Toomas Savi kohtus Slovakkia parlamendi esimehega | Haapsalus algas põhiseaduse analüüsi seminar | Riigikogu esimehe Toomas Savi avakõne seminaril "Eesti Vabariigi põhiseaduse analüüs: tekkinud probleemid ja võimalikud lahendused" | Menetlusse võetud eelnõud, 25. november | Riigikogu esimees kutsub kokku täiendava istungi | Riigikogu külastas Tsˇehhi parlamendi delegatsioon | Edastatud arupärimine, 23. november 1999 | Euroopa asjade komisjon tutvus integratsiooniprotsessiga põllumajanduses | Menetlusse võetud elnõud, 18. november 1999 | Lastekaitse Liidu Noortefoorum Toompeal | Riigikogu muinsuskaitse ühendus tegi ettepaneku mälestusseisaku väljakuulutamiseks 2000. aasta 3. jaanuaril | Euroopa asjade komisjon kohtus Liidupäeva eurokomisjoniga | Riigikogu võttis vastu avalduse olukorrast Tsetseenias | Menetlusse võetud eelnõud - 16. november 1999 | Menetlusse võetud eelnõu, 11. november | Riigikogu esimees Toomas Savi ja väliskomisjon kohtusid Shveitsi Föderaalassamblee delegatsiooniga | Riigikogu esimehe Toomas Savi kõne isadepäeval | Erikomisjon oli väljasõiduistungil Tartus | Riigikogu väliskomisjoni liikmed kohtusid Ole Espersen'iga. | Teadmiseks toimetustele | Menetlusse võetud eelnõu 9. november | Lõppes Riigikogu Eesti-Suurbritannia parlamendirühma liikmete visiit Inglismaale | Riigikogu aseesimees Tunne Kelam kohtus Maailma Ukrainlaste Kongressi presidendi Askold Lozinski'ga | Riigikaitsekomisjon kohtus Prantsusmaa suursaadikuga | Riigikogu juhatuses | Riigikogu liikmed kohtusid Iisraeli ajutise asjuriga Eestis Ronit Ben-Dor'iga | Riigikogu juhatuses | VI rahvusvaheline konverents "Eesti ja Euroopa Liit: Eesti teel muutuvasse Euroopasse" | Riigikogu esimehe Toomas Savi kõne 6. rahvusvahelisel konverentsil Eesti ja Euroopa Liit: Eesti teel muutuvasse Euroopasse | Euroopa asjade komisjon kohtus Ungari kolleegidega Toomas Savi kohtus Slovakkia parlamendi esimehega Brüsselis Euroopa Parlamendi presidendi ja Euroopa Liidu kandidaatriikide parlamentide esimeeste 8. kohtumisel viibiv Riigikogu esimees Toomas Savi kohtus täna Slovakkia parlamendi esimehe Jozef Migas'iga viimase initsiatiivil toimunud ametilõunal. Jozef Migas, kes hindab Eesti positsiooni liitumisläbirääkimistel Euroopa Liiduga väga kõrgelt, tundis huvi Eesti liitumisläbirääkimiste hetkeseisu vastu. Samuti huvitas Slovakkia parlamendi esimeest Riigikogu kodukord ning sellest tulenev seadusandliku töö korraldamine. Pooled arutasid Eesti ja Slovakkia parlamentaarsete suhete tihendamise eesmärgil ametlike delegatsioonide vahetamise võimalust lähitulevikus. Toomas Savi tegi kolleegile ettepaneku algatada Euroopa asjade komisjonide koostöö ja informatsiooni vahetamine. Toomas Savi viibib Brüsselis Euroopa Parlamendi presidendi ja Euroopa Liidu kandidaatriikide parlamentide esimeeste 8. kohtumisel, kus arutatakse nii Euroopa Liidu kui kandidaatriikide poliitilist olukorda ja rahvusparlamentide rolli laienemisprotsessis. Täna kell 20.00 toimub kohtumine Euroopa Komisjoni presidendi Romano Prodiga. Homme, 1. detsembril käsitletakse k.a. detsembris toimuva Euroopa Liidu Nõukogu Helsingi tippkohtumisega seonduvat. Arutelust võtavad osa Europarlamendi väliskomisjoni esimees Elmar Brok ja EL välis- ja ühtse julgeolekupoliitika kõrgem volinik Javier Solana. Toomas Savi naaseb Brüsselist 1. detsembri hilisõhtul. 30. november 1999 Haapsalus algas põhiseaduse analüüsi seminar Täna algas Haapsalus sanatooriumi Laine konverentsisaalis Riigikogu põhiseaduskomisjoni korraldatud Eesti Vabariigi põhiseadust ja selle võimalikku muutmist käsitlev seminar. Seminari avas Riigikogu esimees Toomas Savi, kes märkis, et meie põhiseadus on toiminud juba seitse aastat ning nendele aastatele võime tagasi vaadata rahuldustundega. Samas lisas ta, et aeg on näidanud kätte kitsaskohad, kus põhiseaduse sätted võivad hakata takistama riigi ja ühiskonnaelu arengut. T. Savi sõnul on igati tervitatav põhiseaduse pidev ja põhjalik analüüs, ning selle lahti mõtestamine. See peab toimuma aga äärmiselt läbikaalutult ja ettevaatlikult, sest põhiseaduse muutmist ei saa seada eesmärgiks omaette. Põhiseaduskomisjoni esimees Liia Hänni pidas taolist seminari väga vajalikuks. Tema sõnul suhtub avalikkus põhiseaduse muutmisse mõistvalt. L. Hänni rõhutas, et põhiseaduse muutmine ei ole vaid poliitikute pärusmaa, seda saab teha vaid kaasates eksperte ja laiemat avalikkust. Avasõnadele järgnes justiitsminister Märt Raski ettekanne. Tema sõnul on Eesti väike ühiskond tihedalt kommunikeerunud ning seni pole tekkinud põhiseaduslikku kriisi ega olukordi, millele poleks leitud lahendust. Põhiseaduse analüüsi ekspertiisikomisjon jõudis siiski järeldusele, et põhiseadus vajaks muutmist. M. Raski sõnul vaatles komisjon põhiseadust ainult juriidilisest aspektist, kuid ei tohiks unustada, et põhiseadus on ka poliitiline kokkulepe ning omariiklik ja rahvuslik kultuuridokument. Ekspertiisikomisjoni liikmena käsitles Märt Rask oma ettekandes põhjalikumalt põhiseaduse V peatükki (Vabariigi President) ja X peatükki (Riigikaitse). Komisjoni arvamuse kohaselt vajab korrastamist Riigikogu ja Vabariigi Presidendi põhiseaduslik koostöö, eriti põhiseaduslike institutsioonide juhtide ametissenimetamise ja ametist vabastamise osas. Analüüsides põhiseaduse rakenduspraktikat järeldati, et president on muudetud poliitiliseks organiks ja Riigikogu riiginotariks. Komisjoni arvates peaks Riigikogu tegema presidendile ettepaneku nimetatud isikute ametisse nimetamiseks. Samuti leiti, et on vaja täpsustada presidendi volitusi Eesti diplomaatiliste esindajate nimetamise ja sõjaväeliste auastmete andmise osas. Komisjonipoolses ettekandes rõhutati ka presidendi valimise korra muutmist: Vabariigi President tuleks valida üldistel ühetaolistel ja otsestel valimistel hääleõiguslike kodanike poolt salajasel hääletusel. Sellise muudatuse tegemisel lähtutakse poliitilisest aspektist, et rahvas oma valikus ei eksi. Samas püstitati küsimus, kas praegune Eesti on piisavalt demokraatlik ja avatud, et rahva tegelik tahe välja selgitada. Komisjon jõudis järeldusele, et olenemata sellest, milline on presidendi valimise kord, kannavad Eesti saatuse eest vastutust erakonnad. Ainult nõrgad erakonnad, kellel puudub rahva usaldus, pooldavad riigipea valimist parlamendis. Riigikaitset puudutava peatüki analüüsimisel jõuti järeldusele, et põhiseadus ei taga efektiivset tsiviilkontrolli kaitseväe üle, kuna valitsus on põhiseaduslikult riigikaitse juhtimisest kõrvale jäetud. Kogu riigikaitse juhtimine tuleb vastavusse viia parlamentaarse riigikorra põhimõtetega, praegu aga lähtutakse presidentaalse vabariigi mudelist. Seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu vahekorda ning parlamentaarse süsteemi toimimisega seonduvat põhiseaduses käsitles Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Tiit Käbin. Täna esinevad seminaril veel Riigikohtu esimees Uno Lõhmus, õiguskomisjoni esimees Jüri Adams, riigisekretär Aino Lepik von Wiren, Vabariigi Presidendi Kantselei õigusosakonna juhataja Mall Gramberg, riigikontrolör Juhan Parts, Eesti Panga president Vahur Kraft, Eesti Omavalitsusliitude Ühenduse esimees Toomas Välimäe. 26. november 1999 Riigikogu esimehe Toomas Savi avakõne seminaril "Eesti Vabariigi põhiseaduse analüüs: tekkinud probleemid ja võimalikud lahendused" 26.11.1999 Haapsalus Lugupeetud seminarist osavõtjad, eksperdid, kolleegid Mul on eriline heameel teid kõiki siin Haapsalus tervitada ja tänada, et olete nõustunud ettepanekuga ja leidnud aega osaleda sellel seminaril. Tänase seminari vajalikkus on väljaspool kahtlust ainuüksi seepärast, et siin kohtuvad eksperdid ja poliitikud. Poliitikud parlamendis ja valitsuses kannavad otsustamise rasket koormat. Kõik otsused ei saa olla populaarsed, paratamatult tähendab pikem pilguheit tulevikku vastandumist hetkehuvidele. Kui tahate, see on vastutuse võtmine tuleviku ees, aga see on valitute kohustus. Põhiseaduse muutmine on aga äärmiselt vastutusrikas ja vajab ekspertide nõuandeid. Meie kehtiv põhiseadus on toimiv moodne parlamentaarse vabariigi põhiseadus, mis on aluseks omariiklusele ja õigussüsteemile, on isiku õiguste ja vabaduste ning inimlike põhiväärtuste tagatiseks. Sügava mõistmise ja teadmisega on põhiseaduse olemuse sõnastanud eelmine Riigikohtu esimees, tänane Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Rait Maruste: "Põhiseadus on (riigi)võimu enesepiiramise akt. Põhiseadus püsib rahva usul ja usaldusel temasse. Põhiseadusega on rahvas loovutanud osa talle ürgomaselt kuulunud õigusi ja vabadusi ja andnud need üldistes huvides üle avalikule võimule. Siit tulenevalt on põhiseadusel ja tema alusel loodud institutsioonidel ja õigustel õigustus niivõrd, kuivõrd nad aitavad rahval ja igaühel rahva hulgast vabamalt ja paremini elada ning areneda. See on õiguse, sh põhiseaduse, ja ka kogu avaliku võimu õigustus ja eesmärk". Meie põhiseadus on toiminud juba seitse aastat. Nendele seitsmele aastale võime rahuldustundega tagasi vaadata, kuid see aeg on kätte näidanud ka need kitsaskohad, kus põhiseaduse sätted võivad hakata takistama riigi ja ühiskonnaelu arengut. Meil on meie mitte eriti pika omariikluse aja jooksul olnud neli põhiseadust. Seda on märkimisväärselt palju. Täna töötatakse jälle põhiseaduse muutmise ettevalmistamiseks. Ma ei näe midagi halba põhiseaduse pidevas ja põhjalikus analüüsimises, lahti mõtestamises. Otse vastupidi, meil on seda seni olnud suhteliselt vähe. Seepärast on sellelaadne töö igati tervitatav. Kuid me peame korralikult läbi kaaluma ja olema äärmiselt ettevaatlikud ning tegema muudatusi nii vähe kui võimalik ja nii palju kui on vältimatult tarvilik, sest põhiseaduse muutmine ei saa olla eesmärk omaette, vaid see peab tulenema ühiskonna arengu vajadustest. Põhiseaduse muutmine ei või endaga kaasa tuua kodanikuõiguste kitsenemist, riigibürokraatia suurenemist ja omariikluse huvide kahjustamist. Loomulikult tuleb otsuste langetamisel olla teadlik ka rahva huvidest ja eelistustest ning poliitilises diskussioonis kõiki argumente arvestada. Usun, et me seda täna ja homme ka teeme. Ootamatult meenusid mulle Merle Karusoo sõnad: "Tulevik on väga lühike võrreldes minevikuga nagu valgus ja kõik varjud tulevad meie selja tagant. Me julgeme seda vaadata." Ma soovin ja loodan, et me julgeme seda üha enam ja enam ka uueneva Põhiseaduse kontekstis. Tabavalt on märgitud, et põhiseadus on õigusriigi aluste alus. Riik saab aga õigusriigina püsida vaid juhul, kui tema põhiseadus on stabiilne; kui põhiseadus pole manipuleeritav ja muudetav poliitiliste ambitsioonide nimel vaid hetke-eesmärke püüdes. Põhiseaduse analüüsi käigus tehtud parandusettepanekud peavad olema unisoonis kehtiva põhiseaduse vaimuga. Nende eesmärk peab olema meie põhiseadusesse kätketud põhiprintsiipide veelgi filigraansem esiletoomine, näidata, et meie põhiseadus on ja jääb heaks Eesti õiguseks. Praegu kehtiva põhiseaduse loomiseks kokku kutsutud Põhiseaduse Assamblee 2.istungil 1991.aasta sügisel rõhutas ühe põhiseaduse eelnõu autorite grupi juht Jüri Raidla: "Rahvas ei saa oma põhiseadust kuskilt laenata. See peab välja kasvama rahva minevikust, olevikust ja tulevikukavadest." Menetlusse võetud eelnõud, 25. november Riigikogu juhatus võttis menetlusse ja määras juhtivkomisjonid järgmistele eelnõudele: Riigikogu liikme Peeter Oleski poolt 25. novembril algatatud käibemaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (252 SE). Eelnõu näeb ette seaduse täiendamist lõikega, mille kohaselt valitsuse poolt 1999. aastal kehtestatud käibemaksuvabastused mittetulundusliku otstarbega kaupade impordile kehtivad 2000. aasta 1. juulini, kui kauba ostu-müügileping sõlmiti 1999. aastal. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. 15 Riigikogu liikme poolt 25. novembril algatatud seaduste arusaadavuse tagamise seaduse eelnõu (253 SE). Eelnõu kohaselt on seadus arusaadav, kui selle mõttest võib vajaliku süvenemise korral aru saada eesti keelt vabalt valdav vähemalt põhiharidusega inimene, kes ei ole õigusloome, õigusteaduse ega ka selle kitsama eriala spetsialist, mida seadus käsitleb. Juhtivkomisjoniks märati põhiseaduskomisjon. Riigikogu liikmete Andres Lipstoki, Kalev Kotkase ja Peeter Oleski poolt 25. novembril algatatud alkoholiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (254 SE). Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. Eelnõu kohaselt ei maksustataks aktsiisiga välisreise tegevale vee- või õhusõidukile pardavarudeks ning rahvusvahelise lennujaama tollikontrolli tsoonis tegutsevasse müügipunkti toimetamiseks tootja poolt privaattollilao pidajale müüdavat alkoholi. Täiendatakse sanktsioonide osa privaattollilao pidajale. Edastati Riigikogu liikme Erika Salumäe arupärimine rahandusminister Siim Kallasele. Arupärija soovib teada, millise seaduse või otsuse alusel premeerib valitsus sportlasi ja treenereid ning millised on need tippvõistlused, kus valitsuse peab vajalikuks premeerimist vajalikuks. Samuti küsib E. Salumäe, millistel alustel jaotuvad need summad suurvõistluste ja sportlaste vahel. 26. november 1999 Riigikogu esimees kutsub kokku täiendava istungi Riigikogu esimees Toomas Savi kutsub 27 Riigikogu liikme ettepanekul täna, 25. novembril kell 17.00 kokku Riigikogu täiendava istungi, et arutada umbusaldusavaldust rahandusminister Siim Kallasele. 25. november 1999 Riigikogu külastas Tsˇehhi parlamendi delegatsioon Eestis visiidil viibiv Tsˇehhi parlamendi juriidilise ja põhiseaduskomisjoni 4-liikmeline delegatsioon eesotsas komisjoni esimehe Jitka Kupcˇova'ga kohtus täna pärastlõunal Riigikogu õigus- ja põhiseaduskomisjoni esindajatega. Õiguskomisjoni esimehe Jüri Adamsi sõnul tundsid Tsˇehhi kolleegid elavat huvi omdusmani institutsiooni töölerakendamise vastu Eestis. Kohtumisel räägiti ka kummagi riigi probleemsetest valdkondadest. Nii Eesti kui Tsˇehhi parlamendiliikmed tundsid muret uurimisprotseduuride ja kohtuprotsesside venimise üle, mis on saanud avalikkuse terava kriitika osaliseks. Ühiselt püüti otsida lahendusi, kuidas asjaosaliste institutsioonide tööd kiirendada. Tsˇehhi delegatsioon kohtus täna ka põhiseaduskomisjoniga, kellele tutvustati Tsˇehhi Vabariigi põhiseaduslikku korraldust. Kohtumisel olid kõne all põhiseaduse muutmise vajadusega seotud küsimused Euroopa Liiduga liitumise kontekstis. Põhiseaduskomisjoni esimehe Liia Hänni sõnul jagasid Tsˇehhi parlamendiliikmed ka oma kogemusi NATO-ga liitumisel. Tsˇehhide väitel ei olnud NATO-ga liitumise otsuse tegemiseks referendumi läbiviimine vajalik. Riigikogu põhiseaduskomisjon omakorda selgitas külalistele Riigikogu ja selle põhiseaduskomisjoni töö korraldust. Eile külastas T_ehhi parlamendidelegatsioon Tartut, kus kohtuti Riigikohtu esimehe Uno Lõhmuse ning Riigikohtu halduskolleegiumi ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liikmetega. Täna ennelõunal viibiti Justiitsministeeriumis, kus külalised võttis vastu kantsler Mihkel Oviir. Delegatsioon lahkub Eestist täna õhtul. 23. november 1999 Edastatud arupärimine, 23. november 1999 Riigikogu juhatus edastas Sven Mikseri ja Peeter Kreitzbergi poolt 23. novembril esitatud arupärimise haridusminister Tõnis Lukasele. Arupärijad soovivad teada, milliseid ümberkorraldused on kavandatud üleüldise õppemaksu rakendamisel kõrghariduses ning kui palju suurenevad 2000. aastal riigi poolt tagatud õppelaenud. Samuti küsitakse, millal kehtestatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatud soodustuse rakendamise vastav kord, mille kohaselt riiklikus kõrgkoolis õppival Eesti kodanikul, kelle mõlemal või ühel vanemal on vähemalt 15-aastane teenistusstaaz, on õigus saada õppemaksu hüvitist riigieelarve vahenditest. 23. november 1999 Euroopa asjade komisjon tutvus integratsiooniprotsessiga põllumajanduses Euroopa asjade komisjoni tänasel istungil kuulati põllumajandusministri Ivari Padari ja Põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai ülevaadet integratsiooniprotsessi käigust põllumajandusvaldkonnas. Põllumajandusministeeriumi esindajad tutvustasid Riigikogu liikmetele Eesti positsiooni liitumisläbirääkimistel Euroopa Liiduga, võimalikke põllumajandusvaldkondi, milles soovitakse taotleda üleminekuaega ning liitumiseelse põllumajanduse ja maaelu arendamise programmi SAPARD rakendamisega seonduvat. SAPARD-i eesmärgiks on toetada EL seadusandluse rakendamist põllumajanduspoliitikas ning lahendada EL-ga liitumisel põllumajanduse ja maaelu prioriteetsed probleemid. Räägiti ka Euroopa Liiduga liitumise alase informatsiooni levimisest põllumajandussektoris. Minister Ivari Padari sõnul on Euroopa Liidu alane teavitamine praegu veel ebapiisav ning selles valdkonnas tuleb teha suurt tööd. Arutelust võtsid osa ka istungile külalistena kutsutud mitmed valitsusvälised organisatsioonid. Oma arvamust avaldasid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Toiduainetööstuse Liidu ja Eesti Põllumajandustootjate Keskliidu esindajad. 22. november 1999 Menetlusse võetud elnõud, 18. november 1999 Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid: 1. Riigikogu liikmete Urmas Lahe, Jaanus Männiku ja Ants Käärma poolt 18. novembril algatatud Riigikogu otsuse "Seaduseelnõu algatamise ettepanek Vabariigi Valitsusele" eelnõu (248 OE). Sellega soovitakse teha valitsusele ettepanek algatada 1. jaanuariks 2000. maaelu ja põllumajanduse arengut käsitlev seaduse eelnõu. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon. 2. Riigikogu liikmete Peeter Kreitzbergi ja Mihhail Stalnuhhini poolt 22. november 1999 Lastekaitse Liidu Noortefoorum Toompeal Täna pärastlõunal toimus Riigikogu istungisaalis Lastekaitse Liidu Noortefoorum "101 last Toompeale". Noortefoorum toimus Lastekaitse Liidu poolt korraldatud ÜRO Lapse õiguste konventsiooni aastapäevale pühendatud konverentsi "Meie lapse mured" raames. Noortefoorumi võttis vastu Riigikogu esimees Toomas Savi. Tervituskõnes väljendas Riigikogu esimees heameelt olukorra üle, kus noored on teadvustanud õppimise olulisuse ning väärtustanud enda jaoks hea hariduse omandamise tähtsuse. T. Savi rõhutas, et noorte tänane Riigikogu saalis viibimine on sümboolse tähendusega, kuna tegemist on Eesti poliitika uue põlvkonnaga, kes peagi võtab siin kohad sisse juba rahva poolt valitud esindajatena. Seejärel toimus noortefoorumi juhataja ja asejuhatajate valimine. 64 poolthäälega valiti juhatajaks Tallinna Pedagoogikaülikooli üliõpilane Madis Masing, asejuhatajateks Ahto Liivat ja Marja-Liisa Alop. Kõige lapsesõbralikumaks Eesti poliitikuks ja ühiskonnategelaseks valiti Lastekaitse Liidu Noortefoorumi poolt Eesti Vabariigi president Lennart Meri. Teine kandidaat oli Leelo Tungal. Noorte võimalustest osaleda ühiskonnaelu korraldamises kõneles Riigikogu liige Sven Mikser. Ta märkis, et näeks heameelega rohkem noori poliitikast huvitumas. Samas rõhutas ta, et kandideerimine Riigikokku ja kohalikesse omavalitsustesse pole ainus viis aktiivseks osalemiseks ühiskonnaelus. Kes tunnevad muret ühiskonnas toimuva pärast, väljendavad seda otsesemal viisil, täites seadusi ning makstes makse. Rahvusraamatukogus toimunud noortefoorumi töögruppide tööst andis ülevaate Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilane Sirli Kukk. Tema sõnul olid seal põhilisteks diskussiooniteemadeks noorte võimalused ühiskonnaelu mõjutamiseks, kodu ja kooli osa noore inimese kasvamise ja kujunemise protsessis, valimisõiguse künnis. Leiti, et noorte arvamust peaks uurima küsitluste kaudu, andes neile ühtlasi ka võimalus omapoolsete lahenduste pakkumiseks. Noored peaksid tunnetama, et neid vajatakse. Väljendati soovi olla rohkem informeeritud riigi struktuuridest, kodanike õigustest ja kohustustest. Sellele saab palju kaasa aidata ka meedia. Tallinna Pedagoogikaülikooli üliõpilane Madis Masing tegi ettekande Ülemaailmse Noortefoorumi tööst. Tema sõnul toodi seal Eesti noorte prioriteetidena esile rahu ja haridus, demokraatia, majanduse ja tehnoloogia areng, tervishoid, võitlus kuritegevuse ja narkomaaniaga. Haridus lahendab tema sõnul ka teised probleemid. Kui tuntakse oma õigusi ja kohustusi, on kergem seista inimõiguste eest ning samuti on suurem huvitatus kaasa rääkida otsustusprotsessides. 19. november 1999 Riigikogu muinsuskaitse ühendus tegi ettepaneku mälestusseisaku väljakuulutamiseks 2000. aasta 3. jaanuaril Riigikogu muinsuskaitse ühendus eesotsas ühenduse esimehe Trivimi Vellistega edastas peaminister Mart Laarile 60 Riigikogu liikme poolt alla kirjutatud üleskutse kuulutada Vabadussõja lõppemise 80. aastapäeval 2000. aasta 3. jaanuaril kell 10.30 riigis välja mälestusseisak. Vabadussõja lõpupäevast, 1920. aasta 3. jaanuarist alates kuni vabaduse kaotuseni austati igal aastal samal kuupäeval kell 10.30 mälestusseisakuga neid, kes oma elu Eesti vabadusele ohverdasid. Üle maa helisesid kirikukellad, hetkeks seisatus töö ja liiklus, kaitseväeosades toimusid paraadid, koolides temaatilised aktused. Eesti taasiseseisvuse koidikul 10 aastat tagasi tegi Eesti Muinsuskaitse Selts poolõnnestunud katse vana tava taastada. Tänasele üleskutsele allakirjutanud on veendunud, et rahvas üleskutsele järgneb. NB! Faksiga lisatud üleskutse tekst ja allakirjutanud Riigikogu liikmete allkirjad. 19. november 1999 Euroopa asjade komisjon kohtus Liidupäeva eurokomisjoniga Kolmapäeval, 17. novembril viibis Eestis ühepäevasel visiidil Saksamaa Liidupäeva Euroopa asjade komisjoni 6-liikmeline delegatsioon eesotsas delegatsiooni juhi Michael Stübgeniga. Kohtumisel Riigikogu Euroopa asjade komisjoniga arutati rahvusparlamentide osalust ja rolli eurointegratsiooniprotsessis, Euroopa asjade komisjonide tegevust ning kahepoolsete suhete küsimust. Ühiselt leiti, et komisjonide tegevuse peamiseks aspektiks kummaski riigis on valitsuse tegevuse jälgimine ja kontroll seoses Euroopa Liitu puudutava tegevusega. Michael Stübgeni sõnul on Bundestagi EAK delegatsiooni visiit kolme Balti riiki ajastatud nii, et nad saaksid Läti, Leedu ja Eestiga tutvuda enne Helsingi tippkohtumist. Visiidi eesmärgiks on saada ülevaade Balti riikide arengust seoses Euroopa Komisjoni ettepanekuga kaasata Läti ja Leedu liitumisläbirääkimistele. Eestis viibiti alla 24 tunni, kuna delegatsiooni juhi väitel tundub Eesti areng eurointegratsiooni valdkonnas olevat kõige probleemivabam. Euroopa asjade komisjoni esimees Tunne Kelam rõhutas seoses Balti riikide koostööga tõsiasja, et koostöö toimib, aga tegemist on erinevate riikidega, millel on ühised sihid ning mille edusamme tuleks individuaalselt hinnata. Bundestagi delegatsiooni arvates saavad esimesed kandidaatriigid Euroopa Liiduga liituda 2002. aasta lõpus. Bundestagi EAK esindajad palusid Riigikogu EAK liikmetel avaldada arvamust oktoobris avaldatud Euroopa Komisjoni vaheraporti kohta. Külaliste küsimusele vastates nentis Tunne Kelam, et tegemist on suhteliselt objektiivse dokumendiga. Eesti pole siiski nõus keeleseadust puudutavate küsimuste Euroopa Komisjoni poolse käsitlusega. Liidupäeva delegatsioon kohtus Riigikogu Euroopa asjade komisjoni (EAK) liikmetega Riigikogu aseesimehe Tunne Kelami poolt antud töölõunal. Kohtumisest võtsid osa EAK liikmed Ivi Eenmaa, Liia Hänni ja Liina Tõnisson. Bundestagi EAK delegatsioon kohtus lisaks Riigikogu EAK-le ka väliskomisjoni liikmete, Riigikantselei Eurointegratsiooni büroo ning Välisministeeriumi esindajatega. 18. november 1999 Riigikogu võttis vastu avalduse olukorrast Tsetseenias Riigikogu võttis oma tänasel istungil vastu avalduse olukorrast Tsetseenias. Mõistes hukka terrorismi selle mis tahes vormis, väljendab Eesti Riigikogu muret ja nördimust seoses inimõiguste rikkumise ning rahulike elanike suhtes toimepandud süstemaatilise vägivallaga Tsetseenias. Avalduses pöördutakse maailma avalikkuse poole veendumuses, et üksikute kurjategijate tabamise ettekäändel on lubamatu pommitada rahulikke elanikke, linnu ja külasid, purustada tehaseid ning kahjustada looduskeskkonda. Juhitakse tähelepanu olukorrale, kus üle 200 000 põgeniku on jäetud toidu ja meditsiiniabita. Talve lähenedes on tuhanded naised, lapsed ja vanurid lageda taeva all. Riigikogu kutsub oma avalduses Vene Föderatsiooni üles asuma probleemide lahendamisele rahumeelsel teel, lähtudes inimõiguste ja rahvusvaheliste õigusnormide tingimusteta austamisest, samuti sõjategevuse kohesele lõpetamisele ning oma kohustuste täitmisele Euroopa Nõukogu ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide ees. Avalduses kutsutakse konflikti osapooli tagama välisvaatlejate ja rahvusvaheliste abiorganisatsioonide esindajate vaba juurdepääs kriisipiirkonda. Samuti kutsutakse Euroopa Nõukogu, OSCE-d, ÜRO-d ja teisi rahvusvahelisi organisatsioone aktiivselt kaasa aitama t_et_eeni rahva vastase sõjategevuse viivitamatule peatamisele ning Tsetseeniat tabanud humanitaarkatastroofi leevendamisele. Avalduse vastuvõtmise poolt oli 57 Riigikogu liiget, vastu 1. Eestimaa Ühendatud Rahvapartei fraktsioon tegi ettepaneku avalduse eelnõu arutelu katkestada, see ei leidnud aga toetust (poolt 7, vastu 50 Riigikogu liiget). 18. november 1999 Menetlusse võetud eelnõud - 16. november 1999 Riigikogu juhatus võttis menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid: 1. Vabariigi Valitsuse poolt 15. novembril algatatud palgaseaduse muutmise seaduse eelnõu (240 SE). Sellega soovitakse muuta palgasüsteemide kehtestamist reguleerivat paragrahvi. Eelnõu kohaselt on maanteeveo mootorsõiduki juhile keelatud arvutada ja maksta nii põhipalka kui lisatasu läbitud kilomeetrite ning veetud kaubakoguse alusel. Erandina võib läbitud kilomeetreid või kaubakogust arvesse võtta lisatasu maksmisel, kui selle arvutamise viis, tingimused ja määrad on sellised, mis ei soodusta ohutu liikluse nõuete eiramist ning on kirjas kollektiivlepingus. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon. 2. Riigikogu liikme Toomas Vilosiuse poolt 15. novembril algatatud loteriiseaduse muutmise seaduse eelnõu (241 SE). Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. 3. Kultuurikomisjoni poolt 15. novembril algatatud ülikooliseaduse, ülikooliseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse, Tartu Ülikooli seaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise seaduse eelnõu (242 SE). Eelnõuga laiendatakse ülikoolide õigusi ja võimalusi valida sobivaid kandidaate doktoriõppesse, täpsustatakse üliõpilase mõistet. Rakenduskõrgkooli seaduse muudatused annavad võimaluse pärast kutsekõrghariduse õppekava läbimist asuda õppima magistriõppe õppekava järgi. Eraldi rakendussättega reguleeritakse internatuuriga seonduvat. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon. 4. Vabariigi Valitsuse poolt 16. novembril algatatud äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu (243 SE). Eelnõu näeb ette tähtaja muutmist, mille möödumisel registripidaja võib teha registrist kustutamise hoiatuse aruandluskohustust rikkunud äriühingule. Samuti täiendatakse äriseadustiku sätetega, mille alusel tekib osaühingu ja aktsiaseltsi juhatajatel kohustus teatada äriregistri pidajale olukorrast, kus osaühingu kõik osad on omandanud üks osanik või kui aktsiaseltsi kõik aktsiad on omandanud üks aktsionär. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon. 5. Vabariigi Valitsuse poolt 16. novembril algatatud politseiteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (244 SE). Muudatuste eesmärk on võimaldada Siseministeeriumis kavandatava reformi tulemusel koondatavatele politseinikele tööd eraturvafirmades ja eradetektiivibüroodes. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon. 6. Vabariigi Valitsuse poolt 16. novembril algatatud sordikaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (245 SE). Sordikaitseseaduse muutmise vajadus on tingitud Eesti kavandatavast ühinemisest Uute Taimesortide Kaitse Konventsiooni ja Uute Taimesortide Kaitse Liiduga. Eelnõuga laiendatakse tuletatud sordi mõistet, samuti on muudetakse sordi tuntuks saamise määratlust. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon. 7. Õiguskomisjoni poolt 16. novembril algatatud apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu (246 SE). Muudetakse paragrahve apellatsioonkaebuse või -protesti käiguta või läbivaatamata jätmise kohta, kohtualuse ja teiste menetlusosaliste osavõtust ringkonnakohtu istungist, ringkonnakohtu otsuse teatavakstegemise ja koopia kätteandmise või saatmise kohta. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon. 8. Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt 16. novembril algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (247 SE). Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon. 17. november 1999 Menetlusse võetud eelnõu, 11. november Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse Vabariigi Valitsuse poolt 10. novembril algatatud riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise seaduse eelnõu (239 SE) ning määras selle juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni. Eelnõu eesmärgiks on vähendada riigiteenistujate palgaastmestikus lihttööliste palgaastmeid. Täpsustatakse riiklike ametite ja inspektsioonide kohalike asutuste ning ka teiste ametiasutuste juhtide palgaastet. Uute ametinimetustena on eelnõus lisatud maa-arhivaar, fondihoidja, konservaator ja köitja. 15. november 1999 Riigikogu esimees Toomas Savi ja väliskomisjon kohtusid Shveitsi Föderaalassamblee delegatsiooniga Eestis on visiidil Shveitsi Föderaalassamblee delegatsioon eesotsas Liidunõukogu esimehe Renè Rhinow'iga. Hommikupoolikul võttis külalised vastu Riigikogu esimees Toomas Savi. Vastastikku tutvustati mõlema parlamendi ülesehitust ning töökorraldust. T. Savi andis ülevaate Eesti parlamentarismi ajaloost, kõneldi ka regionaalse koostöö tähtsusest. T. Savi tänas Shveitsi abi eest, mida on osutatud infrastruktuuri arendamiseks ning samuti Eesti kaitseväe väljaõppel. R. Rhinow tundis huvi Riigikogus arutusel olevate oluliste eelnõude vastu. Järgmise aasta riigieelarve menetlemise käigust andis külalistele ülevaate Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Jaanus Männik. Veel peatuti probleemidel, mis on seotud referendumi korraldamisega Euroopa Liiduga ühinemiseks ning vähemusrahvuste integratsiooniga seonduvatel küsimustel. Kohtumisest võttis osa ka Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Mart Meri. Järgnes kohtumine Riigikogu väliskomisjoni liikmetega, kus delegatsiooni tervitas Liis Klaar, kes on ütlasi ka Riigikogu Eesti - Shveitsi parlamendirühma esimees. Ta avaldas heameelt selle üle, et kahe riigi vahelised suhted on jõudsalt edasiarenenud. Külalised huvitusid meie julgeoleku- ja välismajanduspoliitika põhimõtetest ning soovisid teada, millistes valdkondades võiksid nad meile toeks olla. Riigikogu aseesimees Tunne Kelam rõhutas Eesti eesmärki saada Euroopa Liidu liikmeks ning ühineda NATO'ga. Intregreerumine Euroopasse on tema sõnul meie julgeoleku ja eksistentsi küsimus. Ta lisas, et Shveits võiks lisaks sõjalisele väljaõppele anda meile ka kodanikuõpet kuidas paremini sisendada rahvale usku ja eneseuhkust. Shveitsi pool pakkus ühe võimalusena tehniliste ja õigusalaste teadmiste edastamist tulenevalt nende ajaloost ning suhetest teiste riikidega. Riigikogu liige Vardo Rumessen avaldas lootust, et Shveits mõistab meie rahvuspoliitikat ning samuti NATO'sse pürgimise tähtsust. Peatuti ka suhetel Venemaaga. Avaldati arvamust, et Balti riikidel on häid suhtlemiskogemusi Venemaaga, mis võimaldab olla rahvusvahelistel foorumitel eksperdi osas andmaks hinnangut ühtedele või teistele probleemidele. Külalistele anti ka ülevaade Balti riikide ning Põhjamaade koostööst julgeolekupoliitika vallas. Vastastikku avaldati soovi kahepoolsete sidemete süvendamiseks ning väljendati lootust, et edaspidine parlamentidevaheline koostöö tugevneb. Pärastlõunal kohtutakse majanduskomisjoni ning rahanduskomisjoni liikmetega, samuti Riigikogu fraktsioonide esindajatega. Teisipäeval, 16. novembril kell 9.15 võtab külalised vastu peaminister Mart Laar. Seejärel sõidab delegatsioon Tartu, kus kell 12.30 kohtutakse Tartu Ülikooli rektori Jaak Aaviksooga. 17. novembri hommikul on külalised Eesti Investeeringute ja Kaubanduse Arendamise Agentuuris. Kell 10.00 kohtutakse Sveitsi aukonsuliga Eestis Matti Klaariga. Kell 11.00 võtab delegatsiooni vastu president Lennart Meri. Külalistele pakub lõuna Riigikogu aseesimees Siiri Oviir. 15. november 1999 Riigikogu esimehe Toomas Savi kõne isadepäeval 14.11.1999 Estonia kontserdisaalis. Armsad isad üle Eestimaa, Soov rajada isadepäeva tähistamise iga-aastast tava on meid kokku toonud juba mitmendat korda. Ja nii nagu eelmistel aastatel, siinsamas saalis, tuleb eestkõnelejal ka täna kuulajatele tunnistada oma kimbatust, mille põhjuseks on ühelt poolt isadepäeva lähete teadmatus ning teisalt isa koha ähmasus praegusajas. Lihtne on rääkida isast kodus, lasteaias või ka koolimajas. Seal pole välist põhjendamist, seal on kõik loomulik ja lähedane, austamises pole piinlikku pateetilisust, vahekorrad on õiglased ja seega kandvad. Vahekorrad on tõelised, vahekorrad on lihtsad. Raske on isast niisama lihtsalt kõnelda nii uhkes ja ajaloolises paigas, nagu seda on Estonia kontserdisaal. Siin majas on küll palju lauldud ja naljatatud, kuid siin on möödunud ka meie ajaloo kõige otsustavamad hetked: ägedamatest ägedamad miitingud, vabaduskirjade koostamised, suured seadusekuulutamised. Neil aegadel on siin kõnemeeste kuubesid lõhki käristatud, püssimeestega koosolejaid ümber piiratud, kõnelejaid akendelt alla heita katsutud. Kõike ikka tõe ja õiguse, isamaa ja iseenda vabaduse nimel. Meie, mehed, oleme kõik natuke isad. Me teame, et elame küllalt raskel ja koguni kurjal ajal. Me kardame tühiseid sõnu, me kardame ka kõike pateetilist. Üle-eelmisel isadepäeval ma ütlesin, et peaksime võtma endale ka mingid kohustused või ütlema, millest me unistame. Mina julgesin siin öelda, et soovin, et isade kaklused tõe ja õiguse ja egoismigi ajendil ei peletaks isadest ja isamaast eemale neid poegi ja tütreid, kes võiksid jääda isade juurde, nende põliste asjade juurde siin, mis meile siiani on olnud pühad, et isad suudaksid lõppkokkuvõttes ikkagi oma isakäega luua kindlust, kasvatada usku, hoida rahu. Me kohtume aasta pärast ja eks näe, kuidas me oleme kohustust täitnud. Aeg olgu meie kohtumõistjaks. Seistes tänasel isadepäeval taas teie ees, tunnistan siiralt, et olen niisamuti nagu varasematelgi kordadel pisut erutatud ja ma usun, et seda olete teiegi. Kas ei ole ka teiega nõnda, et isadepäevast on saamas sisemise aruandmise päev selle kohta, mida me oleme teinud - korda saatnud - ja kas need ilusad soovid, mida me pidulikel hetkedel endas kinnitame ning ka teistele avaldame - on siis täitunud. Ja ma olen sellepärast murelik ning vabandan ette, et lugu on liiga tõsine. Ma usun, et iseseisvus on õpetanud meid endale aru andma. Teisiti oleks raske seletada, kuidas on inimeste nõudlikkus oma riigi ja rahva vastu kasvanud. Ja uskuge, et see nõudlikkus kandub üle ka isadele ja emadele - ning peredele - ja mitte ainult sellepärast, et riik ja rahvas seisavadki lõppude lõpuks koos peredest, vanematest ja lastest. See nõudlikkus tähendab tegelikult vastutust meie tulevikus ees, muretsemist küsimuse pärast, mis meist saab? Me ei tohi kunagi öelda, et meie muretsemine oleks liiast. Pere tähendab eesti keeles seda, et kuulutakse kokku. Isa on selle kokkukuulumise meespool, kellelt oodatakse, et ta seisaks oma pere eest ja kaitseks oma kodu. Ja kes kaitseb kodu, kaitseb isamaad. Kõnelen sellest siin seetõttu, et isade olemasolu on alati tähendanud ka julgeolekut. Ärgem kartkem seda sõna ka tänasel päeval ja tunnistagem ausalt - me ju mõtleme väga sageli sellele, kas me elame turvaliselt, kas me võime tänaval olla julgesti või peame kartma. Ja kes õieti peab seisma selle eest, et meil oleks julge olla. Oma kodus pole meil üksteisele vaja seletada, mida tähendab lausejupp "isa, issi on kodus". Seda seletamatut kindlustunnet ei saa osta üheltki turvafirmalt. Seega - julgeolek algab meist endist, algab sellest, et me mitte ei hävita, vaid loome ja kaitseme. Vaadakem enda ümber selle pilguga - ühiskond on iseenda suhtes nagu nihkes. Kui noored mehed, kes polegi veel isaks saanud, tapavad neid, kes on isad. See peab meid väga tähelepanelikuks tegema ka pidulikel päevadel, sest ilusate mõtetega me närvilist ühiskonda mõistusele ei kutsu. Ühiskonnale tuleb selgeks teha, et inimese tapmine tähendab kallaleminekut tervele ühiskonnale ja ühiskond peab sellele reageerima, ja väga tundlikult. Kui tahate, siis isa tähendab seisust - mitte ainult rolli - ja kes tuleb kallale meie seisusele - see ei pea ühiskonda pühaks, sest ühiskond sünnib üksnes seda mööda, kuidas mehest saab isa ja kuidas isa täidab oma kohust lõpuni. Et seda mõista, ei pea minema kaugele. Meie rahvusliku teadvuse alus, Kreutzwaldi "Kalevipoeg" on jutustus eesti pere saatusest, mis algab sellest, missugune on vanemate vastutus laste ees - ja mis eriti oluline - selle vastutuse lõpetab ainult surm. Kreutzwaldi veendumust kordab ka Tammsaare. Ja me võiksime küsida - kui ajalugu seda järjest üle kordab, miks oleme siis nii visad või kangekaelsed õppust võtma. Rääkides isast väljaspool neid sotsiaalseid ülesandeid, mille täitmisest peaks ühiskond ise olema eluliselt huvitatud, on õõnsavõitu. Tegelikult ei vaja ühiskond inimesi, kellel on õigus ühiskonnale etteheiteid teha, ühiskond vajab mehi, kes tahavad ja suudavad ühiskonda kaitsta omaenese perest ja kodust alates. Aga kui vaatame meie eesti perekondi, näeme sageli kurba pilti - palju lapsi kasvab ilma isata. On öeldud, et keskmine eesti abielu kestab neli aastat. Mis on siis meie isadega lahti? Mis paneb nii paljusid eesti mehi mõtlema egoistlikult ainult iseendale? Kust võtavad need mehed õiguse jätta kõik peremured emade rüppe? Ühelt poolt - kuid mitte õigustuseks - on selge, et on vaja teenida raha, teha karjääri, vastata üha uutele väljakutsetele, mida ühiskond mehe ette püstitab. Teisalt võib põhjuseks olla asjaolu, et need mehed ei kujuta täielikult ette neid kohustusi, mida isaks olemine kaasa toob. Kui võrdleme isa (mehe) kohustusi riigi ees - nendest hakatakse juba aru saama. Kuid püüdkem aru saada oma kohustustest ka perekonna ees - sest, mida tugevam on iga eesti pere eraldi, seda tugevam on Eesti riik tervikuna. Head isad ja pojad - tahaksime siinkohal välja öelda ühe eestkõneleja veendumuse: "Kas pole nii, et mida rohkem on isad tõelised mehed, seda rohkem on naised tõelised emad ja seda rohkem on kodurahu eesti peres." Nagu näete, armsad kohalolijad, ma räägin mitte sellest, kui toredad me, isad, oleme, vaid kui raske on isaks olla. Kuid ometi tuleb olla, sest teisiti ei saa. Iseseisvus on töö ja on seda alati olnud. Kui ühiskond võttis kasutusele sõna töömees, siis soovis ta sellega ka seda, et isad oleksid ennekõike töömehed. Töömehed nagu kaptenid laevas, kes annavad sõidusuuna, jälgivad laeva kurssi ja hoiavad tasakaalu, vaatavad, et kõigile pardalolijatele jätkuks toitu ja vett kuni sihini jõudmiseni. Seetõttu tuleb isal vahel olla ka karm - õieti öelda tahtekindel, et oma peret armastades ja hoides julgeks ta otsustada, millest pere kitsastel aegadel loobuma peaks ja seda selleks, et kulutada enam elu ja olemise põhiväärtuste loomisele. Aga selleks, et suuta oma tööd teha, vajab iga töömees ka puhkust ja - miks peaksime seda salgama - ka tunnustavat tähelepanu ja tänane isadepäev seda ongi. Lõpetuseks mõtted Hando Runnelilt - isa käsi kallaku meie meeltesse kindlust, meie südametesse usku ja see peaks tähendama kodurahu. Kallid isad, soovin Teie kõigi peredesse rahu ja õnne, toredat pidupäeva! Erikomisjon oli väljasõiduistungil Tartus Riigikogu erikomisjon kaitsepolitsei tegevuse ja jälitustegevuse seaduslikkuse kontrollimiseks pidas neljapäeval, 11. novembril väljasõiduistungi Tartus. Kaitsepolitseiameti Lõuna-Eesti osakonna büroos toimunud istungil osalesid Enn Tarto, Koit Pikaro ja Neinar Seli. Kohtuti Kaitsepolitseiameti peadirektori Jüri Pihli, Lõuna-Eesti osakonna direktori Sven Ugaste, Võru jaoskonna komissari Odyn Vosmani ja Valga büroo komissari Gert Klaaseniga. Arutati mitmeid kaitsepolitsei igapäevatööga ja seadusloomega seonduvaid probleeme. 12. november 1999 Riigikogu pressitalitus Riigikogu väliskomisjoni liikmed kohtusid Ole Espersen'iga. Riigikogu väliskomisjoni liikmed kohtusid täna Eestis visiidil oleva Läänemeremaade Nõukogu demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemustesse kuuluvate isikute õiguste voliniku Ole Espersen'iga. Kohtumise eesmärk oli arutada Läänemeremaade Nõukogu poolt tehtud ettepanekut korraldada seadusloome teemaline seminar ning Eesti ja Taani parlamentide vahelisi koostöövõimalusi seadusandluse parema kvaliteedi saavutamiseks. Ole Espersen tutvustas väliskomisjoni liikmetele seminari korraldamise kava. Seminar on mõeldud Balti mere riikide parlamendiliikmetele ning see keskendub seadusloomega seonduvatele küsimustele. Samuti pööratakse tähelepanu erinevate riikide põhiseadustele ja parlamentaarsele regulatsioonile. Esperseni sõnul on seadusloome keeruline protsess ning seda eriti kiiresti arenevates ühiskondades, kus püüdes silmas pidada erinevate huvigruppide eesmärke, ei pruugi tulemus olla alati läbipaistev. Ta rõhutas, et parlamendiliikmed peavad teadma, milliseid nõudeid saavad nad esitada valitsusele. Espersen lisas, et seaduste koostamiseks on vajalik teada rahvusvahelisi kohustusi ning rõhutas samas inimõiguste tundmise vajadust. 11. november 1999 Tänaseks kella 15.30 planeeritud Läänemeremaade Nõukogu demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste voliniku Ole Esperseni pressikonverents jääb ära. 11. november 1999 Menetlusse võetud eelnõu 9. november Riigikogu juhatus võttis menetlusse Vabariigi Valitsuse poolt 9. novembril algatatud Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse muutmise seaduse eelnõu (238 SE). Eelnõu näeb ette seadusest välja jätta vara tagastamise ja kompenseerimise linna- ja maakonnakomisjonide otsuste peale kaebuste esitamist õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise keskkomisjonile. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. 11. november 1999 Lõppes Riigikogu Eesti-Suurbritannia parlamendirühma liikmete visiit Inglismaale Täna lõppes Riigikogu Eesti-Suurbritannia parlamendirühma liikmete Ivar Tallo, Sven Mikseri, Maret Maripuu ja Sergei Ivanovi visiit Inglismaale, mille eesmärgiks oli tutvuda Suurbritannia parlamentaarse süsteemiga ning arendada Eesti-Briti parlamentaarseid suhteid. Kohtumisel Euroopa Ühenduse erikomisjoni esimehe lord Tordoffiga kõneldi Eesti ja Inglismaa vahelistest koostöövõimalustest. Lord Tordoff väljendas nendepoolset toetust Eestile. Toimus ka kohtumine Suurbritannia parlamendi Briti-Eesti parlamendigrupiga. Ühiselt peeti oluliseks vastastikuste suhete jätkamist. Eesti - Suurbritannia parlamendirühma esimehe Ivar Tallo sõnul huvitusid delegatsiooni liikmed ka parlamentaarse eetika küsimustest. Samuti oli eesmärgiks saada ülevaade parlamentaarse järelevalve teostamise võimalustest täitevvõimu tegevuse üle. 10. november 1999 Riigikogu aseesimees Tunne Kelam kohtus Maailma Ukrainlaste Kongressi presidendi Askold Lozinski'ga Riigikogu aseesimees Tunne Kelam võttis täna, 10. novembril, vastu Maailma Ukrainlaste Kongressi presidendi Askold Lozinski, keda saatis Eesti Ukraina kaasmaalaskonna esimees Juri Tshaikovski. A. Lozinski tunnustas Eesti edusamme ühiskonna kiirel ümberkujundamisel, samuti Ukraina ja Balti riikide pagulaste organisatsioonide koostööd USA-s ja mujal, mis on aidanud kaasa nende riikide iseseisvuse taastamisele. Ukrainlasi elab välismaal umbes 20 miljonit. T. Kelam andis ülevaate Eesti viimaste aastate kogemustest. Pikemalt peatuti Euroopa Liitu ja NATO-sse pürgimise probleemidel. A. Lozinski pakkus võimalust kasutada Ukraina suuri pagulasorganisatsioone USA-s ja Kanadas, et nende kaudu mõjustada vastavate riikide parlamente Balti riikide NATO-sse vastuvõtmise otsuse tegemisel. Riigikogu aseesimees Tunne Kelam rõhutas Eesti valmisolekut jagada Ukrainale ühiskonna ümberkujundamisel saadud kogemusi. Tema sõnul on Eesti huvitatud ukrainlaste rahvusliku identiteedi ja kultuuri arendamisest Eestis. Tunne Kelam on Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee järelevalve komitee Ukraina raportöör. 10. november 1999 Riigikaitsekomisjon kohtus Prantsusmaa suursaadikuga Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmed kohtusid täna oma koosolekul Prantsusmaa suursaadiku Jean-Jacques Subrenat'ga. Arutati Euroopa julgeolekupoliitikaga seonduvaid küsimusi ning saadi ülevaade Prantsusmaa seisukohtadest kaitsepoliitika valdkonnas. 9. november 1999 Riigikogu juhatus registreeris oma tänasel koosolekul Riigikogu liikme Jüri Mõisa Isamaaliidu fraktsiooni koosseisu ja kinnitas ta majanduskomisjoni liikmeks. 9. november 1999 Riigikogu liikmed kohtusid Iisraeli ajutise asjuriga Eestis Ronit Ben-Dor'iga Riigikogu aseesimees Siiri Oviir kohtus täna Iisraeli ajutise asjuriga Eestis Ronit Ben-Dor'iga. Kohtumisel osalesid Riigikogu liikmed Jaan Leppik, Mart Nutt, Aimar Altosaar, Vootele Hansen, Ivi Eenmaa ja Vladimir Velman. Kohtumisel kõneldi parlamentidevahelise koostöö võimalustest. Mart Nutt märkis, et selles valdkonnas on väikesed riigid sageli raskemas olukorras, kuna ka nende parlamendid on väiksemad. Ta lisas, et riikide vahel toimub suhtlemine kõikidel tasanditel ning rõhutas Eesti huvi nende kontaktide hoidmisel ja tõhustamisel. Ronit Ben-Dor'i sõnul on Iisraeli parlament Knesset omaltpoolt samuti huvitatud kahe riigi vaheliste suhete arendamisest. Kõneldes vastastikuste majandussidemete loomisest sõnas ta, et tegemist on kahe rahvaga, kellel on koostööks kõikides valdkondades piisavalt vajalikku potensiaali. Probleemiks pidas ta väheseid teadmisi Eesti kohta ning lisas, et Eestil on riigina võimalik selle muutmiseks mõndagi teha. Üheks võimalikuks teeks teineteise paremaks tundmaõppimiseks nimetas ta kultuurisidemete kahepoolset tihendamist ning kultuurivahetusi. Siiri Oviir avaldas omaltpoolt lootust, et Eesti riigi huviorbiidis hoidmisele saaks kaasa aidata ka vastava sõprusrühma loomine Knessetis. Kohtumisel kõneldi ka Eesti ja Iisraeli kodanike piiriületusprobleemidel. Peatuti võimalusel avada Eestis Iisraeli kultuurikeskus. 8. november 1999 Riigikogu juhatus võttis oma tänasel koosolekul vastu otsuse, mille kohaselt seoses Riigikogu liikme Jüri Mõisa volituste taastumisega alates 6. novembrist 1999 lõppesid Riigikogu liikme Jüri Kaveri volitused 5. novembril. Vastavalt Riigikogu IX koosseisu volituste alguspäeval jõustunud Riigikogu töökorra seadusele võib Riigikogu liige töötada kohaliku omavalitsuse alalisel ametikohal, saamata sealt töötulu. 8. november 1999 VI rahvusvaheline konverents "Eesti ja Euroopa Liit: Eesti teel muutuvasse Euroopasse" Täna algas Tallinnas Rahvusraamatukogus 6. rahvusvaheline jätkukonverents "Eesti ja Euroopa Liit: Eesti teel muutuvasse Euroopasse". Konverentsi korraldajateks on Riigikogu, Rootsi parlament ja Rootsi valitsus. Konverentsi avasõnad ütles Riigikogu aseesimees, Euroopa asjade komisjoni esimees Tunne Kelam. Kõnedega esinesid president Lennart Meri, Riigikogu esimees Toomas Savi, Soome parlamendi spiiker Riitta Uosukainen ja Rootsi parlamendi Euroopa asjade komisjoni esimees Sören Lekberg. Euroopa kaitse- ja julgeolekuprobleemide teemal võtsid sõna Prantsusmaa suursaadik Eestis Jean-Jacques Subrenat ja kaitseminister Jüri Luik. Külalisosalejatest astusid üles Rootsi Välisministeeriumi Euroopa Liidu osakonna asedirektor Marten Grunditz, Brandenburgi Liidumaa justiits- ja Euroopa asjade minister Kurt Schelter, Soome Äri- ja Poliitikauuringute Keskuse esindaja Jaakko Iloniemi, Leedu parlamendi Euroopa asjade komisjoni esimees Regimantas Ciupaila ning Poola Seimi välis- ja Euroopa asjade komisjoni liige Zbigniew Chrzanowski. Töörühmades arutati teemasid, mis käsitlesid kodanikkonna kartusi ja lootusi Euroopa Liidu laienemisel, Euroopa avatust ja kodanike informeeritust, vaba tööturgu, Euroopa kaitseidentiteeti ning regionaalarengut - põhja-lõuna dimensiooni. Töörühmi juhtisid Riigikogu Euroopa asjade komisjoni liige Valve Kirsipuu, Soome Parlamendi õiguskomisjoni esimees Henrik Lax, kaitseminister Jüri Luik ja Rootsi Välisministeeriumi Euroopa Liidu küsimustega tegelev suursaadik Michael Sahlin. Reedel, 5. novembril saabub konverentsile Euroopa Liidu eesistujamaa Soome president Martti Ahtisaari. Kell 9.10 algab Martti Ahtisaari ja Lennart Meri kohtumine Rahvusraamatukogu kohviku punases saalis. NB! TV-l ja fotograafidel võimalik jäädvustada kohtumise algushetki. Kell 9.30 esineb president Martti Ahtisaari konverentsil kõnega. Sellele järgneb välisminister Toomas Hendrik Ilvese ettekanne. NB! Pärast oma ettekannet kell 9.50 vastab president Martti Ahtisaari ajakirjanike küsimustele Rahvusraamatukogu fuajees. Sõnavõttudega esinevad Euroopa Parlamendi Sotsialistide grupi aseesimees Pierre Schori, Taani Välisministeeriumi asekantsler Claus Grube, Rumeenia Esindajate Koja Eurointegratsiooni komisjoni liige Romulus Neagu. Konverentsi juhatab Riigikogu aseesimees Tunne Kelam, kaasjuhatajad on Euroopa asjade komisjoni liikmed Ivi Eenmaa ja Liia Hänni. NB! Orienteeruvalt kell 11.30 toimub konverentsi lõpetamine, millele järgneb PRESSIKONVERENTS. 4. november 1999 Riigikogu esimehe Toomas Savi kõne 6. rahvusvahelisel konverentsil Eesti ja Euroopa Liit: Eesti teel muutuvasse Euroopasse 3.-5.11.1999 "Avarduv Euroopa - avatud võimalus" Austatud Vabariigi President, Mul on eriline heameel rääkida täna selle austusväärse auditooriumi ees nii tähelepanuväärsel ajal, mil Euroopa Komisjon on soovitanud peale seniste kandidaatriikide alustada veel sellel sajandil EL laienemisläbirääkimisi ka Eesti lähimate naabrite Läti ja Leeduga ning lisaks Slovakkia, Bulgaaria, Rumeenia ja Maltaga. Head kohalviibijad, kui lubate, tahaksin kõigi Riigikogu liikmete ja iseenda nimel õnnitleda nimetatud riikide esindajaid ka meie konverentsil. Austatud kuulajad! Juba kuuendat korda toimub siin, Rahvusraamatukogus, rahvusvaheline konverents "Eesti ja Euroopa Liit". Neljal viimasel korral on korraldajaks olnud Riigikogu koos oma sõpradest toetajatega. Nende kuue aasta jooksul on Eesti astunud pika sammu Euroopa Liidule lähemale, kuid samas on ka Euroopa Liidus endas toimunud palju muutusi, isegi võrreldes möödunud aasta novembriga, mil toimus meie eelmine konverents. Vähem kui kuu aega tagasi valmis Euroopa Komisjonil järjekordne eduaruanne Eesti liitumisvalmiduse kohta. Euroopa Komisjoni aruande põhjal võime rahuloluga märkida, et nii mõneski valdkonnas oleme komisjoni arvates teinud märkimisväärseid edusamme. Samas on küllalt kohti, kus meilt oodatakse tõsisemaid pingutusi. Vahepeal on valitud uus Euroopa Parlament ning kinnitatud Euroopa Komisjoni uus koosseis. Ka meil, Eestis, on valitud uus Riigikogu ning toimunud kohalike omavalitsuste valimised. Nii ei toimu muutused mitte ainult Brüsselis ja Tallinnas, vaid ka Helsingis ja Prahas; Tartus ja Oulus - kõikjal Euroopas. Kõike seda väljendab ka meie tänase konverentsi pealkiri - Eesti teel muutuvasse Euroopasse. Selleks et mõista, mis toimub muutuvas Euroopas, ei pea me teadma mitte üksnes tema geograafilisi piire, meil tuleb mõista euroopaliku mõtlemise avardumist. See ei ole kaugeltki mitte ainult eestlaste või teiste kandidaatriikide elanike probleem. Usun, et ennekõike just praeguse Euroopa Liidu kodanikud peavad endid selleks vaimseks paindlikkuseks ette valmistama. Ideed liiguvad riigist riiki ilma passi ja viisata. Katsed nende levikut tõkestada ei ole ajaloo vältel andnud märkimisväärseid tulemusi. Tänapäevased elektroonilised sidevahendid teevad selle peaaegu et võimatuks. Iga uus liikmesriik toob endaga kaasa mitte ainult uue turu ning toodangu, vaid ka unikaalse rahvusliku vaimujõu. Uued liikmed ei peaks ennast täielikult kohandama kehtivatele liidusisestele rutiinidele, vaid tooma endaga kaasa värskeid tuuli - kõrgtehnoloogiaajastul läbiviidud ülikiirete majandusreformide kogemuse, millest nii mõnelgi heaoluriigil oleks üht-teist õppida. Siiani ei ole veel välja mõeldud ideaalstruktuuri, mis vastaks kõikide eurooplaste vajadustele. Selleks et ligilähedaseltki sinnapoole jõuda, tuleb kaasata kõik tsiviilühiskonna liikmed kas oma rahvusparlamentide, kohalike omavalitsuste ja, rõhutaksin, valitsusväliste organisatsioonide kaudu. Kui me tahame, et meie lapsed ja lapselapsed elaksid rahus ja heaolus, siis seda ei suuda me tagada ühe rahvusriigi piires. Selleks ongi meil tarvis Euroopat. Mitte pelgalt majandusliku ja poliitilise ühendusena, vaid eeskätt kui vaimset kodu, kus jagatakse samu põhimõtteid ja arusaamasid. Palju on räägitud parlamendi kui ühtse institutsiooni ja tema komisjonide, eriti aga Euroopa asjade komisjoni rollist eurointegratsioonis. Kuid kas me täna ei söandaks küsida, milline peaks siinkohal olema parlamendi üksikliikme roll? Siinkohal tahaksin rõhutada, et Euroopa Liiduga liitumine pole mitte ainult üks meie riigi välispoliitilistest prioriteetidest, vaid üha enam riigi sisepoliitilist elukorraldust nii otseselt kui ka kaudselt mõjutav tegur. Käesoleva aasta kevadel võimukoalitsiooni moodustanud Isamaaliidu, Reformierakonna ja Mõõdukate vahel sõlmitud koalitsioonilepingus on öeldud: "Valdav osa Euroopasse integreerimise protsessist on saanud siseriiklikuks tööks, nõudes nii valitsuselt kui ka parlamendilt - ja ma lisaksin, et ka tema üksikliikmelt - tunduvalt suuremat tähelepanu ja tegutsemist kui seni." Ennekõike peab parlamendiliige loomulikult ise olema hästi informeeritud Euroopa Liidu sees toimuvast ja suhetest kandidaatriikidega. Riigikogu liikmel on täita kaksikroll: ühelt poolt edastada oma valijatele objektiivset informatsiooni Euroopa Liidu ja integratsiooniprotsessi kohta, see tähendab, et Euroopa Liit ei oleks kodanike jaoks midagi kauget ja abstraktset, vaid saaks läbi teadmiste arusaadavaks ja lähedaseks. Ning kui ühel päeval hakkavad Eesti kodanikud referendumil otsustama, kas Eesti peaks ühinema Euroopa Liiduga või mitte, siis teevad nad seda teadlikena selle ülitähtsa otsuse kõigist aspektidest. Samas annab parlamendiliikme suurem informeeritus võimaluse sekkuda debatti ja mõjutada otsuseid, lähtudes oma valijate, st rahva tahtest. Teiselt poolt peab Riigikogu liige oma valijate arusaamad ja soovid tooma vastavate komisjonide kaudu Riigikogu täiskogu ette. Seega on Riigikogu liikme roll olla nii vahe- kui ka vahimeheks. Austatud kuulajad! Suurte ja väikeste riikide esindatus Euro-struktuurides, nende õiguste ja kohustuste tasakaalustatus, otsuste vastuvõtmise mehhanism, kõik see ja palju muudki on see, millest mõtlevad nende riikide poliitikud ja poliitikateadlased, ärimehed ja diplomaadid, kes kuuluvad Euroopa Liitu täna. Iga tavaline Euroopa Liidu kodanik küsib igapäevaseid inimlikke küsimusi - kas mu tänane töökoht on kindel ka homme?, milline elu ootab mu lapsi?, tohin ma usaldada seadusi, millest sõltuvad mu äri ja pension? Ja küsib sedagi, mis juhtub siis, kui Euroopa Liiduga ühinevad rahvad, kes on aastakümneteks olnud lahti rebitud oma Euroopa kodust. Sarnaseid küsimusi esitavad ka Eesti kodanikud oma esindajale Riigikogus. Parlamendisaadiku võime vahendada praegu Euroopa Liidus kehtivaid arusaamu oma valijatele ning Eesti kodanike soove, tundeid ja kartusi Euroopa ametkondadele tagabki parlamendi aktiivse osalemise integratsiooniprotsessis. Siinkohal on ehk sobilik tsiteerida meie Vabariigi Presidendi sõnu, kes hiljuti Helsingi Ülikoolis peetud ettekandes ütles:" Poliitika ei ole erialakeel, nagu seda arstid või apteekrid harrastavad. Poliitika peab igas ühiskonnas olema kõige enam mõistetav keel, mis jõuaks iga kodaniku teadmiseni. Kui me seda silmas ei pea, tähendab see demokraatiale selja pööramist ja poliitikute kasti loomist, mis on vastuolus Euroopa fenomeniga." Ehk sellest on küll palju räägitud, kuid parlamendiliikmed peavad mõtlema kui filosoofid, aga rääkima kui talupojad. Liitumisprotsessis on oluline koht ka ajakirjandusel. Ajakirjanduse kaudu levib üldine informatsioon Euroopa Liidu kohta kõige paremini. Mida lähemale me jõuame tegelikule liitumisajale, seda enam peaks ajakirjandus kajastama mitte üksnes Brüsselis toimuvat, vaid ennekõike liikmesriikide probleeme. Tooksin siin hea näitena Eesti suurima päevalehe "Postimees" koostöö Vabariigi Valitsuse Eurointegratsioonibürooga, kus ajalehes tutvustati Euroopa Liiduga seonduvat meie ekspertide ning euroametnike sõnade läbi. Loodan, et eespoolnimetatud koostöö muutub regulaarseks. Samas on ajakirjanduses olnud viiteid ka omalaadsele euroskeptitsismile, mille järgi Eesti eesmärk ei saa olla teistele järelejõudmine, vaid hoopis teistest ettejõudmine. Püstitasid ka nooreestlased sajandi algul loosungi "saada eurooplasteks", mis pani aluse nii kultuuri uuenemisele kui ka ühiskondliku mõtte avardamisele. Nüüd, mil koidab uus sajand, liigub Eesti taas Euroopa suunas. Eesti eesmärgiks, nagu on märkinud ka politoloogiaporfessor Rein Taagepera, ei saa olla teistele järele jõuda, vaid peab olema teistest ette jõuda. Ja Euroopas kellestki ette jõuda saab üksnes siis, kui me üritame saada paremaks kui teised. Ka peaminister Mart Laar, rääkides uue aastatuhande Eestist, on märkinud, et peaksime hoidma silmad horisondil ja jalad maas. Silmad horisondil selleks, et näha mitte niivõrd seda, kus maailma praegu asub, vaid kuhupoole ta teel on. Viimasest arusaamine võimaldab meil vahest otseteed kasutades sinna teistest kiiremini jõuda. Nii ei saa meid huvitada tänased lahendused, vaid homsed võimalused. Endiselt kehtib kunagi öeldu: "Olgem realistid, taotlegem võimatut." Head kuulajad, miks mitte, ka see on võimalus ja väljakutse. Austatud kolleegid ja külalised! Euroopa Liit on juba tõestanud regionaalse koostöö efektiivsust. Regionaalne koostöö toimib tavaliselt nende riikide vahel, kellel on geopoliitiline sarnasus või ühesugune ajaloolis-kultuuriline tagapõhi. Kõige pikemat aega on toiminud Beneluxi ühendus, edukas on olnud ka Vahemeremaade koostöö ehk nn lõunadimensioon. Seoses Soome saamisega Euroopa Liidu eesistujamaaks on jõudu kogumas põhjadimensioon. Põhjamaade majandusedu ning tasakaalustatud poliitiline mõtlemine ning käitumine on juba praegu oluliselt mõjutanud Euroopa Liidu sise-ja välispoliitikat. Usun, et Eesti, aga ka Läti ja Leedu - liikmeks saades oleme selles koostöös võrdväärsed partnerid. Samas ei tohi me unustada oma seniseid partnereid. Eesti on olnud aktiivne Balti ning kogu Läänemere piirkonna riikide koostöös. Eesti on läbi aegade olnud järjekindlamaid Läti ja Leedu toetajaid. Läti ja Leedu edu on kindlasti ka meie edu. Selle nimel oleme pidevalt avaldanud valmisolekut jagada oma kogemust, mida oleme saanud kahe viimase aasta jooksul Euroopa Liidu laienemiskõneluste käigus. Austatud daamid ja härrad. Lubage siinkohal avaldada südamest tänu meie põhjapoolsetele naabritele - Rootsi valitsusele ja parlamendile, kelle lahkel kaasabil oleme ka sel aastal saanud selle traditsioonilise ja väga vajaliku konverentsi korraldada. Täname erakordse tähelepanu eest ka Euroopa Liidu eesistujamaad ja meie lähimat põhjanaabrit Soomet, kes on samuti selle ürituse korraldamisel nõu ja jõuga abiks olnud, aga ka meie ammust koostööpartnerit Friedrich Naumanni Fondi. Ma soovin, et meie seekordne konverents oleks huvitav, sisutihe ja kasulik nii meile endile kui ka kõikidele meie külalistele. Ja lõpetuseks, head kuulajad, esindan siin ikkagi ja ainult EL kandidaatriiki. Ma ei arva, et EL-s oodatakse meid "yes-manidena", kellel puudub kohustus anda oma intellektuaalne ja poliitiline panus ühisliitu, tema probleemide lahendustesse ja vastuste otsimisele. Seega siis, parafraseerides president John Kennedy mõtet ja kohandades seda meile: ärgem mõelgem vaid sellele, mida EL saab anda meile, vaid sellele, mida meie saame anda Euroopa Liidule. Usun ja loodan, et meie VI rahvusvaheline konverents leiab sellele mõttele ka vastuseid. Selleks meile kõigile jõudu tööle. Euroopa asjade komisjon kohtus Ungari kolleegidega Riigikogu Euroopa asjade komisjonil (EAK) oli täna töökohtumine Eestis visiidil viibiva Ungari Rahvusassamblee Euroopa integratsiooni komisjoni (EIK) delegatsiooniga eesotsas komisjoni aseesimehe Bela Glattfelderiga. Vastastiku tutvustati kummagi parlamendi eurokomisjoni töökorraldust ning räägiti selle ülesannetest eurointegratsiooniprotsessis, aga ka eurokomisjoni suhetest valitsusega. Ungari parlamendi EIK on alaline komisjon, mis on kokku kutsutud 1992. aastal. Vastavalt parlamendi erakondlikule esindatusele kuulub sinna 26 liiget. Ungarlaste sõnul tegeleb nende komisjon kõigi eurointegratsiooni puudutavate küsimustega. Samuti võtavad nad osa Ungari suursaadikute kinnitamise protsessist. Euroopa integratsiooni komisjoni ülesannete hulka kuulub ka konverentside ja seminaride korraldamine, kus kuulatakse erinevate huvigruppide arvamust Euroliiduga liitumise kohta. Lisaks alalisele EIK-le on Ungari Rahvusassamblee mõnede teiste alaliste komisjonide juurde moodustatud Euroopa küsimustega tegelevad alakomiteed nagu näiteks põllumajanduskomitee Euroopa asjade alakomitee. Kohtumisel räägiti ka mõlema riigi põhiseaduse muutmise vajadusest seoses ettevalmistumisega Euroopa Liitu (EL) astumiseks. Ungaris ei ole sellele küsimusele veel lõplikku vastust, kuid delegatsiooni arvates tuleb see päevakorda võtta koos EL-ga liitumiseks korraldatava referendumiga. Külalised esitasid Riigikogu liikmetele küsimusi Eesti majanduse stabiilsuse ja hetkeseisu probleemide kohta. Nenditi, et kandidaatriikidest on Ungari ettevalmistus Euroopa Liidu jaoks hetkel parim, mida kajastab ka eesmärk - olla liitumiseks valmis 1. jaanuariks 2002. See tähendab, aasta varem, kui teised kandidaatriigid on sihiks seadnud. Nende sõnul toetab viimaste küsitluste kohaselt Euroopa Liiduga liitumist ligi 60 % Ungari elanikkonnast. Ungari delegatsioon väljendas oma täielikku toetust Eesti pürgimustele samade eesmärkide saavutamisel. Külalised rõhutasid, et Eesti on neile nii positsioonilt kui hõimusidemete poolest väga lähedal ning nõustusid vajadusega arendada energiliselt omavahelist kaubavahetust. Ungari delegatsioon kutsus EAK ametlikule vastuvisiidile. Kohtumisest võtsid osa Euroopa asjade komisjoni esimees Tunne Kelam ja liikmed Liia Hänni, Liina Tõnisson ja Ülo Tärno. Ennelõunal kohtus Ungari Rahvusassamblee delegatsioon Majandusministeeriumi asekantsleri Signe Ratso ja eurointegratsioonibüroo juhataja Henrik Hololeiga, ees on kohtumised Põllumajandusministeeriumi asekantsleri Ruve Sˇank'i ja Välisministeeriumi asekantsleri Alar Streimanniga. Ungarlased lahkuvad Eestist täna õhtul Soome, kus toimub kohtumine Soome parlamendi suure komisjoniga (Eurokomisjoniga). 1. november 1999 21.01.2003 21.01.2003
|
|
Riigikogu | Lossi plats 1a, 15165 Tallinn | tel +372 631 6331 | faks +372 631 6334 | riigikogu at riigikogu dot ee |
|
