjamaade kultuuri esindajatega.

Mis puutub komiteede istungitesse, siis seda teemat käsitlen juba mainitud põhjusel põgusamalt. Vajaduse korral võivad komiteed ise vajalikke täpsustusi teha. Alustan julgeoleku- ja välissuhete komiteest, mis on koos käinud ühel korral. Arutati kolme teemat: Balti riikide ühinemist Euroopa Liitu, ühinemist NATO-ga ja suhteid Venemaaga. Euroopa Liidu teemal esines komitees Eesti Vabariigi Välisministeeriumi asekantsler A. Streimann. Selles küsimuses olid komitee liikmetel hinnangud Eesti tegevusele erinevad. Suurem üksmeel valitses tegevuse suhtes, mille eesmärk on ühineda NATO-ga ja arendada suhteid Venemaaga.

Ka õiguskomitee ning ökoloogia- ja energeetikakomitee käisid vaadeldaval perioodil aruannete järgi koos ühel korral. Eesti spetsialistid tutvustasid mõlemas komitees Balti Assamblee liikmetele Eesti tegevust oma valdkonnas. Muu hulgas arutas õiguskomitee assamblee uue reglemendi projekti, mida Presiidiumi liikmed kahjuks pole veel näinud.

Ökoloogia- ja energeetikakomitees arutati koos sotsiaal- ja majanduskomitee ning kommunikatsioonikomiteega muu hulgas Balti riikide integreerumist Põhjamaade energeetikasüsteemi ehk nn Balti ringi küsimusi. Pean seda üheks olulisemaks projektiks, mis lahendaks korraga mitmed probleemid. Esiteks lahendaks see Baltimaade energiavarustuse probleemid. Teiseks oleks see praktiline samm Baltimaade integreerumisel Euroopasse ning Balto-Scandia regiooni loomisel. Kolmandaks lahendaks see ühe strateegilise julgeolekuprobleemi ning neljandaks looks Põhjamaadega ühise energiaturu. Sellega seoses võib öelda, et tõelisest integratsioonist Euroopasse saab rääkida alles siis, kui meil on tekkinud Euroopaga ühised kommunikatsioonisüsteemid. Seaduste harmoneerimine iseenesest ei ole veel piisav tingimus integreerumiseks. Energia-, side-, transpordi jmt süsteemide ühendamine oleks aga tõhus samm selles suunas.

Kaks istungit on pidanud sotsiaal- ja majanduskomitee ning kommunikatsioonikomitee. Sotsiaal- ja majanduskomitee arutas mõlemal korral Via Baltica projekti realiseerimise olukorda ning valmistas ette sellekohase resolutsiooniprojekti. Kommunikatsioonikomitee tutvus Põhjamaade Nõukogu kaasabil piirivalve meetodite ja tehnoloogiaga Soome idapiiril ning nn Põhjamaade logistilise kolmnurgaga, mis ühendab Põhjamaade pealinnu, Via Balticat ja Barentsi-Arktika koridori. See kolmnurk kujutab endast maanteede, raudtee ja veeteede ühendust ning pakub meile huvi Põhjamaadega majandussidemete arendamise seisukohalt.

Kaks korda on vaadeldaval ajavahemikul koos käinud haridus-, teadus- ja kultuurikomitee. Ettevalmistaval istungil osalesid Eesti Haridusministeeriumi, UNICEF-i ja UNESCO esindajad. Istungil arutati lastekaitse- ja noorsooprobleeme, kultuuriobjektide kaitse ja autoriõiguse küsimusi. Komitee täiskogu ja Põhjamaade Nõukogu esindajate ühisistung toimus Saaremaal. Arutelu käigus selgus, et Tallinnas asuv Põhjamaade Nõukogu infobüroo ootab Balti riikidelt rohkem initsiatiivi ning ettepanekuid koostöö tihendamiseks kultuurivallas. Komitee arutas võimalust avada internetis Balti Assamblee kodulehekülg. Mõttevahetuse objektiks oli ka Balti Assamblee kultuuriauhind, selle statuut ning finantseerimine.

Selle teema kokkuvõtteks tahaks korrata mõtet, et BA tegevuse tõhustamiseks peaksid assamblee komiteed mõtlema resolutsioonide väljatöötamise kõrval ka sellele, kuidas neid ellu viia.

Lõpetuseks tahaksin esitada mõned omaenda mõtted Balti koostöö kohta. Aeg- ajalt kõlab arvamusi, mis pisendavad Balti koostöö tähtsust ning näevad selles pigem seltskondlikku läbikäimist kui poliitilist tegevust. Niisuguseid mõtteid on avaldanud nii ajakirjanikud kui ka poliitikud. Sellised seisukohad kutsuvad väitlema. Arvatavasti olen üks vähestest assamblee liikmetest, kes vahetult osales Balti riikide iseseisvuse taastamises, mis selgelt tugines meie omavahelisele intensiivsele koostööle. Hiljuti Lüübekis toimunud Läänemeremaade parlamentaarsel konverentsil tunnistas Saksamaa Liitvabariigi Bundestagi liige härra Arens, et Saksamaa on oma ühinemise eest paljuski võlgu Kesk- ja Ida-Euroopas arenenud demokraatlikele protsessidele. Tegemist on mitte pelga tähelepanu- või viisakuseavaldusega, vaid tunnistusega, et härra Arens mõistab õigesti tollaste sündmuste seost maailmas toimuvate protsessidega. Ehk ei ole üleliigne meenutada, et Saksamaa ühendamine sai reaalselt võimalikuks alles pärast seda, kui Eesti oli 16. novembril 1988 - just siinsamas saalis - vastu võtnud suveräänsusdeklaratsiooni ja kuulutanud oma seadused ülimuslikeks Moskvas vastuvõetavate Nõukogude seaduste suhtes. See XX sajandi lõpu Euroopa ajalugu mõjutanud otsus pani aluse Nõukogude impeeriumi lagunemisele, milles oma kaaluka sõna ütlesid ka Leedu ja Läti, võttes pisut vähem kui aasta hiljem vastu analoogilised deklaratsioonid. 1990. aastal võttis Leedu vastu otsuse oma riikliku iseseisvuse taastamise kohta.

Nende sündmuste ühe osalisena julgen kinnitada, et kui Balti riigid oleksid toona seisnud igaüks omaette, oleks vaevalt olnud võimalik meie rahvaste iseseisvust taastada. Olen kindel, et sel juhul näeks ka maailm täna paljuski teisiti välja.

Kui nõustume sellega, et poliitika peab tuginema tõsiasjadele, mitte aga soovunelmatele, siis peame nõustuma ka sellega, et nii nagu Balti koostöö oli hädavajalik toona, nii on see vajalik ka täna. Mis võiks muuta selle koostöö praegu teisejärguliseks? Kas see, et nüüd võime minna igaüks oma teed? On kahtlane, kas niisugusel korral säilib meie iseseisvus sellisena, nagu me selle kätte võitsime.

Kuigi meie iseseisvusvõitlusel oli palju toetajaid, võlgneme oma riikluse taastamise eest tänu ikkagi eelkõige meie rahvaste koostööle otsustavatel hetkedel. Meie edu iseseisvusvõitluses lõi eeldused poliitikaks, mille tulemusena oli võimalik ühendada Saksamaa, taastada Ida- Euroopa maade tegelik sõltumatus ja lõpetada külm sõda maailmas. Balti ühtsus oli toona vajalik nii Euroopale kui maailmale oluliste geopoliitiliste probleemide lahendamiseks. Iseseisvus-võitluse kogemusest nähtub, et oleks viga alahinnata omaenda jõudu.

Usun, et meie siht ühineda Euroopa ja transatlantiliste struktuuridega on seatud õigesti. Kuid kahtlen, kas oleme alati valinud selle saavutamiseks ka kõige õigema taktika. Niisugusele mõttele viib tõsiasi, et oleme uute eesmärkide saavutamisel (ühinemisel suuremate regionaalsete koostöö- ja julgeoleku-struktuuridega) oma jõud killustanud ning katsume nendeni jõuda igaüks omal viisil. Arvan, et meil on vaja arendada koostööd kõikide riikidega, igaühel oma võimaluste piires, kuid me ei tohiks samas lasta selle koostöö nimel silmist omaenda rahvuslikke huvisid ega tõrjuda neid teisejärgulisele kohale. Olen kindel, et meie rahvuslikes huvides on hoida ja arendada Balti riikide koostööd. See veendumus ei rajane mitte soovunelmatel, vaid ajaloolistel ja geopoliitilistel tõsiasjadel.

Balti Assamblee loodi selleks, et koordineerida Balti riikide poliitikat kõigis olulistes, võiks isegi öelda, eksistentsiaalsetes küsimustes. Peame endale teadvustama, et ajalool on tendents end korrata. Ning selleks, et meie jaoks korduks mitte meie ajaloo halvemad, vaid hoopis paremad päevad, on vaja kõigiti tugevdada Balti koostööd ka edaspidi. Selleks tööks soovin Assambleele jõudu ja kordaminekuid.

Tänan tähelepanu eest!

Toomas Savi tervituskõne Balti Assamblee XIII istungjärgul 27. novembril

Austatud eesistuja, Balti Assamblee liikmed, daamid ja härrad.

Mul on väga hea meel teid kõiki tervitada täna siin Eesti Riigikogu ajaloolises saalis. Samas ruumis pidas Riigikogu esimese istungi juba 1922. aasta sügisel. Saal on restaureeritud täpipealt samasuguseks, kui see oli siis, 76 aastat tagasi.

Meenutus aastatetagustest sündmustest on täna, Balti Assamblee kolmeteistkümnenda istungjärgu avapäeval, minu meelest ülimalt kohane. Ajalugu on see, mis meid on määranud elama siia, Läänemere idakaldale. Ajalugu on määranud meile meie saatuse, ka kõige mustemad aastakümned meie rahvaste elus. Ja paljuski ajaloolistest põhjustest lähtuvalt on ellu kutsutud meie kolme parlamendi koostööorgan - Balti Assamblee. Lubatagu mul meenutada Läti välisministri Valdis Birkavsi mõtet: geograafia tegi meist naabrid, ajalugu tegi meist sõbrad, majandus tehku meist partnerid ja julgeolek liitlased.

Vaadates täna ringi siin Riigikogu renoveeritud ruumides, on ehk juba raskegi ette kujutada neid aegu, mil kolme parlamendi koostöösidemed algasid. Mõeldes kas või 1990. aastate algusele - kas me oleksime siis osanud arvata, et 1998. aastal on meie riigid Euroopa Liidu ja NATO arvestatavateks liikmekandidaatideks, et meie majandus areneb hoogsalt ja inimeste elujärg paraneb jõudsasti? Seda arengut vaadates on meil põhjust rõõmustada ja olla endaga rahulgi. Kuid sellest tulenevad ka meie uued ülesanded. Ülesanded, mis nõuavad tööd ja vastutustunnet, selget pilku ja head perspektiivitunnet kohati enamgi kui Balti Assamblee loomise ärevatel aegadel. Deklaratsioonide ja lihtsate lahenduste aeg on läbi saanud.

Millistes valdkondades näen mina meie kolme riigi rahvaesindajate koostööorgani peamisi ülesandeid ja arengusuundi?

Esiteks, tihedamas koostöös Balti Ministrite Nõukoguga ja meie riikide valitsustega. Parlamendiliikmete üks peamisi ülesandeid kogu maailmas on koostöö valitsusega ja demokraatlik kontroll nende enda poolt ametisse usaldatud valitsuste üle. Olge siis oma soovitustes ja ettepanekutes meie valitsustele senisest järjekindlamad ja nõudlikumad. Parema aluse selleks tegevuseks annab teadmine, et Balti Assamblee komiteed on viimastel aastatel hästi tööle hakanud, muidugi on sellega kasvanud ka nende professionaalsus. Komiteede töökoosolekud, ühised väljasõiduistungid, asjatundjate kaasamine ja meie ühiste probleemide üha sügavam lahkamine võimaldavad parlamendiliikmetel paremini täita ühte oma ülesannetest - koostööd valitsusega ja kontrolli selle üle.

Teine valdkond on muidugi regionaalne koostöö. Kogu Euroopas tõuseb just piirkondliku koostöö ja ühise tegevuse tähtsus. Balti riikidel on ridamisi probleeme, mida on otstarbekas lahendada üheskoos. Viimastel aastatel on teinekord seatud kahtluse alla Eesti, Läti ja Leedu kokkukuuluvust ja sedasama koostöövajadust. Ühest küljest võib selliseid seisukohti ka mõista. On ju organisatsioonidel, mille liikmeks me pürgime - eriti muidugi Euroopa Liidul - väga selgelt väljendatud individuaalne lähenemine taotlejariikidele. Loomulikult tuleb meil kõigil eraldi teha oma riikides kodutööd nendesse organisatsioonidesse astumise nimel. Teisest küljest, mitmeid meie ühiseid probleeme, nagu keskkonnakaitse, piirkondliku julgeoleku küsimused - ning seda loetelu võiks pikalt jätkata - saame kõige otstarbekamalt lahendada üheskoos. Niisiis, sildid ja soovid - kes on Põhjamaa, kes Kesk-Euroopa riik - pole esmatähtsad. Tähtis on meie ühise tegutsemise reaalne sisu.

Selle reaalse koostöö üks osa on ka suhtlemine ja kogemuste vahetamine teiste piirkondlike koostööorganisatsioonidega. Headeks partneriteks on Balti Assambleel Põhjamaade Nõukogu, Beneluxi Parlamentidevaheline Konsultatiivnõukogu, ka Läänemeremaade Nõukogu. Nende partneritega tuleb suhteid tihendada ja otsida ka uusi sõpru. Kuid samas tuleb õigesti hinnata nii Balti riikide kui nende parlamentide reaalse koostöö suundi ning huvisid. Pole mõtet seada endale eesmärke ega üritada sidemeid sõlmida seal, kus selleks puudub sisuline vajadus.

Viimase küsimusena tahaksin Eesti Riigikogu esimehena teile, austatud daamid ja härrad, ka veidi südamele koputada. Viitasin eespool, et Balti Assamblee loomisest on möödas rohkem sündmusi ja arenguid, kui arvatagi oskaks. Kiirelt arenevale ajale on pisut jalgu jäänud ka assamblee õiguslikud raamid. Olen arvamusel, et Balti Assamblee õiguslik staatus, põhimäärus ja finantsküsimused vajavad ülevaatamist ja kohandamist tänapäeva oludega. Nende probleemide lahendamine võimaldaks assambleel täita oma ülesandeid ja saavutada oma eesmärke nii, nagu see on kohane ühele parlamentidevahelisele esinduslikule organisatsioonile kolmanda aastatuhande künnisel.

Austatud daamid ja härrad,

lubage mul teile Balti Assamblee XIII istungjärguks soovida eesti kombe kohaselt jõudu tööle!

Toomas Savi kõne kodanikupäeva pidulikul kontsert-aktusel Sakala Keskuses 26. 11. 1998

Austatud kodanikud,

mu daamid ja härrad,

Mul on suur au esineda kodanike poolt valitud esinduskogu esimehena täna siin Teie ees.

Täna möödub 80 aastat päevast, kui esimest korda sai eestlane nimetada end seaduse järgi Eesti kodanikuks.

26. novembril 1918, üheksa kuud peale iseseisvuse väljakuulutamist, vahetult enne Vabadussõja algust, võttis Maanõukogu kolmandal lugemisel vastu määruse "Eesti demokraatilise vabariigi kodakondsuse kohta", mis reguleeris esimese õigusaktina Eesti kodaniku staatust ning on sisuliselt Eesti riigi esimene kodakondsusseadus. Selle kuupäeva järgi tähistame Kodanikupäeva. See päev ei ole riiklik tähtpäev. Ja ei tohikski selleks kunagi saada. Eesti kodanik oli algusest peale demokraatliku riigi kodanik. Ja see päev tähistab 80 aasta möödumist protsessist, kus eestlased muutusid riigialamatest vabadeks kodanikeks - vaba riigi kodanikeks. Kodanikeks, kes võisid oma õigusi ja kohustusi ise määrata, küsimata kelleltki võõralt luba või armuandi. Eesti riik loodi kodanike riigina - ehk teisisõnu riigina, mille Kodanikud on loonud iseenda jaoks, mitte riigina, mis armu poolest sallib või ei salli oma kodanikke. Kodanikupäev on päev, kus me peaksime lahti mõtestama, mis tähendab meie jaoks olla Kodanik, milline on meie suhe riigiga.

Kodanikupäeva üheks võtmesõnaks on ju teadmine - oma õiguste ja kohustuste tunnetamine. Mul on hea meel, et ka noorte hulgas on teadmiste omandamine saanud järjest tähtsamaks ning õppimine ja enesetäiendamine populaarseks tegevuseks. Teadmiste üheks osaks on kindlasti ka teadmised oma maast ja selle ajaloost ning riigist, tema kodanikkonnast ja riigikorraldusest.

Kohtudes alles hiljuti Eesti Lastekaitse Liidu Noortefoorumist osavõtjatega Riigikogu istungisaalis, tõdesin, et on palju noori, kes tunnevad huvi oma riigi vastu ja on samas aktiivsed välja pakkuma lahendusi, kuidas korraldada elu riigis nii, et see enamusele meist veelgi parem oleks.

Austatud kuulajad,

kõik me teame, et riigi kolmeks põhitunnuseks on avalik võim, territoorium ja kodanikkond.

Eesti riigi ülesehitamisel on tähtsaim päev 24. veebruar 1918, sest sel päeval kuulutasime me iseseisvat avalikku võimu. Ja mis tähtsam veel. Iseseisev Eesti valis algusest peale avaliku võimu vormiks demokraatliku vabariigi tee.

Riikluse teise tunnuseni - territooriumini jõudsime me läbi Vabadussõja ja siin on tähtsaim teetähis Tartu Rahu.

2. veebruaril 1920. Tartus antud allkirjad määrasid muule maailmalegi selgelt mõistetaval ja tunnustust väärival viisil meie territooriumi ning iseolemise.

Need kaks ajamärki on Eestile olulised ja sümboolsed veel sellegi tõttu, et kui 24. veebruarit 1918 saab käsitleda päevana, mil Eesti riik sai endale sünnitunnistuse, siis on Tartu rahu meile riigi südametunnistuseks.

Ometi on ju nii, et mistahes maa, riigi olemasolu, tema elu ja arengu määravad inimesed, kes selle riigi loovad, inimesed, kes seda riiki endile tarvilikuks peavad, inimesed, kes tegelikult on riikluse tähtsaim osa.

Tulles tagasi eelpoolmainitud kodanikupäeva juurde, siis just see on päev, millal 80 aastat tagasi, me ise määrasime Eesti riigi pidajate, selle riigi omanike ringi.

Miks ma sellest nii pikalt kõnelesin.

Aga sellepärast, et sellel päeval sai vastuse küsimus - kellele kuulub Eesti riik, kes on siin peremehed.

Kõik täna siin saalis oleme osa Eesti kodanikkonnast, oleme selle riigi peremehed. Kuid kui tihti mõtleme sellele, mis tähendab olla kodanik, oma riigi peremees. Kuivõrd tunneme seda vastutust, mis tuleneb Meile kasvõi Meie endi poolt vastuvõetud põhiseadusega kokkulepitud õigustest ja kohustustest.

Vaba kodanik on teadlik oma õigustest ja kohustustest. Vaba kodanik võib mõelda. Ja mitte ainult mõelda, vaid ka käituda oma tõekspidamiste järgi.

Mida rohkem me seda vabadust, võimalust väärtustame, - mida enam me suudame käituda vaba kodanikuna - seda paremaks ja elamisväärsemaks võime muuta Eesti riigi.

Iseseisva demokraatliku riigi kodaniku üheks põhiõiguseks on võimalus otsustada oma tuleviku üle. Riigi tasandil tehakse see otsus Riigikogu valimistel. Mul on hea meel, et avaliku arvamuse uuringute järgi võib prognoosida järgmistest Riigikogu valimiste suurt osavõtuprotsenti. See aga tähendab, et Eesti kodanikud kavatsevad kasutada üht oma vabadustest. Vabadust valida vastutus.

Mul on heameel lõpetada tõdemusega, et mida rohkem on meie seas vastutada tahtvaid kodanikke, seda paremini suudame kaitsta iseendid, seda paremini saab olema kaitstud meie endi poolt loodud riik - vabade kodanike riik.

Ja kas ei või me just sellist riiki näha Isamaana, samuti nagu nägi Eesti tulevikku Juhan Liiv, kui ta oma mõtetes Isamaale kirjutas:

Ja nõnda on lugu ka Eestis

ja nõnda on elu kiik:

ükskord - kui terve mõte -,

ükskord on Eesti riik!

Kas aastatuhanded mingu,-

siis vast see haiget ei tee,

et suurte rahvaste kõrval

on vaba ka väikene.

Head Eesti kodanikuks olemist.

Tänan tähelepanu eest.

Õiguskomisjon teeb ettepaneku menetlusest välja arvata valitsuse algatatud seaduseelnõud

Täna, 26. novembril otsustas Riigikogu õiguskomisjon ühehäälselt teha Riigikogule järgmisel täiskogu istungil, 07. detsembril 1998. a. ettepaneku arvata menetlusest välja kõik Vabariigi Valitsuse algatatud seaduseelnõud, mille juhtivkomisjoniks on määratud õiguskomisjon. Otsuse tingis valitsuskoalitsiooni kuuluvate komisjoniliikmete järjekordne mitteilmumine õiguskomisjoni istungile, takistades sellega päevakorras olevate eelnõude objektiivset ja tasakaalustatud arutelu. Passiivne suhtumine komisjoni töösse viib selleni, et valitsuskoalitsioon saab avaldada oma arvamust eelnõude kohta alles täiskogu istungitel, põhjustades seega asjatuid vaidlusi ja eelnõude lugemiste katkestusi, takistades seega nende vastu võtmist seadusena.

Õiguskomisjoni menetluses olevate Vabariigi Valitsuse poolt algatatud eelnõude nimekiri on järgmine:

254 SE Vabariigi Valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse eelnõu (juhtivkomisjon õiguskomisjon). Teine lugemine katkestati 28.01.1998. *ME 12.02.1998 kell 12.00.

632 SE Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse üldosa seaduse eelnõu (juhtivkomisjon õiguskomisjon). Esimene lugemine lõpetati 1.07.1997. *ME 18.09.1997 kell 12.00. Teise lugemise tähtaega pikendati 22.04.1998 kuni 8. istungjärgu 3. töönädalani.

694 SE Vabariigi Valitsuse algatatud asjaõigusseaduse, asjaõigusseaduse rakendamise seaduse, kinnistusraamatuseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (juhtivkomisjon õiguskomisjon). Teine lugemine katkestati 11.03.1998. *ME 19.03.1998 kell 12.00.

758 SE Vabariigi Valitsuse algatatud relvaseaduse eelnõu (juhtivkomisjon õiguskomisjon). Esimene lugemine lõpetati 25.03.1998. *ME 9.04.1998 kell 12.00. Teise lugemise tähtaega pikendati 17.06.1998 kuni 8. istungjärgu 4. töönädalani

830 SE Vabariigi Valitsuse algatatud turvateenistuse seaduse eelnõu (juhtivkomisjon õiguskomisjon) Esimene lugemine lõpetati 6.05.1998. *ME 14.05.1998 kell 12.00.

849 SE Vabariigi Valitsuse algatatud advokatuuri seaduse eelnõu (juhtivkomisjon õiguskomisjon). Esimene lugemine lõpetati 21.05.1998. *ME 4.06.1998 kell12.00. Teise lugemise tähtaega pikendati 17.06.1998 kuni 8. istungjärgu 4. töönädalani.

889 SE Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse eelnõu (juhtivkomisjon õiguskomisjon). Esimene lugemine lõpetati 23.09.1998. *ME 14.10.1998 kell 12.00.

924 SE Vabariigi Valitsuse algatatud õigusteenuse seaduse eelnõu (juhtivkomisjon õiguskomisjon). Esimene lugemine lõpetati 28.10.1998. *ME 12.11.1998 kell 12.00.

991 SE Vabariigi Valitsuse algatatud kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise seaduse eelnõu (juhtivkomisjon õiguskomisjon). Teine lugemine katkestati 11.11.1998.*ME 19.11.1998 kell 12.00.

992 SE Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse koodeksi täiendamise seaduse eelnõu (juhtivkomisjon õiguskomisjon). Teine lugemine katkestati 11.11.1998. *ME 19.11.1998 kell 12.00

1028 SE Vabariigi Valitsuse algatatud karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (juhtivkomisjon õiguskomisjon). Esimene lugemine lõpetati 18.11.1998. *ME 26.11.1998. kell 12.00.

1047 SE Vabariigi Valitsuse algatatud halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu (juhtivkomisjon õiguskomisjon).

26. november 1998 Riigikogu pressitalitus

Väliskomisjoni kaasettekanne välispoliitika arutelul Riigikogus 26. november 1998.a.

Lugupeetud härra juhataja

Austatud kolleegid

Eelmisel välispoliitika arutelul käesoleva aasta 11. juunil keskendusime välismajanduspoliitikale. Seekord tahaksin peatuda nendel küsimustel, mis on lahendamise järgus, samuti probleemidel, mis meie ees seisavad.

Välispoliitika on valdkond, kus me ei saa lähtuda ainult oma soovist, vaid peame arvestama pidevalt muutuvate oludega meid ümbritsevas maailmas.

Tänast maailma iseloomustab regiooniti suurem või väiksem majanduslik langus ning see ei jäta oma mõju avaldamata ka Eestis.

Oma välispoliitika elluviimisel peame arvestama asjaoluga, et Euroopa riikide poliitiline maastik on muutunud oluliselt vasakpoolsemaks. Olgu siinkohal näiteks valimistulemused Rootsis ja Saksamaal. Käesoleval hetkel on Euroopa Liidu 15-st liikmesriigist sotsialistid või sotsiaaldemokraadid võimul või osalevad valitsuses kolmeteistkümnel maal. Juunis T_ehhis toimunud erakorralistel valimistel saavutasid samuti võidu sotsiaaldemokraadid. See kõik lubab prognoosida sotsiaalse dimensiooni osatähtsuse kasvu rahvusvahelisel tasandil.

Lugupeetud kolleegid!

Eestil on praegu diplomaatiline esindus 33 riigis, kuid kõik vajadused pole veel kaugeltki rahuldatud. Sõna "Eesti" ei ole välispoliitikas veel piisav kaubamärk. Tuleb jätkata jõupingutusi, et meie tuntus oleks laiem, et see võimaldaks hõlpsamini ellu viia meie julgeolekupoliitikat, tagaks Eestis turvalisust ja aitaks leida uusi turge, et seeläbi luua täiendavaid töökohti, tuua Eestisse rohkem uusi investeeringuid.

Veebruaris toimunud välispoliitika arutelul rõhutasime vajadust aktiviseerida koostööd teiste EL kandidaatriikidega, kes sarnaselt meiega on praegu läbirääkimisi alustanud. Täna võime tõdeda, et parlamendiliikmete kohtumised kolleegidega on sagenenud. Riigikogu esimees tegi ametliku visiidi Sloveeniasse, konverentsil "Eesti ja Euroopa Liit" osalesid mitmete riikide parlamendiliikmed. 12. ja 13. novembril käis Prahas meie väliskomisjoni delegatsioon. Oktoobris oli väliskomisjoni esimees visiidil Poolas.

Eesti on alustanud sisulisi liitumisläbirääkimisi Euroopa Liiduga, kus ühise välis- ja julgeolekupoliitika osas on sõelumise voor läbitud: ühine välis- ja julgeolekupoliitika on esimese 7 teema hulgas ka sisulistel läbirääkimistel. Meil ei ole läbirääkimistel sellel teemal eriarvamusi, sest jagame samu maailmavaatelisi põhimõtteid. Teame, et Euroopa Liit teostab oma välispoliitikat peamiselt ühisaktsioonide, ühispositsioonide ja avalduste kaudu. Muidugi on Eestil ka oma erihuvid ja eelistused. Euroopa Liidu täisliikmena on meil võimalus ühtse välis- ja julgeolekupoliitika kujundamises osaleda ja sellega kooskõlas oma eelistusi ellu viia.

Euroopa Komisjoni käesoleva aasta vahearuandes rõhutatakse korduvalt poliitilise kriteeriumina mitte-eestlaste integratsiooni kiirendamise vajadust.

Sisepoliitiliselt tekitab jätkuvalt lahkarvamusi meie kodakondsusseaduse muutmise seadus, mis annaks Eestis elavate mittekodanike siin sündinud lastele võimaluse saada Eesti kodakondsus. Seaduse vastuvõtmisele innustavad meid nii OSCE, USA kui ka Euroopa Liit.

Referendum Lätis, kus 53% osalenutest hääletas kodakondsusseaduse liberaliseerimise poolt ja 45% vastu, leidis positiivseid vastukajasid kogu maailmas.

Eesti ühines ÜRO lapse õiguste konventsiooniga juba 7 aastat tagasi, mistõttu meie kodakondsusseaduse muudatus pole üksnes poliitiline, vaid ka juriidiline kohustus rahvusvahelise õiguse mõttes.

Austatud juhataja

Lugupeetud Riigikogu liikmed

Korduvalt on välispoliitika aruteludel Riigikogus olnud juttu vajadusest saavutada viisavabadus Schengeni lepinguosaliste riikidega. Selle eesmärgi saavutamisel esinevad raskused annavad põhjust ka täna nimetatud teemat puudutada. Oleks ebaõiglane panna aeglane edasiminek Eesti diplomaatia kogenematuse või kaadri vähesuse arvele. Kuigi iga lepinguosaline võiks oma positiivse otsuse meie suhtes eraldi teha, ei julge keegi pretsedenti luua. Kui saavutaksime läbimurde ühega, võivad teised riigid sellele üsna kiirelt järgneda.

Novembri alguses toimunud Riigikogu ja Europarlamendi Parlamentaarse Ühiskomitee resolutsioonis kutsuti taas Schengeni lepinguosalisi riike üles sõlmima Eestiga viisavabadusleping. Peame vajalikuks saavutada kokkulepe konkreetsete tähtaegade ja tingimuste üle. Kui viisavabaduse saavutamiseks tuleb muuta seadusi, tuleks valitsusel vastavad muudatusettepanekud kiiresti esitada.

Küllap tuli enamikule Riigikogu liikmetest üllatusena Läti ja Kõrgõzstani edukas läbirääkimiste lõpetamine, pürgimaks WTO liikmeks. Tuleb tunnistada, et meie senised pingutused pole siin konkreetset resultaati andnud. Kindlasti tuleb läbirääkimistel kaitsta oma huve, kuid lähtuda tuleb ka reaalsetest nõuetest ja võimalustest. Kui läbirääkijatele ja nende kaudu valitsusele on selge, et edasiminekuks peame eelnevalt tegema kodutööd, milleks on näiteks seaduste vastavusse viimine, tuleb seda julgesti ka teha.

Liitumine WTO-ga on Eestile hädavajalik, et tagada meie ettevõtjatele võrdväärsed tingimused kauplemisel teiste WTO liikmetega. Samuti on see Euroopa Liiduga liitumise vältimatu eeltingimus.

Lugupeetud välisminister rõhutas oma ettekandes NATO - suunalise tegevuse olulisust.

Taotleme, et Washingtoni tippkohtumine toob tunnustust meie edusammudele ja kindlust, et kolmandatel riikidel ei ole õigust otsustada alliansi laienemise üle. Usume, et Washingtoni otsustega muutub liitumisprotsess iga kandidaadi jaoks selgemaks ja praktilisemaks. Väliskomisjon on seisukohal, et koostöö USA Balti Harta pinnalt aitab kaasa Balti riikide kui NATO liikmekandidaatide staatuse täpsemale fikseerimisele.

NATO laienemise teine ring peaks haarama ka Balti riike.

Sõltumata järgmise laienemise ajast, on oluline säilitada NATO laienemisel põhja- ja lõunatiiva tasakaal.

Juunis Eestis visiidil käinud NATO peasekretär Javier Solana rõhutas kohtumisel Riigikogu liikmetega, et soovib näha meie püüdluste väljendumist ka tegudes.

Meie kodutöö juhtimise ja relvastuse vastavusse viimisel NATO nõuetega vajab senisest konstruktiivsemat lähenemist. Oleme valmis andma omapoolse panuse, me ei soovi olla ainult saaja osas. Teame, et NATO liikmesriigid peavad optimaalseks kaitsekulutuste osakaaluks umbes 2% SKP-st, kuid 1999. aasta eelarve eelnõus selleni ei jõuta. Väliskomisjon toetab jõulisemat lähenemist.

Lugupeetud kolleegid!

Väliskomisjoni liikmed saavad väga hästi aru, et riigikaitse ja rahvusvaheline suhtlemine pole riigi ainukesed funktsioonid. Riik on aga riik üksnes siis, kui teised riigid teda riigina tunnustavad. Korduvalt oleme mitmel tasandil kinnitanud, et järk-järgult suurendame oma kaitsekulutusi. Ilma konkreetsete tegudeta tundub varsti kummaline rääkida NATO-st kui prioriteedist number üks. Järgmise aasta eelarve menetlemine on läinud nii õnnetult, et tundub kohatu meenutada - Eestil pole kahes NATO riigis - Kanadas ega Türgis - oma saatkonda, samuti on meil mitmes Euroopa riigis ühemeheesindusi, mis ei suuda teha isegi hädavajalikku tööd.

Meil ja kõigil kaaskodanikel tuleb mõista, et kui majanduslikku edukust ja heaolu loob eelkõige eraettevõtlus, siis välispoliitikat ja riigikaitset peab korraldama riik. 

Hiljuti arutas väliskomisjon ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) esindajaga Eestis igaaastaselt avaldatavat Inimarengu aruannet. Meile teeb muret asjaolu, et Eesti on selle indeksi kohaselt maailmas 77. kohal. Mitu aastat oleme avalikkuse ees õigustanud ennast lohutusega, et kõikides riikides pole statistika adekvaatne, et aruande aluseks olevad arvud on kolm aastat vanad ja kohe kohe paraneb Eesti positsioon hüppeliselt. Aga selliste aruannete koostamiseks kulutatakse aastas miljoneid dollareid ja me ei tohi leppida teadmisega, et aruanne ei oma õiguslikku tähtsust. Kas julgustab selline positsioon ärimehi Põhja- ja Lõuna-Ameerikast või Aasiast investeerima Eesti majandusse? Otsus võimalikest huvisfääridest langetatakse paraku enne, kui meile antakse võimalus selgitada. Väliskomisjon on üksmeelel, et Eesti peaks aktiivsemalt teadvustama probleemi ja aitama kaasa andmete võrreldavuse tagamisele. Samas tuleb teha tööd selleks, et siseriiklikult parandada aruandes kajastatud näitajaid.

Eestil on ÜRO- le esitamata mitmed aruanded erinevate konventsioonide ellurakendamise kohta, sealhulgas võiks nimetada lapse õiguse konventsiooni, mille esmaaruande esitamise tähtaeg oli 1993. aasta novembris. Piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastase konventsiooni kohta esmaaruande esitamise tähtaeg oli 1992. aasta novembris ja teatavasti tuleb iga nelja aasta järel esitada lisaaruanded, seega on möödunud ka 1996. aastal lisaaruande esitamise tähtaeg. Need on puudujäägid, mida vahel peame formaalseteks, kuid kahjuks annab see ka võimaluse meid süüdistada võetud kohustuste mittetäitmises. Teatavasti on Eesti keeldunud ÜRO-s kuuluma nn. Ida-Euroopa riikide gruppi ja kuna Lääne-Euroopa pole meid aktsepteerinud, oleme koos Iisraeliga jäänud kõrvale igasugustest isikuvalimistest. Lääne-Euroopa gruppi saamiseks peame aga käituma läänelike reeglite kohaselt.

Austatud kolleegid!

Eestis on väljatöötamisel meie arengukoostöö strateegia, mille alusel peaksime toetama riike ja regioone, kes vajavad abi rahu ja inimõiguste tagamisel ning järjepideva majandusliku ja sotsiaalse arengu saavutamisel.

Peame mõistma, et oleme saavutanud taseme, kus me enam ei tohiks olla ainult saaja rollis. Oleme Eestis saanud häid kogemusi reformide edukal läbiviimisel mitmes valdkonnas, olgu see siis pangandus või erastamine. Maailma riikide pere täisõigusliku liikmena peame aktiivselt teadvustama, et oleme oma kogemusi ja teadmisi valmis teistega jagama.

Tuleb selgelt tajuda, et arengukoostööle kulutatud summad teenivad kahest eesmärki. Ühelt poolt aitame oma sõpru, teiselt poolt on see võimalus tutvustada Eestit.

1998. aasta eelarves oli humanitaar- ja arenguabi summadena valitsuse reservfondis ette nähtud 7,0 miljonit krooni, mis võimaldasid meil toetada näiteks T_ehhit ja Poolat üleujutuste tagajärgede likvideerimisel, Ukrainat Tsernobõli laste laagri korraldamisel ja viia ellu mitmeid teisi projekte. 1999. aasta eelarvesse on esialgselt planeeritud arengu- ja humanitaarabi käesoleva aastaga samas mahus. Väliskomisjon peab otstarbekaks arengu- ja humanitaarabi summade suurendamist tulevikus. Võrdlusena olgu siinkohal märgitud, et arenenud riikides moodustab arengu- ja humanitaarabi 0,7% eelarvest.

Täna algab Tallinnas järjekordne Balti Assamblee istungjärk, kus praegu oleme eesistujamaa rollis. Riigikogu delegatsioon on oma eesistumise ajal nii selle komiteede intensiivses töös kui ka välissuhtluses näidanud järjekindlat valmisolekut seostada Eesti huvid Balti riikide ühishuvidega. Samuti oleme avaldanud selget toetust Lätile Läti - Vene kriisi ajal.

Eesti initsiatiivil on alustatud Balti Assamblee aegunud põhidokumentide ja ebakorrektse finantssüsteemi kaasajastamist, mis mõlemad on leidnud nii Läti kui ka Leedu toetust.

Eesti toetab jätkuvalt Läti ja Leedu püüdlusi ühinemisel Euroopa Liidu ja NATO-ga.

Veebruaris toimunud arutelul märkisime, et meie suhetes Venemaaga on prioriteetne majandussuhete arendamine. Kuigi aasta pole lõppenud ja kokkuvõtteid on veel vara teha, tuleb tõdeda, et Venemaad haaranud majanduskriis pole jätnud meile oma mõju avaldamata. Arvamus, nagu oleks meie seotus Vene turuga suhteliselt vähene, ei pea tegelikkuses paika. Äriringkondade hinnanguil jõuab läbi Põhjamaade ja teiste Balti riikide ning statistikas mittekajastuva tegevuse tulemusena Venemaa turule rohkem Eesti ettevõtete toodangust, kui seda kajastab ametlik statistika.

Peaaegu ainsa alternatiivina idaturule oleme vaadanud läände, eeskätt Euroopa Liidu turgudele. Põhjendamatult vähe oleme tähelepanu pööranud nii Kesk- ja Ida-Euroopa kui ka teiste SRÜ maade turgudele. Tuleb tõsisemalt mõelda ka Aasiale ja Ladina-Ameerikale. Kas on alati mõtet minna lihtsama vastupanu teed, vihjates kaugetele vahemaadele.

Austatud härra juhataja

Lugupeetud kolleegid

Tänane välispoliitika arutelu on selle Riigikogu koosseisu viimane. Vaadates möödunud aastatel tehtud tööle, võime tõdeda, et Eesti on püsinud valitud kursil. Oleme suutnud suurendada oma maa tuntust ja tunnustust rahvusvahelisel areenil, mis on meile kui väikeriigile ülimalt oluline. Parlamentaarne välissuhtlus on saanud arvukalt kriitikanooli ajakirjandusest ja avalikkuselt sagedaste välislähetuste pärast. Kuid välispoliitika ju aktiivset suhtlemist eeldabki. Küllap on algava valimiskampaania käigus vaja valijatele palju põhjalikumalt selgitada nii Eesti välispoliitilise edukuse tagamaid kui ka välissõitude vajalikkust.

Lõpetuseks tahaksin tänada kõiki Riigikogu parlamentaarsete delegatsioonide juhte ja liikmeid ning soovida uusi initsiatiive tulevikuks.

Eesti Päevaleht eksitas lugejaid

25. novembri Eesti Päevaleht avaldas Kai Kalamehe artikli "Saadikutel säilis kõrvalteenistus", mis kannab eksitavat alapealkirja "Riigikogulased saavad prii taksosõidu". Samuti ei ole korrektne tekstis sisalduv lause, kus väidetakse, et Riigikogu uue koosseisu liikmed saavad õiguse ka tasuta taksosõidule.

24. novembril Riigikogus vastuvõetud Riigikogu töökorra seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduses on öeldud, et Riigikogu liikmetele hüvitatakse sõidukite kasutamise kulud Eesti territooriumil Riigikogu juhatuse poolt kehtestatud ulatuses ja korras. Kuna nimetatud seadus jõustub Riigikogu IX koosseisu volituste alguspäeval, on praegu veel vara ennustada, missuguse korra Riigikogu juhatus kehtestab.

25. november 1998 Riigikogu pressitalitus

Toomas Savi kohtus Sloveenia presidendi Milan Kucaniga

Täna pärastlõunal kohtus Riigikogu esimees Toomas Savi Toompeal Eestis riigivisiidil viibiva Sloveenia presidendi Milan Kucaniga. Kohtumisel käsitleti peamiselt Euroopa Liiduga liitumist puudutavaid küsimusi, muuhulgas ka Euroopa Komisjoni viimast raportit kandidaatriikide kohta. Sloveenia president tundis huvi seadusandluse harmoniseerimise protsessi ning antud valdkonnas poliitiliste erakondade vahel konsensuse saavutamise meetmete vastu Eestis. Toomas Savi andis külalisele ülevaate Riigikogu ja Euroopa asjade komisjoni tegevusest, märkides, et Eestis ei ole seaduste harmoniseerimisega probleeme olnud. Riigikogu esimees rõhutas, et Euroopa Liidu kandidaatriikidena on vajalik mõlema riigi parlamendi komisjonide, eriti Euroopa asjade komisjonide koostöö. Kohtumisel konstateeriti, et Euroopa integratsioon ei tohi jääda ühepoolseks.

24. november 1998 Riigikogu pressitalitus

Olev Raju astus Pensionäride ja Perede Erakonna fraktsiooni koosseisu

Riigikogu juhatus registreeris Riigikogu liikme Olev Raju ülemineku Koonderakonna fraktsioonist Pensionäride ja Perede Erakonna fraktsiooni koosseisu alates 19. novembrist.

19. november 1998 Riigikogu pressitalitus

Euroopa asjade komisjon tutvus Euroopa Komisjoni vaheraportiga

Täna toimunud Euroopa asjade komisjoni istungil tutvustasid Eurointegratsioonibüroo juhataja Henrik Hololei ja Välisministeeriumi asekantsler Alar Streimann Euroopa Komisjoni vaheraportit liituda soovivate riikide kohta. Raportis sisalduv üldine hinnang Eesti edusammude kohta on hea. Problemaatiliseks peetakse kodakondsuseta laste, maa erastamise, järelvalvestruktuuride tugevdamise ja kohtunike koolituse ning audiovisuaalpoliitikaga seonduvat.

Komisjoni istungist võttis osa ka Tervisekaitseinspektsiooni peadirektori asetäitja Heino Lutsoja, kes andis ülevaate sõelumisprotseduuri tervisekaitset puudutavast peatükist.

16. november 1998 Riigikogu pressitalitus

Riigikogus toimus Lastekaitse Liidu noortefoorum

Riigikogu istungisaalis toimus täna, 13. novembril 1998. aastal Eesti Lastekaitse Liidu traditsiooniline üritus "101 last Toompeale".

Eesti Lastekaitse Liidu noortefoorumist osavõtjatega kohtus Riigikogu esimees Toomas Savi.

Seejärel valisid koolinoored istungi juhataja ning asejuhatajad, kinnitasid päevakorra, esinesid ettekannetega.

Noortefoorumi ühe päevakorrapunktina valiti ka kõige lapsesõbralikum poliitik või avaliku elu tegelane.

Esimeses voorus noorte endi poolt üles seatud kandidaatide hulgast pääsesid teise vooru Eesti Lastekaitse Liidu president Ene Tomberg ja Eesti Televisiooni Lasteekraani peatoimetaja Eve Viilup.

1998.aasta lastesõbralikumaks avaliku elu tegelaseks valiti Eve Viilup.

Noortefoorumist osavõtjad kohtusid ka peaminister Mart Siimanniga.

13. november 1998 Riigikogu pressitalitus

Euroopa asjade komisjon kohtus sotsiaal- ja tööturupoliitika töögrupi liikmetega

Riigikogu Euroopa asjade komisjoni tänsel istungil toimus kohtumine sõelumisprotseduuri sotsiaal- ja tööturupoliitika töögrupi esindajate Ahti Kallikormi, Milvi Jänese ja Malle Kindeliga. Töögrupi esindajate sõnul Eesti nimetatud valdkonnas üleminekuperioodi ei taotle. Täpsemat reguleerimist vajavad meeste ja naiste võrdseid õigusi puudutavad küsimused; praegu on see reguleeritud vaid põhiseadusega.

Käsitleti ka Euroopa Liiduga liitumise ning Euroopa Nõukogu sotsiaalharta ratifitseerimise vahelisi seoseid.

Töögrupi liikmed selgitasid komisjonile tööpuuduse statistika näitajate erinevust. Nende sõnul tuleneb see erinevate metoodikate kasutamisest: ühed näitajad on saadud ILO ( Rahvusvaheline Tööorganisatsioon) metoodikat ja teised riigi statistika asutuste metoodikat kasutades.

Räägiti ka institutsioonidest, mis aitavad nimetatud valdkonnas tagada administratiivset suutlikust s.o. Töötervishoiu Keskusest, mis praegu kuulub juriidiliselt Eksperimentaalse Kliinilise Meditsiini Instituudi alla ning Kemikaalide Teabekeskusest, mis on vaja luua informatsiooni vahendamiseks EL ja Eesti vahel.

Sotsiaalministeeriumis on välja töötatud Eesti töökeskkonnapoliitika, mille valitsus kinnitas 30. juunil 1998.

Sotsiaalministeeriumi esindajad andsid EAK liikmetele üle PHARE projekti abil valminud bukleti " Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika", milles on lühidalt kirjeldatud EL sotsiaalsfääri puudutavate direktiivide ja muude õigusaktide ülevõtmise hetkeseisu.

Töögrupi esindajate arvates on sotsiaalsfääris probleemiks ettevõtete vähene aktiivsus töötajaid puudutavate andmete edastamisel. See omakorda põhjustab probleeme adekvaatse statistika koostamisel ning vajalike plaanide kavandamisel. Eriti probleemne on olukord väikeettevõtete (alla 20. inimese) osas. Ei ole ka teada vabade töökohtade arv Eestis. Olukord peaks paranema aasta lõpuks.

Komisjoni istungi päevakorras oli ka kokkuvõtete tegemine Parlamentaarse Komitee istungist ning Eesti-Euroopa Liidu rahvusvahelisest konverentsist.

Kohtumiste oluliseks sõnumiks võib pidada Euroopa Parlamendi liikmete poolt kinnitatud Euroopa Liidu-Eesti Parlamentaarse Komitee istungi deklaratsioonis sisaldavat väidet, mille kohaselt jääb kodakondsusseaduse muutmine kodakondsuseta laste küsimuses nimetatud valdkonnas viimaseks Euroopa Liidu poolseks soovituseks, samuti OSCE viimaseks soovituseks.

9. november 1998 Riigikogu pressitalitus

Toomas Savi kohtus Rootsi parlamendi spiikeriga

Riigikogu esimees Toomas Savi kohtus täna pärastlõunal Rootsi parlamendi spiikeri Birgitta Dahliga, kes oli üks põhiettekandja täna alanud 5. rahvusvahelisel konverentsil "Eesti ja Euroopa Liit: Eesti teel muutuvasse Euroopasse".

B. Dahl tõdes kohtumisel, et Riigikogu initsiatiivil toimuv jätkukonverents on kiiduväärt algatus ning ta toetab selle jätkumist ka järgmisel aastal.

Vestluses keskenduti peamiselt 1999. aasta aprillis Eestis toimuva nn 5+3 (Põhja- ja Baltimaade) parlamentide spiikerite kohtumise korraldamisega seotud küsimustele.

Spiikerid vahetasid ka parlamendiinformatsiooni. Birgitta Dahl andis ülevaate erakondlikust esindatusest Riksdagis pärast septembris toimunud valimisi. Toomas Savi selgitas uue Riigikogu valimise seaduse eelnõu menetlemise probleeme.

Samuti räägiti kodakondsuseta laste olukorrast Eestis ning kondakondsusseadusesse kavandatavatest muudatustest.

Birgitta Dahl lahkub Eestist täna õhtul.

5. november 1998 Riigikogu pressitalitus

T. Savi ettekanne konverentsil "Eesti ja Euroopa Liit"

Riigikogu esimehe Toomas Savi ettekanne 5. rahvusvahelisel konverentsil "Eesti ja Euroopa Liit" Tallinnas, 5. novembril 1998.

RAHVUSPARLAMENTIDE ROLL EUROINTEGRATSIOONI PROTSESSIS

Austatud konverentsi juhataja, ekstsellentsid, head kolleegid, daamid ja härrad!

Juba viiendat korda koguneme me Tallinna rahvusvahelisele konverentsile "Eesti ja Euroopa Liit". Ja juba kolmandat korda toimub meie konverents Eesti Vabariigi parlamendi, Riigikogu egiidi all. Riigikogu esimehena kasutan võimalust ühineda hea kolleegi Tunne Kelami tänusõnadega heade koostööpartnerite - Rootsi Kuningriigi ja Friedrich Naumanni Fondi - aadressil. Aitäh ka kõigile teile, kes te oma tihedast kalendrist hoolimata olete leidnud aega ja võimalust meie konverentsil osaleda.

Miks on tähtis ja sümboolne, et selline konverents toimub just nimelt parlamendi korraldusel? Võib ju tunduda, et välispoliitika, aga eriti konkreetsed läbirääkimised Euroopa Liiduga on rohkem riigi valitsuse pärusmaa?

Selline arutlus oleks ehk olnud omal kohal veel mõni aeg tagasi. Täna enam mitte. Ja küsimus ei ole ainult selles, et lõpliku otsuse Eesti astumise kohta Euroopa Liitu teeb - tõenäoliselt rahvahääletuse järel - ikkagi Eesti Vabariigi Riigikogu. Küsimus on palju laiem. Lubatagu mul tsiteerida üht meie tänast peaettekandjat, Rootsi Riksdagi spiikerit Birgitta Dahli, kes käesoleva aasta juunis Stokholmis peetud Euroopa riikide parlamendiesimeeste ja parlamentaarsete assambleede presidentide konverentsil ütles järgmised sõnad (tsiteerin): "Paljud küsimused, mis traditsiooniliselt on olnud siseriiklikud, otsustatakse Euroopa Liidu kontekstis rahvusvaheliste läbirääkimiste tulemusena" (tsitaadi lõpp).

Austatud daamid ja härrad!

Vaadeldes parlamendi rolli eurointegratsioonis, peame alati silmas pidama demokraatliku riigi rahvaesinduse põhiülesandeid, milleks on:

esiteks selle riigi kodanike tahte ärakuulamine, esindamine ja elluviimine;

teiseks seadusandlik tegevus ja

kolmandaks kontroll tema enda poolt ametisse usaldatud valitsuse üle.

Järgnevalt püüan analüüsida Eesti Riigikogu tegevust nende põhiülesannete täitmisel eurointegratsiooni kontekstis.

Praegu, kus läbirääkimistel Euroopa Liidu ja Eesti vahel otsustatakse küsimusi, mis otseselt puudutavad Eesti kodanikke, nende heaolu, vabadusi ja turvalisust, peab rahvas saama nende otsuste tegemisel kaasa rääkida. Ja see kaasarääkimine saab toimuda vaid rahvaesindajate, see tähendab parlamendi kaudu. Ma vist ei eksi, kui ütlen, et see seab Eesti parlamendiliikmetele suuremaid kohustusi kui kunagi varem. Parlamendiliikmetena esindame me rahvast, kes meid on valinud. Rahval on õigus teada kõike, millega parlament ja selle kontrollile alluv valitsus tegeleb. Sellise informeerituse eest ei ole ükski hind liiga kõrge.

Kuidas siis Eesti Riigikogu täidab oma ülesannet olla sillaks kodanike ja poliitiliste otsuste vahel? Kuidas Riigikogu jälgib ja mõjutab Eesti läbirääkimisi Euroopa Liiduga?

Tähtsaim institutsioon selles töös on 1997. aasta jaanuaris loodud ja minu meelest väga hästi tööle hakanud Riigikogu Euroopa asjade komisjon, mille esimeheks on meie tänase konverentsi lugupeetud juhataja härra Tunne Kelam. Me peame väga tähtsaks, et komisjoni kuuluvad kõigi Riigikogu poliitiliste jõudude esindajad, samas on seal esindatud kõik Riigikogu alatised komisjonid. Seega on tegemist nagu miniparlamendiga parlamendi enda sees.

Dialoogi pidamisel rahvaga on Euroopa asjade komisjonil täita eriti vastutusrikas roll. Ainult enese euroasjadega kursis hoidmisest ja koostööst valitsusega ei piisa selleks, et täita Riigikogu ja selle liikmete eespool mainitud ülesannet olla sillaks kodanike ja poliitiliste otsuste vahel. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja sootuks enamat. Ja just sellepärast on mul ülimalt hea meel, et Riigikogu Euroopa asjade komisjon on hakanud üha enam oma istungitele kutsuma ka ühest või teisest valdkonnast konkreetselt huvitatute esindajaid - tootjate liite, erinevaid majandus- ja ühiskondlikke organisatsioone.

Rahvale eurointegratsiooni selgitamiseks on Euroopa asjade komisjon teinud head koostööd Eesti Linnade Liiduga. Komisjoni liikmed kasutavad iga võimalust kohtumisteks, ettekanneteks, infopäevadeks, eriti väljaspool meie pealinna Tallinna. Ainult võimalikult lai informeerimine, piisava teabe edastamine saab olla selleks garantiiks, et kui ühel heal päeval hakkavad Eesti kodanikud rahvahääletusel või valimistel tegema otsust, kas ühineda Euroopa Liiduga või mitte, siis teevad nad seda teadlikutena selle ülitähtsa otsuse kõigist aspektidest. Meie kodanikel on õigus sellist informeeritust nõuda, kuna Euroopa Liitu astumine - või siis ka mitteastumine - on samm, mis ei jäta mõjutamata ühtki eestlast. Seepärast pean ma ülimalt vajalikuks, et lisaks praeguseks loodud maakondlikele euroinfopunktidele jõuaks sellealane teave ka iga valla ja linna raamatukokku. See peaks olema selge igale demokraatlikult mõtlevale Eesti poliitikule ja riigiametnikule.

Ma loodan, et hiljuti avatud Riigikogu uues infosüsteemis, mis on saanud avalikkuselt igati kiitvaid hinnanguid, saab meie Interneti koduleheküljel peagi lugeda informatsiooni Euroopa Liidu kohta. See on üks tänapäevane võimalus teostada ja suurendada osalusdemokraatiat.

Ja kas ei ole ka meie tänane konverents, millest Eesti televisioon teeb otseülekande ja kus inimesed nii erinevatest riikidest ja erinevatelt elualadelt arutlevad just nendesamade euroküsimuste üle - üheks näiteks selle kohta, kuidas Eesti parlament üritab pidada dialoogi Eesti kodanikega,?

Esmapilgul võib tunduda kurioosne, kuid minu meelest on ka Eestis ilmnev, esialgu küll veel arglik, euroskeptitsism tõestuseks, et eesti rahval on üha enam infot Euroopa asjade kohta. Kui ikka midagi ei tea, pole ka alust otsustada või seisukoha kujundada. Tõeline arutelu ühiskonnas - nii poolt kui vastu - saab ikkagi tekkida ainult piisava informatsiooni olemasolu korral.

Edasi seadusandlusest.

Euroopa Liidu seaduste harmoneerimisel kasutab Eesti Riigikogu tavalist protseduuri. See tähendab, et eelnõude menetlemisel on juhtivateks Riigikogu alatised komisjonid. Meie Euroopa asjade komisjon ei ole otseselt seadusandlusega tegelev, tavaline parlamendikomisjon. Kuid ta on juba juhtinud - ja tõenäoliselt hakkab üha rohkem juhtima - ühe või teise alatise komisjoni tähelepanu protsessidele, mis kulgevad liiga aeglaselt. Või esitab oma soovitusi kindlas, eurointegratsiooni kontekstis.

Eesti taasiseseisvus on veel küllalt noor. Alles 1992. aastal võtsime me rahvahääletusel vastu oma uue põhiseaduse. Kuid sellest ajast alates oleme me oma õiguaktide väljatöötamisel pidevalt ja sihiteadlikult lähtunud Euroopa normidest. Nii on meil suur osa kodutööst juba tehtud. Tihti peame üht või teist seadusesätet euronormidele vastavaks kohendama vaid seetõttu, et ka Euroopa Liidu seadus on vahepeal muutunud.

Euroopa Liidu seaduse harmoneerimisprotsessi vaadeldes puhul tuleb siiski silmas pidada, et õigusaktide lõviosa peab tulema vabariigi valitsuselt. Ja siin näeme selgelt Eestis praegu ametis oleva vähemusvalitsuse probleeme. Kuid eurointegratsioon on kõiki puudutav küsimus. Parlament tahab selles vallas igati valitsusele abiks olla, olgu koalitsiooni ja opositsiooni suhted muudes küsimustes kuitahes teravad.

Sellest tõdemusest ongi hea minna edasi viimase alateema juurde.

Üks parlamendi tähtsamaid ülesandeid on teatavasti kontroll tema enda poolt ametisse volitatud valitsuse üle. Seda ülesannet täidab Riigikogu Euroopa asjade komisjon vägagi energiliselt. Hea koostöö on peaministriga, kes vastutab otseselt Eesti eurointegratsiooni eest. Selle koostöö väljenduseks pole mitte ainult kohtumised ja ärakuulamised, vaid ka komisjoni otsesed soovitused peaministrile ja teistelegi, näiteks põllumajandusministrile.

Erinevalt mõnest teisest riigist ei vaja Eestis valitsuse seisukohad euroläbirääkimistel Riigikogu otsest heakskiitu juriidilises mõttes. Kuid Eesti on parlamentaarne riik ja oleks mõeldamatu, et täitevvõimu esindajad töötaksid nii tähtsates riiklikes küsimustes parlamendi tahte vastu või parlamenti informeerimata. Nii on Euroopa asjade komisjon läbi arutanud valitsuse positsioonid läbirääkimisteks. Ja, nagu seda Eesti seadus võimaldab, arutati käesoleva aasta 4. juunil Riigikogu täiskogu istungil olulise tähtsusega riikliku küsimusena ettevalmistusi Eesti liitumiseks Euroopa Liiduga.

Eelöeldu taustal on loomulik, et meie Euroopa asjade komisjon kuulab ära kõik sõelumisprotseduuri töögrupid ja arutab koos nendega Eesti seisukohti. Käesoleva aasta sügisel on see olnud komisjoni enim aega nõudev tegevus.

Austatud daamid ja härrad!

Olen nüüd käsitlenud ühe demokraatliku, parlamentaarse riigi rahvaesinduse peamisi ülesandeid eurointegratsiooniprotsessis - riigi kodanikega dialoogi pidamist, Eesti seaduste harmoneerimist Euroopa Liidu õigusega ja valitsuse kontrollimist. Kuid meil on veel üks, tõsi, pisut üldisem probleem, mis on parlamendi põhikohustustest lahutamatu. See on arusaadavus. Riigi ja selle institutsioonide tegevuse arusaadavus, tehtud või kavandatavate otsuste arusaadavus. Ja eriti tähtis on see eurointegratsiooni kontekstis, kuna just Euroopa Liit on institutsioon, mida on tihtipeale süüdistatud segases eneseväljenduses, koguni oma keele, nõndanimetatud eurosanskriti kasutamises.

Lihtsalt avatus, millest eespool kõnelesin, ei rahulda minu meelest veel riigi kodanike vajadusi. Kõik parlamendiliikmed on osalenud seaduste väljatöötamisel ja teavad, kui keeruline on teinekord ka kogenud poliitikutel aru saada seaduseelnõude ja vastuvõetud seaduste tekstidest. Veel raskem on see tavalisele inimesele. Nii süvenebki inimestes suhtumine: võtavad nad seal vastu mida tahes, tavalisele inimesele see korda ei lähe, kuna aru midagi ei saa. Kuidas seda probleemi lahendada?

See on kindlasti kogu maailma parlamendiliikmete üks igavestest küsimustest. Kindlat retsepti muidugi pole, kuid ka siin, nagu mujalgi meie töös, aitab meid teadmine, et meie selja taga on inimesed, kodanikud, kelle jaoks me oma tööd teeme. Iga kord, kui loeme mingit seaduseelnõu, peame endalt küsima: kuidas saab sellest aru minu valija, inimene, keda see seadus otseselt või kaudselt puudutab. Ja nagu poliitikutele juba ammustest aegadest peale on soovitatud: me peame mõtlema nagu filosoofid, aga rääkima nagu talupojad.

Austatud daamid ja härrad!

Euroopa integreerumisprotsess seab meie ette sootuks laiemad ülesanded, kui meil varasemas, kahepoolsetele suhetele ülesehitatud maailmas kunagi on olnud. Mida iganes me ka ei teeks, kui head kavatsused meil enda meelest ka poleks, pöördugem ikka ja jälle küsimuste, ettepanekute ja koostöösoovidega rahva poole. Rahvas kannab kõrgeimat riigivõimu, rahvas teeb tähtsaimad otsused. Tunnetagem seda kohustust hoida üleval riigi ja rahva võimalikult laia dialoogi. Selle ülesande täitmisel on peamine raskus kanda demokraatlikult valitud rahvaesindusel, parlamendil ja selle liikmetel.

Tänan.

EME fraktsiooni esimehe Tiit Tammsaare pressiteated

Reformikate mõttemallid maainimestele vastikud

5. novembri Sõnumilehes püüab reformierakondlane A. Veedla maainimestele ja tootjatele eraldatud toetusrahade jaotamisprintsiipe paigutada mingitesse väidetavatesse omameeste jagamise põhimõtetesse.

Tegelikult on toetuste jagamise printsiibid väga selged, ammu kõigile teada ja neid järgiti õigustatult rangelt. Toetusteta jäeti näiteks firmad ja talunikud, kellel olid riigimaksu võlad, sõltumata sellest mitu lehma või hektarit maad kellelgi oli. Need on euroopalikud põllumajanduse toetamise põhimõtted. EME ja Maaliit pooldasid madalamaid kriteeriume, kui 5 lehma ja 5 ha maad, kuid just maaletoojate marionettide ehk reformikate nõudmisel tõsteti latt sellisele kõrgusele nagu ta momendil on. Põhjendus sellisele nõudmisele oli, et toetust saaks just võimekamad ja elujõulisemad mis on ühest küljest igati aktsepteeritav. Enamusele inimestele jäävad just reformikate majanduse ja rahajagamise põhimõtted pehmelt öeldes segaseks. Olgu siis tegu kurikuulsa 10 miljoni dollari "paradiisi" kandmise looga, millest ei teadvat enam ei Siim Kallas ega Uuno Mereste, rääkimata Valve Kirsipuust. Või endise tootmiskoondise Ookeani "uputamisest" Feliks Unduski targal juhtimisel või Hüvitusfondi sadade miljonite kadumisest Jürgen Ligi "tarmukal" eestvedamisel ... Loetelu võiks jätkata.

Nii et ennem tuleks ikka oma rinnaesine üle vaadata kui teiste peale rusikatega vehkima kukkuda.

Tiit Tammsaar

EME fraktsiooni esimees

05.11.1998

Süüdimatu Ilves

Alles mõni kuu tagasi tundsid eestlased Toomas Hendrik Ilvest kui üht kõige aktiivsemat surmanuhtluse kaotamise eest võitlejat tervel kontinendil ja võib-olla kogu universumis. Kahetsusväärselt lõppeski hääletamine Riigikogus surmanuhtluse keelustamise pooldajate võiduga.

5. novembri Päevalehes hüüatab ahastades sama mees: "Ühiskonda tuleb kaitsta mõrvarite eest." Jumala õige, aga kuidas? Ega ometi mõrvarite eluaegse poputamisega maksumaksja raha eest eurovanglas, mis on jällegi maksumaksja rahaga ehitatud. Kahetsusväärselt peabki vaene Eesti riik niimoodi käituma hakkama, kuna saatuslik liisk on langenud.

Tiit Tammsaar

EME fraktsiooni esimees

05.11.1998

Toomas Savi kohtus USA uue suursaadikuga

Riigikogu esimees Toomas Savi võttis täna pärastlõunal Toompeal vastu Ameerika Ühendriikide uue suursaadiku Eestis Melissa F. Wellsi. Suursaadik avaldas tunnustust Eesti viimaste aastate saavutustele.

Riigikogu esimees tutvustas külalisele Riigikogu ajalugu, struktuuri ning erakondlikku esindatust. Räägiti ka parlamendi seadusandlikust tegevusest. M. F. Wells tundis huvi riigieelarve menetlemise protseduuri vastu.

Toomas Savi informeeris suursaadikut Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimiste käigust ning käesoleval nn Euroopa Liidu nädalal Riigikogu eestvedamisel toimuvatest sündmustest.

Arutati ka NATO laienemisega seotud küsimusi. Riigikogu esimees andis ülevaate NATO-ga liitumiseks tehtavatest ettevalmistustest Eestis.

USA suursaadik Melissa F. Wells tegi sissekande Riigikogu külalisteraamatusse.

3. november 1998 Riigikogu pressitalitus

Toomas Savi juhtis eurobussi teele

Riigikogu esimees Toomas Savi esines täna tervituskõnega Austria Suursaatkonna eurobussi teele saatmise tseremoonial.

Riigikogu esimees märkis, et eurobuss sümboliseerib Euroopa Liidu laienemisläbirääkimiste jõudmist sisulisse faasi. Ta lisas, et rööbastelt sõiduteele jõudmine on kvalitatiivne hüpe läbirääkimiste protsessis. Buss peab jõudma sinna, kuhu ei vii rööpad. Kuid selleks tuleb näha vaeva nii õige sõidusuuna, sõidustiili, kui ka sõidukiiruse valimisel. Buss on küll juhi jaoks raskem, kuid viib sõitjad reeglina sihtkohta lähemale, märkis T. Savi.

Ta rõhutas, et sõidutee annab meile küll suuremad võimalused, kuid asetab samas ka suuremad kohustused, kuna sisuliste läbirääkimiste algus nõuab suuremat vastutust ja valmisolekut edukaks osalemiseks läbirääkimistel.

Teatavasti lasi EL eelmise eesistujamaa Suurbritannia saatkond käiku eurotrammi, millega sai sõita ainult Tallinnas. Eurobuss hakkab sõitma peamiselt Harju maakonnas, vastavalt vajadusele ka teistes maakondades. T. Savi sõnul on see eurobussi kui sümboli lisaväärtus. Eesti pole ainult Tallinn ja Brüsselit ei saa samastada Euroopa Liiduga. Selle sõnumi laialikandmine võiks olla üheks osaks eurobussi missioonist, mis peab leidma kinnitust ka Euroopa Liidu laienemise üle peetavate sisuliste läbirääkimiste käigus.

Eurobussi esimene sõit viis huvilised Rahvusraamatukokku, kus võis kuulata loenguid Austria Euroopa Liidu kogemustest.

Esimestel meetritel oli bussiroolis Toomas Savi.

3. november 1998 Riigikogu pressitalitus