Riigikogu esimehe kõne VIII kooseisu viimasel istungil | 25. veebruaril 1999 | Toomas Savi kõne riigilipu heiskamise tseremoonial 24. veebruaril 1999 | Riigikogu majanduskomisjon arutas Eesti - Soome laevandussõja käiku | Täpsustus pressikonverentsi teates | Riigikogu Naiste Ühenduse pressikonverents | Riigikogu EME fraktsiooni pressiteade | Riigikogu EME Fraktsiooni pressiavaldus | Tallinnas kohtusid IPU Eesti, Soome ja Ungari delegatsioonide juhid | Toomas Savi ametlik visiit Kanadasse jõuab lõpule | Euroopa asjade komisjon ja väliskomisjon kohtusid Saksamaa Välisministeeriumi riigiministriga | Poliitilise ühenduse Sõltumatud Demokraadid Pressiteade | BNS-i uudisesse on sattunud eksitav viga | ENPA presidendi visiit Eestisse jääb ära.

Riigikogu esimehe kõne VIII kooseisu viimasel istungil

25. veebruaril 1999

Austatud Riigikogu liikmed,

hüvad kolleegid!

Alates 1995. aasta märtsist oleme veetnud siin saalis kokku 478 päeva ehk täpsemalt 1546 töötundi. Riigikogu istungitesse mahtus nii pingelisi vaidlusi, kui ka igapäevast parlamentaarset rutiini. Viimast oli kindlasti rohkem, kuid põnevate seikade puudumise üle ei saa ka kurta. Nii läheb Riigikogu praegune koosseis ajalukku omamoodi rekorditega. Kõige lühem selle koosseisu istung kestis 19. septembril 1996. aastal 4 minutit ja kõige pikem 18. ja 19. juunil 1997. aastal tervelt 25 tundi ja 50 minutit. Meie käsutuses olnud töötundide jooksul menetleti 1065 õigusakti eelnõud, millest vormistati 756 kehtivaks õigusaktiks.

See tähendab pea 2 õigusakti ühe tööpäeva kohta. Kuid seaduste ja teiste õigusaktide sisu määramine ei ole olnud meie ainuke tööülesanne. Täitevvõimu kontrolli ühe peamise vahendi - arupärimiste kaudu sai rahvas ja tema esindajad teada, kui hästi valitsus ja teised kõrged riigiametnikud oma tööga hakkama said. Peaministrile või valitsuse liikmetele algatati 3 korda umbusalduse avaldamist, mis on ääretult tähtis parlamentaarse demokraatia instrument. Peaaegu alati kutsus tõsiseid väitlusi esile kõrgete riigiametnike ametisse nimetamine. Ilma põhjaliku kaalumiseta aga ei saakski selliseid valikuid teha. Tahtmata teid rohkem koormata kuivavõitu statistikaga, pean siiski veel mainima, et nii lumerikast istungipäeva, kui tänasel, selle koosseisu viimase korralise istungi päeval, ei ole olnud kogu taasiseseisvunud Eesti Riigikogu ajaloos. Võib-olla aga oli see ilmataadi temp just mõeldud sümboliseerimaks seda seadustesadu, mille süüdlaseks me kõik siin saalis oleme. Tõsi küll - suur osa vastuvõetud seadusi on eelmiste rihtimised, parandamised ja täpsustamised. Kui eelmise Riigikogu põhiaur kulus raamseaduste väljatöötamisele, siis praegust, VIII kooseisu iseloomustas juba suurel määral õigusruumi korrastav ja selle kvaliteeti parandav seadusandlik tegevus. Tegutsetud on tasa ja targu, millega on kindlasti välditud eelmise koosseisu ülikiire tempo ja talgutöö tõttu tehtud vigu. Samas on aga välditud ka kiireid ja põhimõttelisi otsuseid pingeid üleskütvates valdkondades. Mis oli selle põhjuseks? Ühelt poolt on väidetud, et seadusandlus ja Eesti riik on tervikuna juba valmis ja seadused vajavad vaid kvaliteedi tõstmist ja kohendamist muutunud oludele. Ehk teisisõnu on ühiskond jõudnud sellisesse staadiumisse, kus mobiilsus on asendunud stabiilsusega. Sellega ei saa päriselt nõustuda. Ilmselt on praegusel Riigikogul jäänud vajaka poliitilisest tahtest korrastada neid valdkondi, mis nõuavad põhimõtteliste poliitiliste otsuste langetamist. Ei saa unustada, et poole selle kooseisu ajast on olnud võimul vähemusvalitsus. Parlamentaarse praktika juurutamise seisukohast on see kindlasti hea. See näitab, et Eesti poliitiline kultuur on arenenud niikaugele, et on võimalik ka pikaajaline vähemusvalitsuse võimulolek. Samas said täiesti selgeks ka vähemusvalitsusega kaasnevad hädad ja vead. Viimase nelja aasta jooksul on Riigikogu andnud volitused neljale peaministrile valitsuse moodustamiseks ja meie ees on andnud ametivande tervelt 35 ministrit. Kui arvestada, kui palju aega on kulunud parlamendis poliitilisteks läbirääkimisteks ja iga uue valitsuse töösse sisseelamiseks, rääkimata vähemusvalitsuse pidevast vajadusest enne igat tähtsamat seaduseelnõu sõna otseses mõttes häälte üle kaubelda, siis ei tohiks kellelgi tekkida kahtlust selge poliitilise platvormiga pikaajalise enamuskoalitsiooni eelisest. Riigikogu eelmine, 1992-1995 tegutsenud koosseis andis tugeva tõuke tervele ühiskonnale ja selle vilju nautisime suures osas ka meie siin saalis. 1995. aastal võtsime me vastu teatepulga, mille anname paari nädala pärast üle uuele Riigikogule. Kuid kahjuks juba ilma selle edumaata, millega me ta üle võtsime. Globaalne ja kohati halastamatu konkurents maailmamajanduses ei luba meile hetkeski hingetõmbeaega. Kui me ei arene, ei säilita mobiilsust, tähendab praegune näiline stabiilsus süvenevat stagnatsiooni, ehk meie väljalangemist konkurentsist. Järgmine Riigikogu ja valitsus peab paljuski tegelema sellega, mis meil tegemata jäi. Riigivalitsemisreform, tervikliku karistussüsteemi kehtestamine, haridussüsteemi kaasajastamine ja ettevõtluskliima parandamine, aga ka näiteks uue võlaõigusseaduse vastuvõtmine on vaid mõned uue IX Riigikogu koosseisu esmased ülesanded.

Riigikogu selle koosseisu tegutsemise ajal on muutunud Eestis siiski palju. Seda nii terves ühiskonnas, kui ka parlamendi töös. VIII Riigikogu tegutsemise aega iseloomustab eeskätt Eesti koha kindlustamine maailma poliitilisel kaardil, ma mõtlen siinkohal Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimiste alustamist, kui ka Eesti vastuvõtmist Euroopa Nõukogu liikmeks. Sisepoliitiliselt on Eestis tugevnenud erakondlik süsteem ja hoolimata börsikrahhist ja Venemaa kriisist on arenenud jõudsalt majandus. Eesti on muutumas järjest enam riigiks, mille kodanike elu ei sõltu enam niivõrd otseselt poliitilistest protsessidest, kuivõrd igaühe võimetest ja oskusest oma elu paremini korraldada ja edendada. See tähendab aga kodanike jaoks kindlust ja selgust. Riigikogu enda arengus anname järgmisele Riigikogule teatepulgana üle uue arupärimiste korra, mis muudab meid veelgi maailma traditsiooniliste parlamentide sarnaseks. Selle korra üks uus tahk - infotund - toob aktuaalsete ühiskondlike ja poliitiliste küsimuste arutamise parlamenti, kus need arutelud peavadki aset leidma.

Samuti soovin positiivse poole pealt esile tõsta Riigikogu avatuse märkimisväärset suurenemist. Selles ja kogu Riigikogu töös on kindlasti olnud väga suur osa meie abilistel Riigikogu Kantseleist, kes kõik need neli aastat on meile nõu ja jõuga toeks olnud. Siinkohal lubage mul tänada teid kõigi Riigikogu liikmete nimel.

Head kolleegid, ma arvan, et te nõustute minuga, et selle koosseisu ajal on Eesti riiklus tugevnenud. Küsimus on vaid selles, kui tõhusalt riik toimib. Ja siin, see on minu isiklik veendumus, on järgmistel Riigikogu koosseisudel ees veel suur tööpõld. Sest riigi toimimise efektiivsusest sõltub suuresti ka see, kui suur on kõigi tema kodanike heaolu, kui kindlad võivad nad olla oma igapäeva toimetamistes. Riigi efektiivsusest sõltub aga ka kindlasti kodanike rahulolu oma riigiga. Usalduse defitsiiti riigivõimu suhtes ei suutnud me vähendada, kuid meie tegevus ei suurendanud ka seda. See on aga iseenesest hea tulemus, mis loob tugevad eeldused järgmisele Riigikogu koosseisule usalduse tõstmiseks nii parlamendi institutsiooni, kui riigivõimu vastu tervikuna.

Eile, Vabariigi sünnipäeval, riigilipu heiskamise tseremoonial ütlesin, et julged oleme siis, kui me üksteist tunneme ja võime üksteisele öelda "Tere", mitte arglikult vaid reipalt, üksteisele silma vaadates,

sest "Tere" tähendab ju seda, et sa oled omade keskel, kes mõistavad Sind.

"Tere" tähendab ka seda, et Sa tahad ise teist inimest omaks pidada.

Head kolleegid, usun, et selle nelja aasta jooksul oleme me üksteist piisavalt tundma õppinud, et olla julged ja öelda üksteisele "Tere".

Kuid samas peab meie leiduma ka mehisust öelda üksteisele ka hüvasti, head aega kasvõi korraks, et saaksime jälle öelda julgelt "Tere"

Nüüd siis korraks

Head aega!

Toomas Savi kõne riigilipu heiskamise tseremoonial 24. veebruaril 1999 

Tervist, Eesti!

Tere, meie maa ja rahvas!

Tere, meie lipp meie vabaduse üle!

Vabadus algab sellest, et sa ei karda kedagi ja julgus algab sellest, et sa ei häbene oma õigusi ega salga oma kohustusi. Hommik ja keskpäev ja õhtu ja öö tulevad oma rada. Nemad ei küsi, kus on meie õigus ja kas me oleme kohustused täitnud.

Vabadus ise ei tule, ta saabub siis, kui me oma õigust nõuame ja jääb siis, kui me oma kohustustes kindlad oleme. Lydia Koidula ütles seda ärkamisajal käsuna: "Käi kindlalt!"

24. veebruaril 1918 viidi see käsk täide. Kuid Koidula soov ei olnud ühekordne korraldus. Iseseisvus on kindel üksnes siis, kui ta kehtib meie jaoks ja meie keskel iga päev, iga tund, iga hetk. Ja iseseisvus kinnitab meie julgust siis, kui me täidame oma kohustuse olla tema eest valvel.

Kuidas peaks meie julgus välja nägema?

Julged me oleme siis, kui me üksteist tunneme ja võime öelda oma "Tere!" mitte arglikult, vaid reipalt. "Tere!" on kõige lihtsam ja arusaadavam tõend julguse kohta. Kuidas nii?

Aga "Tere!" tähendab ju seda, et sa oled omade keskel, nende keskel, kes mõistavad sind. "Tere!" tähendab ka seda, et sa tahad ise teist inimest omaks pidada. "Tere!" on tunnustus meie lipule ja järelikult ka meie riigile kõikjal, sest seal, kus lehvib meie lipp, seal on näha ka meie riigi iseseisvus.

Ja lõpuks - "Tere!" - see on meie keel, meie kõige kestvam ning ühisem varandus.

Meie Juhan Liiv on öelnud:

Ma olen iga päev nii mitu-mitu-meelne,

kas vabameelne, vana-, kodanlane,

kas töömees, jah, ka aadel mõnikord.

Ja kes veel teab, kuhu rändaks meel,

kui ununeks üks erakond: mu eesti keel.

Nii järelikult: minu erakond on eesti keel.

Olgu erakondi kui palju tahes, ühte erakonda ei tohi kunagi unustada - eesti keelt. Olgem eesti keele poolt!

Lehvi, lipp - ja ära iialgi muutu tuulelipuks!

Head Eestit täna ja alati!

Head eestimaalased ja meie sõbrad,

lubage nende sõnade ja mõtetega soovida meile kõigile kõige paremat Eesti Vabariigi 81. aastapäeval.

Riigikogu majanduskomisjon arutas Eesti - Soome laevandussõja käiku

Riigikogu majanduskomisjon arutas oma 23. veebruari k.a. istungil Eesti - Soome laevandussõja käiku ja Eesti firmade konkureerimise võimalusi rahvusvahelistel turgudel.

Majanduskomisjon on jätkuvalt seisukohal, et Eesti austab kehtivate seaduste ülimuslikkust nii siseriiklikes kui rahvusvahelistes majandussuhetes. Majanduskomisjon peab tähtsaks rahvusvaheliselt aktsepteeritud heade äritavade ning vaba konkurentsi põhimõtete austamist. Sellest lähtuvalt pidas majanduskomisjon põhjendatuks:

1. Juhtida veelkord Eesti Vabariigi Valitsuse tähelepanu vajadusele viivitamatult ja konkreetselt sekkuda Eesti ning Soome meremeeste majandustüli lahendamisse, kuna seni ei ole Valitsus ja valitsusasutused rakendanud piisavalt meetmeid Eesti majandusele ebasoodsa probleemi lahendamiseks nii, et see oleks arusaadav asjaosalistele ja avalikkusele.

2. Eesti Ametiühingute Keskliit koos meremehi ühendava ametiühinguga avaldab 7 päeva jooksul üheselt mõistetava seisukoha Soome Meremeeste Ühingu poolt algatatud Eesti laevade põhjendamatu boikoti asjus.

3. Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliit ning Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon astuvad koos Eesti ettevõtjatega omapoolseid samme konflikti kiireks lahendamiseks kaasates selleks välisriikide tööandjate ja ettevõtjate keskliite ning samuti rahvusvahelisi tööandjate konföderatsioone eesmärgiga ennetada ja vältida tulevikus analoogsetest kõlvatu konkurentsi ilmingutest tekkida võivaid vaidlusi.

4. Valimisvõitluses osalevad parteid ja erakonnad käsitlevad oma kampaanias rahvusvahelise ausa kauplemise, sh Soome - Eesti laevandussõja probleeme.

Tiit Made

Majanduskomisjoni esimees

Täpsustus pressikonverentsi teates

Riigikogu Naiste Ühendus ja Erakondade Naisteühenduste Ümarlaud annavad pressikonverentsi koos teisipäeval, 23. veebruaril kell 13.00 Toompea lossis ruumis 111-O.

23. veebruar 1999 Riigikogu pressitalitus

Riigikogu Naiste Ühenduse pressikonverents

Teisipäeval, 23. veebruaril kell 13.00 toimub Toompea lossi kohviku rõdusaalis Riigikogu Naiste Ühenduse PRESSIKONVERENTS.

23. veebruar 1999 Riigikogu pressitalitus

Riigikogu EME fraktsiooni pressiteade

TOLLITARIIFISEADUS LÕPPHÄÄLETUSELE

Eesti Maarahva Erakonna fraktsiooni eestvedamisel m.a. oktoobris algatatud tollitariifiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutati 22. veebruaril Riigikogu majanduskomisjonis.

Eelnõu, millega EME fraktsiooni ettepanekul soovitakse rakendada tasakaalutollid Eestis toodetavatele peamistele põllumajandussaadustele (piim, liha, munad, teravili, kartul) ja toodetele neist, otsustati majanduskomisjoni poolt panna muutmata kujul lõpphääletusele neljapäeval, 25. veebruaril.

22.02.1999

Tiit Tammsaar

Eesti Maarahva Erakonna fraktsiooni esimees

Riigikogu EME Fraktsiooni pressiavaldus

EME TOETAB HANNES RUMMI JA HARRI TIIDOT

Eesti Maarahva Erakond on alati võidelnud kodumaisest toormest valmistatud toidukaupade eelistamise nimel.

Meeldiv on kogeda, et see töö on leidnud soodsa kõlapinna.

Toetame igati Hannes Rummi ja Harri Tiido algatust mitte osta alates tänasest välismaist toidukaupa, kui Eesti toodang on olemas ja üleskutset kõigile eelistada ainult eestimaist.

Samas on meil siiralt kahju, et sellise tõdemuseni jõudmiseni kuulsatel ajakirjanikel nii kaua aega võttis. Aga nagu öeldakse - kaua tehtud kaunikene!

On tõesti viimane aeg Eesti riigi majanduslike huvide eest seisma hakata kõigil tasanditel.

Kutsume ka omalt poolt toetama Hannes Rummi ja Harri Tiido algatust.

22.02.1999

Tiit Tammsaar

EME fraktsiooni esimees

Tel 631 6671

Tallinnas kohtusid IPU Eesti, Soome ja Ungari delegatsioonide juhid

Täna ennelõunal kohtus Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti delegatsiooni juht Krista Kilvet Riigikogu hoones IPU Soome delegatsiooni juhi Hannu Kemppaineni ja IPU Ungari delegatsiooni juhi Mátyás Szúrös'iga. Arutati ettevalmistumist k.a. 11. - 16. aprillini Brüsselis toimuvaks IPU 101. konverentsiks. Kooskõlastati konverentsi päevakorraga seotud küsimusi ning kaaluti võimalike ühiste memorandumite esitamist. Brüsseli konverentsil on kavas arutada parlamentide tegevust aitamaks kaasa tuumarelvade katsetamise keelustamise rahvusvahelise kokkuleppe ratifitseerimisele (The Comprehensive Test Ban Treaty). Konverentsi päevakorda on planeeritud ka teema, mis käsitleb suurlinnapiirkondade probleeme.

Eesti, Soome ja Ungari delegatsioonide regulaarsetel kohtumistel arutatakse ka Soome-Ugri väikerahvaste kaitsega seotud küsimusi.

Täna külastavad Soome ja Ungari parlamendiliikmed veel Fenno-Ugria Sihtasutust.

Kohtumisest võtsid osa ka IPU Eesti delegatsiooni liikmed Ülo Nugis ja Jaanus Männik.

19. veebruar 1999 Riigikogu pressitalitus

Toomas Savi ametlik visiit Kanadasse jõuab lõpule

Kanadas ametlikul visiidil viibiv Riigikogu esimees Toomas Savi ja teda saatva delegatsiooni liikmed kohtusid teisipäeval Kanada parlamendi Alamkoja spiikeri Gilbert Parenti, Senati spiikeri Gildas Molgati, Kanada riigiministri Don Boudria ning Alamkoja välissuhete ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni esindajatega.

Kohtumistel tutvustati kahe maa parlamendi töömeetodeid ja kaaluti koostöövõimalusi tulevikus. Põhjalikumalt arutati ettevalmistumist k.a. aprillis Washingtonis toimuvaks NATO tippkohtumiseks. Kanada esindajad avaldasid toetust Eesti taotlusele NATO-ga liitumiseks.

Tunti ka huvi, milline on Eesti arvamus olukorra suhtes Venemaal ja kuidas see Eestit on mõjutanud.

Riigikogu delegatsioon kohtus ka Ottawa ja Toronto eestlaskonna esindajatega, kes andsid ülevaate Kanada eestlaste tegevusest ja ESTO 2000 korraldamisest Torontos.

Täna kohtub Toomas Savi Kanada Olümpiaassotsiatsiooni spordi ja programmide tegevdirektori Mark Lowry ning Välisministeeriumi kõrgete ametnikega.

Seejärel suundub Riigikogu esimees Toomas Savi töövisiidile Ameerika Ühendriikidesse.

17. veebruar 1999 Riigikogu pressitalitus

Euroopa asjade komisjon ja väliskomisjon kohtusid Saksamaa Välisministeeriumi riigiministriga

Täna ennelõunal kohtusid Riigikogu Euroopa asjade komisjoni esindajad eesotsas komisjoni esimehe Tunne Kelami ja väliskomisjoni liikmed Eestis visiidil viibiva Saksamaa Liitvabariigi Välisministeeriumi riigiministri Günter Verheugen'iga.

Külaline tutvustas Riigikogu liikmetele Saksamaa eesmärke Euroopa Liidu eesistujana. Günter Verheugeni sõnul Euroopa Liidu 5+1 laienemisprotsess Saksamaa eesistumise ajal intensiivistub. Liidu laienemist mõjutab positiivselt ka Agenda 2000.

Eesti-Saksa välispoliitilised suhted on Saksamaa riigiministri sõnul head ning Saksamaa toetab senise suuna jätkumist.

Kohtumisest võtsid osa Riigikogu liikmed Liia Hänni, Valve Kirsipuu, Kristiina Ojuland, Toomas Alatalu, Sergei Ivanov, Aap Neljas ja Raoul Üksvärav.

17. veebruar 1999 Riigikogu pressitalitus

Poliitilise ühenduse Sõltumatud Demokraadid Pressiteade

Ühedus pidas oma viimase töökoosoleku enne Riigikogu praeguse koosseisu töö lõppu. Kutsutud oli ka endisi liikmeid EV viimase ülemnõukogu ajast, räägiti Ühenduse ühe rajaja, Ülo Uluotsa, osast Eesti ajaloos.

Ühenduse liikmed võisid rahuldustundega nentida, et nad on suutnud väärikalt järgida Ühenduse põhimõtteid - olla aus poliitikas, jäädes demokraatideks taotleda Eesti rahvuslike huvide realiseerimist pragmaatiliselt, taganemata seejuures ideaalidest. Ühendusse kuuluvaid ministreid pole õnnestunud skandaalidesse mässida, nad on oma tööga hästi toime tulnud.

Ühendus näeb järjepidevust alates liikumisest Vaba-Eesti üle Sõltumatute Demokraatide fraktsiooni viimases EV ülemnõukogus, üle Kindla Kodu kuni KMÜ-ni. Kõik need ühendused on põhinenud Sõltumatute Demokraatide ideoloogial ja tasakaaluka kuid eesmärgikindla poliitika elluviimisel nii opositsioonis kui valitsuses olles. Tsentristlik poliitika on olnud peamine garant, mis on taganud Eestile järjepideva, tema saatusekaaslastega võrreldes väga eduka ja oluliste tagasilöökideta arengu viimasel aastakümnel.

Kuulumine kuude erinevasse erakonda on aidanud Ühenduse ideede ja põhimõtete kandumist laiemale pinnale Eesti poliitilisel maastikul. Sellega loeb Ühendus täidetuks ühe oma eesmärgi - oma eeskujuga aidata kaasa poliitilise kultuuri arengule.

Ühenduse arvates on Eestis üles ehitatud toimiv demokraatiamehhanism. Selle lõhkumise tõenäosus on väike, kuid mitte olematu. Demokraatia arengu peaeesmärgina püstitab Ühendus rahva sisulise osavõtu suurendamise riigi asjade otsustamisel - inimene on ikka veel harjunud, et temast midagi nagunii ei sõltu. Peamisi põhjusi võimu kaugenemisele rahvast on kolm. Esiteks Põhiseadusest tuge saav parlamendi eraldatus rahvast, teiseks on valimisseadusega rahvalt võetud liiga suur osa otsustamisvabadusest, kolmandaks: pigem kasumi teenimisest kui tõest hoolivast ajakirjandusest ei leia olulist teavet Riigikogus toimuva kohta - kuidas mingi eelnõu seaduseks saamine mõjutab inimest, kelle huvisid riivab, kelle olukorda parandab.

Ühenduse Riigikogu järgmisse koosseisu jõudvad liikmed kinnitasid oma otsust Ühendus taasmoodustada.

99 02 17

Ühenduse esimees Juhan TELGMAA

BNS-i uudisesse on sattunud eksitav viga

Riigikogu majanduskomisjon juhib tähelepanu BNS-i 9. veebruari uudisesse "Riigikogu seadustas ekspordi riikliku garanteerimise" sattunud eksitavale veale. BNS-i väitel näeb seadus ette, et garantii saamiseks peab eestimaist päritolu osa eksporditavast kaubast või teenusest ületama 50 protsenti.

Ekspordi riikliku garanteerimise seaduse 5. paragrahvi lg 3 punkt 2 sätestab: garantiid ei saa taotleda transiit- või reeksporditavale kaubale, samuti toidukaubale, milles imporditud toidutoorme osakaal on 20 protsenti või üle selle.

Majanduskomisjoni esimehe Tiit Made sõnul on kahetsusväärne, et BNS edastab informatsiooni Riigikogus vastuvõetud seaduste kohta ilma seadust lugemata.

11. veebruar 1999 Riigikogu pressitalitus

ENPA presidendi visiit Eestisse jääb ära.

Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee presidendi lord Russell-Johnstoni visiit Eestisse jääb haigestumise tõttu ära. ENPA president pidi saabuma Tallinna täna, 4. veebruaril.

4. veebruar 1999 Riigikogu pressitalitus