Toomas Savi kohtus Prantsusmaa uue suursaadikuga | Juhan Telgmaa tutvub Venemaa majanduse olukorraga | Riigikogu juhatus arutas Eesti Panga esindajatega stabilisatsioonireservi kasutamise järelmeid | Euroopa asjade komisjon kohtus peaminister Mart Siimanniga | Määrati Balti Assamblee kirjanduse, kunstide ja teaduse auhinnad. | Euroopa asjade komisjon kohtus põllumajanduse ja Tolliliidu töögrupi esindajatega | Väliskomisjoni liikmed kohtusid Kanada parlamendidelegatsiooniga | Väliskomisjon kohtus uue välisministri ning ÜRO Inimarengu Programmi esindajaga | Toomas Savi kohtus Kanada parlamendi alamkoja spiikeriga | Ühinenud vene fraktsioonil uus esimees | Euroopa asjade komisjon kuulas sõelumisprotseduuri töögruppide informatsiooni | AMETLIK TEADAANNE | Valimiskomisjon on mures Riigikogu valimise korraldamise pärast | Õiendus | Riigikogu delegatsioon kohtus Sloveenia presidendiga | Riigikogu aseesimees Tunne Kelam kohtus Austria kaitseministriga | Katsetati valimiste uut infosüsteemi

Toomas Savi kohtus Prantsusmaa uue suursaadikuga

Riigikogu esimees Toomas Savi kohtus täna pärastlõunal Prantsusmaa uue suursaadikuga Eestis Jean-Jacques Subrenat'ga.

Suursaadiku sõnul on Prantsusmaa valmis näitama initsiatiivi viisavabaduse kehtestamiseks Eestiga.

Räägiti ka kahepoolsetest parlamentaarsetest suhetest, mille eestvedajateks on Eesti-Prantsuse ja Prantsuse-Eesti parlamendigrupid. Tõenäoliselt toimub Prantsusmaa parlamendidelegatsiooni järgmine visiit Eestisse 1999. aasta kevadel.

Toomas Savi tutvustas suursaadikule järgmisel e. nn Euroopa Liidu nädalal toimuvaid üritusi: Euroopa Liidu-Eesti parlamentaarse komitee istungit ning V jätkukonverentsi "Eesti ja Euroopa Liit". J.-J. Subrenat' väitel on prantslastele jäänud Eesti ettevalmistustest liitumiseks Euroopa Liiduga väga hea mulje.

Kohtumisel räägiti ka liitumisest NATO- ga.

29. oktoober 1998 Riigikogu pressitalitus

Juhan Telgmaa tutvub Venemaa majanduse olukorraga

Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Riigikogu delegatsiooni liige Juhan Telgmaa on 29. ja 30. oktoobril visiidil Moskvas. ENPA majanduskomitee liikmena osaleb J. Telgmaa Venemaa ja Ukraina majanduse olukorda käsitleva raporti eelnõu ettevalmistamisel.

Moskvas toimuvad arvukad kohtumised Venemaa valitsuse, parlamendi ja riigipanga, aga ka teadus- ja majandusringkondade esindajatega, et saada võimalikult mitmekülgne ja objektiivne ülevaade. Nimetatud eelnõu esitatakse ENPA täiskogu menetlusse 1999. aasta jaanuaris.

29. oktoober 1998 Riigikogu pressitalitus

Riigikogu juhatus arutas Eesti Panga esindajatega stabilisatsioonireservi kasutamise järelmeid

Riigikogu esimehe Toomas Savi ja Eesti Panga eestvõttel korraldatud kohtumisel arutati majanduse stabiliseerimise reservi võimaliku kasutuselevõtmisega kaasneda võivaid tagajärgi Eesti majanduse olukorrale.

Riigikogu juhatuse liikmed selgitasid erinevate poliitiliste jõudude motiive, mille alusel võttis Riigikogu 27. oktoobril vastu otsuse teha valitsusele ettepanek laenata kuni 250 miljonit krooni ikalduskahjude hüvitamiseks majanduse stabiliseerimise reservist. Samas tõdesid kohtumisest osavõtjad, et tegu on soovitusliku iseloomuga otsusega ning Vabariigi Valitsusel on võimaluse korral õigus kasutada ikalduskahjude hüvitamiseks teisi meetodeid.

Keskpanga asepresident Peter Lõhmus juhtis tähelepanu tõsiasjale, et ebakindlus arenevatel turgudel ja selle mõju maailmamajanduse arengule võib väliskeskkonna Eestile veelgi ebasoodsamaks muuta. Seetõttu pole keskpanga arvates Eesti jaoks majanduspoliitilist alternatiivi senisele alalhoidlikule ja säästlikule lähenemisele, mida rakendavad hetkel ka teised arenevad turud.

Eesti Panga esindajad väljendasid kohtumisel Riigikogu juhatusega kindlat seisukohta, et majanduse stabiliseerimise reservi kasutamine ei ole praeguses olukorras mingil juhul õigustatud ja avaldas toetust valitsuse kindlameelsele otsusele majanduse stabiliseerimise reservi mitte kasutada. Kohtumisel diskuteeriti ka võimaluse üle tagada kuni järgmise aasta märtsis toimuvate Riigikogu valimisteni ühiskondlik kokkulepe senise majanduspoliitika säilitamise osas. Räägiti ka eelseisvast riigieelarve arutelust Riigikogus.

28. oktoober 1998 Riigikogu pressitalitus

Euroopa asjade komisjon kohtus peaminister Mart Siimanniga

Tänasest Euroopa asjade komisjoni (EAK) istungist võttis osa peaminister Mart Siimann, kes andis ülevaate eurointegratsiooni suunas tehtavast tööst ning läbirääkimiste hetkeseisust.

Istungil osalenud Eurointegratsiooni büroo direktori Henrik Hololei sõnul võib Euroopa Komisjon pidada Eesti probleemseteks valdkondadeks fütosanitaarnõuete rakendamist ning administratiivset suutlikust.

Kõne all olid ka tõlkeküsimused ning avalikkuse informeerimisega seonduv. Peaminister Mart Siimann tõdes, et murettekitav on spetsialistide äravool riigiametist erasektorisse.

H. Hololei tutvustas komisjoni liikmetele maakondlike euroinfokeskuste tegevust ning plaane.

EAK tegi peaministrile ettepaneku korraldada Riigikogus 1999. a. jaanuaris Euroopa Liidu teemaline arutelu.

Istungil arutati ka seadusandlusega seotud probleeme; räägiti ringhäälinguseaduse ning ettevalmistatavatest telekommunikatsiooni-seaduse ning kutseseaduse eelnõudest.

Mart Siimann juhtis komisjoni liikmete tähelepanu ka viimasel ajal levinud eksitavale informatsioonile Läti liitumise kohta WTO-ga. Peaministri sõnul ei ole Läti veel WTO liige; tegemist on läbirääkimiste lõpetamisega.

Istungile olid kutsutud ka sõelumisprotseduuri konkurentsipoliitika töögrupi, ühtse välis- ja julgeolekupoliitika töögrupi ning välissuhete töögrupi esindajad, kes informeerisid Euroopa asjade komisjoni töögruppide tegevusest.

26. oktoober 1998 Riigikogu pressitalitus

Määrati Balti Assamblee kirjanduse, kunstide ja teaduse auhinnad.

Täna toimus Balti Assamblee (BA) ühiszürii istung, et määrata BA kirjanduse, kunstide ja teaduse auhinnad.

Komisjon langetas oma otsused üksmeelselt. Otsustati, et kunstiauhinna saab Erkki-Sven Tüür viimase kolme aasta loomingu ja salvestuste eest.

Kirjandusauhind määrati Leedu luuletajale Sigitas Gedale. Teadusauhind otsustati anda Läti arhitekt Janis Krastinsile, kelle uuringud käsitlevad Riia art nouveau arhitektuuri.

Ühiszürii esimees on akadeemik Udo Margna. Eestist kuuluvad züriisse Madis Kolk ja Hasso Krull.

23. oktoober 1998 Riigikogu pressitalitus

Euroopa asjade komisjon kohtus põllumajanduse ja Tolliliidu töögrupi esindajatega

Euroopa asjade komisjoni tänasel korralisel istungil kohtuti sõelumisprotseduuri põllumajanduse töögrupi liikmete, Põllumajandusministeeriumi ametnike Ruve Sanki, Toomas Kevvai ja Ivar Sikuga. Töögrupi esindajad andsid ülevaate senini toimunud mitmepoolsetest kohtumistest. Käsitleti teravilja ning puu- ja köögivilja sektoriga seonduvat, samuti ettevalmistusstaadiumis olevat aiandussaaduste turukorralduse seaduse eelnõud. Põllumajandusministeeriumi esindajate sõnul on töögruppidesse kaasatud ka tootjate esindajad.

Põllumajanduse valdkonnas toimub siseriiklik sõelumine osade kaupa, eesmärgiga koostada Eesti üldine läbirääkimispositsioon põllumajanduses. Lõplik seisukoht kujundatakse 1999. aastal.

EAK liikmete initsiatiivil räägiti ka Eesti ja WTO (Maailma Kaubandusporganistatsiooni) suhetest.

Istungist võtsid osa ka sõelumisprotseduuri Tolliliidu töögrupi liikmed Marek Uusküla (Rahandusministeerium) ja Rein Velling (Tolliamet). M. Uusküla sõnul peab Eesti Euroopa Liiduga liitumisel koheselt rakendama Tolliliidu põhimõtteid; selles valdkonnas on üleminekuperioodi taotlemine ebareaalne. Tollipoliitikat rakendatakse tööstus- ja põllumajanduspoliitika huvides. M. Uusküla esitas 16 probleemküsimust, mis moodustavad Eesti siseriikliku problemaatika seoses EL liitumisläbirääkimiste Tolliliidu peatükist tulenevate kohustuste täitmisega. Juhiti tähelepanu kaupade klassifikaatori koostamisele Eestis, ilma milleta on raskendatud EL tollipoliitika rakendamine.

19. oktoober 1998 Riigikogu pressitalitus

Väliskomisjoni liikmed kohtusid Kanada parlamendidelegatsiooniga

Täna ennelõunal kohtusid Riigikogu väliskomisjoni esimees Eino Tamm ja aseesimees Krista Kilvet Eestis visiidil viibiva Kanada parlamendidelegatsiooniga eesotsas alamkoja spiikeri Gilbert Parentiga.

Gilber Parenti sõnul on nende visiidi eesmärgiks avaldada Eestile toetust demokraatlikus arengus. Kanada parlamendiliikmed avaldasid tunnustust Eestis toimunud progressile ning julgustasid meid samas vaimus jätkama.

Kohtumisel räägiti Eesti majanduse olukorrast, venekeelse elanikkonnaga seotud küsimustest, aga ka maamiinide keelustamise lepingust, millele Kanada on alla kirjutanud.

Kanadalaste sõnul on Balti riikidesse lähiajal oodata suurearvulist Kanada ärimeeste delegatsiooni, kes tuleb tutvuma siinsete investeerimisvõimalustega. Sellega seoses tunti huvi meie maksupoliitika, aga ka Venemaa investeeringute osatähtsuse vastu Eestis.

Kavandatud on ka kaitseküsimusi puudutav kohtumine vastavate ametnike vahel Eesti Kaitseministeeriumis. Kanada loodab, et Eesti tulevikus maamiine keelustava lepinguga ühineb.

Kanada delegatsiooniga räägiti ka Eesti venekeelse elanikkonna integratsiooni- ja kodakondsusküsimustest.

Riigikogu aseesimees Tunne Kelam andis külalistele ametilõuna.

Pärastlõunal toimuvad kohtumised Välisministeeriumis ning külastatakse Eesti Õigustõlke Keskust.

Kanada parlamendidelegatsioon lahkub Eestist laupäeva, 17. oktoobri varahommikul.

16. oktoober 1998 Riigikogu pressitalitus

Väliskomisjon kohtus uue välisministri ning ÜRO Inimarengu Programmi esindajaga

Riigikogu väliskomisjon kohtus täna välisminister Raul Mälguga. Kohtumisel arutati Välisministeeriumi ja väliskomisjoni vahelise koostöö tõhustamise võimalusi ning väliskomisjonis olevate seaduseelnõude menetlemist. Samuti andis välisminister lühiülevaate kiiret käsitlemist vajavatest välispoliitilistest prioriteetidest.

Väliskomisjon kohtus täna ka ÜRO Inimarengu Programmi (UNDP) esindajaga Eestis Petra Lantz de Bernardisega.

P. Lantz de Bernardis andis ülevaate UNDP tegevusest Eestis. Ta märkis, et UNDP eesmärk ei ole pakkuda valitsusele välja lahendusi, vaid toetada oma programmidega neid valdkondi, mida valitsus näeb prioriteetsetena. Eestis on sellisteks näiteks tööpuudus maapiirkondades ja venekeelse elanikkonna keeleõpe. P. Lantz de Bernards mainis nii valitsuse kui parlamendi toetavat suhtumist valitsusväliste organisatsioonide tegevusse Eestis, mis kaugelt igalpool ei ole nii soosiv. UNDP programme teostatakse 174 riigis, neist 130-s on UNDP esindused.

Väliskomisjoni liikmed avaldasid rahulolematust selle üle, et 1998. aasta inimarengu aruandes on Eesti inimarengu indeksi järgi maailmas 77. kohal, jäädes maha muuhulgas sellistest riikidest nagu Liibanon, Venemaa, Korea Rahvademokraatlik Vabariik, Valgevene.

UNDP esindaja märkis oma selgitustes, et inimarengu indeksi arvutamisel võetakse arvesse kolm komponenti: inimeste keskmine eluiga, haridusindeks ja SKP. Muutused Kesk- ja Ida-Euroopa riikide SKP arvutamise metodoloogias ongi viinud Eesti varasemalt 71. kohalt 77-ndale. Samuti ei ole P. Lantz de Bernardise sõnul kõikide, raportis käsitletud riikide statistilised andmed ühesuguse usaldusväärsusega.

Kohtumise lõppedes avaldati lootust, et Eesti positsioon järgmise aasta aruandes on paranenud. Aastal 2000 peaks UNDP oma tegevuse Eestis praegusel kujul lõpetama.

Väliskomisjoni esimees Eino Tamm ja komisjoni liige Raoul Üksvärav kohtusid täna ka Sloveenia Välisministeeriumi Kantsleri Franco Juri'ga, kellega arutati Euroopa Liidu ja NATO laienemist ja EL kandidaatriikide omavahelist koostööd.

15. oktoober 1998 Riigikogu pressitalitus

Toomas Savi kohtus Kanada parlamendi alamkoja spiikeriga

Riigikogu esimees Toomas Savi võttis täna vastu Eestis visiidil viibiva Kanada parlamendi alamkoja spiikeri Gilbert Parenti ja teda saatva delegatsiooni.

Lühikese kohtumise jooksul vahetati parlamenditöö kogemusi. Kanada parlamendiliikmeid huvitas Riigikogu infotunni läbiviimise kord, samuti üksiku parlamendiliikme õigused seadusandlikuks algatuseks. Räägiti ka parlamendiliikmete töötingimustest.

Toomas Savi andis Kanada kolleegile ülevaate Eesti taasiseseisvumisjärgse poliitilise süsteemi kujunemisest .

Gilbert Parent esitas Toomas Savile kutse külastada Kanada parlamenti järgmise aasta alguses.

Toomas Savi annab Kanada parlamendi spiikeri auks ka piduliku õhtusöögi.

Reedel, 16. oktoobril kohtub Kanada parlamendidelegatsioon Riigikogu väliskomisjoniga.

Külalistele annab ametilõuna Riigikogu aseesimees Tunne Kelam.

15. oktoober 1998 Riigikogu pressitalitus

Ühinenud vene fraktsioonil uus esimees

Riigikogu juhatus registreeris täna Riigikogu liikme Viktor Andrejevi Ühinenud vene fraktsiooni esimeheks alates 14. oktoobrist 1998.

14. oktoober 1998 Riigikogu pressitalitus

Euroopa asjade komisjon kuulas sõelumisprotseduuri töögruppide informatsiooni

Täna toimunud Euroopa asjade komisjoni (EAK) istungist võtsid osa Euroopa Liiduga läbirääkimiste sõelumisprotseduuri tarbijakaitse ja äriühinguõiguse töögrupi, aga ka Turismiameti, Eesti Turismifirmade Liidu, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu esindajad.

Riigi Tarbijakaitseameti peadirektor Helle Aruniit rääkis tarbijakaitseameti esindatuse suurendamise vajadusest maakondades eesmärgiga parandada elanikkonna informeerimist. Järgmise aasta eelarve projekti kohaselt puuduvad selleks aga vastavad vahendid.

Turismiameti peadirektor Silvi Bljumovits teavitas komisjoni turismi riikliku arengukava koostamisest, mis peaks valmima detsembris ning toimima aastani 2010. Majandusministeeriumis on praegu ettevalmistamisel turismiseaduse eelnõu. Vastavalt uurimusele on turistide ja muude potentsiaalsete külaliste suurimateks probleemideks turvalisus, huvi puudumine, infopuudus, Eesti imago, ebastabiilsus, liiklus.

Eesti Turismifirmade Liidu presidendi Daisy Järva arvates peaks tarbijakaitse lisaks tarbijate õigustele hõlmama ka viimaste kohustusi: turismi valdkonnas tuleks tagada ka reisikorraldaja kaitse.

D. Järva sõnul toetavad ETFL liikmed Eesti ühinemist Euroopa Liiduga. Loodetakse, et turismiseadus võetakse vastu 1999. aastal. Aga ka praegu kehtiv reisimüügi eeskiri on kooskõlas EL vastavate direktiividega.

Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevdirektori Donald Visnapuu andis ülevaate Eesti majutusettevõtetega seonduvast.

Euroopa asjade komisjoni liikmed väljendasid muret turismiseaduse eelnõu valmimise ajakava suhtes. 8. septembril k. a. saadeti EAK poolt vastav pöördumine ka peaministrile. Tänasel istungil otsustas EAK saata EV majandusministrile kirja, milles juhitakse tähelepanu turismiseaduse kiirema vastuvõtmise vajadusele.

Äriühinguõiguse sõelumistöögruppi esindasid kohtumisel justiitsministeeriumi spetsialistid Priit Kama ja Heiki Pisuke ning Patendiameti töötaja Raul Kartus. 

Töögrupi esindajate sõnul koosneb äriühinguõigust käsitlev peatükk mitmest osast: äriühinguõigusest (struktuurid ja raamatupidamine) ning intellektuaalsest omandist. Nimetatud valdkonnas sõelumise käigus probleeme ei avastatud. Seoses kaubamärkidega rõhutati aga vastavate rahvusvaheliste konventsioonidega liitumise tähtsust.

12. oktoober 1998 Riigikogu pressitalitus

AMETLIK TEADAANNE

Eesti Panga Nõukogu esimehe ettepanekul kutsub Riigikogu esimees Toomas Savi 1998. aasta 13. oktoobril kell 16.00 Toompea lossi istungisaali kokku Riigikogu täiendava istungi.

Istungi päevakorras on Riigikogu juhatuse algatatud Riigikogu otsuse eelnõu Eesti Panga Nõukogu liikmete nimetamise kohta (985 OE).

12. oktoober 1998 Riigikogu pressitalitus

Valimiskomisjon on mures Riigikogu valimise korraldamise pärast

Täna toimus Vabariigi Valimiskomisjoni koosolek, kus arutati Riigikogu valimise ettevalmistamisega seotud küsimusi. Seoses sellega, et uus Riigikogu valimise seadus ei ole leidnud kahel korral Riigikogus toetust, tõdeti, et eelseisva valimise korraldamisel tekib mitmeid probleeme.

Valimise korraldamine välisriikides, kus ei ole Eesti välisesindust (Austraalia, Kanada) on võimalik ainult juhul, kui sinna lähetatakse eriülesannetega missioon või avatakse välisesindus. Välisriikides ei saa hääletada ajutiselt seal viibivad hääleõiguslikud Eesti kodanikud, sealhulgas Eesti Vabariigi diplomaadid. Alaliselt välisriikides elavatest valijatest saavad reaalselt hääletada vaid need, kelle elukoht on välisesinduse läheduses (kirja teel hääletamine ei ole võimalik). Erinevalt hääletamistulemuse selgitamisest Eestis, kus hääled loetakse üle mitmel erineval tasandil, puudub Vabariigi Valimiskomisjonil võimalus kontrollida hääletamistulemust välisjaoskondade sedelite ülelugemise teel. Selline olukord võib tekitada kahtlusi valimistulemuse õigsuse suhtes, nagu ka 1995. aasta valimine näitas.

Eestis ei ole tagatud enamiku kinnipidamiskohtades eeluurimise all olevate hääleõiguslike kodanike, samuti kaitseväe tegevteenistuses olevate isikute ja nende isikute hääletamine, kes eelhääletamise ajal ja valimispäeval ei viibi oma alalises elukohas (sealhulgas isikud, kes viibivad haiglates ja muudes raviasutustes). Mõned hääletamisprotseduurid on kehtivas Riigikogu valimise seaduses ja hiljem vastu võetud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses erinevad. Nimetatud asjaolu tekitab valijas segadust ning vähendab usaldust hääletamisprotseduuri vastu.

1995. aasta valimise kogemus näitab, et praeguse avalduste ja kaebuste lahendamise korra puhul leiab enamik võimalikke vaidlusküsimusi lahenduse alles pärast valimistulemuse väljakuulutamist.

Vabariigi Valimiskomisjon juhtis eelpool nimetatud probleemidele tähelepanu oma märgukirjas Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele.

12. oktoober 1998 Riigikogu pressitalitus

Õiendus

Riigikogu pressitalituse 7. oktoobri pressiteates "Riigikogu delegatsioon kohtus Sloveenia presidendiga" sisaldus sõnastuslik ebatäpsus.

Riigikogu esimehe Toomas Savi ja Sloveenia presidendi Milan Kucani kõnelustel kolmapäeval, 7.oktoobril ei olnud juttu mingitest kõhklustest seoses mõlema riigi integreerumisega Euroopa Liitu. Riigikogu esimees ja Sloveenia president väljendasid Euroopa Liidu teemadel vesteldes mõlema poole rahulolu eurointegratsiooni protsessi kulgemise üle. Veelgi enam - tõdeti suuri sarnasusi mõlema riigi püüdlustes ja eesmärkides.

Riigikogu pressitalitus vabandab tekkinud arusaamatuse pärast.

8. oktoober 1998 Riigikogu pressitalitus

Riigikogu delegatsioon kohtus Sloveenia presidendiga

Sloveenias ametlikul visiidil viibiv Riigikogu delegatsioon eesotsas Riigikogu esimehe Toomas Saviga kohtus täna Sloveenia Vabariigi presidendi Milan Kucaniga.

Kohtumisel käsitleti liitumist Euroopa Liiduga ning suhteid NATO-ga. Mõlemad pooled tõdesid, et nimetatud küsimustes on Eestil ja Sloveenial sarnased huvid.

Euroopa Liidu teemadel vesteldes räägiti ka kõhklustest, mis tekivad seoses liitumisprotsessiga. Nenditi, et integratsiooni-protsess ei ole ühepoolne ning kandidaatriikide lootused on seotud Euroopa Liidu kui institutsiooni uuenemisega.

Eile toimusid mitmel tasandil kohtumised Sloveenia parlamendiliikmetega, sealhulgas Saadikute Koja presidendi Janez Podobnikuga.

Kohtumisi läbiv teema oli riikidevaheliste parlamentaarsete suhete areng, mis sai alguse J. Podobniku visiidil Eestisse käesoleva aasta juunis. Kohtumiste käigus tõdeti kahe riigi sarnast olukorda Euroopa Liidu laienemise esimese ringi kandidaatriikidena. Samuti on mõlemad riigid avaldanud soovi liituda NATO-ga.

Seetõttu pidasid nii Riigikogu kui Sloveenia parlamendi liikmed äärmiselt vajalikuks kandidaatriikide parlamentide Euroopa asjade komisjonide vahelist tihedat koostööd ning infovahetust.

Suhetes NATO-ga loodab kumbki pool selgeid otsuseid Washingtoni tippkohtumiselt. Ollakse arvamusel, et Washingtoni kohtumine kujuneb Madridis vastuvõetud otsuste loogiliseks edasiarenemiseks ning seal öeldakse välja järgmised NATO kandidaatriigid, kelle hulka võiksid kuuluda ka Eesti ja Sloveenia. Selle nimel tehakse kõvasti kodutööd ja jõupingutusi.

Kohtumisel välisministriga räägiti mitmete oluliste riikidevaheliste lepingute sõlmimise vajadusest. Senini on Eesti ja Sloveenia vahel sõlmitud vabakaubandusleping, mis jõustus 1997. detsembris.

Riigikogu delegatsiooni koosseisus on Sloveenias Riigikogu liikmed Liia Hänni, Mati Meos ja Aap Neljas.

7. oktoober 1998 Riigikogu pressitalitus

Riigikogu aseesimees Tunne Kelam kohtus Austria kaitseministriga

Riigikogu aseesimees Tunne Kelam kohtus täna pärastlõunal Eestis visiidil viibiva Austria kaitseministri Werner Fasslabendi ja teda saatva delegatsiooniga.

Kohtumisel olid kõne all Euroopa julgeolekuküsimused poliitiliste otsuste kontekstis. Kuna Austria on praegu Euroopa Liidu eesistujamaa, keskenduti vestluses Euroopa integratsioonile. W. Fasslabend märkis, et integratsioon on ainus tee stabiilsusele. Kaks peamist, Euroopat hõlmavat integratsioonistruktuuri on Euroopa Liit ja NATO. Neisse struktuuridesse saab aga integreerida poliitiliselt ja majanduslikult homogeenseid riike. Külalise arvates loob Venemaa piiririikide stabiilsus ja demokraatlik areng võimalused ka Venemaa enda stabiilseks arenguks.

Mõlemad pooled pidasid väga oluliseks integratsiooniprotsessi osaks tihedaid suhteid Euroopa riikide parlamentide vahel.

Kohtumisest võtsid osa riigikaitsekomisjoni esimees Peeter Lorents, Riigikogu fraktsioonide esindajad Olav Anton, Eiki Nestor, Igor Sedasev, Arvo Sirendi, kaitseminister Andrus Öövel ning Austria suursaadik Eestis Michael Miess.

Tunne Kelam andis külalise auks ka piduliku lõunasöögi.

6. oktoober 1998 Riigikogu pressitalitus

Katsetati valimiste uut infosüsteemi

Vabariigi Valimiskomisjon, Riigikogu Kantselei valimiste osakond ning IC Süsteemide AS tutvustasid täna Toompeal valimiste uut infosüsteemi, mis tagab Riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogude valimise ja rahvahääletuse ettevalmistamise ning läbiviimisega seotud andmetöötluse.

Tehniliselt baseerub uus süsteem Internetil ja WWW-tehnoloogial ning selle teostas IC Süsteemide AS. Firma kuulub Microlink Groupi ja tema põhitegevusalaks on tarkvaraarendus. Riigihankekonkurss töö teostaja leidmiseks kuulutati välja 1997.aasta detsembris, valimiste uus infosüsteem valmis septembris 1998.

Valimiste infosüsteem võimaldab andmete kiiret sisestamist ning edastamist valimiste ettevalmistamise käigus ja valimispäeval alates valimisjaoskonnast. Samas on kõigil, kel olemas Interneti ühendus, võimalik jälgida valimistulemuse kujunemist reaalajas, aga ka vaadelda valimistulemusi valimisjaoskonna või valimisringkonna kaupa. Kättesaadav on ka kogu informatsioon, mis puudutab valimiseelseid toiminguid - mandaatide jaotus, kandidaatide registreerimine, isiku- ja kontaktandmed jne.

Hinnates arvutiseerimise taset valimiste perioodiks, tõdeti, et ca 700-st jaoskonnast üle Eesti on üks kolmandik võimelised ise andmeid sisestama, ülejäänud peavad kasutama faksi või telefoni. Kõigi maakonna tasandi komisjonidega on arvutiühendus olemas. Seda näitas ka eile toimunud valimissüsteemi testimine, milles osalesid kõik 15 maakonna, Tallinna ja Tartu valimiskomisjoni, neist Valga ja Jõgeva ka jaoskondade tasandil.

Pressikonverentsil jagasid seletusi ja vastasid küsimustele Vabariigi Valimiskomisjoni aseesimees Heiki Sibul, Riigikogu Kantselei valimiste osakonna juhataja Alo Heinsalu, IC Süsteemide AS juhatuse esimees Ülo Puskar ja arendusosakonna juhataja Jüri Saan.

1.oktoober 1998 Riigikogu pressitalitus