Riigikogu juhatuses | Menetlusse võetud eelnõud, 15. detsember 1999. | Edastatud arupärimine - 14.12.99 | Edastatud arupärimine, 13.12.1999 | Menetlusse võetud eelnõud, 9. 12.99 | Riigikogu esimehe Toomas Savi kõne konverentsil "10 aastat esimestest volikogude valmistest ja kohalike omavalitsuste taasloomisest" | Menetlusse võetud eelnõu ja edastatud arupärimised - 8.12.99 | Toomas Savi kohtus Europarlamendi liikmega | Menetlusse võetud eelnõu, 7. 12. 99 | Riigikogu liikmed kohtusid Ukraina Vabariigi suursaadiku Mykola Makarevychiga. | Riigikogus moodustati geograafide saadikurühm. | Edastatud arupärimised, 6.12.99 | Riigikogu esimehe Toomas Savi kõne Eesti Olümpiaakadeemia sümpoosionil 3.12.1999

Riigikogu juhatuses

Riigikogu juhatus kinnitas täna Riigikogu liikme Meelis Atoneni ülemineku maaelukomisjonist rahanduskomisjoni liikmeks ja Riigikogu liikme Rein Voogi ülemineku rahanduskomisjonist maaelukomisjoni liikmeks.

28. detsember 1999
Riigikogu pressitalitus

Menetlusse võetud eelnõud, 15. detsember 1999.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud:

1. Vabariigi Valitsuse poolt 15. detsembril algatatud riigihangete seaduse, haldusõiguserikkumiste seadustiku ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (259 SE). Eelnõus sätestatakse riigihangete mõiste lähtuvalt ostjast, võimalus Vabariigi Valitsusel kehtestada majandusharude spetsiifikast lähtuvalt riigihangete teostamise eeskirjad. Sätestatakse ka tingimused ühispakkumise esitajate kvalifitseerimiseks. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

2. Vabariigi Valitsuse poolt 15. detsembril algatatud Eesti Vabariigi ja Euroopa Rekonstrueerimis- ja Arengupanga vahel sõlmitud garantiilepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (260 SE). Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

3. Vabariigi Valitsuse poolt 15. detsembril algatatud kriminaalkoodeksi ja kriminaalmenetluse koodeksi täiendamise seaduse eelnõu (261 SE). Kriminaalkoodeksit täiendatakse väärtuskonfiskeerimise sättega, samuti paragrahvidega, mis reguleerivad Vastastikust abistamist välisriigi kohtuotsuse täitmisel ning abistamise ulatust. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

4. Vabariigi Valitsuse poolt 15. detsembril algatatud Euroopa Nõukogu rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (262 SE). Konventsiooni eesmärk on soodustada rahvusvahelist koostööd sellistes õigusvaldkondades nagu abi kriminaalasjades, läbiotsimine, võetus ja konfiskeerimine. Samuti on eesmärgiks täiendada kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsiooni ja kriminaalmenetluse ülevõtmise Euroopa konventsiooni. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

5. Vabariigi Valitsuse poolt 15. detsembril algatatud taimekaitseseaduse eelnõu (263 SE). Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

6. Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini ja Toomas Vareki poolt 15. detsembril algatatud Eesti Vabariigi töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (264 SE). Sellega soovitakse anda töövõtjate esindusorganile õigus osaleda mitmete töövõtjate-tööandjate vaheliste probleemide lahendamisel. Täiendatakse kehtiva seaduse töölepingu kohustuslikke punkte töömahu määratlusega. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

16. detsember 1999
Riigikogu pressitalitus

Edastatud arupärimine - 14.12.99

Riigikogu juhatus edastas kaitseminister Jüri Luigele Riigikogu liikmete Tõnu Kauba ja Koit Pikaro arupärimise väidetavalt välisluurega tegeleva teabeteenistuse koosseisu kuuluva eriüksuse kohta. Arupärijad soovivad teada, kelle initsiatiivil ja millal formaalselt vahipataljoni koosseisu kuuluv eriüksus loodi, millal sai sellest teada kaitseminister, kas praeguseks on vastav allüksus likvideeritud ning milliseid eelarvelisi allikaid on üksuse rahastamiseks kasutatud.

15. detsember 1999
Riigikogu pressitalitus

Edastatud arupärimine, 13.12.1999

Riigikogu juhatus edastas 20 Riigikogu liikme poolt 13. detsembril esitatud arupärimise sotsiaalminister Eiki Nestorile.

Arupärimine on ajendatud 13. detsembril Viljandi erafirma "ET Viljandi AS-i" töötajate poolt korraldatud hoiatusstreigist avaldamaks tööandjatele survet uue kollektiivlepingu sõlmimiseks.

Arupärijad soovivad teada, millistes majandussektorites ja kui palju loodi 1999. aastal Eestis uusi töökohti. Samuti küsitakse, milliseid positsioone kaitses Eesti delegatsioon WTO Seattle tippkohtumisel tööõiguse valdkonnas ning millised on valitsuse positsioonid läbirääkimistel Euroopa Liiduga tööõiguse valdkonnas. Samuti küsivad arupärijad millised seadusandlikud initsiatiivid ja millal kavatseb valitsus esitada Riigikogule, et tagada töötajate õiguste kaitse.

14. detsember 1999
Riigikogu pressitalitus

Menetlusse võetud eelnõud, 9. 12.99

Riigikogu juhatus võttis menetlusse ja määras juhtivkomisjonid järgmistele eelnõudele:

Vabariigi Valitsuse poolt. 8. detsembril algatatud piiriülese toimega tööstusõnnetuste konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (257 SE). 1992. aastal Helsingis sõlmitud konventsioon reguleerib riigipiiri ületada võiva toimega tööstusõnnetuse ennetamist, nendeks valmisoleku tagamist ja õnnetuste tagajärgede likvideerimist ning rahvusvahelist koostööd sellel alal. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Vabariigi Valitsuse poolt 8. detsembril algatatud haldusõiguserikkumiste seadustiku ja kriminaalkoodeksi muutmise seaduse eelnõu (258 SE). Eelnõuga sätestatakse halduskaristus dokumenti kantud andmete muutumisest, dokumendi kaotsiminekust või hävimisest dokumedi väljaandnud valitsusasutuse mitteteavitamise eest dokumendi kasutaja poolt. Kuni 50 päevapalga ulatuses võib eelnõu kohaselt määrata rahatrahvi isikut tõendava dokumendi, välja arvatud diplomaatiline pass, rikkumise või lohaka hoidmise eest, kui selle tagajärjel muutus dokument kasutamiskõlbmatuks. Samuti viiakse sisse välismaalase vastutus ilma tööloata töötamise eest Eestis. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

10. detsember 1999
Riigikogu pressitalitus

Riigikogu esimehe Toomas Savi kõne konverentsil "10 aastat esimestest volikogude valmistest ja kohalike omavalitsuste taasloomisest"

10.12.1999 Sakala Keskuses

Austatud omavalitsuste esindajad

Tänane konverents on kokku kutsutud, et väärikalt tähistada sündmust, mis viib meid ajas täpselt kümme aastat tagasi - 10.detsembril 1989. aastal toimusid tollases ENSV-s esimesed sõjajärgsed vabad kohaliku omavalitsuse valimised. See on fakt.

Sellest daatumist jäi iseseisvuse taastamiseni käia veel küll mitme aasta pikkune tee, kuid esimene samm sellel teel astuti just täna 10 aastat tagasi, kui Eesti rahvas oli jõudnud äratundmisele, et oma elu on võimalik hakata ise kujundama omal nõul, jõul ja vastutusel, ära ootamata kõrgelt ja kaugelt antavate käsulaudade korraldusi.

Tegelikult, head sõbrad, tähistame me täna siin kohaliku võimu poliitilise kooli aastapäeva - sest nende valimiste kaudu astus Eesti elu kujundama uus poliitikute põlvkond; paljud meie praegustest poliitikutest said esimesed tuleristsed just nendel valimistel.

Oluline meie omavalitsuste jaoks oli loomulikult ka 1992.aasta, mil Eesti omavalitsused said toimimiseks põhiseadusliku garantii, muutudes seeläbi demokraatliku riigikorralduse lahutamatuks osaks. Omavalituste taastamine oleks olnud tunduvalt raskem, kui oleksime oma isade-vanaisade aegsed mõtted unarusse jätnud: ennesõjaaegne Eesti haldusterritoriaalne korraldus on sedavõrd tugev kandepind, et sellele ehitatu püsib.

Kuid täna ei peaks me mitte ainult minevikku vaatama ja hindama tehtut, vaid peaksime suunama oma pilgu ühtlasi ka tulevikuavarustele - "hoidma jalad maas ja pilgu horisondil", kui tuletada meelde peaminister Laari sõnu, sest tänaseks päevaks on Eestis käima lükatud mitmed protsessid, mis oma realiseerumise korral muudavad pöördumatult ka meie omavalitsuste elukorraldust.

Esmalt tahaksin peatuda valitsuse poolt alustatud haldusreformi-teemal. Kuidas on siis sõnastatud selle äärmiselt kaaluka reformi eesmärk? Võiks öelda, et haldusreformi eesmärk on pöörata Eesti riik näoga rahva poole ja võimaldada rahval oma asju oma riigis paremini ja lihtsamalt ajada. Reform ei ole seega mitte ainult maakondade ja valdade ümberkorraldamine, vaid kogu avaliku sektori uuendamine, sealhulgas halduskulude kärpimine ja avaliku teenuse kvaliteedi parandamine. Need on väärt mõtted, mis valitsuses on välja öeldud ja seepärast toetan ma haldusreformi ideed - see on mõistlik ja hädavajalik. Kuid riik ei tohiks siin talitada ülepeakaela - kohalikele inimestele tuleb anda õigus kogu selles protsessis kaasa rääkida. Valitsus peab olema dialoogis kohalike omavalitsustega, st rahvaga. Ütleb ju ka Euroopa Kohaliku Omavalitsuse harta (artiklis 4): riigivõim on kohustatud õigeaegselt ja sobival viisil kohalike võimuorganitega konsulteerima kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimisel ja otsustamisel.

Sest kohalik omavalitsus ei tähenda lihtsalt mõõtühikut mingi inimhulga mõõtmiseks, see ei ole ka abstraktne kogum valijaid, vaid omavalitsus on rahvas, inimesed. Rahvas peab teadma, mis tema riigis igapäevaselt sünnib, mida otsustakse ja kes otsustab. Rahvas vajab dialoogi otsustajatega - ta tahab olla ära kuulatud ja kuulda võetud.

Viimasel ajal on palju räägitud nn Suur-Võrumaa kava üle, mis liidaks Võrumaa külge pea kogu Põlvamaa ja suure osa Valgamaast. Kuid ka maakondade liitmisel ja seniste piiride muutmisel tuleb olla ettevaatlik - maakonna ja selle keskusega on praegune põlvkond jõudnud harjuda, maakonnad on leidnud kindla koha meie teadvuses, see on inimesi ühendav haldusüksus nii majanduslikult kui ka kultuuriliselt. Võib kaduda kohaliku piirkonna identiteet ja inimestel muutub kohaliku võimuga suhtlemine keerukamaks, sest selleks tuleb sõita pikema maa taha. Seega - probleeme jätkub.

Tuleb tõsiselt mõelda, kuidas haldusreformi käigus lahendada ka see tähtis probleem, mismoodi suurendada kohalike omavalitsuste tulubaasi. Seeläbi suudaksid omavalitsused paremini täita neile seadusega antud ülesandeid - omavalitsus muutuks keskvõimu toetustest vähem sõltuvaks, võttes endale sellega üheaegselt suurema vastutuse, ja suudaks paremini täita tema haldusterritooriumil elavate inimeste ootusi. Aga juba praegu on kriitilise piirini jõudnud riigi rahalised võimalused finantseerida kohaliku omavalitsuse tegevust, mis on suunatud üldriiklike huvide teenimisele - omavalitsustel napib seetõttu raha sotsiaalhoolduse täiemahuliseks tagamiseks ning kutsealuste kaitseväkke värbamise läbiviimiseks. Need on päevaprobleemid, kuid seda enam valulised.

Austatud kolleegid - peatuksin veel ühel teemal, mis on viimasel ajal laia ühiskondlikku resonantsi tekitanud - jutt on põhiseaduse muutmise kavadest.

Meil on meie mitte eriti pika omariikluse aja jooksul olnud neli põhiseadust. Seda on märkimisväärselt palju. Täna tehakse jälle ettevalmistusi põhiseaduse muutmiseks.

Ma ei näe midagi halba põhiseaduse pidevas ja põhjalikus analüüsimises, lahtimõtestamises. Otse vastupidi, meil on seda seni olnud suhteliselt vähe. Seepärast on sellelaadne töö igati tervitatav. Kuid me peame olema selle juures äärmiselt kaalutlevad ja ettevaatlikud, sest põhiseaduse muutmine ei saa olla eesmärk omaette, vaid see peab tulenema ühiskonna arengu vajadustest. Põhiseadus peab teenima rahva ja iga selle liikme vajadusi, et vabamalt ja paremini elada ning areneda. Põhiseaduse muutmine ei või endaga kaasa tuua kodanikuõiguste kitsenemist, riigibürokraatia suurenemist ja omariikluse huvide kahjustamist ning tänases kontekstis tuleb rõhutada - ka omavalitsuste huve mitte.

Tabavalt on märgitud, et põhiseadus on õigusriigi aluste alus. Riik saab aga õigusriigina püsida vaid siis, kui tema põhiseadus on stabiilne, kui põhiseadus pole manipuleeritav ja muudetav poliitiliste ambitsioonide nimel vaid hetke-eesmärke lahendada püüdes.

Põhiseaduse muutmise käigus ei tohi vähendada kohalikule omavalitsusele antud vaba ja riigi keskvõimust sõltumatu tegutsemise garantiid. President Meri on öelnud: Võimude lahusus on lihtne nagu apteegikaal: võtad ühelt kaalukausilt ära, langeb teine kaalukauss. Ühe põhiseadusliku institutsiooni kitsendamine laiendab teist. Nii võime märkamatult lahkuda sellest riigiõiguslikust mudelist, mille valisime 1992.aastal.

Tänasel päeval ei saa me enam rääkida üleminekuperioodist või Eesti riikluse ülesehitamisest - täna elame ajas, mil meie viimaste aastate ponnistuste tagajärjel riigi demokraatlikud institutsioonid toimivad. Võibolla ei kõla see just kõige paremini - aga demokraatiast on saanud argirutiin.

Lõpetuseks tahaksin ma teile öelda veel ühe mõtte: nende kümne aasta jooksul, mis lahutab meid '89.aasta detsembrivalimistest, on inimesed saanud palju maailmas ringi käia, õppinud tundma sealset elukorraldust, võrrelnud meie tingimusi teiste omadega. Omavalituste tulevik nõuab, et need muljed saaksid ka realiseeritud, ellu rakendatud - koolil on ju mõte vaid siis, kui saadud tarkusega on midagi peale hakata. Siit edasi - hariduse loov väärtus seisneb ju just selles, et ta sunnib elamist ümber korraldama kõige laiemas mõttes, aga ta ei tohi mitte mingil juhul seisneda selles, et õpetab ainuüksi kohanema. Vastasel korral ei paku oma riigis elamine meile niipea rahuldust. Eesti riik sündis julgusest ja meil peab olema julgust teda tugevada.

Selleks palju jõudu meile kõigile.

Menetlusse võetud eelnõu ja edastatud arupärimised - 8.12.99

Riigikogu juhatus otsustas menetlusse võtta Vabariigi Valitsuse algatatud toiduseaduse, veterinaarkorralduse seaduse, loomatauditõrje seaduse ning söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu (256 SE). Seadusmuudatused on tingitud vajadusest hajutada riigile ja ettevõtjatele seaduse rakendamisega tekkivad olulised rahalised kulutused pikemale ajaperioodile, aga ka rakendusaktide väljatöötamisel tekkinud praktilistest probleemidest. Mitmed muudatused reguleerivad riigilõivu tasumise tähtaegu. Seaduse jõustumise tähtaeg on planeeritud 2000. aasta 1. jaanuariks, mõned lõiked jõustuvad aga 2000. aasta aprillis ja juulis ning 2001. aasta jaanuaris. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

* * *

Riigikogu juhatus edastas järgmised arupärimised.

*Justiitsminister Märt Raskile Riigikogu liikmete Peeter Kreitzbergi, Georg Pelisaare ja Koit Pikaro arupärimise kohtute tegevuse sõltumatuse ja usalduse taastamise kohta ning rahandusminister Siim Kallase poolt kohtute aadressil esitatud süüdistustele hinnangu andmise kohta.

*Õiguskantsler Eerik-Juhan Truuväljale Riigikogu liikme Jaanus Männiku arupärimise riigilõivu määrade järsu tõstmise kooskõla kohta riigilõivuseaduses fikseeritud lõivu mõiste ja eesmärgiga aga ka põhiseadusega.

*Õiguskantsler Eerik-Juhan Truuväljale Riigikogu liikme Janno Reiljani arupärimise WTO-ga sõlmitud liitumislepingu põhiseadusega vastavusse viimise kohta ning välislepingute juriidilise ekspertiisi kohta.

9. detsember 1999
Riigikogu pressitalitus

Toomas Savi kohtus Europarlamendi liikmega

Riigikogu esimees Toomas Savi kohtus täna Eestis visiidil viibiva Europarlamendi liikme, Euroopa Liidu - Eesti parlamentaarse komitee kaasesimehe Per Stenmarckiga.

Kohtumisel oli kõne all Eesti administratiivreform. Räägiti administratiivsest suutlikkusest, Eesti administratiivsest jaotusest ning kohalike omavalitsuste võimalikust ühinemisest.

Külaline tundis huvi seadusandluse menetlemise protsessi vastu seoses Eesti seaduste ühtlustamisega Euroopa Liidu seadustega. Kõne all oli ka seaduste arusaadavus tavakodanikule. Ühiselt nõustuti, et tulevikus peab seadusandluse keelele enam tähelepanu pöörama.

Toomas Savi selgitas külalisele ka riigieelarve koostamise ja menetlemise põhimõtteid.

Europarlamendi liige avaldas lootust, et Eesti kuulub peagi Euroopa Liidu riikide hulka.

Per Stenmarck on Euroopa Parlamendi eelarvekomitee liige.

Külaline kohtus täna ka peaminister Mart Laari ja Riigikogu aseesimehe Tunne Kelamiga, ees on kohtumised Euroopa asjade komisjoni liikmete Ivi Eenmaa, Liia Hänniga. Homme kohtub P. Stenmarck Eurointegratsiooni büroo juhataja Henrik Hololei, välisministeeriumi asekantsleri Alar Streimanni, väliskomisjoni liikme Sergei Ivanovi ning Maardu linnapea Georgi Bõstroviga.

Külaline lahkub Eestist reede varahommikul.

8. detsember 1999
Riigikogu pressitalitus

Menetlusse võetud eelnõu, 7. 12. 99

Riigikogu juhatus otsus võtta menetlusse Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt 6. detsembril algatatud Riigikogu otsuse "Riigikogu ajutise komisjoni moodustamine põhiseaduse muutmiseks" eelnõu (255 OE) ning määras selle juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni.

Eelnõuga tehakse ettepanek moodustada ajutine komisjon põhiseaduse muutmiseks. Komisjoni tegevuse eesmärk oleks Riigikogus esindatud poliitiliste jõudude pariteetsel alusel ning koostöös põhiseaduse muudatus- ja täiendusettepanekute läbitöötamine ja Riigikogule esitamine.

8. detsember 1999
Riigikogu pressitalitus

Riigikogu liikmed kohtusid Ukraina Vabariigi suursaadiku Mykola Makarevychiga.

Täna kohtusid Eesti-Ukraina parlamendirühma liikmed Ukraina Vabariigi suursaadiku Mykola Makarevychiga.

Suursaadik andis ülevaate viimasel ajal Ukrainas toimunust, peatudes pikemalt presidendi valimistel. Parlamendirühma esimees Jüri Tamm tutvustas meie tegevuskava ning avaldas lootust, et lähemas tulevikus taasmoodustatakse ka Ukrainas vastav parlamendirühm.

7. detsember 1999
Riigikogu pressitalitus

Riigikogus moodustati geograafide saadikurühm.

6. detsembril 1999 moodustati Riigikogus geograafide saadikurühm. Saadikurühma kuuluvad Riigikogu liikmed Vootele Hansen, Meelis Paavel, Kalev Kukk, Ingvar Pärnamäe, Andres Tarand ja Jürgen Ligi.

7. detsember 1999
Riigikogu pressitalitus

Edastatud arupärimised, 6.12.99

Riigikogu juhatus edastas Anti Liivi 6. detsembril esitatud arupärimise siseminister Tarmo Loodusele. Arupärimine puudutab 1930-ndatel aastatel tollase Siseministeeriumi juhtimisel loodud Eesti kodanike registrit, nn perekonnaregistrit. A. Liiv soovib teada, kui palju on maakondade kaupa perekonnaregistreid säilinud ning kuidas kavatseb Siseministeerium neid edaspidi kasutada.

Edastati Riigikogu liikmete Harri Õunapuu ja Viive Rosenbergi 6. detsembril esitatud arupärimine teede- ja sideminister Toivo Jürgensonile. Arupärijad soovivad teada, kas vastab tõele, et Tallinna Sadama nõukogu plaanib Paldiski lõunasadama erastamist munitsipaliseerimise kaudu ning millal jõuab avalikkuse ette info Tallinna Sadama nõukogu otsustest. Samuti soovitakse ministrilt hinnangut nende riigile kuuluvate äriühingute nõukogude ja juhatuste tööle, mida on tema ametisoleku ajal muudetud.

7. detsember 1999
Riigikogu pressitalitus

Riigikogu esimehe Toomas Savi kõne Eesti Olümpiaakadeemia sümpoosionil 3.12.1999

Tartu Ülikooli aulas 1999.aasta 3. detsembril

Väga austatud presidendid, külalised, daamid ja härrad !

Mul on eriline au ja heameel esineda Eesti Olümpiakomitee akadeemilise pere sünnipäeval tervitusega.

On väga sümboolne ja tähelepanuväärne, et Eesti Olümpiaakadeemia alustas 10 aastat tagasi just siit - selle austusväärse vaimutempli aulast. Alma Mater on oma akadeemilist vaimsust jaganud sajandeid. See, et Olümpiaakadeemia tähistab täna siin oma tegevuse 10ndat sünnipäeva akadeemilisel viisil piduliku aktusega on tunnistuseks, et ta tahab sellele akadeemilisusele midagi lisada - olla nähtav ka Alma Mater'i ajaloos.

Ja see "midagi" on kindlasti seotud olümpismiga - meenutagem, et iidseid olümpiamänge taaselustades võttis Pierre de Coubertin aluseks Antiik-Kreeka filosoofias ja kasvatuses domineerinud keha ja vaimu ühtsuse kontseptsiooni. Sellest kasvas välja olümpism, elufilosoofia, mis ülendab ning ühendab keha, tahte ja vaimu omadused harmooniliseks tervikuks.

Aga mitte ainult olümpiamängude sünd ei vii meid tagasi Antiik-Kreekasse - ka akadeemia kui vaimutempel nägi ilmavalgust just seal. Sellest ajast tähistab akadeemia keskust, mille seinte vahele kogunevad otsivad vaimud, kelle elav mõistus ihaldab tungida maailma mõistmise ja mõtestamise sügavustesse ning kes tahavad edendada teadust parimate põhimõtete kohaselt - objektiivselt ja erapooletult, sügava vastutustunde ja pieteediga, ikka maailma ja inimkonna hüvanguks. Austatud koosolijad - kas see mõte pole edasi antud äärmiselt selgelt, mõjuvalt ja usutavalt.

Akadeemiline vaimsus on juba sajandeid rikastanud ka seda hoonet, kuhu oleme täna kokku tulnud - ja meie auväärne Alma Mater, Tartu Ülikool, on omakorda seda vaimsust edasi andnud kogu meie rahvale.

Peale sünnikoha on olümpiamängudel ja akadeemial ka muudki ühist: mõlemad liidavad inimesi, sõltumata nende soost, vanusest, nahavärvist, emakeelest, usutunnistusest. Mõlemad on aatelised, ideelised nähtused. Pierre de Coubertain on öelnud: "Olümpialiikumine purustab vaheseinu. Ta nõuab õhku ja valgust kõigile, ta kaitseb üldist ja kõigile kättesaadavat sportlikku kasvatust, mis oleks ümbritsetud mehise ja rüütelliku vaimuga ja mis peab olema rahvaste elu edasiviijaks ja riigikodanike elukeskuseks. See on tema programm."

Nagu juba öeldud - nii olümpia kui ka akadeemia on aatelised nähtused ja mulle tundub, et just tänapäeval peavad nad seda olema üha enam ja enam ning veelgi enam peab seda olema Olümpiaakadeemia.

Olümpiaakadeemia põhikirja kolmandas peatükis on sõnastatud akadeemia eesmärgid. Need on: akadeemilisel tasemel aidata Eesti Olümpiakomiteel teadvustada Eestis olümpismi kui elufilosoofiat, evitada elulaadi, mis rajaneb üldiste eetiliste põhimõtete austamisel, väärtustada ja propageerida ausa sportliku võistluse vaimsust. Seega on Eesti Olümpiaakadeemia kutsutud kaitsma olümpia-aateid ja seisma ausa mängu filosoofia eest.

Samas on sport tänapäeval sattunud keerulisse olukorda. Varem valitsenud spordi ideoloogia, mis väitis, et sport on vaid atleetide jõuproov, millel puudub rahateenimise siht, on kõvasti kõikuma löönud. Selle asemele on märkamatult, kuid visalt ja üha jõulisemalt astunud pragmaatiline ja aatevaene spordi kommertsialiseerumine.

Selgete piiride kadumine professionaalide ja amatööride vahel, tippsportlaste ettevalmistuse jätkuv kallinemine, spordi muutumine meelelahutusäri tulusaks osaks, loosungi "võit iga hinna eest" hämmastavalt kriitikavaba heakskiit, dopingu kasutamise jätkumine - kas pole need ohumärgid, mis peavad meid sundima mõtlema sellele, kuidas säilitada spordi tervistav mõju ja aatelisus. Näen siin otsustavat rolli Olümpiaakadeemia tegevuses.

Aated ja ausa mängu põhimõte ei kasva küpsete viljadena puu otsas, neid tuleb kasvatada - nagu isamaalisustki, alates kodust ja koolist. Ainult siis muutuvad nad osaks mõttemaailmast, mille alusel käitutakse ja nii kujuneb eluviis, kinnistub maailmavaade. Aated ja eetilisus on nagu peegel, kuhu tuleb aeg-ajalt vaadata, ja sinna peeglisse peaks üha sagedamini vaatama ka kiiresti muutuv spordimaailm, sest see peegel on aus. Ta paljastab vaatajale kõik defektid, näidates kiretut tõtt. Ja kui peeglisse vaatajale enda juures midagi ei meeldi, siis ei peaks ta peeglit kohe puruks lööma, vaid peaks ikka ja ainult iseenda juures seda, mis on viltu - muutma hakkama. Nii säilivad aated ja eetika ja me ise muutume paremaks. Olümpiaakadeemia peaks seda peeglit nähtaval hoidma, teda aeg-ajalt läikima lööma ja peegelduvat seletama - ühesõnaga kasvatama ka selles mõttes, et võimalikult kiiresti tuleks kooliprogrammidesse lülitada eesti spordiajaloo lühikursus, kus oma kindel koht oleks ka olümpismil.

Head kuulajad! Veel üks mõte.

Sport nõuab tänasel päeval rohkem kui kunagi varem teadmisi, teaduslikku alust. Asjatundjate rolli seejuures on pea võimatu ülehinnata. Sest kes tagab parima kvaliteedi tippsportlase ettevalmistamisel? Kes vastutab, et talent leiaks kõige õigema tee tippu? Vaieldamatult peaks siin keskseks kujuks olema treener - teadmiste varuga ja teadusliku mõtteviisiga treener, kes oskab ja suudab tegutseda koostöös arsti ja teadlastega.

Meil on Eestis nii häid spordiarste kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud teadlasi. Kuid ahel treener - sportlane - arst - teadlane on jäänud paraku ainult üksikute entusiastide mureks. Siin puudub keskne korraldustöö, selle käivitamine on aga hädavajalik. Sammuks edasi on TUK, sellega on sportlase meditsiinilisele abistamisele mõeldud, kuid treeneri abistamiseni pole teadlased veel jõudnud - seega teha on veel küllaga.

Tuleb märkida, et perspektiivikateks on osutunud teadusnõukogu poolt organiseeritud olümpiamängude arutelud, kuid oluline on eeltöö enne olümpiamänge, ettevalmistusprotsessi ja plaanide koostamise käigus.

Soovin, et meie Olümpiaakadeemia puhul oleksid aated, olümpism ning akadeemilisus harmooniliselt tasakaalus ning täiendaksid viljakalt üksteist - seda ka järgmise kümnendi jooksul. Selleks jõudu!