Menetlusse võetud eelnõud, 29. oktoober 1999 | Riigikogu avaldas kaastunnet Armeenia rahvale | Menetlusse võetud eelnõud ja edastatud arupärimine - 26.10.1999 | Riigikogu juhatuses | Menetlusse võetud eelnõud 21. oktoober 1999 | Toomas Savi kohtus Austraalia parlamendi delegatsiooniga | Määrati Balti Assamblee kirjanduse, kunsti- ja teaduse auhinnad | Euroopa asjade komisjoni esindajad kohtusid Europarlamendi delegatsiooniga | Euroopa asjade komisjon kohtus peaminister Mart Laariga | Taasasutati Riigikogu Eesti - Ungari parlamendirühm | Algas Riigikogu esimehe ametlik visiit Läti Vabariigis | Riigikogu esimehe Toomas Savi kõne Läti parlamendis 21.10.1999 | Tunne Kelam ja väliskomisjon kohtusid OSCE Parlamentaarse Assamblee presidendiga | Eesti Maarahva Erakonna fraktsiooni nimi muutus | Riigikogus moodustati 2 parlamendirühma | Toomas Savi kohtus Tsˇehhi välisministriga | Toomas Savi kohtus Luksemburgi peaministriga | Menetlusse võetud eelnõud - 14.10.1999 | Toomas Savi oli külaskäigul Kuressaares | Edastatud arupärimine - 13.10.1999 | Siiri Oviir kohtus Hiina rahvastikuministriga | Menetlusse võetud eelnõud - 12.10.1999 | Saksamaa Liidupäev tegi parlamendiraamatukogule raamatuannetuse | Õigus- ja põhiseaduskomisjoni liikmed kohtusid Saksamaa Liidupäeva komisjoniga | Berliinis algas IPU 102. konverents | Riigikogu esimehe hr Toomas Savi kõne Põltsamaa arengu konverentsil "Kuhu lähed, Põltsamaa?" 9. oktoobril 1999 | Riigikogu esimehe Toomas Savi kõne Tartu Ülikooli arstiteaduskonna päeval 8.10.1999 | Väliskomisjon ja Norra parlamendidelegatsioon käsitlesid kaitseküsimusi | Toomas Savi kohtus Norra parlamendi spiikeriga | Teadmiseks toimetustele | Väliskomisjon on visiidil Poolas | Toomas Savi kohtus Leedu presidendiga | Riigikogu esimehe Toomas Savi sõnavõtt ELO Assambleel 3.10.1999

Menetlusse võetud eelnõud, 29. oktoober 1999

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid:

1. Vabariigi Valitsuse poolt 27. oktoobril algatatud piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni ning selle protokollidega ühinemise seaduse eelnõu (227 SE). Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

2. Vabariigi Valitsuse poolt 27. oktoobril algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse eelnõu (228 SE). Eelnõuga reguleeritakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise õiguslikud alused ja läbiviimise kord eesmärgiga võimaldada ennetada kahju tekkimist keskkonnale. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

3. Vabariigi Valitsuse poolt 27. oktoobril algatatud rahva ja eluruumide loenduse seaduse § 32 muutmise seaduse eelnõu (229 SE). Muudatuste eesmärgiks on tagada nende välisriiki sõitvate isikute loendamine, kes viibivad välisriigis ka loenduse ajal ning kelle elukohas Eestis ei viibi loenduse ajal ühtegi täisealist leibkonna liiget. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

4. Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni poolt 27. oktoobril algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (230 SE). Muudetakse alkoholi käitlemise tegevusloa väljastamise eest tasutavat riigilõivu. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

5. Rahanduskomisjoni poolt 27. oktoobril algatatud väärtpaberituru seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõu (231 SE). Eelnõuga sätestatakse, millistele nõuetele peab vastama väärtpaberispetsialist silmas pidades eelkõige tema haridust, kogemusi, senist tegevust ja reputatsiooni. Samuti sätestatakse, et isik, kes soovib töötada spetsialistina peab sooritama kvalifikatsioonieksami. Sätestatakse ka kvalifikatsioonitunnistuste väljaandmisest keeldumise ning nende tunnistuste kehtetuks tunnistamise alused. Juhtivkomisjoniks rahanduskomisjon.

6. Keskkonnakomisjoni poolt 27. oktoobril algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (232 SE). Eelnõu eesmärk on rakendada püügipäevade arvu kalapüüki reguleeriva mehhanismina, seadustada kalakoelmuid ja kalade liikumisteid ohustava tegevuse lubamine, täpsustada juriidilise isiku haldusvastutust kalapüügiseaduse nõuete rikkumise eest ja korrastada harrastuspüügiga seonduvad mõisted ning anda kalapüügiõiguse lõppemise alused. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

7. 26 Riigikogu liikme poolt 27. oktoobril algatatud Riigikogu avalduse "Olukorrast T_et_eenias" eelnõu (233 AE). Eelnõuga väljendatakse muret seoses inimõiguste rikkumisega T_et_eenias ning kutsutakse rahvusvahelisi organisatsioone aktiivselt kaasa aitama, et peatada sõjategevus t_et_eeni rahva vastu ning asuda probleemide lahendamisele rahumeelsel teel. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

8. Vabariigi Valitsuse poolt 28. oktoobril algatatud erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (234 SE). See näeb ette reservfondi laekunud raha kasutamise korra muutmist. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

9. Vabariigi Valitsuse poolt 28. oktoobril algatatud seaduse "1999. aasta riigieelarve" muutmise seaduse eelnõu (235 SE). Eelnõuga vähendatakse riikliku pensionikindlustuse ja riikliku ravikindlustuse tulude laekumist sotsiaalmaksu laekumise osas tööandjatelt. Samuti vähendatakse raviteenusteks määratud summasid, et katta kindlustatutele kompenseeritavate ravimite kulude tõus. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

10. Riigikogu liikmete Kalev Kuke ja Vootele Hanseni poolt 28. oktoobril algatatud keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamise seaduse ja erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (236 SE). Eelnõu võimaldab riigil asutada sihtasutus keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamise korraldamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

11. Riigikogu liikmete Peeter Kreitzbergi ja Mihhail Stalnuhhini poolt 28. oktoobril algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (237 SE). Eelnõu kohaselt peavad muukeelse põhikooli õppekava ja koolikorraldus tagama aastaks 2007 kõigile põhikooli lõpetajatele eesti keele oskus tasemel, mis võimaldab soovijatel jätkata õpinguid eesti keeles. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

29. oktoober 1999 Riigikogu pressitalitus

Riigikogu avaldas kaastunnet Armeenia rahvale

Riigikogu mälestas oma õhtusel istungil leinaseisakuga täna Armeenia parlamendis tapetud kõrgeid riigiametnikke ja parlamendiliikmeid.

Riigikogu esimees Toomas Savi luges ette kaastundeavalduse Armeenia rahvale ja terroristide käe läbi hukkunute omastele. Riigikogu liikmed soovisid Armeenia rahvale meelekindlust jätkata sel raskel hetkel demokraatlikku arenguteed.

27. oktoober 1999 Riigikogu pressitalitus

Menetlusse võetud eelnõud ja edastatud arupärimine - 26.10.1999

Riigikogu juhatus otsustas järgmiste eelnõude menetlusse võtmise.

Vabariigi Valitsuse poolt 25. oktoobril algatatud piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooni ratifitseerimise ja selle muutmise protokolli vastuvõtmise seaduse eelnõu (223 SE). Konventsiooniga kehtestatakse ühised minimaalsed reeglid Euroopas rahvusvaheliselt edastatavatele televisiooniprogrammidele, reklaamile, sponsorlusele ning mõnede sellega seonduvate õiguste kaitseks. Konventsioon on koostatud 1989. aasta 5. mail Strasbourgis ning selle muutmise protokoll 1998. aasta 9. septembril. Eesti kirjutas konventsioonile alla 1999. aasta 9. veebruaril. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Majanduskomisjoni poolt 25. oktoobril algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (224 SE). Nimetatud seaduseelnõu on koostatud lähtudes õiguskantsleri ettepanekust viia meresõiduohutuse seaduse § 4 lõige 4 vastavusse põhiseadusega. Riigikogu võttis vastava ettepaneku vastu k.a. 12. oktoobril ning see käsitleb laevaseadmete, navigatsioonivahendite ja päästevahendite remondi ja kontrolliga seotud teenuste ning lastimisega seotud eriteenustega tegelevate ettevõtete tegevusloa omamise kohustuslikkust. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Vabariigi Valitsuse poolt 26. oktoobril algatatud tubakaseaduse eelnõu (225 SE). Tubakaseadus sätestab nõuded tubakatootele, selle müügipakendile, käitlemisele, tarbimisele ja riikliku järelevalvepädevuse ning vastutuse, esmase eesmärgiga tagada inimese tervise kaitse. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Vabariigi Valitsuse poolt 26. oktoobril algatatud välismaalaste seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu (226 SE). Välismaalaste seaduse muutmise on tinginud vajadus täpsustada elamislubade andmisel sisserände piirarvuga seonduvat ning vajadus normaliseerida viisakorraldust. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu juhatus edastas põllumajandusminister Ivari Padarile Riigikogu liikme Jaanus Männiku arupärimise. Arupärija palub esitada loetelu kaubagruppidest, mille impordist kavandatakse 2000. aasta riigieelarvesse 90 miljonit krooni. Samuti soovitakse teada, millal valitsus esitab mitmete vabakaubanduslepingute partnerite põllumajandussaadustele ja toidukaupadele imporditollide rakendamise seaduse eelnõu.

27. oktoober 1999 Riigikogu pressitalitus

Riigikogu juhatuses

Riigikogu juhatus registreeris oma tänasel koosolekul Riigikogu liikme Ivi Eenmaa lahkumise Eesti Koonderakonna fraktsioonist alates 26. oktoobrist ning kinnitas tema ülemineku kultuurikomisjonist rahanduskomisjoni liikmeks.

26. oktoober 1999 Riigikogu pressitalitus

Menetlusse võetud eelnõud 21. oktoober 1999

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid:

1. Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt 20. oktoobril algatatud Eesti Vabariigile välislaenude võtmise ja välislaenulepingutele riigigarantiide andmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (219 SE). Eelnõu näeb ette paragrahvi muutmist, mis sätestab riigigarantiide andmise tingimused.

Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

2. Vabariigi Valitsuse poolt 21. oktoobril algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse, täitemenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse koodeksi ja jälitustegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (220 SE). Eelnõu sätestab asekantsleri institutsiooni. Samuti on eelnõus säte Justiitsministeeriumi valitsemisalas Vanglate Ameti kaotamise kohta. Vanglate Amet reorganiseeritakse Justiitsministeeriumi osakonnaks. Muudatused täitemenetluse seadustikus, kriminaalmenetluse koodeksis ja jälitustegevuse seaduses tulenevad Vanglate Ameti reorganiseerimisest. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

3. Vabariigi Valitsuse poolt 21. oktoobril algatatud Eesti Väärtpaberite Keskregistri seaduse eelnõu (221 SE). Selle eesmärgiks on sätestada regulatsioon väärtpaberite registri elektroonilisel kujul pidamiseks. Väärtpaberite keskregister on eelnõu kohaselt loodud kui riigi põhiregister. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

4. Vabariigi Valitsuse poolt 21. oktoobril algatatud Eesti Vabariigi kohtute arvu ja nende koosseisude ning maa- ja linnakohtute kohtukaasistujate arvu kindlaksmääramise seaduse muutmise seaduse eelnõu (222 SE). Eelnõu näeb ette maa- ja linnakohtute ühendamist. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Vabariigi Valitsuse algatatud vangistusseaduse eelnõule (103 SE) määrati muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 25. november kell 12.00.

26. oktoober 1999 Riigikogu pressitalitus

Toomas Savi kohtus Austraalia parlamendi delegatsiooniga

Riigikogu esimees Toomas Savi võttis täna vastu Eestis visiidil viibiva Austraalia parlamendi ülemkoja 6-liikmelise delegatsiooni eesotsas selle asepresidendi Sue West'iga.

Kohtumisel käsitleti kummagi maa valimissüsteemi, valitsemiskorralduse ja seadusandliku võimu ülesannetega seonduvat. Toomas Savi tutvustas kolleegile Riigikogu ajalugu, struktuuri ja tööpõhimõtteid. Räägiti ka ajakirjandusvabadusest ning parlamendipoliitikute osalemisest kohalikel valimistel.

Austraalia Senati asepresident andis Toomas Savile üle ametliku küllakutse Austraaliasse.

Austraalia delegatsioon kohtus täna ennelõunal ka Riigikogu majandus-, rahandus-, keskkonna-, maaelu- ja väliskomisjoni liikmetega.

Austraalia parlamendiliikmed tundsid elavat huvi Eesti maksupoliitika, riigieelarve menetlemise protsessi, panganduse ja erastamisega seonduva vastu. Majandus- ja rahanduskomisjonile esitati mitmeid küsimusi valitsuse ja keskpanga suhete, erastamisest laekuvate rahade kasutamise, Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga abi kasutamise, pankade intressimäärade ning tööpuuduse kohta.

Maaelu- ja keskkonnakomisjoniga räägiti olukorrast maapiirkondades, infrastruktuuridest, põllumajanduse subsideerimisest, aga ka tasakaalustatud ja säästlikust arengust.

Väliskomisjoni liikmed pidid külalistele selgitama vähemusrahvuste olukorda Eestis, suhteid Venemaaga, valitsuse ja parlamendi omavahelisi suhteid, ettevalmistumist liitumiseks Euroopa Liiduga ning välislepingute ratifitseerimise protsesse.

Kohtumistel märgiti eestlaste ja austraallaste vastastikust toetamist rahvusvahelistes maailmaorganisatsioonides ning viidati koostöö tihendamise vajadusele kahepoolsete suhete tasandil.

Kohtumistest võtsid osa Riigikogu liikmed Andres Lipstok, Kalle Jürgenson, Ants Käärma, Andres Varik, Andres Tarand, Arvo Haug, Vootele Hansen, Ingvar Pärnamäe, Kalev Kukk, Jaanus Männik, Ülo Tärno, Ülo Nugis, Liis Klaar, Mari-Ann Kelam, Villu Reiljan, Sven Mikser, Vardo Rumessen ja Anti Liiv.

Täna pärastlõunal kohtuvad Austraalia parlamendiliikmed Riigikogu fraktsioonide juhtidega. Homme võtab külalised vastu peaminister Mart Laar.

Austraalia Senati esindus lahkub Eestist teisipäeva pärastlõual.

25. oktoober 1999 Riigikogu pressitalitus

Määrati Balti Assamblee kirjanduse, kunsti- ja teaduse auhinnad

Täna, 22. oktoobril toimus Riias Balti Assamblee (BA) ühiszürii istung, et määrata BA kirjanduse, kunsti- ja teaduse auhinnad.

Komisjon langetas oma otsused üksmeelselt. Otsustati, et kirjanduspreemia saab Jaan Kross romaani "Paigallend" eest.

Kunstiauhinna sai Leedu balletiartist Mindaugas Bauzys viimase kolme aasta loomingu eest.

Teadusauhind otsustati anda Läti teadlasele ja filosoofile Janina Kursite'le, kes on uurinud Balti mütoloogiat, kirjandust ja folkloori.

22. oktoober 1999 Riigikogu pressitalitus

Euroopa asjade komisjoni esindajad kohtusid Europarlamendi delegatsiooniga

Täna kohtusid Riigikogu Euroopa asjade komisjoni esimees Tunne Kelam ja liige Valve Kirsipuu Eestis ühepäevasel visiidil viibiva Euroopa Parlamendi vasakpoolse tiiva GUE/NGL (European United Left/Nordic Green Left) 40-liikmelise delegatsiooniga.

Tunne Kelam ja Valve Kirsipuu andsid europarlamendi liikmetele ülevaate Eesti arengust ning suhetest Euroopa Liiduga.

Pooled rõhutasid parlamentaarsete kontaktide tähtsust ning vajadust arendada poliitilisi sidemeid erakondade vahel.

Tunne Kelam tutvustas Euroopa Liidu - Eesti põllumajandustoodangu kaubanduse hetkeolukorda. Valve Kirsipuu selgitas Eesti naiste poliitikas osalemisega seonduvat.

22. oktoober 1999 Riigikogu pressitalitus

Euroopa asjade komisjon kohtus peaminister Mart Laariga

Riigikogu Euroopa asjade komisjon (EAK) kohtus täna peaminister Mart Laariga. Arutati eurointegratsiooni hetkeseisu ning Euroopa Komisjoni poolt edastatud kandidaatriikide edusammude hinnangut ( Progress Report). Peaministri hinnangul on tegemist Komisjoni poolse, valdavalt objektiivse ning põhjaliku hinnanguga .

Mart Laar tegi EAK liikmetele ettepaneku kutsuda EAK istungitele valitsuse liikmeid, et arutada konkreetsemaid sektoraalseid probleeme ning soovis Euroopa asjade komisjoni parlamentaarset tuge Euroopa Liidu (EL) eelseisvate sisereformide arutamisel liikmesriikide kolleegidega.

Peaminister rõhutas seoses liitumisläbirääkimistega, et Eesti on kinnitanud olla siseriiklikult liitumiseks valmis aastaks 2003. Samuti loodab ta, et ka EL seda tähtaega respekteerib.

Eestis teostatavad reformid on vajalikud eelkõige riigi sisearenguks ning ei tulene ainuüksi soovist Euroopa Liiduga liituda.

EAK liikmed ja peaminister arutasid progressiraportis esiletoodud probleeme ja nende võimalikke lahendusteid. Eesti initsiatiivil saavutatud suure edusammuna tuleb märkida Euroopa Komisjoni poolt laienemise üldraportis väljendatud valmisolekut lahendada probleem, mis seisneb EL poolt subsideeritud põllumajandustoodangu eksportimises kandidaatriikidesse. Eesti põllumajanduse tulevikuarengu seisukohalt on see veelgi olulisem kui töös olev ekspordikvootide suurendamine.

21. oktoober 1999 Riigikogu pressitalitus

Taasasutati Riigikogu Eesti - Ungari parlamendirühm

Täna, 21. oktoobril taasasutati Riigikogu Eesti - Ungari parlamendirühm, mille esimeheks valiti Enn Tarto ning aseesimeheks Arvo Sirendi.

Parlamendirühma kuuluvad Jüri Adams, Vootele Hansen, Liis Klaar, Jürgen Ligi ja Ingvar Pärnamäe.

21. oktoober 1999 Riigikogu pressitalitus

Algas Riigikogu esimehe ametlik visiit Läti Vabariigis

Riigikogu esimees Toomas Savi ja teda saatev delegatsioon alustasid ametlikku visiiti Läti Vabariigis. Täna, 21. oktoobril esines Toomas Savi Läti Seimi ees kõnega, milles ta õnnitles lätlasi Euroopa Komisjoni soovituse puhul kutsuda Läti veel sel sajandil Euroopa Liiduga läbirääkimiste laua taha. Ta rõhutas, et kultuurilis-ajaloolisest lähedusest tingituna on Eesti läbi aegade olnud Läti järjekindlamaid toetajaid ja on seda ka praegu. T. Savi sõnul on tugev ja stabiilne Läti Vabariik kui sõber ja partner Eesti riigile ja rahvale eluliselt vajalik ning Läti edu nimel on Eesti pidevalt väljendanud oma valmisolekut jagada naabriga Euroopa Liidu laienemiskõnelustel saadud kogemusi.

Riigikogu esimees märkis oma kõnes, et Eesti-Läti koostöö on olnud eeskujuks kõikidele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele. Eriti silmapaistev on see olnud riigikaitse valdkonnas. Arvestades Eesti ja Läti NATO liikmeks saamise püüdlusi, tõestab mainitud ühistegevus pidevalt kasvavat valmidust olla lähitulevikus mitte pelgalt julgeoleku tarbija, vaid ka selle pakkuja. Toomas Savi usub, et tihe koostöö poliitika, majanduse ja kultuuri vallas jätkub ning laieneb regionaalsel tasandil ja turismi alal.

Toomas Savi koos abikaasa Kirsti Savi ja Riigikogu delegatsiooniga on Lätis visiidil Läti parlamendi esimehe Janis Straume kutsel. Eesti delegatsioonil on kavas kohtumised Seimi esimehe Janis Straume, president Vaira Vike-Freiberga, peaminister Andris Sˇkele, välisminister Indulis Berzinsˇi, Seimi välis-, kaitse- ja siseasjadekomisjoni, Euroopa asjade komisjoni, parlamendifraktsioonide esindajate ja Balti Assamblee delegatsiooniga.

Delegatsiooni kuuluvad Riigikogu liikmed Ivi Eenmaa, Toomas Varek, Tiit Sinissaar, Riigikogu Kantselei direktor Heiki Sibul ja välissuhete osakonna juhataja Karin Jaani.

Tagasi Eestisse saabutakse laupäeval, 23. oktoobril.

21. oktoober 1999 Riigikogu pressitalitus

Riigikogu esimehe Toomas Savi kõne Läti parlamendis 21.10.1999

Austatud kolleeg - Läti Seimi president,

lugupeetavad Seimi liikmed ja külalised

Mul on hea meel rääkida selle kõrge kogu ees Läti rahvale nii olulisel ajal. Millenniumivahetuse lähedus on sobiv hetk, et tunnistada: veidi vähem kui aastatuhande eest sai alguse see, mis tegi meid selleks, kes me oleme täna - osa Euroopast, selle kultuurist, majandusest, kristlikust traditsioonist ja ajaloost.

Mõtiskledes Läänemere-äärsete rahvaste saatusest, sh Eestist ja Lätist, imestas kunagi üks kooliõpetaja: kas pole tähelepanuväärne, et olulist osa Eesti ajaloost saab õppida Läti ajalooõpikust ja vastupidi? Tõepoolest, mis siis veel kui mineviku ühised pöördehetked - sõjad ja rahud, ühiste liitude sõlmimine ja kaubateede rajamine, rasked kaotused ja kibedad okupatsiooni-aastad ning ühine tee tagasi iseseisvuse juurde - saavad teha rahvad veel lähemaiks, kui oleme meie?

Austatud kolleegid , lubage heita korraks pilk ajalukku.

Läti pealinn Riia on olnud mitme sajandi jooksul Vana-Liivimaa, niisiis ka Lõuna-Eesti keskuseks. Riia turg oli tuntud nii eesti kaluritele kui ka põllumeestele, Riia on olnud paljudele eestlastele hariduse saamise kohaks - õigeusu vaimulikus seminaris on õppinud Eesti iseseisvuse rajajad Jaan Poska ja Konstantin Päts. Enamus meie sajandi alguse arhitekte ja insenere said hariduse Riia polütehnikumis. On sümboolne, et kõige olulisem Eesti - Läti haridusasutus, Zimse seminar asus piirilinnas Valgas. Riias asunud Liivimaa luterlik superintendatuur suunas vaimulikku elu ka Eesti poolel ja meie valgustajad, pastorid O.W.Masing ning J.H.Rosenplänter leidsid Riias mõttekaaslasi. Riia oli ka meie rahvusliku luule rajaja Kristjan Jaak Petersoni kodulinn.

Eesti linn Tartu ja tema ajalooline Universitas Tartuensis on omakorda olnud hariduse andjaks lätlastele. Esimesed üliõpilasorganisatsioonid, mis etendasid määravat tähtsust läti rahvuslikus liikumises ja rahvuse kujunemisel, moodustati just Tartus.

Tänane päev kinnitab, et Eesti ja Läti on lähedasteks jäänud ka oma tänastes taotlustes ja eesmärkides.

Läti viimaste aastate edusammud nii poliitika kui majanduse vallas on lasknud teid arvata nende hulka, kes valmistuvad lähiajal aktiivselt lülituma Euroopa Liidu laienemiskõneluste protsessi. Lubage teid siinkohal südamest õnnitleda Euroopa Komisjoni nädalataguse soovituse puhul kutsuda Läti (koos Leedu, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia ja Maltaga) veel sel sajandil Euroopa Liiduga läbirääkimiste laua taha. Kultuurilis-ajaloolisest lähedusest tingituna on Eesti läbi aegade olnud Läti järjekindlamaid toetajaid, ja on seda kahtlemata ka praegu, mil meil terendavad silme ees sarnased sihid. Need pole tühjad sõnad - tugev ja stabiilne Läti Vabariik kui sõber ja partner on Eesti riigile ja rahvale eluliselt vajalik. Läti edu on kindlasti ka meie edu. Selle nimel oleme pidevalt väljendanud valmisolekut jagada oma kogemusi, mida oleme saanud kahe viimase aasta jooksul Euroopa Liidu laienemiskõneluste käigus.

Meil mõlemal, nii Läti kui Eesti vabariigil seisab ees suur töö tänapäeva Euroopasse integreerumisel. See tähendab uusi kohustusi nii oma rahvaste kui ka Euroopa Liidu ja selle tuleviku suhtes. Suurte ja väikeste riikide esindatus Euro-struktuurides, nende õiguste ja kohustuste tasakaalustatus, otsuste vastuvõtu mehhanism, kõik see ja palju muudki on see, millest mõtlevad nende riikide poliitikud ja poliitikateadlased, ärimehed ja diplomaadid, kes kuuluvad Euroopa Liitu täna. Iga tavaline Euroopa Liidu kodanik küsib tavalisi inimlikke küsimusi - kas mu tänane töökoht on kindel ka homme?, milline elu ootab mu lapsi?, tohin ma usaldada seadusi, milledest sõltuvad mu äri ja pension? Ja küsib sedagi, mis juhtub siis, kui Euroopa Liiduga ühinevad rahvad, kes oma tahte vastaselt on olnud aastakümneteks nõukogude okupatsiooni halastamatu käega välja rebitud Euroopa kodust, kuhu nad ajalooliselt kuuluvad?

Meie riikide koostöö on olnud seni eeskujuks kõikidele Kesk-ja Ida-Euroopa riikidele. Eriti silmapaistvaid tulemusi oleme saavutanud kaitsealases koostöös. Nimetan siinjuures vaid BALTBATi, BALTRONi ja BALTDEFCOLi. Arvestades nii Eesti kui Läti teist olulist püüdlust - saada NATO liikmeks, on mainitud ühistegevus eriti tähtis, tõestamaks meie pürgimuste tõsidust ja pidevalt kasvavat valmidust olla lähitulevikus mitte pelgalt julgeoleku tarbija, vaid ka selle pakkuja.

Seega siis, parafraseerides president John Kennedy mõtet ja kohandades seda meile: ärgem mõelgem vaid sellele, mida Euroopa Liit saab anda meile, vaid sellele, mida meie saame anda Euroopa Liidule.

Loomulikult jätkub ka meie koostöö poliitika, majanduse ja kultuuri vallas, milleks loodud lepingulist baasi me pidevalt täidame. Olemasolevatest lepingutest peame aga väga täpselt kinni pidama, sest seal, kuhu me pürgime, meid muidu ei mõisteta ega peeta väärilisteks partneriteks. Kahtlemata on võimalik seda koostööd laiendada, eriti kui silmas pidada, et me mõlemad asume samade teede ääres, mis kokku moodustavad Via Baltica. Ma mõtlen piiriäärsete maakondade ühiseid ettevõtmisi, samuti turismi.

Viimastel aastatel on märgata meie inimeste kapseldumist oma muredesse ja see on igati mõistetav. Inimestevaheline läbikäimine on aga väga tähtis. Olen kindel, et meie riikide majanduslik edu toob jälle hulganisti eestlasi Riia Toomkiriku ümbrusesse ja lätlasi Tallinna vanalinna. Võõrastavad naabrid on alati haletsusväärsed.

Armsad kolleegid! Nagu on öelnud eesti rahvusliku liikumise suurkuju Jakob Hurt eesti rahva pürgimusi iseloomustades rohkem kui sajand tagasi: kui me ei saa saada suureks jõult ega arvult, siis võime saada suureks vaimult. Kaks väikerahvast koos aga on palju suuremad ka jõult. Selle mõttega sobibki lõpetada. Austatud kolleegid - koosmeeles tegutsemiseks ja vaimult suureks saamiseks palju jõudu meile kõigile!

Tunne Kelam ja väliskomisjon kohtusid OSCE Parlamentaarse Assamblee presidendiga

Täna ennelõunal kohtus Riigikogu aseesimees Tunne Kelam Eestisse visiidile saabunud Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee presidendi Helle Degn'iga.

Kohtumisel käsitleti demokraatliku vastutuse ja parlamentaarse kontrolliga seotud küsimusi. Mõlemad pooled olid seisukohal, et mitmete organisatsioonide parlamentaarne dimensioon vajab edasiarendamist, teiste hulgas ka OSCE parlamentaarne tegevus.

OSCE PA esindaja esitas Tunne Kelamile mitmeid küsimusi Eesti madala sündivuse, madala valimisaktiivsuse, integratsiooniprogrammi ja keeleseaduse muudatuste kohta, millele Riigikogu aseesimees andis põhjalikke selgitusi.

Helle Degn tänas Eesti delegatsiooni toetuse ja hea töö eest OSCE Parlamentaarses Assamblees.

OSCE PA presidendiga kohtus täna ka Riigikogu väliskomisjon eesotsas komisjoni aseesimehe Ülo Nugisega. Väliskomisjoni liikmetega arutleti OSCE missioonide rolli ja tegevuse üle. Külalise väitel ei ole OSCE esindused, mis mitmetes riikides nimetatud organisatsiooni esindavad, seal mitte ülesandega kontrollida ja kritiseerida riikide olukorda, vaid nende eesmärgiks on pakkuda vajaduse korral vastavaid teenuseid, mis aitaks kaasa demokraatlikule arengule ja kergendaks ümberkujunemisprotsessi.

Väliskomisjoni liikme Mari-Ann Kelami sõnul peaks OSCE lähetama oma esindused kõigisse 54-sse liikmesriiki, nii uutesse kui ka vanadesse, kus samuti esineb mitmeid probleeme.

OSCE PA president märkis et tema visiidi eesmärgiks on õppida lähemalt tundma olukorda Eestis, meie vajadusi ja koostöövõimalusi.

Kohtumisest võtsid osa väliskomisjoni liikmed Ülo Nugis, Mari-Ann Kelam, Kristiina Ojuland, Sven Mikser ja OSCE PA Eesti delegatsiooni juht Tiit Käbin.

Helle Degn kohtus täna veel peaminister Mart Laariga, kavas on kohtumine minister Katrin Saksaga.

NB! Kell 15.15 toimub Toompeal ruumis 115 Helle Degni pressikonverents.

20. oktoober 1999 Riigikogu pressitalitus

Eesti Maarahva Erakonna fraktsiooni nimi muutus

Riigikogu juhatus otsustas täna vastavalt Eesti Maarahva Erakonna fraktsiooni taotlusele muuta fraktsiooni nimi ja nimetada see ümber Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooniks.

19. oktoober 1999 Riigikogu pressitalitus

Riigikogus moodustati 2 parlamendirühma

Täna moodustati Riigikogus 2 parlamendirühma: Eesti-Ameerika Ühendriikide ja Eesti-Sˇveitsi parlamendirühm.

55-liikmelisse Eesti-USA parlamendirühma kuuluvad Riigikogu liikmed Jüri Adams, Aimar Altosaar, Ivi Eenmaa, Sirje Endre, Ignar Fjuk, Vootele Hansen, Arvo Haug, Liia Hänni, Sergei Ivanov, Arvo Jaakson, Rein Järvelill, Kadri Jäätma, Mari-Ann Kelam, Tunne Kelam, Kaljo Kiisk, Valve Kirsipuu, Peeter Kreitzberg, Jaak-Hans Kuks, Tiit Käbin, Urmas Laht, Marju Lauristin, Jürgen Ligi, Anti Liiv, Väino Linde, Värner Lootsman, Maret Maripuu, Jaanus Marrandi, Mart Meri, Sven Mikser, Jaanus Männik, Mart Nutt, Peeter Olesk, Siiri Oviir, Endel Paap, Jaana Padrik, Ingvar Pärnamäe, Viive Rosenberg, Vardo Rumessen, Paul-Eerik Rummo, Rainis Ruusamäe, Arnold Rüütel, Erika Salumäe, Neinar Seli, Tiit Sinissaar, Ivar Tallo, Jevgeni Tomberg, Ülo Tootsen, Mai Treial, Elmar Truu, Ülo Tärno, Lauri Vahtre, Trivimi Velliste, Rein Voog, Valentina Võssotskaja ja Harri Õunapuu.

Parlamendirühma esimeheks valiti Mari-Ann Kelam ja aseesimeheks Sergei Ivanov.

20-liikmelisse Eesti-Sˇveitsi parlamendirühma kuuluvad Riigikogu liikmed Ignar Fjuk, Kadri Jäätma, Kaljo Kiisk, Valve Kirsipuu, Liis Klaar, Urmas Laht, Jürgen Ligi, Jaanus Männik, Meelis Paavel, Jaana Padrik, Ingvar Pärnamäe, Viive Rosenberg, Paul-Eerik Rummo, Arnold Rüütel, Enn Tarto, Ülo Tootsen, Mai Treial, Elmar Truu, Trivimi Velliste ja Valentina Võssotskaja

Parlamendirühma esimeheks valiti Liis Klaar ja aseesimeheks Arnold Rüütel.

19. oktoober 1999 Riigikogu pressitalitus

Toomas Savi kohtus Tsˇehhi välisministriga

Täna kohtus Riigikogu esimees Toomas Savi Eestis töövisiidil viibiva Tsˇehhi välisministri Jan Kavan'iga.

Kohtumisel keskenduti peamiselt Euroopa Liiduga liitumist puudutavatel küsimustel. Välisminister J. Kavan andis ülevaate Tsˇehhi liitumisläbirääkimiste protsessist. Pooled kinnitasid, et Euroopa Liidu laienemise nn esimese ringi kandidaatriikidena ollakse valmis teineteist läbirääkimistel tekkida võivates probleemides toetama. Avaldati lootust, et aasta lõpus toimuval EL Helsingi tippkohtumisel otsustatakse ka järgmise ringi kandidaatide kutsumine läbirääkimiskõnelustele.

Välisministri sõnul toetab Tsˇehhi kõigi 3 Balti riigi vastuvõtmist NATO-sse. Ta usub, et NATO nn avatud uste poliitika jätkub ning loodab, et Balti riigid võetakse NATO-sse vastu laienemise järgmises laines.

Peatuti ka kahe riigi bilateraalsetel suhetel. Ühiselt nõustuti, et tihedamaks võiks kavandada parlamentide Euroopa asjade komisjonide koostöö.

Toomas Savi tutvustas külalisele ka Riigikogu struktuuri ja menetluses olevaid olulisemaid eelnõusid, samuti Riigikogu erakondlikku esindatust ning poliitilist maastikku pärast kohalike omavalitsuste volikogude valimisi.

Kohtumisest võtsid osa ka Eesti-Tsˇehhi parlamendigrupi esimees Elmar Truu ning Riigikogu liikmed Valve Kirsipuu ja Sven Mikser.

19. oktoober 1999 Riigikogu pressitalitus

Toomas Savi kohtus Luksemburgi peaministriga

Riigikogu esimees Toomas Savi kohtus täna ennelõunal Eestis visiidil viibiva Luksemburgi Suurhertsogiriigi peaministri Jean-Claude Juncker'iga.

Kohtumisel käsitleti Euroopa Liidu laienemisega seotud küsimusi nädalavahetusel Tamperes toimunud ning aasta lõpus Helsingis toimuva Euroopa Liidu tippkohtumise kontekstis. Arutleti ka Euroopa Komisjoni presidendi Romano Prodi ettepaneku üle määrata kõige paremini ettevalmistunud kandidaatriikidele kindel liitumiskuupäev. Sellekohast otsust EL liikmesriigid veel teinud ei ole. J-C. Junckeri sõnul respekteeritakse ka kandidaatriikide endi poolt seatud valmisolekutähtaegu. Luksemburgi peaminister kinnitas, et liikmeks kutsudes vaadeldakse iga kandidaatriigi valmisolekut individuaalselt.

Külaline tundis huvi, kuidas suhtuvad nii Euroopa Liidu kui NATO-ga liitumisse Riigikogus esindatud erinevad erakonnad.

Vestluse käigus räägiti ka Beneluxi Konsultatiivnõukogu ja Balti Assamblee koostööst ning suhetest Venemaaga.

Kohtumisest võtsid osa Riigikogu liikmed Liis Klaar, Anti Liiv ja Elmar Truu.

18. oktoober 1999 Riigikogu pressitalitus

Menetlusse võetud eelnõud - 14.10.1999

Riigikogu juhatus otsustas järgmiste eelnõude menetlusse võtmise.

1) Vabariigi Valitsuse poolt 13. oktoobril algatatud teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (213 SE). Nimetatud konventsioon on tuntud ka Rooma konventsioonina ja on esimene ja peamine autoriõigusega kaasnevaid õigusi reguleeriv rahvusvaheline dokument. Konventsiooniga on seni ühinenud 60 riiki. Liitudes Euroopa Liidu ja Maailma Kaubandusorganisatsiooniga on Eesti kohustatud intellektuaalse omandi kaitse viima rahvusvaheliselt aktsepteeritavale tasemele ning tagama nõutava kaitse ka välisriikide fonogrammitootjatele, ringhäälinguorganisatsioonidele ja teose esitajaile. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

2) Vabariigi Valitsuse poolt 13. oktoobril algatatud fonogrammitootjat fonogrammi loata paljundamise vastu kaitsva konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (214 SE). Konventsiooni eesmärk on luua alus fonogrammitootjate ülemaailmsele ja efektiivsele kaitsele Tegemist on puhtakujulise piraatlusevastase konventsiooniga. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

3) Vabariigi Valitsuse poolt 13. oktoobril algatatud kindlustustegevuse seaduse eelnõu (215 SE). Käesoleva seadusega reguleeritakse kindlustustegevust ja selle järelevalvet. Kindlustustegevus antud seaduse tähenduses on tegevus, mis on suunatud kindlustuslepingu või edasikindlustuslepingu sõlmimisele või jõushoidmisele, kindlustuslepinguga seotud konsultatsioonid, v.a. õigusnõustamine füüsilise isiku poolt, kindlustuslepingu sõlmimise vahendamine, kindlustusandja poolt tema vara hooldamine, säilitamine, investeerimine, vara rentimine kindlustustegevuse tarbeks ning kindlustuslepingust tulenevad toimingud, sealhulgas kindlustusjuhtumis kahjustatud vara omandamine, valdamine ja võõrandamine. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

4) Vabariigi Valitsuse poolt 13. oktoobril algatatud päästeseaduse muutmise seaduse eelnõu (216 SE). Seadusmuudatus tuleneb vajadusest viia kehtiv seadus kooskõlla Vabariigi Valitsuse seadusest tulenevate nõuete ja teiste seadustega. Muudatused puudutavad tuletõrje- ja päästetööde, demineerimistööde, tuleohutuse, riikliku tuleohutusjärelevalve ja tuletõrje- ja päästetöötajate ja nende väljaõppe ning juriidilise isiku haldusvastutusega seonduvat. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

15. oktoober 1999 Riigikogu pressitalitus

Toomas Savi oli külaskäigul Kuressaares

Riigikogu esimees Toomas Savi viibis eile, 14. oktoobril ühepäevasel külaskäigul Kuressaares.

Visiidi eesmärgiks oli osalemine Kuressaare Linnateatri ehituse pidulikul üleandmisel.

Visiidi käigus kohtus Riigikogu esimees ka Kuressaare linnapea Jaanus Tamkivi, Saare maavanema Jüri Saare ning regionaalminister Toivo Asmeriga. Kohtumisel arutati riikliku regionaalarengu küsimusi, samuti Kuressaare linna ja Saare maakonna probleeme.

T. Savi visiit lõppes esinemisega Kuressaare koolinoorte poliitikakoolis.

15. oktoober 1999 Riigikogu pressitalitus

Edastatud arupärimine - 13.10.1999

Riigikogu juhatus edastas eile, 13. oktoobril sotsiaalminister Eiki Nestorile Riigikogu liikme Elmar Truu arupärimise tööpuuduse ja tööhõive probleemide lahendamiseks algatatava seadusandluse kohta. Arupärija soovib teada, kas valitsus kavandab riikliku programmi väljatöötamist ettevõtluse arendamiseks, tööhõive suurendamiseks, töötute ja tööotsijate koolituse ning ümberõppe läbiviimiseks suure tööpuudusega piirkondades.

14. oktoober 1999 Riigikogu pressitalitus

Siiri Oviir kohtus Hiina rahvastikuministriga

Riigikogu aseesimees Siiri Oviir kohtus täna Eestis visiidil viibiva Hiina rahvastikuministri Li Dezhu ja teda saatva delegatsiooniga.

Hiinlaste sõnul on nende visiidi eesmärgiks tutvuda Eesti rahvussuhete alaste kogemustega ning vahepealsete arengutega kultuuri ja majanduse valdkonnas. Minister Li Dezhu kinnitas, et Hiina-Eesti sõprussidemed, millele pandi alus 1991. aastal, on selle aja jooksul konsolideerunud ja tihenenud. Tema sõnul on Hiina alati toetanud Eesti suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Mitme aasta jooksul toimunud kahepoolsed visiidid ja kontaktid on aga riikidevahelist koostööd kinnistanud.

Kohtumisel räägiti Hiinast ja Eestist kui kahest paljurahvuselisest riigist. Siiri Oviir tutvustas Hiina valitsuse esindajale Eesti integratsioonipoliitikat reguleerivat seadusandlust ning Eesti rahvusvähemuste territoriaalset paiknemist ja sellega kaasnevaid probleeme.

Mõlemad pooled tõdesid, et rahvusvähemuste suhtes teostatav paindlik poliitika on aluseks riigi stabiilsuse säilitamisele ja kiirele arengule.

13. oktoober 1999 Riigikogu pressitalitus

Menetlusse võetud eelnõud - 12.10.1999

Riigikogu juhatus otsustas menetlusse võtta järgmised eelnõud.

1) Vabariigi Valitsuse poolt 11. oktoobril algatatud parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta ratifitseerimise seaduse eelnõu (210 SE). Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta on suunatud põhiliste sotsiaalsete ja majanduslike õiguste jõustamise tagamisele. Uus sotsiaalharta võtab arvesse inimõiguste arengut, mis on toimunud alates Euroopa sotsiaalharta vastuvõtmisest 1961. aastal. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

2) Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt 11. oktoobril algatatud käibemaksuseaduse § 13 muutmise seaduse eelnõu (211 SE). Eelnõu eesmärgiks on säilitada 0 %-line käibemaksumäär füüsilistele isikutele, elamu- ja korteriühistutele, kirikutele ja kogudustele ning riigi- ja kohalikest eelarvetest finantseeritavatele asutustele ja organisatsioonidele muudava soojusenergia ning füüsilistele isikutele müüdava kütteturba, briketi, kivisöe ja küttepuidu eest. Seadus jõustuks 2000. aasta 1. juulist. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

3) Riigikogu liikmete Mai Treiali ja Elmar Truu poolt 12. oktoobril algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 18 ja sotsiaalmaksuseaduse § 6 muutmise seaduse eelnõu (212 SE). Seaduseelnõu puudutab I grupi invaliidide hooldajale pensioniõigusliku ja pensioni kindlustusstaaži arvutamist. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

13. oktoober 1999 Riigikogu pressitalitus

Saksamaa Liidupäev tegi parlamendiraamatukogule raamatuannetuse

Täna andis Eestis visiidil viibiv Saksamaa Liidupäeva delegatsioon eesotsas Erika Simmiga Riigikogu aseesimehele Tunne Kelamile üle Liidupäeva järjekordse raamatuannetuse. Hinnaline annetus, väärtusega ligi 23 000 Saksa marka ja kogukaaluga 238 kg, on juba kolmas sellelaadne kingitus meie parlamendiraamatukogule. Annetus sisaldab palju teatmeteoseid ja muid väärtuslikke raamatuid, teiste hulgas on ka 24-köiteline Brockhausi Entsüklopeedia.

Erika Simmi sõnul on taoline kingituste tegemine muutunud juba traditsiooniks ning kinnistab ja dokumenteerib kahe riigi parlamendi vahelist head koostööd. Tunne Kelam tänas Bundestagi esindust üleantud raamatute eest rõhutades nende hindamatut praktilist väärtust Riigikogu liikmete jaoks. Ta avaldas lootust, et Eesti pool saab peatselt hakata ka Saksamaale huvitavat kirjandust pakkuma.

Kinkimistseremooniast võtsid osa Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Mart Meri, Riigikogu liige, Rahvusraamatukogu nõukogu esimees Sirje Endre, Rahvusraamatukogu peadirektor Tiiu Valm ning Saksamaa suursaadik Eestis Gerhard Enver Schrömbgens.

13. oktoober 1999 Riigikogu pressitalitus

Õigus- ja põhiseaduskomisjoni liikmed kohtusid Saksamaa Liidupäeva komisjoniga

Täna kohtusid Riigikogu õiguskomisjoni liikmed eesotsas komisjoni esimehe Jüri Adamsi ja põhiseaduskomisjoni liikmed Ivar Tallo ja Tiit Toomsalu Eestis visiidil viibiva Saksamaa Liidupäeva valimiste järelevalve, immuniteedi ja töökorra alatise komisjoni delegatsiooniga, mida juhib komisjoni esimees Erika Simm.

Liidupäeva delegatsiooni liikmetega räägiti nii Riigikogu kui Bundestagi komisjonide tööst, Eesti ja Saksamaa põhiseadustest, õiguskantsleri institutsioonist ning suhetest Europarlamendiga.

Jüri Adamsi sõnul said Riigikogu liikmed huvitavat informatsiooni Liidupäeva kodanike petitsioonide komisjoni tegevuse kohta. Külalised omakorda uurisid Eesti õiguskantsleri institutsiooni põhiseadusest tulenevaid kohustusi.

Põhiseaduskomisjoni liige Ivar Tallo andis külalistele põhjaliku ülevaate põhiseaduskomisjoni kompetentsi kuuluvate seaduseelnõude menetlemisest. Vesteldi ka ettevalmistustest Eesti põhiseaduse võimalikuks muutmiseks.

Olulise teemana käsitleti kohtumisel rahvusparlamendi suhteid Euroopa Parlamendiga. Liidupäeva liikmete sõnul on Saksamaalt valitud Europarlamendi liikmeil Bundestagi Euroopa asjade komisjoni alalise külalisliikme staatus. Sakslased rõhutasid rahvusparlamendi ning Europarlamendi aga ka Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentide vastavate komisjonide koostöö olulisust.

Põgusalt peatuti ka parlamendirühmade kui parlamendi mitteametlike institutsioonide staatusel. Ühiselt leiti, et parlamendirühmade töö on vajalik riikidevaheliste kahepoolsete suhete arendamisel.

Kohtumisel Riigikogu Kantselei valimiste osakonna juhataja Alo Heinsaluga arutleti valimiste järelevalve üle ning tutvustati vastastiku oma maa kogemusi.

Liidupäeva liikmed kohtusid täna ka õiguskantsler Eerik-Juhan Truuvälja ja Justiitsministeeriumi ametnikega. Homme annavad sakslased Riigikogus (ruum 111-U) parlamendiraamatukogule üle suure raamatuannetuse, mille võtab vastu Riigikogu aseesimees Tunne Kelam. Pärastlõunal viibitakse Tartus, kus kohtutakse Riigikohtu esimehe ja Tartu Ülikooli euroteaduskonna esindajatega.

12. oktoober 1999 Riigikogu pressitalitus

Berliinis algas IPU 102. konverents

11.-15. oktoobrini toimub Berliinis IPU (Parlamentidevaheline Liit) 102. konverents, millest võtab osa Riigikogu delegatsioon eesotsas delegatsiooni juhi Ignar Fjukiga. Delegatsiooni koosseisu kuuluvad Riigikogu liikmed Liis Klaar, Janno Reiljan ning Ingvar Pärnamäe. Eesti delegatsiooni liikmed võtavad lisaks plenaaristungile osa ka konverentsi jooksul toimuvatest komiteede, geopoliitilise grupi Kaksteist Pluss (Twelve Plus) ning poliitiliste fraktsioonide istungitest. IPU täitevkomitee liikmena tuleb Ignar Fjukil osaleda ka IPU juhatuse töös.

Ignar Fjuk esines plenaaristungil ettekandega, milles esitas nägemuse IPU kui parlamentaarse dimensiooni kaasamise võimalikkusest ÜRO töösse. Oma ettekandes kutsus ta kõiki parlamendiliikmeid tegema kodutööd eesmärgiga mõjutada parlamentide poolt ametisse pandud valitsusi ÜRO-d reformima. Ignar Fjuk: "Kuni ei ole toimunud ÜRO julgeolekunõukogu printsipiaalne reform, ei tasu loota, et IPU tihedam integreerumine ÜRO struktuuridega tooks kaasa rahvusvahelise julgeoleku ning inimõiguste tagamisel uue kvaliteedi". Samuti pidas ta ebatõenäoliseks, et ÜRO ilma kõigi huvitatud riikide parlamentide surveta end ise reformiks. Eesti delegatsiooni juht kutsus parlamendiliikmeid algatama diskussiooni ÜRO reformimisest ning tegi ettepaneku võtta see teema päevakorda juba järgmistel IPU konverentsidel.

ÜRO reformimise ettepanekuga esines välisminister T.-H. Ilves oktoobri alguses toimunud ÜRO Peaassamblee 54. sessioonil New Yorgis.

12. oktoober 1999 Riigikogu pressitalitus

Riigikogu esimehe hr Toomas Savi kõne Põltsamaa arengu konverentsil "Kuhu lähed, Põltsamaa?" 9. oktoobril 1999

Lugupeetud Põltsamaa arengu konverentsist osavõtjad!

Lubage mul kõigepealt tuua tervitusi Eestimaa pealinnast Tallinnast kunagise Liivimaa vasallkuningriigi pealinnale. Meile kellelegi pole saladuseks Põltsamaa kuulsusrikas ajalugu omaaegse tähtsa haldus-, ettevõtlus- ja kultuurikeskusena. Olgu mainitud kasvõi see, et linna külje all Kuningamäel asunud trükikojas valminud ajakirjadest sai alguse mitte ainult Eesti, vaid ka Läti ajakirjanduse ajalugu.

Paraku on mõttetargad juba aastaid tagasi välja öelnud sedagi, et need, kes pidevalt minevikku vaatavad ja vaid sealt tarkust ammutavad, lähevad tulevikku, selg ees. Seepärast on mul väga hea meel, et täna on korraldatud konverents, kus vaetakse just nimelt Põltsamaa tulevikuprobleeme. Kohale on tulnud inimesed, kes ei ole mitte üksnes juurtega minevikus, vaid vaatavad pilguga ettepoole, otsides vastust küsimusele "Kuhu lähed, Põltsamaa?". Seda üpris mitmest aspektist lähtudes.

Millises suunas peaks arenema ja saaks areneda Põltsamaa, sõltub aga kõige otsesemalt sellest, mis suunas vaatab Eestimaa tervikuna. Keti tugevus sõltub selle kõige nõrgemast lülist, meie riigi edukuse määrab aga õigesti läbiviidav regionaalpoliitika. Peame üheskoos jõudma selleni, et kõik meie inimesed tunnetaksid - riik on rahva jaoks, tema kodanike heaolu parandamiseks. Ei tohi lasta kasvada tendentsil, kus rahvas võõranduks üha enam riigivalitsemise organitest. Meie edaspidise eduka arengu eelduseks on altpoolt tuleva initsiatiivi arvestamine, kohalike omavalitsuste ettepanekute senisest tõhusam ärakuulamine ja toetamine. Eks tunnetata ju kohtadel riigi edukat arengut takistavaid tegureid ja probleeme kõige paremini - lausa omal nahal. Seetõttu olen seda meelt, et Eestimaa kaardil ei tohi olla tulevikus kohta nn "valgetel laikudel", paikkondadel, kelle probleemid ja nende lahendamiseks tehtavad jõupingutused ei jõuaks Toompeale ning et neist ei teataks Riigikogus ja Vabariigi Valitsuses. Nii ongi käesoleval ajal üheks tähtsamaks, vaat et esmaseks ülesandeks riigivankri taaspööramine näoga oma rahva poole, et kõik kodanikud, ja seejuures igal pool Eestimaal, tunnetaksid - riigivõim on rahva tarvis ja kaitseb igati oma kodanike huve, mitte erakondlikke ega sootuks isiklikke ambitsioone.

Ülalmainitust tuleneb järgmine lahendamist vajav sõlmküsimus - Eestimaa regionaalpoliitiliste ülesannete senisest edukam lahendamine. Peame peatama tendentsi, kus Eestimaa on majanduslikus mõttes kujunemas linnriigiks nimega Tallinn. Teisisõnu paikkonnaks, kus kolmandik eesti rahvastikust elab märgatavalt paremini kui ülejäänud piirkonnad. On tarvis otsida ja seejärel ka välja arendada need teed ja võimalused, mis looksid senisest edukamad eeldused majanduse soodsamaks ja kiiremaks arenguks igas Eestimaa nurgas. Ei tohi jätkuda olukord, kus elatustase on paikkonniti nii erinev kui praegu. Siin ei piisa üksnes kohalike omavalitsuste jõupingutustest. Vabariigi valitsuses tuleb igati toetada kohapealt tulevaid ettepanekuid olukorra parandamiseks, need omakorda ühtlustaksid ja parandaksid ettevõtluskliimat kogu Eesti territooriumil. Just selle probleemiga - kuidas senisest edukamalt suunata majandustegevust ja investeeringuid pealinnast väljapoole - tegeleb praegu ka meie valitsus, oodates seejuures konstruktiivset koostööd kohalikelt omavalitsustelt.

Pean siinkohal nentima, et Põltsamaa ei ole majanduslikus mõttes kaugeltki ääremaa. Linna geograafiline asend ja kohalik potentsiaal on küllap juba lähitulevikus igati soodsaks pinnaseks senisest suuremate investeeringute kaasamiseks kohaliku majanduselu hoogustamisse. Usun seejuures, et ka tänane konverents sõelub neis küsimustes välja nii mõnedki uued ja seejuures realistlikud ideed.

Eelkõnelduga on orgaaniliselt seotud haldusreformi läbiviimine Eesti Vabariigis. Küsimust on senini küll pikalt arutatud ja selle vajalikkuseski suurt keegi enam ei kahtle, tegudeni pole siiani paraku aga jõutud. Täna on selge - igavesti sel teemal vaid rääkida ei saa - on vaja hakata otsustavalt tegutsema! Aga seejuures sugugi mitte nii, et kuskil pealinna kabinetivaikuses otsustatakse ära kõik reformiga seotud küsimused ja pannakse paika rajajooned. Sootuks vastupidi - just kohapealt tulev initsiatiiv peab ära määrama reformi sisu ning vaid kohalikud elanikud on pädevad otsustama, millised on jõujooned, missugused need kohalikud keskused, mille ümber koonduda. On ju haldusstruktuuri muutmine ja reformi läbiviimine tarvilik eelkõige kohalike tingimuste parandamiseks. Seetõttu on Eestile vaja uusi ja seejuures konstruktiivseid ideid. Üks on seejuures kindel - ei hakka keegi kuskil kaugel ja kõrgel paika panema omavalitsuste ja maakondade arvu, veel enam nende optimaalseid piire. Haldusreformi läbiviimisel ei saa me tugineda ka teiste riikide kogemustele - igaühel neist on ju selleks oma ajaloolised ja majanduslikud põhjused, kui soovite - arusaamadki. Seepärast on sellekohaste otsuste tegemisel määrav sõna just nimelt kohalikel elanikel, sealhulgas loomulikult ka teil, kes te täna olete tulnud siia konverentsile linna ja piirkonna võimaliku arengu suhtes mõtteid vahetama. On ju kõik reformid ja muudatused, mida lähitulevikus kavas ette võtta, kantud vaid ühest soovist, et elu Eestimaal tervikuna, aga seejuures ka tema kõigis haldusüksustes, paremaks muutuks.

Seetõttu on väga tähelepanuväärne, et just täna otsitakse siin, Mandri-Eesti südames vastust küsimusele, kuidas ja millises suunas tulevikus edasi minna. Kuidas muuta homne paremaks, kui on tänane. Nii nagu riigil tervikuna, kes pole ju muud kui ühiskonna vajadustest tulenev avalik-õiguslik institutsioon, tuleb ka kohapeal lähtuda just oma piirkonna vajadustest, seejuures kohalike elanike huve ning paikkonna eripära arvestades.

Mul on hea meel, et täna siin Põltsamaal just selline konverents kokku on kutsutud, kus üheskoos linna ja piirkonna tulevikku vaetakse. Seejuures usun, et üksnes ei vaeta, vaid ka leitakse üles need teeotsad ja terendavad võimalused, mida mööda kindlamalt uude aastatuhandesse sammuda. On ju Põltsamaa üks osake Eestimaast ja kui siin läheb hästi, on see eeskujuks teistelegi. Nagu teate - keti tugevus sõltub selle kõigi lülide sitkusest. Riik aga on just nii tugev ja kindel, kui edukad on selle lülid - kohalikud omavalitsused.

Soovin, et siin täna sepistatav oleks tugev ja ajahambale edukalt vastu peaks.

Head konverentsi jätku !

Riigikogu esimehe Toomas Savi kõne Tartu Ülikooli arstiteaduskonna päeval 8.10.1999

Austatud professorid - õpetajad! Head kolleegid, armsad tartlased!

Täna on oktoobrikuu teine reede - seega arstiteaduskonna päev. Juba 24-s. Päev, mil tsunftivennad tulevad kokku, et üksteist tervitada. Tahan teid siit väärikast kõnepuldist Riigikogu nimel tervitada.

Arstiteaduskonna päev on sümboolne. Sel päeval on paslik heita pilk tehtule, tunda rõõmu edusammude üle ja samas olla kriitiline tegemata jätmiste pärast. Samas on see päev aga suurepärane võimalus tulevikunägemuseks, jäädes samas kahe jalaga maa peale. Pilk tulevikku selles mõttes, et näha mitte niivõrd seda, kus maailm praegu asub, vaid kuhupoole ta teel on, ja kus me ise oleme; ja jalad maas selles mõttes, et meeles pidada üht tarkust: eestlaslikku kasinust, mis on meile aastasadu loomuomane olnud ja peaks ka edaspidi olema - mitte priisata, kuid mitte ka koonerdada. Selle kasinuse all mõtlen ma oskust kasutada olemasolevaid ressursse otstarbekalt ja vastutustundlikult.

Meid ei saa huvitada ainult tänased lahendused, vaid ka homsed võimalused. Täna ja just siin peaksime me rääkima, kuhu läheb Tartu Ülikool, tema arstiteaduskond ja kliinikum. Usun, et sellele on pühendatud nii mõnedki tänased sõnavõtud.

Austatud kohalviibijad, nüüd mõni sõna meie võimalikust koostööst, üksmeelest ja tulevikunägemusest.

Poliitikud parlamendis ja valitsuses kannavad otsustamise koormat.

Kõik otsused ei saa olla populaarsed - paratamatult tähendab pikem pilguheit tulevikku vastandumist hetkehuvide ja arusaamadega. Kuid samas tähendab see tuleviku ees vastutuse enda õlule võtmist.

Loomulikult tuleb otsuste langetamisel tunda riigi kodanike huve ja eelistusi ning juhinduda asjatundjate seisukohtadest.

Austatud kolleegid - Teie olete need asjatundjad, kelle argumente tuleb poliitilise diskussiooni käigus kaaluda ja arvesse võtta. Poliitikute ja meedikute kahekõne on vajalik.

Heaks näiteks sellisest dialoogist ja otsustamisest on biomeedikumi valmimine - omal ajal keeruline ja küllaltki ebapopulaarne otsus, mille üle aga täna kõik uhkust tunneme.

Ma julgeksin nimetada biomeedikumi Tartu sajandiehitiseks, kalliks eurolapseks, mida ülikooli rektor on mõtestanud kui ülikooli seitsmendat sammast. Biomeedikumi mõju ei piirdu kindlasti ainult arstiteaduse prekliinilise osaga; see on palju laiem ja peab innustama meid kõiki uuendama ka kliinikumi vormi ja sisu. Ainult nii saab kliinikum olla biomeedikumile lootustandvaks partneriks ja tähelepanelikuks kaastöötajaks. Jaa - nende kahe institutsiooni sümbioos on uue sajandi väljakutse.

Kas me oleme nimetatud eesmärgi poole teel ? Jah ja ei.

Haiglate arengukava elluviimise alustamine annab julguse ja usu tervishoiusüsteemi tasakaalustatud arengusse - me räägime Eesti Tervishoiu Projektist, millele on andnud kiitva hinnangu ka Maailmapank - see tähendab, et meil on toetajaid. Sellele arengukavale tuginedes saame juba lähiajal alustada Euroopa Liidu peatsele liikmesriigile kohase kvaliteediga haiglasüsteemi poole liikumist, kus keskseks lüliks peab saama Tartu Ülikooli kliinikum koos biomeedikumiga.

See tandem on hädavajalik ka selleks, et Eesti saaks esimeste seas liituda maailmas juba alanud biotehnoloogilise võidujooksuga. Valitsuse esitatud geenivaramu kava on selleks hea algus.

Eestis on olemas piisav intellektuaalne potentsiaal. Projekti üheks eesmärgiks on kvalitatiivselt uue taseme saavutamine Eesti tervishoius, mis avaldub kulude kokkuhoius, võimaldades samal ajal oluliselt tõsta Eesti inimestele pakutava arstiabi tõhusust ja kvaliteeti. Ning väga oluline mõte: selle projekti kandvaks ideeks on tõsta Eesti konkurentsivõimet ja mainet kõrgtehnoloogiale rajatud tulevikumaailmas.

Kahjuks on täna Eestis küllalt palju inimesi, kes küsivad: milleks biomeedikum, milleks uus kliinikum, milleks geenivaramu, milleks teised analoogilised projektid, kui riik on sattunud majanduslikult raskesse olukorda ning ressursse napib. Kas nendeks projektideks mõeldud raha ei saaks kuidagi teisiti kasutada - näiteks süüa täna selle raha eest kõht korralikult täis ?

Sageli on ka arstiabi saamine haigele ebameeldivam kui haigus ise - kuid sellele vaatamata ei tohi arst abiandmist lõpetada. Seda tuleb isegi õpetada ja just Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas.

Oleme vaadanud nüüd tulevikku, kuid samas ei tohi unustada ka hetkeolukorda - me peame tunnistama mitmeid-mitmeid probleeme, mis samuti ootavad kiireid otsuseid. Selle mõttearenduse jätaksin ma juba kaaskõnelejatele.

Austatud kohalviibijad - lõpetuseks. Väikesed rahvad peavad püüdma olla esireas sellega, mis neil on - Eesti oma reformijulguse, ettevõtlikkuse ja ajupotentsiaaliga. Või kuidas Jakob Hurt ütleski: kui me ei saa saada suureks jõult ega arvult, siis võime saama suureks vaimult. Selle mõttega sobibki lõpetada.

Austatud kolleegid - koosmeeles tegutsemiseks palju jõudu meile kõigile ! Tänan kuulamast ja sisukat päeva jätku.

Väliskomisjon ja Norra parlamendidelegatsioon käsitlesid kaitseküsimusi

Riigikogu väliskomisjoni liikmed Andres Tarand, Ülo Nugis, Liis Klaar ja Mari-Ann Kelam kohtusid täna Eestis ametlikul visiidil viibiva Norra parlamendi spiikeri Kirsti Kolle Grøndahli ja teda saatva delegatsiooniga.

Kohtumisel käsitleti Eesti ja Norra kahepoolseid suhteid, Euroopa julgeoleku- ja kaitseküsimusi, samuti koostööd Euroopa Liiduga.

Norra delegatsiooni liikmed väljendasid selgelt oma toetust Eesti püüdlustele liitumisel NATO-ga.

Väliskomisjoni liikmed tõid positiivse näitena esile Norra - Vene piiri kui NATO-Venemaa piiri, mis on toiminud suurepäraselt, olles seega tõestuseks, et nii Venemaal kui NATO-l on olemas ühise piiri positiivne kogemus.

Norra kolleegide sõnul on nad valmis Eestiga jagama oma kaitsealaseid teadmisi: Eesti sõjaväelased on teretulnud õppima Norra sõjakoolidesse.

Kohtumisel käsitleti ka keskkonnaprobleeme. Üksmeelselt tõdeti vajadust tõsta inimeste keskkonnakaitse ja olmejäätmete keskkonnasõbraliku hävitamise alast teadvust.

Kuna Norra on praegu OSCE (Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon) eesistujariik, oldi huvitatud ka OSCE missiooni tegevusest Eestis ning Eesti nägemusest missiooni tulevikust.

6. oktoober 1999 Riigikogu pressitalitus

Toomas Savi kohtus Norra parlamendi spiikeriga

Riigikogu esimees Toomas Savi kohtus täna Eestis ametlikul vastuvisiidil viibiva Norra parlamendi presidendi Kirsti Kolle Grøndahli ja teda saatva delegatsiooniga.

Kohtumisel keskenduti parlamenditöö probleemidele nii Norra kui Eesti vaatevinklist. Räägiti kummagi parlamendi kodukorrast ning komisjonide tegevuse osatähtsusest seaduste menetlemisel. Riigikogu esimehe Norra kolleeg tundis huvi naiste osaluse vastu Riigikogu töös, aga ka Riigikogu erakondliku esindatuse ning koalitsiooni ja opositsiooni suhete vastu.

Pikemalt peatuti parlamendi avatuse teemal. Norra parlamendiliikmed kiitsid Riigikogu käesoleva aasta kevadel alustatud traditsiooni korraldada kord aastas lahtiste uste päevi, kus parlamendiinformatsiooni saab rahvale vahetult jagada. Samuti avaldasid külalised tunnustust Riigikogu interneti leheküljele, mis nende arvates on parem kui Norra parlamendil ning võiks neile eeskujuks olla.

Eesti jaoks praegu aktuaalse teemana käsitleti ka kohalike omavalitsuste volikogude valimistega seonduvat, eriti parlamendiliikmete osalust kohalikel valimistel. Norra spiikeri sõnul saavad ka nende parlamendiliikmed kohalikel valmistel kandideerida ning valituks osutudes paralleelselt nii parlamenditöös kui kohaliku volikogu töös osaleda.

NATO liikmena tundis Norra pool huvi ka meie ettevalmistuste vastu alliansiga liitumiseks.

Kohtumisest Norra parlamendiliikmetega võtsid osa Riigikogu liikmed Mari-Ann Kelam, Viive Rosenberg ja Arvo Sirendi.

Toomas Savi käis ametlikul visiidil Norras 1996. aasta märtsis.

Täna kohtub Norra delegatsioon veel Riigikogu väliskomisjoniga. Pärastlõunal tutvutakse Tallinna vanalinnaga.

Neljapäeval, 7. oktoobril kohtub Kirsti Kolle Grøndahl välisminister Toomas Hendrik Ilvese ja kultuuriminister Signe Kiviga ning osaleb pidulikul raamatute kinkimise tseremoonial Rahvusraamatukogu Põhjamaade saalis. Tseremoonia järel annavad Riigikogu ja Stortingi spiikerid ühise pressikonverentsi.

6. oktoober 1999 Riigikogu pressitalitus

Teadmiseks toimetustele

Täna õhtul Riigikogu esimehe Toomas Savi kutsel Eestisse ametlikule visiidile saabuva Norra parlamendi presidendil Kirsti Kolle Grøndhalil ja teda saatval Stortingi delegatsioonil on kavas järgmised kohtumised.

NB! Kohtumiste algushetkedel ajakirjanikel (+TV, fotograafid) vaba juurdepääs!

Täna kell 18.45 - kohtumine Riigikogu Naiste Ühenduse ja Erakondade Naisteühenduste Ümarlaua liikmetega Tallinna Pedagoogikaülikooli peahoones.

Kolmapäev, 6. oktoober

Kell 10.00 - kohtumine Riigikogu esimehe Toomas Saviga (Kalevipoja saalis).

Kell 11.00 - kohtumine Riigikogu väliskomisjoniga.

Pärastlõunal tutvutakse Tallinna vanalinnaga.

Neljapäev, 7. oktoober

Kell 10.00 - kohtumine välisminister Toomas Hendrik Ilvesega.

Kell 10.40 algab pidulik raamatute kinkimise tseremoonia Rahvusraamatukogu Põhjamaade saalis. Tseremooniale järgneb samas orienteeruvalt kell 11.15 Kirsti Kolle Grøndhali ja Toomas Savi PRESSIKONVERENTS.

Kell 14.00 - kohtumine kultuuriminister Signe Kiviga.

Stortingi president lahkub Eestist neljapäeva pärastlõunal.

5. oktoober 1999 Riigikogu pressitalitus

Väliskomisjon on visiidil Poolas

Poola Seimi väliskomisjoni kutsel Warssavis viibiv Riigikogu väliskomisjoni delegatsioon, kuhu kuuluvad komisjoni esimees Andres Tarand, aseesimees Ülo Nugis, liige Liis Klaar ja komisjoni nõunik Angela Saks-Tammekand, kohtus eile Poola välisministri asetäitja Barbara Tuge-Erecinska, Kaitseministeeriumi NATO-ga koostöö osakonna direktori Marian Kowalewski, samuti majandusministri asetäitja Anna Skowronska-Luczynskaga. Kohtumisel kinnitasid Poola esindajad oma toetust Eesti liitumisele NATO-ga. Samas tõdesid Poola esindajad, et palju sõltub edasisel laienemisel sellest, kuidas läheb NATO uute liikmete - Poola, T_ehhi ja Ungari koostöö oma liitlastega NATO-s. Kohtumistel käsitleti kahepoolseid suhteid, liitumisläbirääkimisi Euroopa Liiduga ning edasist koostööd Põhjadimensiooni raames.

Kaitseministeeriumi esindajad avaldasid Eestile tunnustust eduka NATO liikmelisuse tegevusplaani eest, mis on leidnud positiivset vastukaja NATO liikmete hulgas. Poola esindajad kinnitasid valmisolekut aidata Eestit ettevalmistustes NATO-ga liitumisel ja jagada omapoolseid kogemusi, mida Poola on ettevalmistusaja jooksul, aga ka NATO vastse liikmena kogenud.

Kohtumisel majandusministri asetäitjaga tõdesid pooled sarnaste probleemide olemasolu seoses energeetika ja raudtee erastamisega. Rõhutati vajadust elavdada vastastikuseid majandussuhteid.

Täna jätkuvad kohtumised Seimis väliskomisjoni, kaitsekomisjoni ja Euroopa integratsiooni komisjoni esindajatega.

Delegatsiooni võtab vastu ka Seimi marssal (spiiker) Maciej Plazynski.

5. oktoober 1999 Riigikogu pressitalitus

Toomas Savi kohtus Leedu presidendiga

Riigikogu esimees Toomas Savi kohtus täna ennelõunal Eestis riigivisiidil viibiva Leedu Vabariigi presidendi Valdas Adamkuse ja teda saatva delegatsiooniga.

Kohtumisel avaldati toetust teineteise NATO ja Euroopa Liidu suunalistele püüdlustele ning räägiti Balti riikide omavahelisest koostööst. Mõlemapoolselt tõdeti, et poliitiline koostöö Eesti ja Leedu vahel on tihe. See toimib regulaarselt Balti Assamblee institutsiooni kaudu.

Bilateraalsel tasandil võiksid tihedamini kohtuda kummagi parlamendi välis- ja Euroopa asjade komisjonid.

Toomas Savi sõnul on hea poliitilise koostöö näiteks ka Põhjamaade ja Balti riikide parlamentide esimeeste (nn 5+3) kohtumiste traditsioon, millele pandi alus 1997. aastal. Nõustuti, et enam tuleks arendada kahe riigi kultuurivahetust.

Riigikogu esimees näitas kõrgele külalisele parlamendi istungisaali, kus ta selgitas Riigikogu tööprotseduuri. Valdas Adamkus tegi sissekande Riigikogu külalisteraamatusse.

Kohtumisest võtsid osa Riigikogu liikmed Liia Hänni, Tiit Toomsalu ja Trivimi Velliste.

4. oktoober 1999 Riigikogu pressitalitus

Riigikogu esimehe Toomas Savi sõnavõtt ELO Assambleel 3.10.1999

Rahvusraamatukogu konverentsisaal

Kallid ELOkad !

Kes meist ei tahaks aeg-ajalt suuta heita pilku tulevikku ? Täna on mul see võimalik - näen tulevikku oma silme ees. Ma näen teid - Edukate Laste Organisatsiooni liikmeid. Teie olete Eesti nägu 21.sajandil, Eesti kestvuse kandjad. Teist sirguvad järgmise sajandi Eesti arstid ja õpetajad, ettevõtjad ja riigikaitsjad, poliitikud ja teadlased.

Ma tean - järgmise sajandi Eesti nägu on edukas. Edukas just sellises mõttes, nagu see on sõnastatud ELO mallis: meelerahu, hea tervis, oskus suhtuda ümbritsevasse armastusega, majanduslik sõltumatus, ihaldusväärsete eesmärkide olemasolu, oskus iseennast avastada ja tajuda - kahe sõnaga kokkuvõetult: rahulolu eneseteostusest.

Me kõik soovime, et Eestis valitseks meelerahu, inimesed oleksid terved, nende suhtumine ümbritsevasse kantud armastusest, oleks saavutatud majanduslik sõltumatus. Eesmärke jätkub, mille poole pürgimine on ihaldusväärne.

Ja nii, nagu meie, eelnevad põlvkonnad, oleme tegutsenud selle nimel, peate jätkama ka teie. ELO annab teile võimaluse seda õppida.

Teie eneseteostuse kaudu teostab end Eesti riik.

See on ühelt poolt ainulaadne võimalus, teisalt aga raske kohustus, mida suudavad kanda ainult väärikaimast väärikaimad.

Eneseteostuseks on teil kasutada uued võimalused, millest ajal, mil mina teievanune olin, oskasid unistada vähesed. Ajaratas on liikunud ja eilsetest unistustest on saanud tänane tegelikkus. Kord muutuvad ka tänased uskumatuina näivad unistused tõelisuseks. See on teie võimalus - muutes iseennast, muudate maailma. Meie, teie isad ja emad, vanaisad ja vanaemad, saame ja tahame luua teile sellise keskkonna, kus teie eneseteostus saaks olla täielik.

Eneseteostust võib võrrelda maja ehitamisega. Iga maja saab alguse nurgakivist. Et maja püsiks, peab selle nurgakivi olema loodis ja pragudeta. Lisaks vanematele aitavad teil eneseteostuse nurgakivi loodida ja paika panna teie õpetajad. Seepärast lubage mul siit kõnepuldist tänada kõiki õpetajaid ja soovida neile, et nende kasvatustöö kannaks ainult häid vilju. Samuti soovin, et vanemate ja õpetajate vahele jääks püsima edasiviiv koosmeel.

Ma usun teisse, kallid ELOkad, ja tean, et kui saabub päev, mil minu põlvkond annab isade tõrviku üle teie põlvkonnale, olete küpsed seda vastu võtma ja väärikalt edasi kandma, et see omal ajal juba oma laste kätesse hoida anda. Põlvkondlik järjepidevus ei tohi kaduda.

Soovin, austatud ELOkad, et oleksite ka edaspidi nii edutahtelised ja sihikindlad kui seni ja et teil jätkuks jõudu kõike ettevõetut ka lõpule viia!