Riigikogu aseesimees Siiri Oviir avab täna, 29. novembril kell 14.00 Vilsandi Rahvuspargi keskuses memoriaaltahvli Saaremaalt Kihelkonna vallast pärit III, IV ja VI Riigikogu liikme ja VI Riigikogu Riigivolikogu esimehe Otto Pukk`i mälestuseks.

Otto Pukk´i sünnikohas Loona mõisas toimub juristiharidusega riigimehe 100. sünniaastapäevale pühendatud konverents, mille korraldavad Saare Maavalitsus, Kihelkonna Vallavalitsus ja Vilsandi Rahvuspargi Keskus.

Lisainformatsioon
Riigikogu aseesimehe abi Ebba Rääts
631 6317

Riigikogu esimees Toomas Savi osales Küprose Vabariigis Limassolis 27. - 28. novembrini toimunud Euroopa Parlamendi asepresidendi Guido Podesta kohtumisel assotsieerunud riikide parlamentide esimeestega. Kohtumistel arutatavad teemad käsitlesid Euroopa Liidu laienemisprotsessi, valitsustevahelist konverentsi ja EL Põhiõiguste Hartat.

Toomas Savi ütles oma sõnavõtus, et kogu töö, mis Eesti ühinemiseks teeb, on vajalik eelkõige meile endale. Näitena puudujääkidest tõi ta keskkonnakaitse, kus Eestil on väga raske teha kõik vajaminevad investeeringud kolme aasta jooksul. T. Savi tutvustas Euroopa Parlamendi asepresidendile ja kandidaatriikide spiikeritele ka kavandatavat haldusreformi. Ta avaldas lootust, et ühinemisettevalmistused lõpetanud riigid saaksid Euroopa Liiduga ühineda 2003. aasta alguses.

Kohtumiste lõpus võtsid kandidaatriigid vastu ühisdeklaratsiooni, kus tervitatakse Euroopa Komisjoni presidendi R. Prodi ja laienemisvoliniku G. Verheugeni poolt väljendatud Euroopa Komisjoni seisukohta, mille kohaselt peaks Euroopa Liit 2002. aastaks laienemiseks valmis olema. Samuti väljendati lootust, et komisjon ja Euroopa Liidu liikmesriigid kiirendavad ajakavas püsimiseks liitumisprotsessi.

Kohtumistel osalejad olid seisukohal, et riigid, kes on läbirääkimised edukalt lõpetanud, peaksid Euroopa Liiduga ühinema 1. jaanuaril 2003, et seejärel täieõiguslikult 2004. aastal toimuvatel valimistel osaleda.

Rõhutati, et liitumisläbirääkimised ei ole mitte võitlus kandidaatriikide vahel, vaid et ühe kandidaatriigi edu tuleb kogemuse näol kasuks kõigile teistele. Ühiselt leiti, et informatsiooni vahetamist ja parlamentidevahelist koostööd tuleks veelgi edendada. Parlamentide esimehed juhtisid tähelepanu ka vajadusele informeerida avalikkust kogu laienemisprotsessiga seonduvast, seda nii liikmes- kui kandidaatriikides.

Eesti ettepanekul tehti ühisavaldusse Põhiõiguste Harta juriidilist staatust puudutav parandusettepanek, mida toetasid enamus osalenud riikidest. Kommünikee eelnõus oli kirjas, et kandidaatriigid toetavad Põhiõiguste Harta inkorporeerimist Euroopa leppesse, et anda sellele juriidilise dokumendi staatus. Eesti seisukoht oli, et sellel teemal on vajalikud edasised diskussioonid ning seda peaks arutama kõikide kandidaatriikide parlamentides. Ettepanekut toetasid Tsehhi, Ungari, Sloveenia, Läti, Leedu ja Slovakkia spiikerid.

Euroopa Parlamendi presidendi kohtumised assotsieerunud riikide parlamentide esimeestega toimuvad kaks korda aastas. Järgmine kohtumine toimub 2001. aasta kevadel Bratislavas.

24.11.2000 Riigikogus

Kallid sõbrad!

Mu noored daamid ja härrad!

Olete tervitatud tulema siia, meie riigi ühisesse ja suurde klassituppa: on ju Riigikogu see asutus, kus meie riik õpib elama, ennast valitsema ja vastama meie uue ajastu uutele väljakutsetele. Kas panete tähele, et pingidki on meil siin nagu koolis: kahekaupa laua taga, pinginaabrid ja valimiste tabloo klassitahvli koha peal. Ja kui kool siis kool - pärast mind tuleb siia pulti ka päris koolmeister: oma südamekutsumuselt ja harrastuselt ajalooõpetaja ja nüüd meie sügavalt austatud peaminister hr. Mart Laar. Kui meenutan viimaseid Riigikogu koosseise, siis panen tähele, et tegelikult on õpetajate ja õppimisega seotud inimeste – professorite ja haridusjuhtide osa olnud meie riigielus tegelikult väga suur. Nähtavasti pole see juhuslik: kool ja haridus on mitte ainult institutsioonid, milledel on juba paar sajandit seisnud meie rahvuslus, vaid need on ka institutsioonid, mis määravad meie kultuuri ja rahvuse säilimise, meie riigi püsivuse ja majandusliku kasvu tulevikus.

Arvan, et me kõik peame möönma: elame maalapil, kus pole, nagu ütleb laulusalmgi, ei hõbedat ega kulda, pole loodus õnnistanud meid ei suure arvukuse ega isegi tilgakese naftaga. Kuid õnneks saabus meile nüüdne riiklus ja vabadus n.ö. viimasel hetkel – infotehnoloogilise revolutsiooni ja uue haridus-revolutsiooni ajastu alul. Ning see siin on meie suur ja kordumatu ajalooline ðanss. Arvuti on see võlukepike või kuldkalake, mis teeb meid võrdseks maailma kõige vägevamatega, kui oskame seda õigesti kasutada, taibata selle võimalusi.

Aga infotehnoloogiline kultuur on vaid jäämäe ülemine osa, selle suurema ja tähtsama aluse moodustavad fundamentaalsed teoreetilised teadmised, rahvusteadused, filosoofiline ja usuline maailmavaade. Ühesõnaga – haridus on meid teinud riigiks ja haridus on see, mis säilitab meid rahvusena.

Elame maal, kus on pimedad talved ja sombused sügised, kus paekivi on ainus asi, mida põld kasvatab ise. Aga meie käsutuses on kordumatu ja ammendamatu loodusressurss, millele pole võrdset – Eestimaa rahvas.

Tänaste poliitikute näha ei jää infotehnoloogilise- ja haridusrevolutsiooni tähtsamad tagajärjed - meie suudame neid vaid aimamisi oletada. Kuid me tahame teha kõik endast oleneva, et teie põlvkond ei oleks nendeks uuteks aegadeks mitte ainult valmis, vaid et te oleksite ka maailma esirinnas neid protsesse juhtides.

Ega me suuremat tänu ootagi, kui et seda, et te paarikümne aasta pärast ütleksite: pagan võtaks, tegelikult sain ma koolis ikkagi väga hea hariduse, ja et tegelikult on see igavesti vahva riik, milles ma elan. Rohkemat me ei tahakski.

Olge tublid ja aitäh!

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud:

1. Vabariigi Valitsuse poolt 22. novembril algatatud kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (589 SE). Eelnõu eesmärk on ühtlustada erinevatele sihtrühmadele hüvitiste ja toetuste maksmise süsteemi. Eelnõu kohaselt toimuks kuriteoohvrite avalduste vastuvõtmine ja nende läbivaatamine pensioniametite kaudu. Täpsustatakse ka terminoloogiat, et tagada hüvitiste suuruse arvutamise ja maksmise objektiivsus.
Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

2. Vabariigi Valitsuse poolt 22. novembril algatatud sotsiaalmaksuseaduse eelnõu (590 SE). Eelnõu eesmärgiks on sotsiaalmaksuseaduses erinevate maksumaksjate minimaalse maksukohustuse võrdsustamine, sotsiaalmaksuseaduse ühtlustamine tulumaksuseaduses sätestatud terminite ja maksu tasumise tähtpäevadega ning seaduse ekslikku tõlgendamist võimaldavate sätete täpsustamine.
Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

3. Vabariigi Valitsuse poolt 22. novembril algatatud Riigikogu otsuse "Euroopa Investeerimispangalt laenu võtmisega nõustumine" eelnõu (591 SE). Laenuleping 12 000 000 euro suuruses summas on mõeldud kohalike omavalitsuste ja keskkonna infrastruktuuri projekti rahastamiseks.
Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

4. Vabariigi Valitsuse poolt 2000. aasta 22. novembril algatatud patendivoliniku seaduse eelnõu (592 SE). Eelnõu eesmärk on reguleerida patendivoliniku kui vaba elukutse esindaja tegutsemist. Sätestatakse patendivoliniku kutse omistamine ja sellega seonduv, patendivoliniku kutsetegevuse alused ja patendivoliniku tegutsemine ettevõtjana, samuti isiku ja patendivoliniku vaheliste suhete alused.
Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

5. Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Riigikogu liikmete Elmar Truu, Mai Treiali, Arvo Sirendi ja Ants Käärma poolt 23. novembril algatatud Riigikogu otsuse "Riigikogu ajutise komisjoni moodustamine kõrgete riigiametnike endise Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komiteega seotuse uurimiseks" eelnõu (593 SE). Eelnõu kohaselt on komisjoni tegevuse eesmärk endise Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komiteega seotud kõrgete riigiametnike väljaselgitamine ning avalikustamine seaduses sätestatud piiranguid arvestades, samuti vajadusel vastavatele organitele isikute vastutusele võtmiseks materjalide edastamine.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid:

1. Sotsiaalkomisjoni poolt 20. novembril algatatud Riigikogu otsuse "Eesti Haigekassa nõukogu liikme nimetamine" eelnõu (587 SE). Eelnõuga soovitakse nimetada Eesti Haigekassa Nõukogu liikmeks Riigikogu liige Toomas Varek.

Juhtivkomisjoniks nimetati sotsiaalkomisjon.

2. Vabariigi Valitsuse poolt 21. novembril algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (588 SE). Eelnõu eesmärk on täpsustada puude raskusastme määratlust, viia täiskasvanud puudega inimese erinevate lisakulude kompenseerimine ühe toetusliigi alla, laiendada puudega vanema toetusele õigust omavate isikute ringi, täpsustada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks vajalike põhidokumentide loetelu ning sätestada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste ümberarvutamise tähtajad.

Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Täna pärastlõunal kohtus Riigikogu aseesimees Tunne Kelam Eestis visiidil viibiva Belgia Välisministeeriumi riigisekretäri Anne-Marie Neyts-Uyttebroek´iga.

Kohtumisel olid kõne all Euroopa Liidu laienemisega seotud küsimused, suhted Venemaaga ning siin elavate mitte-eestlastega.

Anne-Marie Neyts-Uyttebroek´i, kes on ka ise Euroopa Parlamendi liige olnud, huvitas Riigikogu töö ning kogu laienemisprotsessiga seonduv arutelu parlamendis. Tunne Kelam tutvustas Belgia riigisekretärile Riigikogu Euroopa asjade komisjoni tegevusi ja ülesandeid ning Euroopa Liidu laienemisega seotud küsimuste arutamist parlamendis. Ta märkis, et Vabariigi Valitsusega on saavutatud kokkulepe, mille kohaselt esitatakse Eesti seisukohad liitumisläbirääkimistel komisjonile enne nende kinnitamist valitsuse poolt.

T. Kelam rõhutas avalikkuse informeerimise olulisust Euroopa Liidu küsimustes just selgitamise, mitte propaganda tegemise teel ning juhtis tähelepanu sellele, et Euroopa Liit on turvalisust ning stabiilsust loov ühendus.

16. novembril võttis Riigikogu vastu elamureformiga seonduvate seaduste muutmise seaduse (402 SE). Sellega pikendati maareformi seaduse § 22³ lõikes 1 sätestatud maa ostueesõigusega erastamisel müügihinnana 1993. aasta maa maksustamishinna rakendamist 2002. aasta 1. jaanuarini. Kui kehtiv maa maksustamishind on väiksem, kui 1993. aasta maa maksustamishind, on ostueesõigusega erastatava maa müügihinnaks kehtiv maa maksustamishind.

Nimetatud seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Lisainformatsioon:

Maaelukomisjon

6 31 6560

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid:

Vabariigi Valitsuse poolt 15. novembril algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (584 SE). Seaduse eelnõu eesmärkideks on riigilõivuga maksustada need avalikud toimingud, millede eest võetakse erinevaid tasusid ning korrigeerida olemasolevate riigilõivude määrasid.

Vabariigi Valitsuse poolt 15. novembril algatatud haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seadus (585 SE). Eelnõu eesmärgiks on

Isamaaliidu fraktsiooni poolt 15. novembril algatatud otsuse eelnõu Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamiseks endise Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee tegevuse lõpetamisega seonduvate asjaolude väljaselgitamiseks (586 OE ). Komisjoni ülesandeks on endise Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee tegevuse lõpetamisega seonduvate faktiliste ja õiguslike asjaolude objektiivne ja erapooletu väljaselgitamine. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

***

Edastati Riigikogu liikme Arvo Sirendi 16. novembril esitatud arupärimine peaminister Mart Laarile. Arupärimise ajendiks on 15. novembril Riigikogu 2001.a. eelarvesse sissehääletatud Vambo Kaalu, Rein Voogi, Rainis Ruusamäe ja Ingvar Pärnamäe muudatusettepanek vähendada seoses Agraarökonoomika Instituudi tegevuse lõpetamisega Põllumajandusministeeriumi riigiteadusasutuste finantseerimist 6 580 000 krooni võrra. Arupärija märgib, et instituudi juhtkonda ja töötajaid ei ole sellest informeeritud ning soovib peaministril antud olukorda selgitada.

Riigikogu juhatus võttis menetlusse järgmised eelnõud ja määras neile juhtivkomisjonid:

1. Vabariigi Valitsuse poolt 13. novembril algatatud puhkuseseaduse eelnõu (581 SE). Seaduse eelnõu reguleerib puhkuse kestust ning selle korralduse aluseid. Olulise muudatusena on lisandunud säte puhkusenõude aegumise kohta nelja aasta jooksul. Eelnõu kohaselt peab tööandja andma sobival ajal puhkust vanemale, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last ja 7 - 14-aastase lapse vanemale lapse koolivaheajal viibimise ajal. Seoses "Töölepingu seaduse" eelnõuga on ära kaotatud võimalus kohakaasluse alusel töötamiseks. Eelnõusse on lisatud lapse isa õigus täiendavale lapsepuhkusele pärast lapse sündi 14 päeva ulatuses. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

2. Vabariigi Valitsuse poolt 13. novembril algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 muutmise seaduse eelnõu (582 SE). Eelnõuga eesmärgiks kaotada Turismiamet selle praegusel kujul. Riigipoolne turismialane turundus- ja arendustegevus toimuks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusese koosseisu kuuluva Turismiagentuuri kaudu. Majandusministeeriumis toimuks turismialaste õigusaktide ja turismipoliitika väljatöötamine, turismialaste tegevuslubade ja tunnistuste väljastamine, turismistatistika ja -majanduse analüüs ning prognoos, samuti turismiuuringute läbiviimise korraldamine üldise majanduse analüüsi ja prognoosi osana. Rahvusvaheliste organisatsioonide töös saavad vastavalt valdkonnale osaleda nii sihtasutus kui ka ministeerium.

3. Õiguskomisjoni poolt 13. novembril algatatud kriminaalkoodeksi muutmise seaduse eelnõu (583 SE). Muudatuse eesmärk on kõrvaldada vastuolu kriminaalkoodeksi § 204 lõigete 1 ja 3 vahel. Selleks jäetakse § 204 lg-st 3 välja raske kehavigastuse tekitamise säte, sest kuriteo koosseis seoses raske kehavigastuse tekitamisega on sätestatud KrK § 204 lg-s 1. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikmete Laine Tarvise ja Jaanus Männiku arupärimise peaminister Mart Laarile. Arupärijad paluvad peaministril esitada oma seisukoht hoiu- ja laenuühistute koha ja arenguperspektiivi kohta Eesti pangandusturul. Hoiu- ja laenuühistu hoiuste intressid on maksustatavad, pankadel aga mitte. Arupärijad küsivad, kas ühistutele oleks võimalik anda pankadega konkureerimiseks võrdsed võimalused. Nad soovivad teada, kas hoiu- ja laenuühistuseadus ja ühistuseadus reguleerivad nende ühistute tegevust piisavalt ning kas Vabariigi Valitusel on kavas vastavate seaduste muutmist.

Edastati Riigikogu liikmete Viive Rosenbergi, Erika Salumäe, Peeter Kreitzbergi, Jaanus Marrandi ja Urmas Lahe arupärimine haridusminister Tõnis Lukasele. Arupärijad soovivad teada, kuidas kavatseb Haridusministeerium viia koolide ja teiste lasteasutuste sööklad vastavusse toiduseaduses nõutud hügieeninormidega. Samuti paluvad arupärijad T. Lukasel nimetada konkreetseid samme, mida on koolitoidu kvaliteedi tagamiseks tehtud ning küsivad, kas ministeerium on teinud arvutusi selle kohta, milline oleks koolitoidu hind, kui koolisööklate haldamine erasektorile üle antaks.

Proua president!

Austatud "Aastate naised"!

Kallid külalised ja peovõõrad!

Arvan, et minu kui meesterahva kohus on möönda: kui suur ja edukas poleks olnud meie demokraatia progress – nii Euroopas tervikuna kui ka meie väikses Eestis, elame me sellest hoolimata üsnagi maskuliinses, meestekeskses ühiskonnas. Ja ainuüksi seegi, et meil eksisteerivad ja loomulikult peavadki eksisteerima ja edukalt tegutsema naissoo ühendused, viitab sellele, et ühiskond vajab erilisi toimemehhanisme ka selleks, et kaitsta ja esindada naiste huve ja õigusi või edendada nende karjääri.

Usun, et Te nõustute minuga: Eestis ei saa me rääkida naiste otsesest diskrimineerimisest. See aga pole välistanud, et paljude vaikival heakskiidul oleme me omaks võtnud käitumistavad ja –stereotüübid, mille diskrimineerivat iseloomu me esmapilgul ei märkagi. Toon näite omaenesegi asutuse – Riigikogu - tööpraktikast: jah, formaalselt meie demokraatliku parlamendi töös mingit diskrimineerimist ei rahvuslikul ega, veelgi enam, soolisel alusel olla ei saa ega olegi. Aga kui heidame pilgu kasvõi meie töökorraldusele ja kodukorrale – mis mulje jääb siis? Võtame needsamad kurikuulsad öised istungid, mis kõigile teada, aga samuti fraktsioonide ja erakondade koosolekud, mis toimuvad sageli mistahes aegadel, kella-aegadest ja pühapäevadest hoolimata.

Ühesõnaga: juba poliitilise tegevuse enese taoline korraldus, mis sageli muutub raskeks mehelegi, on praktiliselt barjääriks naisele. Oma vähemalt kahelapselise perekonna ema – üheks lapseks laps ja teiseks – abikaasa – lihtsalt ei saa lubada endale absoluutselt stiihilisi tööaegu, öiseid äraolekuid ning, ausalt öeldes, ega see meilegi, meestele, meele järgi ole.

Rääkisin küll poliitikast, aga suuresti käib see meie ärikultuurigi juurde: ärilõunagi komponendina kujutleme endale kui mitte veinijoomist, siis meestevahelist õllelauda, ja hoopis harvemini koogisöömist tassi kohvi kõrvale.

Teiste sõnadega: need ärikultuuri komponendid, mis teevad naisele osalemise avalikus- ja ärilises elus küllaltki raskeks ja ohvreidnõudvaks, ei ole vähimalgi määral seotud naiste võime, soovi ja kutsumusega selles elus juhtivalt osaleda.

Arvan, et olukorra muutmiseks kulub palju aega, kuid eeskätt tahtsin väita muud: iga avalikus elus, äris, kultuuri- ja hariduselus, tervishoius ja mujalgi edukalt tegutsev naine on eeskätt tugev, vapper ja ennastohverdav inimene. Neis valdkondades suurimat edu saavutanu – seda enam. Riigiametnikuna lisaksin siiski: paljude muude probleemide seas, millega meil tuleb põrkuda meie teel Euroopa Liitu, kuuluvad ka naiste ja meeste võrdõiguslikkusega seotud probleemid. Võime uhkusega öelda, et on küsimusi, kus meie seadusandlus edestab Euroopat, aga meil on ka Euroopast, eriti selle kohtupraktikast, veel ka palju õppida ja üle võtta.

Mu daamid!

Möödunud 7 aasta jooksul on Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioonist kujunenud autoriteetne, rahvusvaheliselt tuntud ja tegus organisatsioon, kes on olnud energiline enda ette püstitatud kõrgete eesmärkide saavutamisel, naiste senisest aktiivsemal lülitamisel meie kultuuri-, äri- ja poliitikaellu. Tahaksin siinkohal avaldada tunnustust neile, kes on seisnud selle organisatsiooni eesotsas: asutajat ja esimest presidenti pr. Reet Laja, emeriitpresidenti pr. Kersti Kurret ja soovida edu ja head käekäiku praegusele presidendile pr. Sirje Küttisele.

Eesti Edukate Naiste Assotsiatsiooni kõrge rahvusvahelise tunnustatuse kinnituseks oli k.a 8.juunil toimunud Rahvusvahelise Äri- ja Ametinaiste Föderatsiooni Euroopa 10. kongressi korraldamine just nimelt Tallinnas, just nimelt Teie assotsiatsiooni kutsel ja korraldusel

Arvan, et tunnustus, mida avaldab Teie organisatsioon meie riigi kõige edukamatele ja tublimatele naistele nende juhtiva panuse eest meie avalikus- ja riigielus, on kõrgeimaid ja austavamaid vabariigis. Sellepärast pean oma kohuseks ja austavaks ülesandeks veelkord meenutada ja tunnustada neid inimesi:

"Aastate naiseks" valiti 1993. aastal meie rahvusliku teatriloo grand old lady – Salme Reek, 1997. aastal – Eesti uuema aja iseseisvusvõitluse üks juhte, meie ajakirjandus-pedagoogika suurkuju professor Marju Lauristin.

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni kõrgeima tunnustuse on pälvinud Eesti Turismifirmade Liidu president pr. Daisy Järva, Tartu Ülikooli pere-arsti õppetooli juhataja prof. Heidi-Ingrid Maaroos, koduloolane, külaliikumise eestvedaja õpetaja pr. Aino Valgma, invasportlasest olümpiavõitja pr Annely Ojastu, Tallinna linnapea pr. Ivi Eenmaa, Lastehaigla Toetusfondi tegevdirektor pr. Liis Klaar ja eelmisel aastal: pr. Tiia Ester Loitme – meie väljapaistvamaid muusikuid, dirigente ja meie eliitkoori "Ellerheina" juht.

Nende lugupeetud daamide aktiivne jätkamine meie riigi- ja avaliku elu liidritena kinnitab veelkord seda, kuivõrd väärilised on nad olnud saamaks Teie kõrget tunnustust.

Kuigi mulle, nagu Teilegi on teadmata täna väljakuulutatav uus laureaat ja veel vähem oskame me ennustada seda, kes saavad "Aasta Naise" tiitlitega pärjatud tulevikus, olen kindel, et neid tublisid kandidaate saab tulevikus olema veel palju rohkem, seda nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil.

Mu daamid! Marie Curie on öelnud: "Elu pole kerge kellelgi. Ja mis sellest? Olgu meil visadust ja eelkõige eneseusku. Peame uskuma, et meil on millegi jaoks annet ja see miski tuleb iga hinna eest saavutada". Seda ühe ema, väga suure ja ennastsalgava teadlase, eeskätt aga legendaarse daami veendumust tuleb korrata kõikjal - ja mitte ainult tähtsatel päevadel. Me vajame eneseusku, sest see, kes endasse ei usu, ei oska armastada ja on jõuetu. Sellele ei saa iseseisvust rajada. Iseseisvus püsib üksnes siis, kui me oleme kindlad ja läheme edasi ning jõuame sihile.

Proua president, austatud "Aastate naised"!

Soovin Teid kõiki imetledes ja austades olla ja jääda naiselikult õnnelikeks, sest edu te olete juba saavutanud.

Täna pärastlõunal toimus Euroopa asjade komisjoni istung, kus arutati Vabariigi Valitsuse eurointegratsiooni tegevuskava täitmist, Euroopa Komisjoni eduaruannet ning eurointegratsiooni hetkeseisu. Istungist võttis osa peaminister Mart Laar, kes tänas Riigikogu koostöö eest. Käesoleva aasta jooksul on vastu võetud 58 eurointegratsiooniga seotud eelnõu, menetluses on 29. Rääkides probleemsetest valdkondadest nimetas peaminister konkurentsi-, kalanduse-, maksustamise-, energeetika-, regionaalpoliitika- ning tollialast seadusandlust.

Peaminister kinnitas, et põllumajandussektorile vajalike investeeringute kava koostatakse järgmise aasta esimesel poolaastal.

Euroopa asjade komisjoni esimees Tunne Kelam ja peaminister Mart Laar olid ühisel arvamusel, et Eesti seisukohad liitumisläbirääkimistel esitatakse Euroopa asjade komisjonile enne nende kinnitamist Vabariigi Valitsuse poolt.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid:

1. Vabariigi Valitsuse poolt 8. novembril algatatud söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu (574 SE). Eelnõu eesmärk on 2001. aasta 1. juulini pikendada söötade tootja või käitleja kohustust riikliku tunnistuse saavutamiseks. Riiklik tunnistus on vajalik toodetavate või töödeldavate söötade vastavustunnistuse saamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

2. Riigikogu liikmete Enn Tarto, Vootele Hanseni ja Liis Klaari poolt 8. novembril algatatud süümevande seaduse eelnõu (575 SE). Eelnõus nimetatakse riiklikud ametid, mille puhul süümevande andmine on kohustuslik. Süümevande andja kinnitab kirjalikult, et ta ei ole olnud Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure või vastuluure teenistuses ega agent, ega ole osalenud kodanike jälitamisel ja represseerimisel nende poliitiliste veendumuste, ebalojaalsuse klassikuuluvuse või Eesti Vabariigi riigi- või kaitseteenistuses olemise eest. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

3. Keskkonnakomisjoni poolt 8. novembril algatatud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse täiendamise seaduse eelnõu (576 SE). Eelnõuga täpsustatakse juriidilise isiku haldusvastutus geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise või neid sisaldavate toodete turustamise nõuete rikkumise eest. Eelnõuga soovitakse kehtestada trahvimäärad ja haldusõigusrikkumise protokolli koostamise ning haldusõigusrikkumise asja menetlemise kord. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

4. Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni poolt 8. novembril algatatud alkoholiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (577 SE). Eelnõu eesmärk on määrata alkoholiaktsiisi seaduse jõustumise uueks ajaks 1. juuli 2001.a. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon

5. Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt 8. novembril algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (578 SE). Eelnõuga soovitakse maksustada Eestist väljapoole investeeritav kasum, Eestisse reinvesteeritav kasum jääks maksuvabaks. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

6. Vabariigi Valitsuse poolt 9. novembril algatatud Eesti Vabariigi kohtute arvu ja nende koosseisude ning maa- ja linnakohtute kohtukaasistujate arvu kindlaksmääramise seaduse § 1 muutmise seaduse eelnõu (579 SE). Eelnõuga soovitakse luua halduskohtutele objektiivne võimalus täies mahus rakendada 1. jaanuaril 2000.a. jõustunud "Halduskohtu seadustikku", ühtlustada kohtunike töökoormust ja seeläbi vähendada lahendamata kohtuasjade arvu kohtutes. 2001. aasta 1. oktoobrist peaks eelnõu kohaselt Eesti Vabariigis olema 18 maa- ja linnakohut ning 4 halduskohut kokku 180 kohtunikuga ning 3 ringkonnakohut 46 kohtunikuga. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

7. Vabariigi Valitsuse poolt 9. novembril algatatud avaliku teenistuse seaduse § 169 lõike 3 muutmise seaduse eelnõu (580 SE). Muudatusega soovitakse 2004. aastani mitte rakendada kodakondsuse nõuet vanglates teenistuses olevate nooremametnike ning I ja II klassi valvurite suhtes. Samuti soovitakse pikendada nende kõrgemate ametnike ja vanemametnike edasitöötamise võimalust, kes on 1. jaanuariks 2001. a. esitanud sooviavalduse Eesti kodakondsuse saamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Andres Tarand ja liikmed Mari - Ann Kelam, Sven Mikser ja Villu Reiljan viibivad Suurbritannias, et osaleda töökohtumistel Suurbritannia ja Shotimaa parlamentides. Täna kohtuti Suurbritannia parlamendi alamkoja kaitsekomisjoni esimehe Bruce George´i ning väliskomisjoni ja Euroopa asjade komisjoni liikmetega. Kohtumisel kaitsekomisjoniga käsitleti NATO laienemisega seotud küsimusi. Komisjoni esimees B. George rõhutas Eesti ettevalmistustöö olulisust ning vajadust osaleda ühisoperatsioonides NATO-ga.

Väliskomisjoni ja Euroopa asjade komisjoni liikmetega oli kõne all äsja valminud Euroopa Komisjoni eduaruanne, samuti Eesti ja Venemaa vahelised suhted. Väliskomisjoni esimehe Donald Andersoni sõnul on Eesti olnud väga edukas ja on kindlalt esimeste liitujate hulgas.

Kohtumisel Suurbritannia välisministri Robin Cook´iga peatuti peamiselt EL laienemisega seotud küsimustel. Briti välisminister rääkis Andres Tarandile Euroopa Liidu valitsustevahelisest konverentsist, mis peaks avama tee EL laienemisele. Robin Cook kinnitas Suurbritannia tugevat toetust Euroopa Liidu laienemisele ning osutas oma valitsuse taotlusele, et läbirääkimistel on aeg asuda raskemate küsimuste lahendamisele.

Riigikogu aseesimees Siiri Oviir andis täna Toompea lossi Valges saalis haridusminister Tõnis Lukasele üle koopiad videofilmist "Meie parlament - Riigikogu".

Siiri Oviir rõhutas filmi üle andes hariduse tähtsust Eesti arengus. Ta ütles, et iseseisva riigi alustalad - põhiseaduslikud institutsioonid, mille hulka kuulub ka parlament, on väärt, et nende kohta räägitu oleks võimalikult mitmetahuline. Tema sõnul näitab ka kooliekskursioonide suur arv noorte üha kasvavat huvi parlamendi tegevuse vastu.

Haridusminister Tõnis Lukas tänas asjaliku kingituse eest läheneva kodanikupäeva eel ja lubas hoolitseda selle eest, et filmikoopiad kõikide huvilisteni jõuaksid. Filmi üleandmise juures viibisid ka Narva ning Sillamäe kooliõpetajad, kes tulid Riigikogu tööga tutvuma.

Kõikidele Eestimaa gümnaasiumidele mõeldud Riigikogu videofilm räägib eesti parlamentarismi kujunemisloost enne II maailmasõda, parlamendi taasloomisest 90-ndate aastate algul ning tutvustab  Riigikogu tänast tööd. Filmis on kasutatud ohtralt arhiivifotosid ja kroonikakaadreid ning see on annab tubli lisa kodanikuõpetuse tundides õpitule. Film valmis Läänemaa Telestuudios 1998. aastal, autor on Rein Hanson.

Osa filmi koopiatest on varustatud venekeelsete subtiitritega ja mõeldud jagamiseks vene õppekeelega gümnaasiumidele.

Riigikogu juhatus otsustas menetlusse võtta järgmised eelnõud:

1. Vabariigi Valitsuse poolt 6. novembril algatatud teenistusliku leiutise seaduse eelnõu (569 SE). Seaduseelnõu eesmärk on töö- ja teenistusülesannete täitmisel loodud tööstusomandi õiguskaitse parem tagamine, seda vaadatuna leiutaja positsioonilt. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

2. Vabariigi Valitsuse poolt 6. novembril algatatud riigipiiri seaduse ja konsulaarseaduse muutmise seaduse eelnõu (570 SE). Eelnõu sätestab, et välisriigi laeva rahumeelne läbisõit ei tohi kahjustada Eesti julgeolekut ega avalikku korda ning annab loetelu asjaoludest, milliste ilmnemisel see kahjustavaks loetakse. Eelnõu järgi peab välisriigi sõjalaev või muu välisriigi riiklikul mittekaubanduslikul eesmärgil sõitev laev diplomaatiliste kanalite kaudu Välisministeeriumile territoriaalmerest läbisõidust ette teatama. Samuti täiendatakse seadust sättega, mis lubab välisriigi laeval, millel on tuumaseade, tuumarelv või lastiks radioaktiivsed ained, siseneda Eesti sisemerre kui selleks on eelnevalt Välisministeeriumi kaudu laevaluba taotletud. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

3. Vabariigi Valitsuse poolt 6. novembril algatatud avalik-õiguslike rahaliste nõuete sundtäitmise seaduse eelnõu (571 SE). Eelnõu eesmärgis on luua eraldiseisev menetlus avalik-õiguslike rahaliste nõuete täitmiseks (haldusmenetluseks). Haldusmenetluses on täitevasutus üheaegselt nii võlausaldaja esindaja kui menetluse läbiviija, seega rakenduks käesolev seaduseelnõu ka sellisel juhul, kui täitemenetluse läbiviijaks on kohtutäitur. Samuti soovitakse teatud avalik-õiguslike rahaliste nõuete sissenõudmine nende tõhusama täitmise huvides anda neid nõuded kehtestanud asutuste pädevusse. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

4. Vabariigi Valitsuse poolt 6. novembril algatatud välismaalaste seaduse ja pagulaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (572 SE). Eesti on ühinenud ÜRO pagulasseisundi konventsiooni ja pagulasseisundi protokolliga ning ÜRO Piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastase konventsiooniga ning eelnõuga soovitakse välismaalaste ja pagulaste seadused nende konventsioonidega vastavusse viia. Soovitakse kehtestada miinimumgarantiid varjupaigataotluse rahuldamata jätmise korral ja varjupaigataotleja esmases vastuvõtukeskuses viibimise tingimused ning täpsustada varjupaiga andmise ja äravõtmise alused. Samuti on eelnõu eesmärgiks mõistete "ilmselt põhjendamatu taotlus" ja "ohutu päritoluriik" defineerimine Euroopa Liidu õigusaktidest lähtuvalt ning saatjata laste kaitse tagamine. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

5. Vabariigi Valitsuse poolt 8. novembril algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (573 SE). Kuna maareform ei ole veel lõpule viidud ning seetõttu on paljude maakasutajate maakasutus maareformi seadusega ettenähtud korras ümber vormistamata, on eelnõu eesmärgiks pikendada maakasutaja maksukohustust. Ka pikendatakse 2002. aastani ajutist maksuvabastust põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel olevale haritavale maale ja looduslikule rohumaale ning vanadus- või töövõimetuspensioni saavate isikute kasutuses olevale maale ning täpsustatakse kohaliku omavalitsuse kohustusi maksuametile maamaksu arvutamiseks vajalike andmete esitamisel. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

***

Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikme Jaanus Männiku arupärimise põllumajandusministrile Ivari Padarile. Arupärimine on ajendatud Vabariigi Valitsuse määrusest "Toiduhügieeni üldeeskiri", mis vastavuses Euroopa Liidu direktiiviga kehtestab kauplustele kõrged hügieeninõuded. Nõuded peavad olema täidetud 2001. aasta 1. jaanuariks. Poel peavad muuhulgas olema heitveetorustik, vesitualett ja dubleeritud kraanikauss. Arupärija tunneb muret maapiirkondades asuvate kaupluste pärast, kus ei jätku vastavate nõuete täitmiseks vahendeid. Ta soovib teada, kas Põllumajandusministeeriumil on ülevaade, kui paljudele maakauplustele on nende eeskirjade tähtajaline täitmine üle jõu käiv ning mida kavatsetakse olukorra lahendamiseks ette võtta. Lõpetuseks küsib J. Männik kas ja milliste muude toiduseadusest tulenevate probleemidega on ministeeriumi poole pöördutud.

Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikmete Sven Mikseri, Jaanus Marrandi ja Georg Pelisaare arupärimise peaministrile Mart Laarile. 31. oktoobril ilmus Eesti ajakirjanduses teade selle kohta, et valitsuse pressibüroo tellis Sotsioloogiliste Uuringute Keskuselt avaliku arvamuse küsitluse, milles uuriti toetust võimalikele Tallinna linnapeakandidaatidele. Intervjuus BNS-ile ei eitanud valitsuse pressibüroo direktor Kaarel Tarand selle uuringufirma seotust Isamaliiduga. Arupärijad käsitlevad seda juhtumit parteipoliitilise propaganda finantseerimisena riigi rahakotist ning paluvad peaministril sellele oma hinnang anda. Samuti soovitakse teada, kas nimetatud uuring üldse viidi läbi ja kas selle läbi viinud firma on Isamaaliitu rahaliselt toetanud.