Täna pärastlõunal toimus Riigikogu Euroopa asjade komisjoni istung, kus arutati Eesti seisukohta läbirääkimistel Euroopa Liiduga

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse järgmised eelnõud:

Vabariigi Valitsuse poolt 21. detsembril algatatud alaealise mõjutusvahendite seaduse ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (628 SE). Seaduseelnõu eesmärk on korrastada alaealiste komisjonide poolt alaealistele kohaldatavate mõjutusvahendite süsteemi. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Vabariigi Valitsuse poolt 21. detsembril algatatud kriminaalmenetluse koodeksi, apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku ning kriminaalkoodeksi muutmise seaduse eelnõu (629 SE). Eelnõu eesmärk on ühtlustada erinevates seadustes kasutatavad mõisted. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Vabariigi Valitsuse poolt 21. detsembril algatatud finantsinspektsiooni seaduse eelnõu (630 SE). Eelnõu eesmärk on kindlaks määrata riikliku finantsjärelevalve teostamise eesmärk ning kehtestada selle teostaja õiguslik seisund, tegevuse alused ning finantseerimise alused ja kord. Finantsinspektsioon on rahandusministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis teostab finantsjärelevalvet seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Vabariigi Valitsuse poolt 21. detsembril algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu (631 SE). Eelnõu on ette valmistatud seoses "Finantsinspektsiooni seaduse" rakendamisega. Eelnõus nimetatakse Rahandusministeeriumi valitsemisalas olevad ametid ning tunnistatakse kehtetuks sätted, mis sätestavad Eesti Panga õiguse järelevalve teostamisel krediidiasutuste üle. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Vabariigi Valitsuse poolt 21. detsembril algatatud finantsinspektsiooni seaduse rakendamisega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu (632 SE). Eelnõu eesmärk on ühtlustada finantsjärelevalvet reguleerivaid seadusi. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Isamaaliidu fraktsiooni poolt 21. detsembril algatatud ametivande seaduse eelnõu (633 SE). Seoses süümevande andmise kohustuse tähtaja lõppemisega ning olukorras, kus erinevates seadustes ette nähtud ametivannete osa on eklektiline, on seaduseelnõu eesmärk kehtestada ühetaolist õiguslikku ja eetilist sisu omav vanne. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Isamaaliidu fraktsiooni poolt 21. detsembril algatatud Riigikogu valimise seaduse §-de 2 ja 26 muutmise ning kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-de 3 ja 26 muutmise seaduse eelnõu (634 SE). Eelnõuga soovitakse kehtestada süümevande andmise kohustus, et vältida okupatsioonivõimudega koostööd teinud ja inimsusevastaseid kuritegusid toime pannud isikute pääsemist Riigikogusse või kohaliku omavalitsuse volikogusse. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Sotsiaalkomisjoni poolt 21. detsembril algatatud Eesti Vabariigi seaduse "Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide kohta" muutmise seaduse eelnõu (635 SE). Eelnõu eesmärk on viia nimetatud seadus kooskõlla selle aasta 1. aprillil jõustunud "Riikliku pensionikindlustuse seadusega" töövõimetuspensioni käsitlevas osas. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu liikmete Meelis Atoneni, Kalle Jürgensoni ja Rein Järvelille poolt 21. detsembril algatatud käibemaksuseaduse § 18 täiendamise seaduse eelnõu (636 SE). Täienduse kohaselt ei arvata ehitise võõrandamisel krediidi- või finantseerimisasutusele maha käibemaksu juhul, kui selle võõrandanud isik on võtnud ehitise samal maksustamisperioodil krediidi- või finantseerimisasutuselt kapitalirendile ja jätkab selle kasutamist maksustatava käibe tarbeks. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu liikmete Vootele Hanseni, Kalev Kuke, Kalle Jürgensoni ja Jaan Leppiku poolt 21. detsembril algatatud erastamisseaduse § 29 täiendamise seaduse eelnõu (637 SE). Peremeheta vara tekkimise vältimiseks soovitakse erastamisseadust täiendada sättega, mille kohaselt erastamisväärtpaber kustutakse, kui selle pärib kohalik omavalitsus või riik. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikme Laine Tarvise arupärimise teede- ja sideminister Toivo Jürgensonile. Arupärimine puudutab saartega ühenduse pidamist olukorras, kus kütuse hind ja üldine elukallidus on tõusnud, aga võrreldes selle aasta 20 miljoniga on 2001. aasta riigieelarves eraldis parvlaevasadamate hoiuks vähenenud 15 miljonile kroonile. Ka huvitab arupärijat ministri seisukoht Saaremaa Laevakompaniiga seostatud seadusrikkumiste suhtes. Ta küsib, millal töötab ministeerium välja riigieelarves ettenähtud ühistranspordi toetuste jaotamise ja kontrollimise korra ning mis järeldused on tehtud Price WaterhouseCoopersi poolt Saaremaa Laevakompaniile tehtud auditi tulemustest. Samuti soovib ta teada, mitut protsenti avaliku liiniveo kuludest 2001. aastal riigieelarvest toetatakse.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud:

1. Vabariigi Valitsuse poolt 18. detsembril algatatud riigireservi seaduse § 10¹ muutmise seaduse eelnõu (616 SE). Eelnõu eesmärk on viia riigireservi seadusest välja Majandusministeerium, kui kütuse julgeolekuvaru moodustamist, hoidmist, uuendamist, kasutamist, finantseerimist ja sellega seotud haldamistegevust korraldav ministeerium.
Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

2. Vabariigi Valitsuse poolt 18. detsembril algatatud ranna ja kalda kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (617 SE). Seaduseelnõuga tunnistatakse kehtetuks seaduse § 14, mille kohaselt ehituskeeluvööndi piires asuva või sellesse ulatuva kinnisasja võõrandamisel isikule, kes ei ole Eesti kodanik, on riigil selle kinnisasja ostueesõigus.
Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

3. Riigikogu liikme Jaan Pööri poolt 18. detsembril algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (618 SE). Seaduseelnõuga muudetakse volikogu liikme volituste peatamise ja lõpetamise korda, antakse volikogu otsustele üldine jõustumisaeg, täpsustatakse volikogu esimese istungi kokkukutsumise korda. Samuti sätestatakse eelnõus täpsemalt, kes täidab umbusalduse korral volikogu esimehe ja vallavanema või linnapea ülesandeid uute isikute ametisse astumiseni.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

4. Keskkonnakomisjoni poolt 19. detsembril algatatud metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu (619 SE). Eelnõuga täpsustatakse metsa raiumise käigus keskkonnale kahju tekitamist. Eelnõu järgi tekitatakse keskkonnale kahju kui metsa raiutakse hõredamaks kui seda lubavad rinnaspindala või täiuse alammäärad, metsa raiel ei peeta kinni lubatud raievanusest, liitumisajast või raieajast või kui raiutakse metsa kohas, kus raie on keelatud.
Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

5. Vabariigi Valitsuse poolt 20. detsembril algatatud energiaseaduse ja riigilõivuseaduse § 189 muutmise seaduse eelnõu (620 SE). Eelnõuga vabastatakse energiaseaduse regulatsiooni alt soojusenergia müük kogusega alla 50 000 MWh aastas, täpsustatakse biokütuse mõistet, sätestatakse vedelkütuste kvaliteedinõuded. Samuti ühtlustatakse nõudmised hindade kooskõlastamise osas energia ja gaasi müügil suurtarbijatele.
Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

6. Vabariigi Valitsuse poolt 20. detsembril algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse ja rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (621 SE). Seaduse muutmine on tingitud 31. mail vastuvõetud "Rahvastikuregistri seadusest". Eelnõu kohaselt kantakse rahvastikuregistrisse üksnes Eesti kodaniku ja Eestis elamisloa saanud välismaalase dokumendi andmed. Eestis ebaseaduslikult viibivate välismaalaste kohta peetakse andmekogu siseministeeriumi määrusega kehtestatud korras. Seoses 9. novembril vastuvõetud "Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seadusega" lisatakse seadusesse uue dokumendina tagasipöördumise luba.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

7. Vabariigi Valitsuse poolt 20. detsembril algatatud reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu (622 SE). Eelnõuga täiendatakse reklaamiseadust paragrahviga võrdleva reklaami kohta. Võrdlev on reklaam, milles otseselt või kaudselt osutatakse reklaami avalikustajaga samal kaubaturul tegutsevale konkurendile või konkurendi poolt pakutavale tootele või teenusele, mis täidab samu vajadusi või on ettenähtud samaks otstarbeks kui reklaamitav toode või teenus.
Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

8. Vabariigi Valitsuse poolt 20. detsembril algatatud rahvatervise seaduse § 8 muutmise seaduse eelnõu (623 SE). Eelnõu eesmärk on anda sotsiaalministrile volitus kehtestada tervisekaitse õigusakte kinnipidamiskohtades ja ravimuda turustamise, säilitamise ja kasutamise osas.
Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

9. Vabariigi Valitsuse poolt 2000. aasta 20. detsembril algatatud äriseadustiku, pankrotiseaduse ja nendega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu (624 SE). Eelnõu eesmärk on tagada üleminek kohturegistrite arvutis pidamisele ja arvutivõrgu kaudu kasutamisele, viia äriseadustik vastavusse Euroopa Liidu äriühinguõigusega, kõrvaldada äriseadustiku ja pankrotiseaduse vastuolud, kajastada pankroti ja ärikeeldude alased andmed äriregistris ning tõsta juhatuse vastutust ühingu maksujõuetuse korral, samuti kiirendada registripidaja otsuste ja määruste vaidlustamist.
Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

10. Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt 2000. aasta 20. detsembril algatatud tulumaksuseaduse § 23 muutmise seaduse eelnõu (625 SE). Eelnõu kohaselt on lapse ühest residendist vanemal, eestkostjal ja last ülalpidaval isikul, kellel perekonnaseaduse kohaselt lasub lapse ülalpidamiskohustus, õigus suurendada maksuvaba seaduses nimetatud tulu 100% iga alla 17 aasta vanuse lapse kohta.
Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

11. Riigikogu liikmete Vootele Hanseni, Rainis Ruusamäe, Lauri Vahtre ja Neinar Seli poolt 2000. aasta 20. detsembril algatatud metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu (626 SE). Eelnõuga reguleeritakse väljaspool metsa kasvavate puude ja põõsaste kaitset, täpsustatakse metsaomaniku poolt maapinna ettevalmistamise kohustust metsa uuendamisel, lageraie ja turberaie tegemist. Eelnõu fikseerib kasvava metsa raieõiguse ja raie mõisted, kokkuveoteede rajamise võimalused, puude vaigutamise ajalise piirangu ning raielankide puhastamise kohustuse.
Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

12. Riigikogu liikme Aimar Altosaare poolt 2000. aasta 20. detsembril algatatud kutseõppeasutuse seaduse § 33 lõike 3 kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (627 SE). Eelnõu eesmärk on tunnistada kehtetuks seaduse lõige, mille kohaselt välisriikidest Eestis asuvatesse riigi- ja munitsipaalkutseõppeasutustesse õppima asuvad isikud katavad oma õppekulud ise või tehakse seda riikidevahelise kokkuleppe alusel.
Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Riigikogu juhatus otsustas menetlusse võtta  järgmised eelnõud:

Mõõdukate fraktsiooni poolt 14. detsembril algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 muutmise seaduse eelnõu (610 SE). Eelnõu eesmärgiks on kaotada Turismiamet selle praegusel kujul. Riigipoolne turismialane turundus- ja arendustegevus toimuks eelnõu kohaselt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusese koosseisu kuuluva Turismiagentuuri kaudu. Majandusministeeriumis toimuks turismialaste õigusaktide ja turismipoliitika väljatöötamine, turismialaste tegevuslubade ja tunnistuste väljastamine, turismistatistika ja -majanduse analüüs ning prognoos, samuti turismiuuringute läbiviimise korraldamine üldise majanduse analüüsi ja prognoosi osana. Rahvusvaheliste organisatsioonide töös saavad vastavalt valdkonnale osaleda nii sihtasutus kui ka ministeerium.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt 14. detsembril algatatud Eesti Vabariigi kohtute arvu ja nende koosseisuse ning maa- ja linnakohtute kohtukaasistujate arvu kindlaksmääramise seaduse § 1 muutmise seaduse eelnõu (611 SE). Eelnõuga soovitakse luua halduskohtutele objektiivne võimalus täies mahus rakendada 1. jaanuaril 2000.a. jõustunud "Halduskohtu seadustikku", ühtlustada kohtunike töökoormust ja seeläbi vähendada lahendamata kohtuasjade arvu kohtutes. 2001. aasta 1. oktoobrist peaks eelnõu kohaselt Eesti Vabariigis olema 18 maa- ja linnakohut ning 4 halduskohut kokku 180 kohtunikuga ning 3 ringkonnakohut 46 kohtunikuga. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Vabariigi Valitsuse poolt 13. detsembril algatatud maa hindamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (612 SE). Eelnõu eesmärgiks on tagada seaduse ühetaoline kohaldamine õigusvastaselt võõrandatud maa kompenseerimisel nii tihe-, kui ka hajaasustusega aladel. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Vabariigi Valitsuse poolt 14. detsembril algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (613 SE). Seaduseelnõu eesmärk on tagada õpilastele ja üliõpilastele sõidusoodustused ning korraldada maanteeliikluses tasulist sõitjatevedu korraldava vedaja tegevusloa, avaliku teenindamise lepingu või taksoveo taotlemise korda. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Majanduskomisjoni poolt 14. detsembril algatatud raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu (614 SE). Eelnõuga soovitakse vastavalt õiguskantsleri ettepanekule viia raudteeseaduse § 16 lõike 8, § 17, ja § 34 lõike 1 punkti 3 kooskõlla Eesti Vabariigi põhiseadusega. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Mõõdukate fraktsiooni poolt 14. detsembril algatatud käibemaksuseaduse §-de 10, 15 ja 18 muutmise seaduse eelnõu (615 SE). Eelnõu eesmärk on tagada käibemaksu parem laekumine metsamaterjalidelt ja nendega seotud teenustelt. Seadusesse soovitakse viia sisse muudatused, mille kohaselt tuleb käibemaks tasuda raieõiguse, metsamaterjali, saematerjali või nende materjalide transpordi- ja töötlemisteenuste pealt. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Edastati Riigikogu liikmete Jaanus Marrandi, Ants Käärma ja Harri Õunapuu arupärimine põllumajandusminister Ivari Padarile. Arupärimine puudutab ühistegevust ja sellele toetuse maksmist riigi eelarvest.

Edastati Riigikogu liikmete Toomas Vareki, Värner Lootsmanni ja Georg Pelisaare arupärimine justiitsminister Märt Raskile. Ministril palutakse selgitada peaprokurör Raivo Sepa ja mitme teise prokuröri ametisse nimetamise või ametist vabastamise asjaolusid. Samuti küsitakse, millal võtab M. Rask justiitsministrina seisukoha ajakirjanduses kuritegelike struktuuridega seostatud Stella Veberi ametisse nimetamise kohta.

Edastati Riigikogu liikmete Andres Variki ja Jaan Pööri arupärimine Eesti Vabariigi riigikontrolörile. Arupärijad soovivad saada Riigikontrolli hinnangut Maksuameti tegevuse majanduslikule otstarbekusele ja riigi huvide arvestamisele AS-i Tallinna Meretehas pankrotimenetluses.

Täna pärastlõunal kohtus Riigikogu Euroopa asjade komisjon eesotsas selle esimehe Tunne Kelamiga Eestit esmakordselt külastava Austria valitsuse eriesindajaga Euroopa Liidu laienemise küsimustes Erhard Busek´iga.

Kohtumisel käsitleti Euroopa Liidu edasist arengut ning Eesti ja Austria suheteid. Komisjoni esimees Tunne Kelam avaldas arvamust, et Nizza tippkohtumise tulemusena on Eesti ühinemine Euroopa Liiduga saanud kindla aluse. Ta rõhutas, et Eesti huvi on viia liitumisläbirääkimised läbi nii kiiresti kui võimalik ning arvas, et Eesti oleks selleks valmis 2001. aasta lõpuks.

Erhard Buseki sõnul oli tema külaskäigu eesmärk väljendada Austria suurt huvi Euroopa Liidu laienemise vastu. Ta möönis, et seni on Austria tähelepanu pälvinud peamiselt nende lähinaabrid, kellega on ühine riigipiir. E. Busek kinnitas, et Austria toetab Eesti ühinemist Euroopa Liiduga ning et tema külaskäiguga saab Austria avalikkust Eesti olemasolust veelgi paremini teavitada.

Euroopa asjade komisjoni esimees Tunne Kelam kinnitas, et lähema kahe aasta jooksul tuleb võita nii EL liikmes- kui kandidaatriikide elanike poolehoid liidu laienemisele. Kogemus näitab, et eelarvamused ja hirmud on kõigil sarnased, ütles T. Kelam. Tema sõnul on Eestil väga kasulik Austria kogemustest õppida. Kommenteerides konflikti  14 Euroopa Liidu liikmega sõnas E. Busek, et selle õppetunniks on arusaam vajadusest enne järelduste tegemist kuulata alati ära teine osapool. Austria puhul seda kahjuks ei tehtud ning see raskendas kujunenud olukorrast väljapääsu leidmist. Tunne Kelam avaldas rahulolu, et see kahetsusväärne konflikt on nüüdseks lahenenud.

Rääkides Euroopa Liidu laienemisest, ütles E. Busek, et Austrias toimub sel teemal väga elav avalik diskussioon Seega on teada, et Austria rahva põhilised hirmud seonduvad vaba piiriületusõigusega. Komisjoni liikmed andsid Austria valitsuse esindajale ülevaate hiljutisest küsitlusest millega uuriti, kuivõrd soovivad eesti elanikud välismaale tööle minna. Komisjoni liige Mart Nutt rõhutas, et erinevalt teistest kandidaatriikidest suhtub Eesti tööjõu liikumisele üleminekuaja kehtestamisse mõistvalt, sest ka eestlased kardavad, et võõrtööjõud võib tööturu üle ujutada. Tunne Kelam väitis, et hirmud võõra tööjõu sissevoolu suhtes on osutunud märksa suuremaks kui järgnev tegelikkus seda on tõestanud. E. Busek nõustus sellega, meenutades, et pärast Teist Maailmasõda asus töökohtade otsingul Austriast Shveitsi elama umbes 600 000 austerlast, tänaseks on neist sinna jäänud vaevalt kümnendik. Komisjoni liige Paul-Eerik Rummo mainis, et Eesti vajab juba praegu juurde kvalifitseeritud tööjõudu, samuti on töökohti, mida Eesti põliselanikud meelsasti täita ei taha. Mis puutub põllumajanduspoliitikasse, siis kahtles E. Busek võimaluses läbirääkimised Eestiga tuleval aastal lõpetada. Arvestades küsimuse keerukust ja arvamuste erinevusi Euroopa Liidu liikmesriikide seas, oleks tema arvates väga hea saavutus kui see toimuks 2002. aasta jooksul. Külaline rõhutas korduvalt, et Eesti on olnud liitumisläbirääkimistes väga edukas.

Ühiselt avaldati heameelt kahe riigi vaheliste tihedate sidemete üle.

Riigikogu Soome - Ugri toetusrühma liikmed kohtusid täna pärastlõunal Fenno- Ugria Asutuse esindajatega.

Soome-Ugri toetusrühma esimees Arnold Rüütel andis külalistele ülevaate rühma tegevusest. Ta rõhutas, et Riigikogu liikmed on teadvustanud hõimurahvaste probleemide olulisust tänapäeva kiirelt muutuvas ühiskonnas. Pikemalt peatus ta hiljuti Helsingis toimunud III Soome-Ugri rahvaste maailmakongressi tööl, kus põhiteemadeks olid põlisrahvaste õigused, keele püsivuse probleemid ning piirkondlik areng.

Riigikogu liige Mart Nutt tutvustas kongressil vastuvõetud resulutsiooni lisatud eestipoolseid väikerahvaste enesemääramisõigust käsitlevaid muudatusi. Ta lisas, et mitte ükski sisseviidud muudatus polnud vaid Eesti erihuvi, vaid terve Soome-Ugri küsimus. Fenno-Ugria Asutuse direktor Krista Sürje juhtis omakorda tähelepanu resolutsioonis olevale ettepanekule kuulutada oktoobri kolmas laupäev rahvusvaheliseks Soome-Ugri rahvaste päevaks. Samuti andis ta ülevaate erinevate sektsioonide tööst kongressil.

Riigikogu liige Georg Pelisaar juhtis tähelepanu setudega seonduvatele probleemidele ning tegi ettepaneku arutada küsimust ka Fenno-Ugria Asutuses.

Kohtumise lõpus rõhutas A. Rüütel, et meie eesmärk on kaasa aidata kultuuride paljususe säilimisele. Eestis korraldatav IV Soome-Ugri rahvaste maailmakongress peab looma uue arusaama nende ülesannete mõistmiseks, lisas ta.

Kohtumisel osalesid veel Riigikogu Soome-Ugri rahvaste toetusrühma aseesimehed Aimar Altosaar ja Jaan Leppik ning liikmed Vootele Hansen, Mart Meri, Jaanus Männik ning Arvo Sirendi. Fenno-Ugria Asutust esindasid juhatuse liige Tõnu Seilenthal, nõunik Jaak Prozes ja Soome-Ugri rahvaste infokeskuse juhataja Andres Heinapuu.

Täna pärastlõunal anti Toomea lossi Valges saalis helilooja Veljo Tormisele üle Balti Assamblee 2000. a. kunstide auhind tema viimasel kolmel aastal tehtud töö eest.

Heliloojat tervitasid Riigikogu esimees Toomas Savi ja Balti Assamblee Presiidiumi liige, Riigikogu aseesimees Siiri Oviir. Toomas Savi ja Siiri Oviir tänasid maestrot visa töö eest eesti kultuuripärandi ja esivanemate traditsioonide säilitamisel ja edasikandmisel.

Balti Assamblee Kirjandu

Autasustamisel kõlasid Eesti Rahvusmeeskoori esituses mitmed Veljo Tormise loodud muusikateosed.

Täna toimus Toompea lossi Valges saalis Riigikogu teabepäev ajalooõpetajatele.

Riigikogu infotalituse nõunik Helle Ruusing tutvustas õpetajatele parlamendi töökorraldust ja Riigikoguga tutvumise võimalusi. Helle Ruusingu sõnul külastab Riigikogu umbes 13 000 külastajat aastas, kellest enamus on kooliõpilased. Riigikogu majandus- ja sotsiaalinfoosakonna juhataja Aare Kasemets andis kohalolijatele ülevaate Eesti ainsast parlamentaarsest ajakirjast Riigikogu toimetised (RiTo). Seejärel tegi Tallinna Pedagoogikaülikooli halduspoliitika dotsent Anu Toots ettekande Riigikogu, RiTo ja kodanikuõpetus Eestis.

Teabepäeva viimase osana toimus Riigikogu liikmete Küllo Arjakase ja Peeter Oleski osalusel debatt teemal Poliitiline kultuur Eestis.

Teabepäeval osales paarkümmend ajalooõpetajat üle Eesti.

Täna pärastlõunal esitles Riigikogu esimees Toomas Savi Toompea lossi Valges saalis Riigikogu tööd tutvustavat lasteraamatut Me käisime seaduste mäel.

Riigikogu esimees ütles raamatut tutvustades, et kui sõnad "demokraatia", "poliitika" ja "erakond" võivad lastele esmapilgul keerulised tunduda, siis pärast raamatu läbilugemist omandavad need kindlasti arusaadava tähenduse. Ta avaldas lootust, et paljud lapsed soovivad ka ise tulevikus riigi elu korraldamisel kaasa lüüa. Raamatu lastepärase teksti autor on endine Riigikogu liige Priit Aimla, pildid joonistas lastekirjanik ja kunstnik Henno Käo.

Täna pärastlõunal kohtusid Riigikogu esimees Toomas Savi, Riigikogu fraktsioonide esindajad ning Riigikogu Eesti-Ungari parlamendirühma liikmed Toompea lossi Valges saalis Eestis riigivisiidil viibiva Ungari presidendi Ferenc Mádl ´i ja teda saatva delegatsiooniga.

Oma tervituskõnes lausus Toomas Savi, et on sümboolne, et Ungari presidendi visiit langeb kokku Helsingis aset leidva Soome-Ugri rahvaste maailmakongressiga. Samuti meenutas Riigikogu esimees äsja Nizzas nii Eestile kui Ungarile soodsalt lõppenud Euroopa Liidu tippkohtumist. Ta avaldas heameelt kahe riigi vaheliste tihedate sidemete üle.

Ungari president Ferenc Mádl tänas Toomas Savi küllakutse eest ning avaldas lootust, et suhted kahe riigi parlamentide ja erakondade vahel veelgi tihenevad. Kuna nii Eestil kui Ungaril on Euroopa Liidu ja NATO näol samad prioriteedid, siis saab kogemuste vahetamise teel üksteisele abiks olla, ütles president. Rääkides olukorrast Ungari parlamendis, ütles F. Mádl, et see on väga pingeline, kuna ka Ungaris on arutusel riigieelarve vastuvõtmine. Ungaris võetakse riigieelarve vastu nii järgmise kui ülejärgmise aasta kohta.

Käesolev riigivisiit Eestisse on Ferenc Mádl´ile esmakordne. Ungari president lahkub Eestist neljapäeva, 14. detsembri pärastlõunal.

Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikme Mai Treiali arupärimised kultuuriminister Signe Kivile ja haridusminister Tõnis Lukasele . Arupärimised on seotud reklaami, filmide ja muu meedia mõjuga laste ja noorukite vägivaldsuse suurendamisele. Arupärija küsib, kas kultuuriministeeriumil ja haridusministeeriumil on probleemist statistika või analüüsi näol ülevaade. Haridusministrilt küsib Mai Treial, kuidas kajastub laste väärkohtlemise ja julmuse teema eelhariduse ning üldhariduskoolide õppekavades. Samuti soovib ta teada, kuidas lahendada laste vaba aja sisustamise probleemi, et laste omavahelisele suhtlemisele ei seaks piire vanemate sissetulekud ja leviv tarbimiskultuur. Lõpetuseks küsib ta, mida kavatsetakse ette võtta, et lapsi ja noorukeid massimeedia vägivalla ja julmuse eest kaitsta. Arupärimistele on lisatud Fr. Tuglase nim Ahja Keskkooli 55 lapsevanema pöördumine.

Edastati Riigikogu liikmete Laine Tarvise ja Peeter Kreitzbergi arupärimine haridusminister Tõnis Lukasele. Arupärijad soovivad teada, millised on aastateks 2001  2004 tööturu vajaduste analüüsist lähtudes välja töötatud kutsehariduse tegevuskava põhiseisukohad, milline on kutseõppeasutuste võrgu arengukava ja investeerimisvajadused sellele tulevikus. Küsitakse, milline on perspektiivis ressursside jaotus kutsekõrghariduse ja kutsekeskhariduse vahel ning erialade kaupa. T. Lukaselt oodatakse vastust ka selle kohta, kuidas kavatsetakse komplekteerida prioriteetsed erialad pädevate õpetajatega ning mida võetakse ette, et suurendada koolide ja õppurite huvi vähempopulaarsete erialade vastu. 1999/2000 õppeaastal jäi komplekteerimata 700 õppekoha, sellest lähtuvalt küsitakse, mille tarvis see raha kasutati. Samuti soovitakse teada, kuidas on kavas ümber töötada kutseõppurite õppetoetuse süsteem. Lõpetuseks küsivad arupärijad, millega põhjendab haridusminister Tartu kutseõppekoolide ühendamiskava, kui selle vastu on nii kohalik omavalitsus kui ettevõtjad.

Täna pärastlõunal toimus Riigikogu Euroopa asjade komisjoni (EAK) istung, kus arutati Nizza tippkohtumise tulemusi Eesti jaoks. Komisjoni liikmetele kohtumisest ülevaadet andma olid kutsutud välisminister Toomas Hendrik Ilves, Prantsusmaa suursaadik Jean - Jacques Subrenat, Euroopa Delegatsiooni juht John Kjaer ja Eurointegratsioonibüroo juhataja Henrik Hololei.

Istungit avades ütles EAK esimees Tunne Kelam, et Nizza tippkohtumise tulemustega võib igati rahul olla, kuna Eesti tulevik on muutunud selgemaks. Eurointegratsioonibüroo juhataja Henrik Hololei andis komisjoni liikmetele ülevaate teemadest, mida Nizzas käsitleti ning rõhutas diferentseerimisprintsiibi tähtsust, mille kohaselt saavad laienemiseks paremini ette valmistatud riigid Euroopa Liiduga ka kiiremini liituda.

Prantsusmaa suursaadik Jean - Jacques Subrenat meenutas, et Prantsusmaa eesistumise aja prioriteedid olid institutsiooniliste reformide läbiviimine ja Euroopa Liidu võimalikult kiire laienemine ning sõnas, et need eesmärgid on ka täidetud. Ta ütles, et laienemine on Euroopa Liidu töö põhiküsimus ning avaldas lootust, et kogu ratifitseerimisprotsess on võimalik läbi viia pooleteist aastaga. Tema sõnul on ka Riigikogu liikmetel EL liikmesriikide rahvusparlamentide liikmetega suheldes võimalik laienemise kiirendamisele kaasa aidata.

Tulevikuperspektiividest rääkides ütles välisminister Toomas Hendrik Ilves, et Eesti peab eurointegratsiooni sama edukalt ja jõuliselt jätkama nii läbirääkimispeatükkide osas kui parlamendis seaduseid vastu võttes. Sama tempoga jätkates on väga tõenäoline läbirääkimised 2001. aasta lõpuks või 2002. aasta algupoolel lõpetada, ütles välisminister. Tema sõnul on eriti oluline, et 2004. aastal toimuv valitsustevaheline konverents ei saa laienemisele takistuseks. On reaalne, et Eesti võib nii konverentsist kui ka samal aastal toimuvatest europarlamendi valimistest täisväärtusliku liikmena osa võtta. Probleemse valdkonnana tõi T.H. Ilves esile põllumajanduse, kuna läbirääkimised selles peatükis avatakse alles 2002. aastal. Ta ütles, et Eesti eesmärk Rootsi eesistumise  ajal on lõpetada läbirääkimised keskkonna ja isikute vaba liikumise peatüki üle.

Lõpetuseks ütles Tunne Kelam, et pärast Nizza tippkohtumist ollakse uue etapi alguses ning Eestil on kõik võimalused see etapp ka kiiresti ja edukalt läbida.

Komisjoni istungist võtsid osa Riigikogu esimees Toomas Savi, EAK esimees Tunne Kelam, aseesimees Ivi Eenmaa ning komisjoni liikmed Liia Hänni, Janno Reiljan, Viive Rosenberg, Rainis Ruusamäe, Jevgeni Tomberg, Liina Tõnisson ja Toomas Vilosius.

Järgmine tippkohtumine toimub 2001. aasta juunis Göteborg´is.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid:

Vabariigi Valitsuse poolt 6. detsembril algatatud Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelise riigipiiri taastamise lepingu lisaprotokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (600 SE). Eelnõu eesmärk on ratifitseerida Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelise riigipiiri taastamise lepingu lisaprotokoll, mis on alla kirjutatud selle aasta 31. mail Riias. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Vabariigi Valitsuse poolt 6. detsembril algatatud haldusdokumentide välisriikides üleandmise Euroopa konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (601 SE). Eelnõuga soovitakse ratifitseerida Euroopa Nõukogu poolt 24. novembril 1977.a Strasbourg´is vastu võetud haldusdokumentide välisriikides üleandmise Euroopa konventsioon. Eesti Vabariik kirjutas konventsioonile alla 19. mail 2000. a. Eesti Vabariik deklareerib, et kohaldab konventsiooni ka rahandusasjades ning et riigi keskasutuseks on Justiitsministeerium. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Vabariigi Valitsuse poolt 6. detsembril algatatud laste hooldusõigust ja laste hooldusõiguse taastamist käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (602 SE). Eelnõu eesmärk on ratifitseerida laste hooldusõigust ja laste hooldusõiguse taastamist käitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioon, mis on koostatud 20. mail 1980. a Luksemburgis ja millele Eesti Vabariik 9. juunil 2000. a Strasbourg´is alla kirjutas. Konventsioonis sätestatud ülesannete täitmise keskasutuseks määrati Justiitsministeerium. Eelnõu juhtivkomisjon on väliskomisjon.

Riigikogu liikmete Aimar Altosaare, Marju Lauristini ja Andres Taimla poolt 6. detsembril algatatud ülikooliseaduse ja Tartu Ülikooli seaduse muutmise seaduse eelnõu (603 SE). Eelnõu eesmärk on täpsustada Tartu Ülikooli, Haridusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi õigusi ja kohustusi residentuuri korraldamisel. Samuti täpsustatakse riikliku residentuuri tellimuse esitamise korda, selle rahastamist ja arst-residentide õiguslikku staatust. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Rahanduskomisjoni poolt 6. detsembril algatatud otsuse eelnõu audiitorite määramisest Eesti Panga 2000. aasta tegevuse kontrollimiseks (605 SE). Otsusega nimetatakse Eesti Panga 2000. majandusaasta tegevust kontrollima ning aastaaruande õigsust kinnitama audiitoräriühingu AS Deloitte & Touche Audit audiitorid Veiko Hintsov ja Villu Vaino. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Vabariigi Valitsuse poolt 7. detsembril algatatud otsuse "Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused" eelnõu (606 SE). Otsuse eelnõuga soovitakse heaks kiita Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid:

1. Vabariigi Valitsuse poolt 4. detsembril algatatud kriminaalmenetluse seadustiku eelnõu (594 SE). See sätestab kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse korra ning kuriteo eest mõistetud karistuse täitmisele pööramise korra. Seadustik annab kriminaalmenetluse põhiprintsiibid nagu kriminaalmenetlusõiguse ruumilise ja ajalise kehtivuse põhimõtted, kriminaalmenetlusõiguse isikulise kehtivuse põhimõtted ja muud olulisemad kriminaalmenetluse üldpõhimõtted.
Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

2. Vabariigi Valitsuse poolt 4. detsembril algatatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (595 SE). Eelnõuga täiendatakse seadust innovatsiooni, alusuuringute ja rakendusuuringute mõistetega, täpsustatakse teadus- ja arendusasutuste registreerimist; asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise korda. Samuti täpsustatakse teadustöötaja mõistet ning teadurile esitatavaid nõudeid. Täpsustatakse ka avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele või nende asutustena tegutsevate teadus- ja arendusasutuste infrastruktuuride eelarvest katmist.
Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

3. Riigikogu liikme Kalev Kallo poolt 4. detsembril algatatud kaabellevi seaduse eelnõu (596 SE). Selle ülesandeks on luua Eestis tingimused kaabellevi arenguks ja kaitsta abonenti ebakvaliteetsete kaabelleviteenuste eest vaba konkurentsi soodustamise teel.
Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

4. Riigikogu liikmete Meelis Atoneni, Tõnu Kõivu ja Kalle Jürgensoni poolt 5. detsembril algatatud alkoholiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (597 SE). Muudatused puudutavad alkoholi mõõtmise alaseid sätteid ja imporditud alkoholi aktsiisilattu toimetamise korraldust.
Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

5. Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt 6. detsembril algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (598 SE). Eelnõu eesmärk on anda piiratud püügiõigus neile, kelle kinnistu asub meresaarel või piirneb mandril 1 km vööndiga veekogu tavapärasest veepiirist. Harrastuspüügivahendite hulka soovitakse lisada ka nakkevõrgud, õngejadad, ääremõrrad kõrgusega kuni 1m, vähinatt ja vähimõrd.
Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

6. Vabariigi Valitsuse poolt 7. detsembril algatatud prokuratuuriseaduse § 67 lõike 2 muutmise seaduse eelnõu (599 SE). 2001. aasta 1. jaanuaril jõustuva prokuratuuriseaduse § 5¹ lg 2 kohaselt on maa- ja linnaprokuratuuride prokuröride üldarv 164. Kuna hetkel puuduvad eelarvelised vahendid nimetatud sätte rakendamiseks, soovitakse 2001. aasta 31. detsembrini kehtestada prokuröride üldarvuks 147.
Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Täna pärastlõunal toimus Tompea lossi nõupidamisruumis Suure Pokukonkursi tööde auhindamine ja Pokumaa projekti esitlus Riigikogu liikmetele. Tervitussõnad laususid Riigikogu aseesimees Tunne Kelam ja Riigikogu liige Mari-Ann Kelam. Tunne Kelam ütles oma tervituskõnes, et eestlased on alati olnud looduslähedane rahvas ja et kirjanik Edgar Valteri poolt loodud pokud aitavad meil veelgi paremini olulisele keskenduda ning muudavad meid nii looduse kui ligimeste suhtes tähelepanelikumaks. Riigikogu aseesimees avaldas arvamust, et lastest, kes loodust väärtustada oskavad, kasvavad ka täisväärtuslikud ühiskonna liikmed. T. Kelam arvas, et Pokumaa projekti peaks toetama ka riiklikul tasandil.

Pokumaa Sihtasutus andis Tunne ja Mari-Ann Kelamile Pokumaa patrooni aunimetuse, mis annab neile õiguse esindada Eesti ja kogu maailma ainukest Poku riiki ning kohustuse selle hea käekäigu pärast muretseda.

Pokutööde näitus koosneb konkursil osalenud laste poolt looduslikust või looduslähedasest materjalist valmistatud pokudest.

Pokumaa näol on tegu loodusharidusprojektiga, mille eesmärk on kujundada lastes loodust säästvat mõtteviisi ja aidata kaasa kultuuri ja loodust väärtustava ning oma rahvuslikku identiteeti tunnetava põlvkonna kasvatamisele.

Pärast auhindade jagamist tutvusid konkursil osalenud lapsed Toompea lossiga.

Täna pärastlõunal avas Riigikogu esimees Toomas Savi Riigikogu hoone vestibüülis Vääna Noortekodu kasvandike maalitud piltide näituse. Riigikogu esimees ütles näitust avades, et parlamendi kohus on mõelda kõige nõrgematele ning tuletas kohalolijaile meelde, et keti tugevus sõltub just kõige nõrgemast lülist. T. Savi rõhutas vajadust luua puuetega inimestele õppimise, töötamise ja eneseteostuse võimalused.

Näituse avamisele järgnes vestlusring Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmete, noortekodu õpetajate ja kasvandike osavõtul.

Näitus on korraldatud seoses rahvusvahelise puuetega inimeste päevaga (3. detsember) ja jääb avatuks jõuludeni. Pildid on maalitud kunstnik Hülle Haabi juhendamisel. Noortekodu tegutseb sotsiaalse rehabilitatsiooni keskusena lastele ja noortele vanuses 3 - 21 eluaastat.

Täna lõunal kohtus Riigikogu esimees Toomas Savi Nobeli preemia laureaadi professor Daniel Carleton Gajdusek'iga. Kohtumisel arutati Eesti viimaste aastate arenguid ja teaduskorralduse hetkeseisu.

Kohtumisel osalesid ka Eesti Teaduste Akadeemia president Jüri Engelbrecht ja Arvi Freiberg Tartu Ülikooli Füüsika Instituudist. 

Täna pärastlõunal sõidab nimekas teadlane Tartusse, kus ta tutvub Tartu Ülikooli arstiteaduskonnaga ja külastab Eesti Biokeskust, TÜ Füüsika Instituuti, TÜ Lastekliinikut ja Eesti Rahva Muuseumi. D.C. Gajdusek lahkub Eestist pühapäeval.

D. Carleton Gajdusek sai Nobeli preemia 1976. aastal aeglaste viirusinfektsioonide teooria loomise eest.