Menetlusse võetud eelnõud 29. aprill 1999 | Toomas Savi oli VII Europarlamendi presidendi kohtumisel Euroopa Liidu kandidaatriikide parlamentide esimeestega. | Menetlusse võetud eelnõud, edastatud arupärimised 28.04. | Menetlusse võetud eelnõud 27.04.99 | Asutava Kogu juubel Riigikogus | Riigikogu esimees Toomas Savi kõne Asutava Kogu 80. aastapäevale pühendatud pidulikul kontsertaktusel Estonia kontserdisaalis 23. 04. 1999 | Menetlusse võetud eelnõud 22.04.99 | Riigikogu infosüsteem Internetis võimaldab vaadata istungeid | Menetlusse võetud eelnõud 22.04.99 | Toomas Savi kõne Põhjamaade ja Balti riikide parlamentide spiikerite konverentsil 22. 04. Tallinna Raekojas | Moodustati Petserimaa toetusrühm | Arupärimised ja kirjalikud küsimused - 15.04.99 | Menetlusse võetud eelnõud 15.04.99 | Brüsselis algas IPU 101. konverents | Kultuurikomisjon nimetas Rahvusraamatukogu Nõukogusse uued Riigikogu liikmed | Tunne Kelam osaleb parlamentaarsel foorumil Bonnis | Riigikogu juhatus otsustas eelnõude menetlusse võtmise | Riigikogu juhatuses

Menetlusse võetud eelnõud 29. aprill 1999

Riigikogu juhatus võttis menetlusse järgmised eelnõud ja määras neile juhtivkomisjonid:

1. Riigikogu liikme Mihhail Stalnuhhini poolt 29. aprillil algatatud sotsiaalmaksuseaduse § 6 täiendamise seaduse eelnõu (71 SE). Eelnõu näeb ette sotsiaalmaksu maksmist riigi poolt lähtuvalt kuupalga alammäärast alla 18- aasta vanust lapsinvaliidi või lapseeast invaliidi hooldava ühe vanema või mittetöötava vanema või eeskostja eest.

Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

2. Riigikogu liikme Janno Reiljani poolt 29. aprillil algatatud omandireformi aluste seaduse muutmise seaduse eelnõu (72 SE).

Muudatus näeb ette paragrahvis, mis käsitleb pärijad omandireformi õigustatud subjektidena termini "lesk" kasutamist "surnu abikaasa" asemel.

Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Riigikogu pressitalitus

Toomas Savi oli VII Europarlamendi presidendi kohtumisel Euroopa Liidu kandidaatriikide parlamentide esimeestega.

26. - 29. aprillini osales Riigikogu esimees Toomas Savi Sofias VII Europarlamendi presidendi kohtumisel Euroopa Liidu kandidaatriikide parlamentide esimeestega.

Kohtumisel arutati teemasid, mis käsitlesid Euroopa Liidu laienemisega seonduvaid küsimusi ja Euroopa Liidus asetleidvaid reforme; samuti parlamentide ja kodanike vahelist dialoogi. Toomas Savi esines ettekannetega mõlematel teemadel, andes ülevaate Eesti kodutööst Euroopa Liiduga liitumiseks ning samuti Riigikogu suhetest avalikkusega.

Kohtumisel võeti vastu ühisavaldus, kus tõdeti, et praegused Jugoslaavia sündmused on tõestuseks sellele, et Euroopa Liidu laienemisprotsess võiks olla veelgi kiirem. Europarlamendi president Jose Maria Gil-Robles lubas muuhulgas mais 1999 Lissabonis toimuval Euroopa Liidu parlamentide esimeeste kohtumisel teha ettepaneku kutsuda järgimistele kohtumistele ka kandidaatriikide parlamentide esimehed.

Leiti, et laienemisprotsess peab olema veelgi rohkem avatud ning läbipaistev. Korduvalt väljendati arvamust rahvuparlamentide ülesandest tagada, et iga riigi kodanik mõistaks laienemise vajalikkust.

Samuti võeti kohtumisel vastu avaldus olukorrast Kosovos.

Riigikogu esimeest saatis Riigikogu Kantselei direktor Heiki Sibul.

29. aprill 1999 Riigikogu pressitalitus

Menetlusse võetud eelnõud, edastatud arupärimised 28.04.

Riigikogu juhatus otsustas 28. aprillil võtta menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid:

1. Rahanduskomisjoni poolt 26. aprillil algatatud Riigikogu otsuse "Hasartmängumaksu seaduses sätestatud toetuste andmise nõukogu moodustamine" eelnõu (67 OE). Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. Eelnõuga soovitakse moodustada nõukogu, kuhu kuuluksid Riigikogu liikmed Küllo Arjakas, Mart Meri, Mart Siimann ja Tiit Sinissaar, Rahandusministeeriumi eelarveosakonna sotsiaalkulude talituse juhataja Saida Ausing, Sotsiaalministeeriumi asekantsleri kohusetäitja Valdeko Paavel, Haridusministeeriumi noorsoo ja huvihariduse osakonna juhataja Toivo Sikk, Kultuuriministeeriumi asekantsler Henn Vallimäe ning Keskkonnaministeeriumi kantsler Sulev Vare.

2. Vabariigi Valitsuse poolt 28. aprillil algatatud strateegilise kauba sisse- ja väljaveo ning transiidi seaduse eelnõu (68 SE). Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Eelnõuga soovitakse reguleerida strateegilise kauba Eesti tolliterritooriumile sisse- ja sealt väljavedu ning transiiti läbi Eesti tolliterritooriumi. Eelnõuga antakse ka strateegilise kauba mõiste, sätestatakse strateegiliste kaupade sisse- ja väljaveo ning transiidiga seonduvate dokumentide liigid, täpsustatakse informatsiooni kasutamist seoses kaupade veoga.

3. Maaelukomisjoni poolt 28. aprillil algatatud maakorraldusseaduse muutmise seaduse eelnõu (69 SE). Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Eelnõuga lisatakse seadusesse vaba põllumajandusmaa ja vaba metsamaa erastamine, reguleeritakse eeltööde läbiviimist, ümberkruntimiskava koostamise, kinnitamise ja elluviimise korda.

4. Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt 28. aprillil algatatud tulumaksuseaduse § 9 muutmise seaduse eelnõu (70 SE). Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Kuna ametiühingute liikmete poolt makstakse ametiühingu liikmemakse palgalt, millelt on tulumaks juba kinni peetud, soovitakse eelnõuga topeltmaksustamine kaotada.

Riigikogu juhatus edastas Andres Herkeli arupärimise kultuuriminister Signe Kivile tegevuse lõpetanud Uudisteraadioga seonduva kohta. Arupärija soovib teada, millistel kaalutlustel otsustas Kultuuriministeeriumi ringhäälingulubade komisjon anda ringhäälinguloa OÜ Juturaadiole, millised olid konkureerivad pakkumised.

Edastati Riigikogu liikmete Peeter Kreitzbergi, Viive Rosenbergi ja Mihhail Stalnuhhini arupärimine haridusminister Tõnis Lukasele õpikute soetamise kohta koolides. Arupärijad soovivad teada, millest on tingitud koolide alafinantseerimine õppekirjanduse soetamisel, kuidas kavatsetakse lahendada kooliraamatukogude varustamine õppekirjanduse ja perioodikaga, kas ja kuidas toimuvad õppekirjanduse kirjastamise õigusele riigihankekonkursid.

Samuti edastati Riigikogu liikmete Peeter Kreitzbergi, Viive Rosenbergi ja Mihhail Stalnuhhini arupärimine haridusminister Tõnis Lukasele koolikohustuse mittetäitmise kohta. Arupärijad soovivad teada, kui suur on koolikohustust mittetäitvate õpilaste arv ning mille alusel see saadakse. Samuti soovivad arupärijad teada, milline on juriidiline alus, mille järgi lapse koolikohustuse täitmist teatud vald kontrollib.

Edastati Riigikogu liikme Sergei Ivanovi 27. aprillil esitatud arupärimine siseminister Jüri Mõisale. Arupärija soovib teada, kas ministri seisukohalt on põhjendatult määratletud välismaalaste piirarv, mis ei tohi ületada 0,05% Eesti alalisest elanikkonnast. Samuti soobvib arupärija teada, kas ministri arvates on välismaalaste seaduse sätteid, mis takistavad Eesti kodanike perekondade taasühinemist, vastuolus põhiseadusega.

29. aprill 1999 Riigikogu pressitalitus

Menetlusse võetud eelnõud 27.04.99

Riigikogu juhatus võttis 27. aprillil menetlusse järgmised eelnõud:

Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt 26. aprillil algatatud töötu sotsiaalse kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (65 SE). Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Eelnõu eesmärk on anda gümnaasiumi lõpetajatele, kes ei ole leidnud tööd, võimalus registreerida end töötuna (tööotsijana).

Maaelukomisjoni poolt 26. aprillil algatatud maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (66 SE). Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Maareformi seaduses muudetakse paragrahvi, mis käsitleb maa ostueesõigusega erastamisel erastamisväärtpaberitega ettemaksu tasumist.

28. aprill 1999 Riigikogu pressitalitus

Asutava Kogu juubel Riigikogus

23. aprillil 1919 kogunes oma esimesele istungile Asutav Kogu. Riigikogu tähistas Asutava Kogu 80. juubelit Riigikogu lahtiste uste päevaga.

Kell 10.00 avas Riigikogu aseesimees Tunne Kelam Rahvusraamatukogu poolt koostatud temaatilise näituse.

Külalistel oli võimalik tutvuda Riigikogu hoonega, vaadata Riigikogu tutvustavat videofilmi ning infotunnis esitada küsimusi peaminister Mart Laarile, sotsiaalminister Eiki Nestorile ja haridusminister Tõnis Lukasele. Arvutihuvilised tutvusid Riigikogu informatsioonisüsteemiga Internetis. Vestlustes Riigikogu liikmetega oli külalistel võimalus saada vastuseid neid huvitavatele küsimustele, samuti jagati Riigikogu tutvustavaid materjale.

Soovijatel oli võimalus lasta end Riigikogu saalis pildistada, samuti pakuti lossijooki ja -kooki.

Orienteeruvalt külastas Riigikogu täna ennelõunal ligi 3000 inimest. Lisaks eestimaalastele külastasid täna Riigikogu grupid Norrast, Soomest, Itaaliast, Venemaalt ja Jaapanist.

Kell 15.00 algab Estonia kontserdisaalis Asutava Kogu 80. aastapäevale pühendatud pidulik kontsertaktus, kus tuleb ettekandele Endrik Kerge lavastatud "näitusmäng", mis tugineb Asutava Kogu istungite protokollidele. Seejärel peab kõne Riigikogu esimees Toomas Savi, järgnevad tervitused ja lühike kontsert.

23. aprill 1999 Riigikogu pressitalitus

Riigikogu esimees Toomas Savi kõne Asutava Kogu 80. aastapäevale pühendatud pidulikul kontsertaktusel Estonia kontserdisaalis 23. 04. 1999

Lugupeetud Asutava Kogu liikmed Eesti riigi ajaloos!

Lugupeetud Eesti demokraatliku iseseisvuse jätkajad!

Lugupeetud Eesti Vabariigi sõbrad siin ja kõikjal!

Et meie tänane istung oleks õiguspädev ja kooskõlas Eesti riigi ning meie enese järjepidevusega, peaksime me praegu, viibides siin Asutava Kogu sünnikohas, viima läbi kohaloleku kontrolli. Ma olen veendunud, et see ei ole raske. Lubage uskuda, et Eesti Vabariigis on iga kodanik omal kohal ka siis, kui ta hetkel meie riigis ei viibi. Demokraatlikus riigis kõrgemat võimu kandev rahvas vastutab oma riigi püsimise ja arengu eest kõikjal, kus kodanikust rahvaesindaja parajasti asub - olgu käesoleval istungil siin meie keskel, olgu mõtetega meie juures, olgu tegudega oma töös meie riigi nimel.

Rahva kohalolek meie hulgas on kontrollitud sellega, et ta jälgib meid ja tahab teada, kuidas me oma riigist ning selle õiguslikust korraldusest räägime ja mida meie iseseisvuse nimel teeme.

Asutav Kogu tuli oma esimesele istungile kokku jüripäeval. Põlisele maaharijale ja karjakasvatajale märgib jüripäev talve vangistusest väljamurdmist ning kevadiste tööde algust. Eestlasele tähendab jüripäev ühtlasi ka vabadusvõitlusele truuksjäämist. 1343.aasta jüriööl tõusid meie esivanemad üles selleks, et saada võõrvallutajatest jagu. Täna 656 aastat hiljem on meie rahvas kindel, et me peame elama oma põhiseadusliku korra järgi, selle põhilise seaduse järgi, mille juba Asutav Kogu vastu võttis.

Asutav Kogu sündis veendumusest, et iseseisvus on püsivam ja kõikidele arusaadavam siis, kui vabadustahet tugevdab niisugune õiguslik riigikorraldus, mille aluseks on teadlike valikute kaudu sündinud poliitiline otsus. Asutava Kogu kokkukutsujad ja tema liikmed olid kindlad, et selline otsustamine oli meie eelkäijatele jõukohane ega kahelnud selles, et Eesti iseseisvuse väljakuulutamisele peab järgnema meie riigi väljaehitamine rahuajaks. On tähelepanuväärne, et Asutav Kogu alustas "Estoniast", see tähendab Eestimaast, kus oli siis - nagu on ka praegu - fundamentaalse tähtsusega maaküsimus. Maarahvas peab olema oma maa peremees, mitte võõra mehe sulane omas kodus - nii võiksime sõnastada tollaste riigirajajate soovide täitmist.

Kuid "Estonia" jääb tähistama ka eestlaste visa ühistegelikku ettevõtlikkust, mis sai alguse ärkamisaja päevil, kui 1865.aastal loodi "Estonia" selts ja realiseerus 1913.aastal "Estonia" teatrimaja valmimisega. Ka riik on ühistegelik looming, mõeldud mitte pealtvaatamiseks, vaid kaasategemiseks. Kui me praegu peame tunnistama, kuidas mõtlemapanevalt paljud kaaskodanikud eelistavad Eesti Vabariiki justkui kõrvalt vaadata - see ei ole Asutava Kogu alusmüüri ja pärandi vääriline. Oma riik ei ole kellegi teise oma, see on sinu riik, Eesti kodanik!

Asutavat Kogu juhtisid entusiasm jääda pärast kannatusi lootusrikkaks ja usk, et lootused on õiged. Ajalugu on tollast entusiasmi ning usku tunnustanud sellega, et ta pole lubanud iseseisvuse riiklikku korraldust hävitada - meie inimesed on oma riiki meeles pidanud kõige raskematelgi aegadel. Seda enam vääriksid meelespidamist kõik Asutava Kogu konkreetsed liikmed , keda me peaksime tundma nimeliselt samal kombel, nagu me tunneme oma sõjakangelasi ja kelle mälestust me peaksime austama teadmises, et paljusid neid karistati okupatsiooni tulles ainuüksi selle eest, et nad olid Asutavasse Kogusse kuulunud. Olen kindel, et eelpool öeldu leiab austavat jäädvustamist nii kirjasõnas kui ka Riigikogu hoones.

Keegi ei nimeta Eesti Vabariigi Riigikogusid Asutava Kogu suhtes jätkukogudeks. Ometi on selge, et meie teeme riiki edasi ja meie panus ei piirdu üksnes viimistlustöödega. Ehitada Eestit nii, et olukorras, kus Euroopa jääb, ei läheks Eesti kaduma - see nõuab võrdlevat ettenägelikkust. Need eelnõud, mis on juba uue Riigikogu käes, kohustavad ju küsima: millist ühiskonda me uuel aastatuhandel tahame? Inimesed tahavad oma tulevikku planeerida ja neil on õigus loota, et oma riik suurendab nende kindlustunnet. Kui me laseme neil selles kahelda - kus nad saavad siis iseseisvuse eelistes veenduda? See on praeguse, IX Riigikogu vahest ehk kõige põhimõttelisem probleem, mille lahendamiseks meie päevil on meil väga palju õppida Asutavalt Kogult tema ajas. See on, eks ole, Eesti aeg. Kuid see on ühtlasi ka, kui tahate, iseseisvuse klassika. Ärgem olgem oma eelkäijatest vaesemad klassikud!

Asutav Kogu määratles meie riigi südametunnistuse - ta ratifitseeris Tartu rahulepingu. Tulnud kokku Vabadussõja ajal, saavutas ta rahu. Asutav Kogu tegi seda rahva enesemääramise kinnituseks iga eestlase südames ja selle maa rahva tuleviku nimel. See on see, mis jääb.

Istung on lõppenud. Riik jätkub.

Menetlusse võetud eelnõud 22.04.99

Riigikogu juhatus otsustas 22. aprillil võtta menetlusse järgmised eelnõud:

1. Keskkonnakomisjoni poolt 22. aprillil algatatud Riigikogu otsuse "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu (62 OE). Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Sellega soovitakse nimetada nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Vootele Hansen ja Harri Õunapuu.

2. Keskkonnakomisjoni poolt 22. aprillil algatatud Riigikogu otsuse "Eesti Keskkonnafondi nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu (63 OE). Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Sellega tehakse ettepanek nimetada nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Kalle Jürgenson, Värner Lootsmann, Arnold Rüütel ja Neinar Seli.

3. Eesti Maarahva Erakonna fraktsiooni poolt 22. aprillil algatatud Riigikogu otsuse "Riigikogu ajutise komisjoni moodustamine Maapanga pankroti asjaolude väljaselgitamiseks ja pankrotiprotsessi erapooletuse tagamiseks"eelnõu (64 OE). Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

23. aprill 1999 Riigikogu pressitalitus

Riigikogu infosüsteem Internetis võimaldab vaadata istungeid

Pärast prooviperioodi on alates tänasest kõigil huvilistel võimalik Interneti vahendusel lisaks Riigikogu istungite kuulamisele neid nüüd ka vaadata. Selline võimalus on Euroopa riikide parlamentide hulgas praegu veel ainulaadne.

Istungi ülekannete jälgimiseks peab arvutil olema Interneti ühendus, helikaart ja spetsiaalne tarkvara, mida saab endale Internetist tasuta laadida.

Riigikogu täiskogu istungite otseülekannet saab kuulata aadressil

web.riigikogu.ee/live/istung.ram

ja vaadata aadressil web.riigikogu.ee/live/istung2.ram

Riigikogu infosüsteem Internetis võimaldab jälgida seadusandlikku protseduuri - eelnõude menetluse käiku, hääletustulemusi, komisjonide tegevust jm.

Alates septembrist 1998 on Riigikogu infosüsteemi lehekülgi külastatud üle 420 000 korra. Enim külastajaid on Eestist, järgnevad Soome, Saksamaa, Rootsi ja Taani.

23. aprill 1999 Riigikogu pressitalitus

Menetlusse võetud eelnõud 22.04.99

Riigikogu juhatus otsustas 22. aprillil võtta menetlusse järgmised eelnõud:

Väliskomisjoni poolt 21. aprillil algatatud otsuse eelnõu "Riigikogu delegatsiooni Ülemaailmses Tasakaalustatud Keskkonna Tagamise Seaduseandjate Organisatsioonis moodustamine" (60 OE). Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Sellega tehakse ettepanek kinnitada delegatsiooni juhiks Andres Tarand ja liikmeteks Arvo Haug, Jürgen Ligi, Villu Reiljan, Olev Raju ning Lauri Vahtre.

Rahanduskomisjoni poolt 21. aprillil algatatud otsuse eelnõu "Audiitori nimetamine Riigikontrolli majandustegevuse kontrollimiseks" (61 OE). Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Sellega soovitakse nimetada Riigikontrolli 1998. aasta majandustegevuse kontrollimiseks AS PricewaterhouseCoopers audiitor Urmas Kaarlep.

22. aprill 1999 Riigikogu pressitalitus

Toomas Savi kõne Põhjamaade ja Balti riikide parlamentide spiikerite konverentsil 22. 04. Tallinna Raekojas

Head kolleegid,

peasekretärid,

daamid ja härrad!

Põhjamaade ja Balti riikide spiikerite esimesel kohtumisel Karlskronas kaks aastat tagasi märkisin, et naabrite kogemuste tundmaõppimine ja arvestamine on meie privileeg, õigus ja ajaloo nõue. Põhjamaid ja Balti riike ning nende rahvaid ühendab ühine ajalugu, kultuuritaust, poliitilised traditsioonid ja suundumused. Miski ei või olla loomulikum, kui igakülgne koostöö nende riikide ja parlamentide vahel - konstruktiivne koostöö, partnerlus ja sõprus. Eesti Vabariigi Riigikogu on olnud väga huvitatud kursisolekust uuemate suundumustega parlamendiõiguses ning parlamentide töös laiemalt. Meie lähedust Põhjamaadega tunnistavad mitmed näited parlamentide töökorralduse vallast. Kahe aasta eest mainisin, et Eesti Riigikogul on kavas rakendada tollal ka veel Norra, Rootsi ja Soome parlamentides värskelt kasutuselevõetud arupärimiste uut viisi. Praeguseks on uus arupärimise kord ja paljud teised muudatused Riigikogu töökorralduses muutmas meie parlamenti palju modernsemaks ja avatumaks. Järgnevalt püüan anda ülevaate neist muudatustest Riigikogu töökorralduses, mis on juba ellu rakendatud ja ideedest, mis on meil lähitulevikus plaanis.

Käesoleva aasta jaanuaris võttis Riigikogu pärast peaaegu kaks aastat kestnud menetlemist vastu Riigikogu kodukorra muudatused.

Nimetatud muudatuste tegemisel oli kaks peaeesmärki:

esiteks, täidesaatva võimu üle teostatava parlamentaarse kontrolli tõhustamine ja

teiseks, parlamendile esitatavate seaduseelnõude parema kvaliteedi tagamine.

Seni olid parlamendiliikmete käsutuses järgmised parlamentaarse kontrolli vahendid:

arupärimised;

arupärimisele eelnevad kirjalikud küsimused;

umbusalduse avaldamise võimalus;

ajutiste ja erikomisjonide moodustamise võimalus.

1. Arupärimisi saab Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt esitada mitte üksnes valitsusliikmetele, vaid ka reale mittepoliitilistele ametiisikutele: õiguskantslerile, riigikontrolörile, keskpanga nõukogu esimehele, keskpangapresidendile ning kaitseväe juhatajale. Kuna arupärimise sisu suhtes Riigikogu kodukorra seadus mingisuguseid nõudeid ei esitanud ning ka arupärimisele vastamise protseduur tõsist poliitilist debatti ei võimaldanud, kujunes arupärimisele vastamine tihtipeale n-ö Riigikogu liikmetele suuliselt antava konsultatsiooni vormiks, erinedes sellega oluliselt euroopa parlamendipraktikast. Ametiisiku poole kirjaliku küsimusega pöördumise võimalust kasutati ülalöeldu tõttu väga harva.

Arupärimiste protseduuri puuduseks oli ka see, et Riigikogu liige sai informatsiooni adressaadilt kätte alles 20 istungipäeva jooksul, mistõttu sageli kaotas arupärimine oma poliitilise aktuaalsuse.

Uue, Riigikogu praeguse koosseisu kokkuastumisel rakendunud korra kohaselt muutub Riigikogu töös palju.

Arupärimisele on antud palju kaalukam koht parlamentaarse kontrolli vahendite hulgas. Riigikogu kodukorra seaduse kohaselt peab arupärimine puudutama adressaadi (nt valitsusliikme või õiguskantsleri) võimkonda reguleerivate õigusaktide täitmist. Sellise määratluse kohaselt tuleb arupärimise adressaat parlamendi ette mitte konsultatsiooni andma või infot jagama, vaid oma tegevuse kohta aru andma. Samuti ei ole arupärimine enam mitte arupärija ja adressaadi vaheline dialoog, vaid kõiki küsimusest huvitatud parlamendiliikmeid kaasata võimaldav poliitiline arutelu, mis siiski ei lõpe parlamendi poolt kas heakskiitva või hukkamõistva otsuse vastuvõtmisega.

Et arupärimiste esitamise ja vastamise korra muutmisega ei aheneks parlamendiliikme võimalused infot saada, on uue instituudina sisse seatud infotund ning muudetud kirjalike küsimustega seonduvaid kodukorra sätteid.

2. Infotund annab Riigikogu liikmetele võimaluse igal nädalal saada valitsusliikmetelt operatiivselt infot selle kohta, mis parlamenti ja avalikkust huvitavad. Igal kolmapäeval astuvad Riigikogu ette neli valitsusliiget, et vastata parlamendiliikmete poolt kohapeal esitatavatele suulistele küsimustele. Arvan, et selline töö vorm lubab parlamendil paremini jälgida valitsuse tööd _ olla paremini kursis tehtud otsuste tagamaadega ning saada infot planeeritavate sammude kohta.

3. Kui parlamendiliige ei saa oma infovajadust rahuldada kummalgi ülalnimetatud viisil, on tal võimalus esitada arupärimise adressaadile kirjalikke küsimusi. Mainisin juba, et seni on kirjalikke küsimusi esitatud väga vähe (umbes kolm küsimust kuus). Prognoosin, et peatselt hakkavad Riigikogu liikmed oma Euroopa riikide kolleegide sarnaselt seda võimalust agaralt kasutama.

4. Mis puutub ajutistesse ja erikomisjonidesse, siis ka selles osas on Riigikogu kodukorra seadust täpsustatud ja täiendatud. Nimelt on ühe ajutise komisjoni alaliigina sisse viidud uurimiskomisjoni instituut. Uurimiskomisjoni võib Riigikogu moodustada avalikku huvi pakkuva küsimuse uurimiseks. Et uurimiskomisjon oma ülesandeid täita saaks on talle antud terve rida õigusi: kutsuda välja isikuid, kes on ka kohustatud ilmuma ning andma selgitusi ja vastama küsimustele; nõuda tutvumiseks dokumente. Seni Riigikogu ajutistel komisjonidel selliseid õigusi ei olnud.

Kõik kirjeldatud muudatused peaksid võimaldama tugevdada parlamendi kontrolli täidesaatva võimu üle. Peab kahetsusega märkima, et siiani on parlamentaarse kontrolli osa parlamendi tähtsaimaks ülesandeks peetud seadusloome kõrval jäänud lubamatult väikeseks.

Riigikogu on loonud ka mehhanismi, kuidas tõsta Riigikogule arutamiseks esitatavate eelnõude kvaliteeti. Varem on juhtivkomisjonidel olnud probleeme halvasti vormistatud eelnõudega _ vormipuuduste kõrvaldamisele kulutatav aeg on ikka võetud eelnõu sisulisele arutelule kulutatava aja arvelt. Nüüd on Riigikogu juhatusele antud eelnõude suhtes eelkontrolli teostamise õigus _ kui juhatus leiab, et eelnõu ei ole vormistatud nõuetekohaselt, on tal õigus eelnõu selle algatajale puuduste kõrvaldamiseks tagastada.

See peaks sundima eelnõude esitajaid, eelkõige valitsust, aga ka fraktsioonide nõustajaid pöörama suuremat tähelepanu eelnõude vormistamisele. Ja see on parlamendi igapäevatöös küllaltki oluline!

Eelmise aasta lõpus võttis Riigikogu vastu Riigikogu valimise seaduse muudatused, mille kohaselt erakonnad valimisliite enam moodustada ei saa. Kui varasematel Riigikogu valimistel võisid erakonnad valimiseks ühineda valimisliitudesse ning Riigikogu kodukorra seadus võimaldas selliste parlamenti pääsenud valimisliitude pinnalt moodustada erinevaid fraktsioone, siis nüüd tehti muudatus ka Riigikogu kodukorra seaduses, mille kohaselt ühest nimekirjast Riigikokku valitud parlamendiliikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni ning selle fraktsiooni nimi on selle valimisnimekirja esitanud erakonna nimi. Seega on kehtiva seaduse kohaselt erinevalt varasemast fraktsioonide arv parlamendis piiratud. IX Riigikogu valimise tulemusel pääses parlamenti seitse erakonda, seetõttu on praeguses parlamendis ka ainult seitse fraktsiooni.

Selline lahendus aitab kaasa poliitiliste jõudude selgemale piiritlemisele ning võimaldab avalikkusel paremini jälgida valimisel osalenud erakonna tegevust parlamendis.

Nüüd probleemidest, mida lahendamisele lähitulevikus asuda kavatseme.

I Esiteks, tahaksime korrastada seaduseelnõude menetlemise protseduuri. Meie praegusteks probleemideks on juhtivkomisjonide vähene kaal seadusloomeprotsessis ning sellest tulenevalt täiskogu istungite aja mitte kõige otstarbekam kasutamine. Tooksin siinkohal näidetena järgmised momendid:

täiskogul on võimalik komisjonis tehtu täielikult nullida, mis viitab sellele, et komisjonid ei valmista asju piisava põhjalikkusega ette ega kooskõlasta lahendusi eelnevalt erinevate fraktsioonidega;

täiskogus on liiga suur osatähtsus hääletamisprotseduuril; näiteks võib juhtuda, et mõne eelnõu arutelu käigus ei peeta üldse läbirääkimisi (ei toimu sisulist arutelu), kuid viiakse läbi 20 hääletust;

paljudel juhtudel toimuvad täiskogus sisuliselt korduvarutelud, s.t et näiteks kord arutatud ja täiskogus otsustatud küsimus tõusetub täiskogus menetluse käigus veel mitmel korral üles.

II Teiseks, lisaks parlamentaarse kontrolli valdkonnas juba tehtud sammudele töötame ka selle kallal, et senisest paremini kasutada täitevvõimu kontrollimisel sõltumatu põhiseadusliku kontrolliinstitutsiooni _ Riigikontrolli _ abi. On ju viimase otseseks ülesandeks täidesaatva võimu asutuste (majandus)tegevuse kontrollimise kaudu tuua välja probleemid halduse toimimises, teha ettepanekuid nende lahendamiseks. Sujuv ja asjalik koostöö Riigikogu ja Riigikontrolli vahel võimaldaks parlamendiliikmetel saada oma tööks rohkem infot ning seega ka parlamendile pandud täidesaatva võimu kontrolli ülesannet senisest oluliselt tõhusamalt täita.

III Kolmandaks on meie eesmärgiks see, et seadusloome ja parlamentaarse kontrolli ülesannete kõrval hakkaks parlament senisest rohkem täitma ka rahvaesindusfunktsiooni. Selleks tuleks fraktsioonidele anda suuremad võimalused tuua parlamendi ette arutamiseks aktuaalseid, ühiskonnale huvi pakkuvaid probleeme ning nende üle ka diskuteerida. See oleks otsene tagasiside rahvaga, mis aitaks lähendada võimu rahvale ning leevendada seda usalduskriisi, mis valijate ja riigivõimu institutsioonide vahel on.

IV Neljandaks märgiksin ka riigieelarve menetlemise korra täiustamise vajadust. Täpsemalt tuleks piiritleda, millised on parlamendiliikmete võimalused eelarve-eelnõud muuta ning valitsuse võimalused enda poolt esitatud eelnõud kaitsta. Samuti jätkame lahenduse otsimist sellele, millised võiksid olla parlamendi (aga ka teiste põhiseaduslike institutsioonide) õigused omaenda eelarvet ise kujundada. Ühtlasi avaldaksin soovi vahetada ka Teiega, kolleegid, sellel teemal mõtteid.

Head kolleegid Põhjamaadest ja Balti riikidest,

daamid ja härrad.

Püüdsin teid lühidalt, kuid konkreetselt informeerida meie viimase kahe aasta tegemistest ja kavatsustest. Ma loodan, et järgnevate konverentsipäevade jooksul seisab meil ees aktiivne infovahetus ja aktiivne diskussioon uute, parlamentaarset demokraatiat arendavate ideede üle.

Tänan tähelepanu eest

Menetlusse võetud eelnõud 20.04.99

Riigikogu juhatus otsustas menetlusse võtmise ning määras juhtivkomisjonid järgmistele eelnõudele:

1. Vabariigi Valitsuse poolt 1999. aasta 19. aprillil algatatud rahvatervise seaduse ja kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu (57 SE). Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Eelnõusse tuuakse paragrahv kiirgusseaduse muutmiseks, et reguleerida mitteioniseeriva kiirguse kasutamise terviseohutust rahvatervise seaduse alusel. Rahvatervise seadusesse lülitatakse volitusnorm sotsiaalministrile tervisele ohutute piirväärtuste kehtestamiseks ja kiirgusallika valdaja kohustus kooskõlastada kasutamistingimused tagamaks nõuete täitmise.

2. Riigikogu liikme Olev Raju poolt 1999. aasta 19. aprillil algatatud tervishoiukorralduse seaduse § 26¹ muutmise seaduse eelnõu (58 SE). Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Muudatus puudutab Tartu Ülikooli Kliinikumi finantseerimist riigieelarvest eesmärgiga kaotada vastuolud eelarve koostamise põhimõtete vahel.

3. Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt 20. aprillil algatatud Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (59 SE). Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Eelnõu näeb ette kandidaatide järjestamist valimisnimekirjades nende personaalselt saadud häälte arvu järgi. Riigikogu liikme asendusliikmeks oleks esimene Riigikogusse valimata jäänud kandidaat vastavalt antud häälte arvule ümberreastatud samas üleriigilises nimekirjas valimistel kandideerinute hulgast, kus kandideeris asendatav Riigikogu liige.

20. aprill 1999 Riigikogu pressitalitus

Moodustati Petserimaa toetusrühm

19. aprillil moodustati Riigikogus Petserimaa toetusrühm.

Rühma esimeheks valiti Georg Pelisaar, aseesimeheks Rein Järvelill.

Toetusrühma kuuluvad Riigikogu liikmed Jüri Adams, Arvo Jaakson, Jaan Leppik, Sven Mikser, Mart Nutt, Janno Reiljan, Rainis Ruusamäe, Ülo Tootsen, Trivimi Velliste, Mart Meri, Urmas Laht, Laine Tarvis, Mart Siimann, Elmar Truu ja Toivo Tootsen.

19. aprill 1999 Riigikogu pressitalitus

Arupärimised ja kirjalikud küsimused - 15.04.99

*Riigikogu liige Andres Varik esitas arupärimise välisminister Toomas Hendrik Ilvesele Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) piirangute ja Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika rakendamise vaheliste vastuolude kohta.

*Riigikogu liikmed Janno Reiljan ja Villu Reiljan esitasid kirjaliku küsimuse õiguskantsler Eerik-Juhan Truuväljale Vabariigi Valitsuse põhiseaduse vastase tegevuse kohta läbirääkimistel Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO). Küsijate väitel võidakse läbirääkimiste tulemusena kehtestada konkreetsed tollimaksu ülemmäärad importkaupadele. Vastavalt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsusele on maksude kehtestamine valitsuse poolt vastuolus põhiseadusega.

*Riigikogu liige Janno Reiljan esitas kirjaliku küsimuse rahandusminister Siim Kallasele riigieelarve kaotuste kohta pankrotiprotsessides.

NB! Kirjalikele küsimustele vastab adressaat kirjalikult 10 tööpäeva jooksul selle edastamisest arvates. Vastuse saabumisel korraldab Riigikogu juhatus nii küsimuste kui vastuste jagamise Riigikogu liikmetele.

*Viktor Andrejevi küsimus peaminister Mart Laarile ministeeriumide kantslerite väljavahetamise kohta vormistatakse suulise küsimusena järgmise (21.04) kolmapäeva infotunniks.

Riigikogu pressitalitus

Menetlusse võetud eelnõud 15.04.99

Riigikogu juhatus otsustas menetlusse võtmise ning määras juhtivkomisjonid järgmistele eelnõudele.

1) Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt 14. aprillil algatatud mootorsõidukiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (54 SE). Eelnõu kohaselt väheneksid eelkõige väiksema silindrite töömahuga sõidukite aktsiisimäärad. Suurema kubatuuriga sõidukite aktsiisimaks jääks samaks. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

2) Väliskomisjoni poolt 14. aprillil algatatud Riigikogu välisdelegatsioonide moodustamise otsuse eelnõu (550 OE). Eelnõu kohaselt kinnitatakse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni, NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni, Lääne-Euroopa Liidu Assamblee Eesti delegatsiooni ja Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee tööst osavõtva delegatsiooni koosseisud. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

3) Väliskomisjoni poolt 14. aprillil algatatud Euroopa asjade komisjoni moodustamise otsuse eelnõu (56 OE). Otsusega määratakse komisjoni koosseis ning ülesanded. Euroopa asjade komisjon aitab kaasa Euroopa lepingu alusel loodud assotsiatsiooni eesmärkide saavutamisele, teeb regulaarset koostööd valitsusega, peab sidet Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu muude institutsioonidega, esindab Riigikogu Parlamentaarses komitees, informeerib pidevalt Riigikogu oma tööst Parlamentaarses komitees ning annab oma tegevusest aru Riigikogu täiskogule vähemalt üks kord aastas ning väliskomisjonile üks kord istungjärgu jooksul. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Riigikogu pressitalitus

Brüsselis algas IPU 101. konverents

Pühapäeval, 11. aprillil avati Brüsselis Kongresside Palees Parlamentidevahelise Liidu (IPU) 101. konverents, millest võtab osa Parlamentidevahelise Liidu Eesti rühma delegatsioon eesotsas rühma presidendi Ignar Fjukiga. Delegatsiooni kuuluvad Riigikogu liikmed Liis Klaar, Sven Mikser, Jaanus Männik ja Riigikogu Kantselei direktor Heiki Sibul.

IPU nõukogu esimesel istungil kinnitati Riigikogu liige Ignar Fjuk IPU täitevkomitee liikmeks. Täitevkomitee on IPU kõrgeim juhtorgan, kuhu kuuluvad kokku 12 liiget ja IPU nõukogu president.

Konverentsile eelnes naisparlamendiliikmete nõupidamine, mille päevakorda lisati täiendavalt ka Kosovo probleemi arutelu. Nimetatud teemal võttis sõna Eesti delegatsiooni liige Liis Klaar. Oma sõnavõtus rõhutas L. Klaar, et põgenike abistamiseks oleks vaja meetmetes koheselt kokku leppida.

Venemaa delegatsioon tegi ettepaneku võtta erakorralisena konverentsi päevakorda küsimus, mis käsitleks NATO agressiooni Jugoslaavia vastu. Ettepanek aga lükati kui ühekülgne ja ebaobjektiivne, konverentsi poolt tagasi.

Geopoliitilise rühmituse 12+ ettepanekul hakkab konverents Kosovoga seonduvat käsitlema põhiküsimusena plenaaristungil üldpoliitilise debati raames. Ühendusse 12+ kuuluvad Lääne- ja Kesk-Euroopa riigid ja Eesti, aga ka Austraalia, Kanada ja Uus-Meremaa.

Konverentsile on kavandatud arutelud, mis käsitlevad parlamentaarset initsiatiivi üldise tuumakatsetusi keelustava ning tuumarelvade levikut tõkestavate meetmete kasutuselevõtu lepingu ratifitseerimisel, suurlinnapiirkondade probleemi ning maailma käesolevat poliitilist, majanduslikku ja sotsiaalset olukorda.

Riigikogu Kantselei direktor Heiki Sibul osaleb konverentsi raames toimuval Parlamentide Peasekretäride Assotsiatsiooni koosolekutel.

12. aprill 1999 Riigikogu pressitalitus

Kultuurikomisjon nimetas Rahvusraamatukogu Nõukogusse uued Riigikogu liikmed

Riigikogu kultuurikomisjon otsustas oma 1. aprillil toimunud istungil nimetada Rahvusraamatukogu Nõukogu uuteks, IX Riigikogu esindavateks liikmeteks Küllo Arjakase, Ivi Eenmaa, Sirje Endre ja Marju Lauristini.

Vastavalt Rahvusraamatukogu seadusele kuuluvad Rahvusraamatukogu Nõukogusse neli Riigikogu liiget kultuurikomisjoni otsusel, Riigikogu Kantselei direktor, kultuuriministri nimetatud esindaja, Tartu Ülikooli Raamatukogu esindaja, Riigiarhiivi esindaja, Riigikantselei Riigi Infosüsteemide osakonna juhataja ja Eesti Akadeemilise Raamatukogu esindaja.

Seaduse kohaselt kestsid VIII Riigikogust nimetatud nõukogu liikmete volitused kuni uute liikmete nimetamiseni. VIII Riigikogu esindasid Rahvusraamatukogu Nõukogus Tunne Kelam, Krista Kilvet, Tiit Käbin ja Tõnu Tepandi.

5. aprill 1999 Riigikogu pressitalitus

Tunne Kelam osaleb parlamentaarsel foorumil Bonnis

Riigikogu aseesimees Tunne Kelam osaleb alates tänasest kuni 7. aprillini Saksamaa Liitvabariigis Bonnis Euroopa Liidu laienemise alasel parlamentaarsel foorumil. Foorumi korraldab Bonni Ülikooli Euroopa Integratsiooniuuringute Keskus (ZEI). Foorumil peetavad ettekanded käsitlevad laienemisprotsessi praegust seisu, Soome kogemust liitumisel Euroopa Liiduga, Euroopa Liidu telekommunikatsioonisüsteemide regulatsiooni jmt.

Foorumil osalemise ja sõiduga seotud kulud kannab ZEI.

5. aprill 1999 Riigikogu pressitalitus

Riigikogu juhatus otsustas eelnõude menetlusse võtmise

Riigikogu juhatus otsustas menetlusse võtta järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid:

1. Eesti Maarahva Erakonna fraktsiooni poolt 31.03.99 algatatud alkoholiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (42 SE), juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon;

2. Riigikogu liikme Olev Raju poolt 31.03.99 algatatud riiklike maksude intresside kustutamise seaduse täiendamise seaduse eelnõu (43 SE), juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon;

3. Riigikogu liikme Olev Raju poolt 01.04.99 algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (44 SE), juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon;

4. Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt 01.04.99 algatatud toiduseaduse § 15 muutmise seaduse eelnõu (45 SE); juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

1. aprill 1999 Riigikogu pressitalitus

Riigikogu juhatuses

Riigikogu juhatus registreeris Villu Reiljani Eesti Maarahva Erakonna fraktsiooni esimeheks ning Andres Variku nimetatud fraktsiooni aseesimeheks.

1. aprill 1999 Riigikogu pressitalitus