1. Vabariigi Valitsuse poolt 25. oktoobril algatatud ajutise sisseveo konventsiooniga ühinemise seaduse täiendamise seaduse eelnõu (559 SE). Eelnõuga täiendatakse ajutise sisseveo konventsiooniga ühinemise seadust paragrahviga 3, mille kohaselt Vabariigi Valitsusele antakse delegatsioon seaduse rakendamiseks ja määruse "Ajutise sisseveo konventsiooniga ühinemise seaduse" kehtestamiseks, et viia see vastavalt õiguskantsleri ettepanekule nr. 20 kooskõlla põhiseadusega. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

2. Vabariigi Valitsuse poolt 25. oktoobril algatatud riigivapi seaduse eelnõu (560 SE). Seaduse eelnõu esmane eesmärk on kehtestada riigivapi heraldiline kirjeldus, kuju ning riigivapi kui riigivõimu sümboli kasutamise kord. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

3. Vabariigi Valitsuse poolt 25. oktoobril algatatud riigilipu seaduse eelnõu (561 SE).

Eelnõu eesmärgiks on koondada kõik seda valdkonda käsitlevad sätted ühte allikasse, korratud ei ole vaid õigusakte, mis kehtestavad erinevate lippude kujutised. Eelnõuga tahetakse täpsustada ka riigilipu kasutusala ja kasutamise korda. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

4. Vabariigi Valitsuse poolt 25. oktoobril algatatud haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu (562 SE). Eelnõuga soovitakse sätestada riigilipu või riigivapi kasutamise korra rikkumise eest rahatrahv kuni kahekümne päevapalga ulatuses. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

5. Vabariigi Valitsuse poolt 25. oktoobril algatatud kohtutäituri seaduse eelnõu (563 SE). Eelnõuga soovitakse sätestada vabakutselise kohtutäituri tegevuse üldalused, ametisse nimetamise, vabastamise ning asendamise korra, samuti kohtutäituri üle teenistusjärelvalve teostamise ning tema distsiplinaarvastutuse. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

6. Vabariigi Valitsuse poolt 25. oktoobril algatatud kohtutäituri seaduse rakendamiseks täitemenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku, kinnistusraamatuseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (564 SE). Eelnõu on vajalik kohtutäituri seaduse rakendamiseks koondades selle seaduse eelnõu rakendusosast konstitutsioonilistesse seadustesse kavandatud muudatused.

7. Riigikogu liikmete Siiri Oviiri ja Erika Salumäe poolt 25. oktoobril algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (565 SE). Eelnõuga soovitakse täiendada sotsiaalmaksu erijuhul maksmise paragrahvi (§ 6), et Tðernobõli tuumakatastroofi avarii likvideerimisest osavõtmise tagajärjel tööta jäänud inimestele tagada ravikindlustus. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

8. Vabariigi Valitsuse poolt 26. oktoobril algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (566 SE). Eelnõus sisalduvate muudatustega soovitakse vähendada võimalusi kehtiva tulumaksuseaduse sätete ekslikuks tõlgendamiseks, samuti soovitakse vähendada lasterikaste perede maksukoormust. Algatajad näevad ette Eesti riigi poolt seaduse alusel makstud pensionite maksustamise osas, mis ületab maksustamisperioodil neljakordset maksuvaba tulu määra, so. 48000 krooni aastas (4000 krooni kalendrikuus) ning residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi maksuvaba tulu tõstmise 9600 kroonilt 12000 kroonile. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

9. Vabariigi Valitsuse poolt 26. oktoobril algatatud Riigi Teataja seaduse ja andmekogude seaduse muutmise seaduse eelnõu (567 SE). Eelnõuga soovitakse kuulutada ametlikuks ka Riigi Teataja elektrooniline versioon. Elektrooniline Riigi Teataja plaanitakse kasutusele võtta 2002. aasta 1. juunil. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

10. Riigikogu liikmete Toomas Vareki, Jaanus Marrandi, Harri Õunapuu, Endel Paapi, Kalev Kallo, Ülo Tärno, Koit Pikaro ja Viktor Andrejevi poolt 26. oktoobril algatatud jäätmeseaduse täiendamise seaduse eelnõu (568 SE). Eelnõu täiendamine on ajendatud vajadusest korrastada vanametalli ja metallijäätmete kokkuostu ning võidelda metallivargustega. Eelnõu näeb metalli kaubanduslikuks käitlemiseks ette seadusega kooskõlas väljaantava jäätmeloa, mis võimaldaks kokkuostuga tegelevaid ettevõtteid kontrollida. Arvestades, et ümberkorraldused metalli kaubandusliku käitlemise reguleerimisel on aeganõudvad, metallivarguste arv aga kasvab, näevad eelnõu esitajad ette vanametalli ja metallijäätmete kaubandusliku käitlemise peatamise vähemalt üheks aastaks. Seaduse täitmise tagamiseks on eelnõus ette nähtud juriidilise isiku haldusvastutus, mis võimaldab selle rikkujat karistada kuni 500 000 krooni suuruse rahasummaga. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

***

Riigikogu juhatus määras Riigikogu liikmete Vootele Hanseni, Jüri Kaveri ja Kalev Kuke algatatud mereteenistuse seaduse eelnõule (365 SE) uueks juhtivkomisjoniks majanduskomisjoni.

Täna pärastlõunal külastasid Riigikogu maavanemad, kes tutvusid Riigikogu uue töökorralduse, tööruumide paigutuse ja raamatukoguga. Vestlusringis Riigikogu esimehe Toomas Saviga vahetati mõtteid ka käimasoleva haldusreformi üle.

Täna pärastlõunal esitleti Toompea lossi Valges saalis parlamentaarse väljaande Riigikogu Toimetised (RiTo) teist numbrit. Väljaannet tutvustasid Riigikogu aseesimees Siiri Oviir, kes on RiTo esirubriigi "Parlamentaarne demokraatia" artikli "Mõtteid parlamentarismist, demokraatiast ja Riigikogu suundumustest" autor ning toimetiste peatoimetaja Aare Kasemets. Esitlused demonstreeriti ka toimetiste internetiversiooni, mis asub aadressil

Väljaande põhiteemadeks on parlamentaarne demokraatia ja poliitiline kultuur (autorid S. Oviir, R. Taagepera, K. Arjakas, I. Gräzin, Ü. Vooglaid, V. Pettai jt), haldusreform (M. Laar, J. Pöör; H. Õunapuu, Ü. Madise, T. Randma, T. Annus ja W. Drechsler), narkomaania ja noorsoopoliitika (A. Liiv, T. Loodus, E. Nestor, A. Siplane), energiapoliitika (J. Reiljan, M. Laar, M. Pärnoja jt), kodanikeühiskonna areng (R.Järvelill, M. Lagerspetz jpt), õigusloome kvaliteet (M. Maripuu, R. Narits, K. Merusk jt) ja avaliku arvamuse areng Riigikogu ülesannetega seotud küsimustes (A. Saar, A. Rentel, M. Talts, L. Kirsipuu jt).

RiTo teise numbri trükiversiooni mahuks on 333 lehekülge, see sisaldab 52 kaasautori tekste ja 7 kunstniku graafilisi lehti.

Täna pärastlõunal kohtus Riigikogu esimees Toomas Savi Vabariigi Valitsuse kutsel Eestis visiidil viibiva Tema Pühaduse Konstantinoopoli – Uue Rooma peapiiskopi, oikumeenilise patriarhi Bartholomeosega. Toomas Savi tänas Tema Pühadust enda ning teiste Riigikogu liikmete nimel ning rõhutas kui oluline on kogu infotehnoloogilise arengu ja suurte muutuste ajastul elades säilitada inimlik headus.

T. Savi ütles, et kuigi Eesti on peamiselt luterlik riik, on ortodoksne kirik Eesti kultuuri ja vaimse keskkonna jaoks alati suurt tähtsust omanud. Ta tänas oikumeenilist patriarhi jõupingutuste eest Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku reorganiseerimisel.

Patriarh Bartholomeos ütles oma tervituskõnes, et talle valmistab heameelt näha, kuidas Eesti liigub poliitilise, ideoloogilise ja usulise vabaduse arengu suunas.

Toomas Savi tutvustas patriarh Bartholomeosele ja tema kaaskonnale ka Riigikogu istungisaali. Oma sissekandes Riigikogu külalisteraamatusse andis patriarh Bartholomeos Eesti rahvale oma isaliku ja patriarhliku õnnistuse ning soovis, et Eesti säilitaks teel Euroopa Liitu kõik inimlikud väärtused.

Vene Föderatsiooni suursaadik Eestis Aleksei Gluhhov tegi täna lahkumisvisiidi Riigikogu esimehe Toomas Savi juurde.

Suursaadik märkis, et ehkki tema saadikuksolemise aja jooksul ei ole Eesti ja Vene Föderatsiooni suhetes olulist edasiminekut olnud, võib siiski tõdeda nende stabiliseerumist.

"Õige pea kuulub raske minevik, mis mõlemaid riike ühtviisi ühendab ja lahutab, psühholoogide uurimisvaldkonda", lisas suursaadik.

A. Gluhhov avaldas kahetsust, et kahe riigi vahel ei toimu regulaarseid kontakte riigi- ja valitsusjuhtide tasemel, mis peaks olema tavapärane naaberriikide puhul.

Riigikogu esimees ja suursaadik tõdesid ka parlamentaarsete suhete aktiviseerimise vajadust, märkides positiivsena Vene Riigiduuma asespiikeri Vladimir Lukini Eesti visiiti selle aasta mais.

Vestluses puudutati ka venekeelse elanikkonna integratsiooniprotsessi käiku. Riigikogu esimees kinnitas lahkuvale suursaadikule, et 2001. aasta riigieelarves on integratsiooniprotsessi kindlustamiseks ette nähtud piisavalt vahendeid.

Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikme Urmas Lahe arupärimise põllumajandusministrile Ivari Padarile. 8. augustil 2000.a. Vabariigi Valitsuse ja põllumajandustootjate vahel toimunud läbirääkimistel lepiti kokku põllumajandustootjaile põllumajandussaaduste tootmiseks antavad riiklikud krediidisoodustused ja toetused, sealhulgas riigi poolt kaasfinantseeritavad toetused 2001. aastal vähemalt 639 miljoni krooni ulatuses. 2001. aasta riigieelarve projektis on aga põllumajandustootjaile sihtotstarbelisteks ülesanneteks määratud 259 820 miljonit krooni, millest 63 090 krooni kulub projekti kaasfinantseerimiseks. Arupärija soovib teada, kas Vabariigi Valitsus soovib sõlmitud kokkulepet täita, millised on põllumajandustootjaile antavad riiklikud krediidisoodustused ja millistest allikatest ja millistele valdkondadele jagatakse puudu olev ca 380 miljonit krooni.

Edastati Riigikogu liikme Peeter Kreitzbergi arupärimine haridusministrile Tõnis Lukasele. Arupärimine puudutab Tartu Ülikoolis mittepedagoogilise, kuid õpetatava aine profiilile vastava kõrghariduse omandanud ja edukalt üle kolme aasta töötanud õpetajate palgaastme määramist. Veel soovib arupärija teada, kuidas on korraldatud tegevõpetajate pedagoogiline pädevuskoolitus ning organiseeritud nende täiendõppe süsteem ja kuidas seda finantseeritakse.

Edastati Riigikogu liikme Laine Tarvise arupärimine teede- ja sideministrile Toivo Jürgensonile. Arupärija soovib teada, kas Teede- ja Sideministeerium on välja töötanud saartega ühenduse pidamiseks vajaliku avaliku liiniveo, ühistranspordi infrastruktuuri objektide rajamise ja uuendamise, ühissõidukite soetamise ning ühistranspordiuuringute toetamise korra. Teda huvitab, milliste arvutuste järgi määrati 2001. aasta riigieelarve seaduseelnõu järgi saartega ühenduse pidamiseks 63 miljonit ja sadamate korrashoiuks 20 miljonit krooni ning millal eraldatakse Ruhnu sadama süvendamiseks vajaminevad 3 miljonit krooni. Samuti see, kas ministeerium on kontrollinud Saaremaa Laevakompanii ja saartega ühendust pidavate lennufirmade majandusarvestusi. Veel küsib L.Tarvis, millal langetatakse otsus Saaremaa süvasadama ehitamise osas.

Edastati Riigikogu liikme Kalev Kallo arupärimine välisministrile Toomas Hendrik Ilvesele. K. Kallo viitab oma arupärimises mitmele olulisele merendusalasele konventsioonile, millega Eesti veel ühinenud ei ole ja küsib, miks ei ole Välisministeerium neid konventsioone Riigikogus ratifitseerimiseks ette valmistanud. Välisministrilt küsitakse, kas tema meelest ei raskenda nende konventsioonidega mitteühinemine Eesti liitumist Euroopa Liiduga. Lõpetuseks soovib ta teada, millal need konventsioonid Riigikogu menetlusse jõuavad.

Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikmete Sven Mikseri, Jaanus Marrandi ja Georg Pelisaare arupärimise peaminister Mart Laarile. Arupärimine on ajendatud 23. oktoobril Eesti Päevalehes ilmunud intervjuust, milles Mart Laar nimetas umbusaldusavaldust Tallinna linnapea vastu Eesti Keskerakonna fraktsiooni revans

Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikme Arvo Sirendi arupärimise peaminister Mart Laarile. Eesti Vabariigi põhiseadusega määratletud Eesti Vabariigi maismaapiir väljendab territoriaalset taotlust Venemaa vastu, Euroopa Liit aga ei pea võimalikuks territoriaalseid taotlusi omavaid riike ühendada. Samal ajal oleks Eesti idapiir ka Euroopa Liidu idapiir. Eesti poliitikud on riigipiirina käsitlenud Eesti-Vene kontrolljoont. Arupärija soovib teada kas Eesti võetakse Euroopa Liitu juhul, kui tal puudub riigipiir. A. Sirendi küsib, kas peaminister peab põhiseaduse rikkumisi realismi tunnustamise vajadusest lähtudes õigustatuks. Ta palub Mart Laaril anda probleemile õiguslik ja kõlbeline hinnang ja küsib, milliseid õigusakte on Vabariigi Valitsus piirilepingu sõlmimiseks välja töötanud.

Riigikogu juhatus määras järgmistele seaduseelnõudele uued juhtivkomisjonid:

1. Vabariigi Valitsuse algatatud haldusmenetluse seaduse eelnõu (456 SE) uus juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon.

2. Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (455 SE) uus juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon.

3. Vabariigi Valitsuse algatatud asendustäitmise ja sunniraha seaduse eelnõu (458 SE) uus juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon.

4. Vabariigi Valitsuse algatatud riigivastutuse seaduse eelnõu (480 SE) uus juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon.

5. Vabariigi Valitsuse algatatud halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (481 SE) uus juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon.

Eelnimetatud eelnõude endine juhtivkomisjon oli  õiguskomisjon.

Eestis viibib Hiina Giuzhou provintsi Rahvakongressi delegatsioon. Kell 12.00 annavad Riigikogu Eesti - Hiina parlamendirühma liikmed delegatsioonile lõuna, seejärel tutvub delegatsioon Riigikogu hoonega.

Giuzhou provintsi Rahvakongressi delegatsioon lahkub Eestist reedel.

Täna pärastlõunal kohtus Riigikogu esimees Toomas Savi USA meditsiini ja ortopeedia abivahendeid ning haiglavarustust tootva ja turustava kontserni DeRoyal Industries Inc omaniku Pete DeBuski'ga, keda saatsid DeRoyal Sweded arendusdirektor ning DeRoyal Estonia OÜ tegevdirektor Tõnu Mura

Kohtumisel arutati investeeringute mahu suurendamist Eestisse, kus DeBuski sõnul on kõrge haridustasemega tööjõud. DeBusk oli üllatunud, et Tartu Ülikoolis on aastakümneid tegutsenud spordimeditsiini teaduskond, mille potentsiaali ärakasutamisest oli firma juht äärmiselt huvitatud.

Täna, 24. oktoobril toimus Vilniuses Balti Assamblee (BA) ühiszŽürii istung, et määrata kunsti-, kirjandus- ja teadusauhinnad.

Komisjon otsustas, et kunstiauhinna saab helilooja Veljo Tormis oma viimase kolme aasta tööde eest.

Kirjanduspreemia sai Läti kirjanik Janis Rokbelnis raamatu "Lüürika" eest. Teadusauhind otsustati anda Leedu teadlasele

Eesti rahvuslikku züriisse kuulusid professor Kalev Katus, muusikateadlane Madis Kolk ja kirjandusteadlane Piret Kruuspere.

Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikme Ülo Tootseni täna esitatud arupärimise keskkonnaminister Heiki Kranichile seoses rändindude poolt tekitatava kahju hüvitamisega talumeestele. Arupärija soovib teada, kas Läänemaa talunikud on juba kätte saanud oma 1999. aasta hüvitusraha 780 712.30 krooni ulatuses, mille aktid ametnike lohakuse tõttu kaduma läksid ning kas ka teistes Eesti piirkondades ja kui suures ulatuses on kahjusummasid hüvitatud. Samuti soovib ta teada, kuidas seda summat, mis talumeestele välja maksmata jäi, kasutati.

Ü. Tootsen küsib, millal kavatseb Eesti liituda Bonni konventsiooniga, mis käsitleb rändlindude kaitset kogu nende areaali ulatuses ja mis võimaldab kahjude hüvitamiseks vastavate fondide raha kasutada. Arupärija viitab H. Kranichi sõnavõtule, milles räägiti võimalusest rändlindudele spetsiaalseid söödapõlde rajada ja soovib teada, kas selleks on ka mingeid konkreetseid samme astutud.

Lõpetuseks küsib arupärija, kas segaduse põhjustanud ametnikud saavad karistatud.

Põhiseaduskomisjon kohtus täna ennelõunal Riigikogu esimehe Toomas Savi kutsel Eestis ametlikul visiidil viibiva Horvaatia parlamendi delegatsiooniga.

Põhiseaduskomisjon andis külalistele ülevaate Eesti põhiseaduse kujunemisest ja toimimismehhanismidest ning selgitas presidendi, peaministri, õiguskantsleri ning kaitseväe ülemjuhataja ametisse nimetamise korda. Delegatsiooni liikmetele pakkus sügavamat huvi presidendi valimise protseduur, samuti riigi julgeolekut puudutavad seadused.

Horvaatia parlamendi esimees Zlatko Tomcic tutvustas põhiseaduskomisjonile Horvaatia põhiseadusesse kavandatavaid muudatusi. Tema sõnul on Horvaatia kujunemas parlamentaarseks riigiks. Lõpetuseks ütles Zlatko Tomcic, et ta loodab Eestiga võimalikult peatselt Euroopa Liidus kohtuda.

Põhiseaduskomisjoni esindasid kohtumisel komisjoni aseesimees Tiit Käbin ja komisjoni liikmed Jaan Leppik, Tiit Toomsalu ning Toomas Varek.

Horvaatia parlamendi delegatsioonile annavad lõuna Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee delegatsiooni liikmed, delegatsioon lahkub Eestist täna pärastlõunal.

Riigikogu esimehe Toomas Savi kutsel viibib Eestis ametlikul visiidil Horvaatia parlamendi esimees Zlatko Tomcic koos teda saatva delegatsiooniga. Täna pärastlõunal võttis külalised vastu Toomas Savi, samuti toimusid kohtumised väliskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni liikmetega.

Toomas Savi andis kohtumisel ülevaate demokraatia ja parlamentarismi kujunemisest Eestis ja tutvustas Riigikogu töökorda. Ta juhtis väliskülaliste tähelepanu sellele, et 17. oktoobril moodustati Riigikogus 11-liikmeline Eesti-Horvaatia parlamendirühm. Vastastikku lepiti kokku edasise koostöö süvendamises kahe maa parlamentide vahel. Kohtumisel osalesid veel Riigikogu liikmed Viive Rosenberg, Aimar Altosaar ja Arvo Sirendi.

Kohtumisel väliskomisjoniga tutvustas Horvaatia parlamendi esimees komisjoni liikmetele Horvaatia poliitilist olukorda ning väljendas lootust demokraatia arenemisele kogu Balkani piirkonnas. Nii Eesti kui Horvaatia esindajad rääkisid oma püüdlustest Euroopa Liiduga ühinemisel.

Kohtumisel riigikaitsekomisjoniga andsid Horvaatia delegatsiooni liikmed ülevaate oma iseseisvumisvõitlusest ning armee formeerimisest, samuti tööst julgeoleku ja –kaitsealase seadusandlusega. Riigikaitsekomisjoni liikmed rääkisid Eesti prioriteedist NATO-ga liitumisel ning tutvustasid selles vallas tehtud edusamme. Delegatsiooni liikmetele tutvustati ka hiljuti vastuvõetud kaitseväeteenistuse seadust.

Väliskomisjoni esindasid komisjoni esimees Andres Tarand, aseesimees Ülo Nugis ja liikmed Mari-Ann Kelam, Vladimir Velman ja Sven Mikser ning riigikaitsekomisjoni Valve Kirsipuu, Enn Tarto ja Arvo Jaakson.

Homme on Horvaatia delegatsioonil kavas kohtumised peaminister Mart Laariga, Riigikogu põhiseaduskomisjoniga ja välisminister Toomas Hendrik Ilvesega. Horvaatia delegatsioon lahkub Eestist reede pärastlõunal.

Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikmete Harri Õunapuu, Toomas Vareki ja Koit Pikaro arupärimise majandusminister Mihkel Pärnojale vedelkütuse kvaliteedi kohta. Arupärijad soovivad teada, milliseid meetmeid on Majandusministeerium kasutusele võtnud tagamaks Euroopa Liidu direktiividele vastava kütuse müügi tarbijatele. Samuti küsitakse, millistele kütuse- või energiaettevõtjatele ja kui suure summa ulatuses on kvaliteedinormide rikkumise eest määratud rahatrahve Energiaturu Inspektsiooni poolt.

Riigikogu juhatus otsustas menetlusse võtta järgmised eelnõud:

1. Maaelukomisjoni poolt 16. oktoobril algatatud kolmas maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse eelnõu (552 SE). Seaduse eelnõuga soovitakse reguleerida maareformi läbiviimisel esilekerkinud kitsaskohti ja täpsustada maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide sätteid ning kõrvalda mitmeti tõlgendamise võimalused. Eelnõuga soovitakse sätestada mõiste "elamu" definitsioon maareformi seaduse tähenduses, täpsustatakse, milline maa võib kuuluda vabast põllumajandusmaast ja vabast metsamaast moodustatava katastriüksuse koosseisu, reguleeritakse maa kompenseerimise kord ning ühtlustatakse sooduskoefitsiendi 0,5 rakendamine. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

2. Riigikogu liikme Vambo Kaalu poolt 16. oktoobril algatatud haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu (553 SE). Eelnõuga soovitakse loomakaitseseaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise eest sätestada rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Riigikogu esimees Toomas Savi kohtus täna pärastlõunal Eestis visiidil viibiva Bundestagi Saksa – Balti parlamendirühma delegatsiooniga. Kohtumisel räägiti parlamentidevahelisest koostööst ning nenditi vajadust seda just noortevahetuse kaudu veelgi edendada. Riigikogu esimees ütles, et ka Riigikogu liikmete seas on palju noori ning et neist saaks moodustada noorte parlamendiliikmete rühma. Delegatsiooni liikmed tundsid muuhulgas huvi Bundestagis praktikal viibinute edasise tegevuse kohta. Bundestag on juba 10 aastat pakkunud Kesk- ja Ida- Euroopa noortele praktiseerimisvõimalust Bundestagis.

Delegatsiooni kuuluvad rühma esimees Wolfgang von Stetten, aseesimehed Reinhold Hiller ja Werner Schulz ning liikmed Gerd Höfer, Christel Deichmann ja Irmgard Schwaetzer.

Bundestagi Saksa – Balti parlamendirühmal on täna veel plaanis kohtumised Riigikogu opositsiooni ja koalitsiooni esindajatega. Õhtul annab külalistele õhtusöögi Riigikogu Eesti – Saksa parlamendirühm.

Täna, 17. oktoobril asutati Riigikogu Eesti-Horvaatia parlamendirühm, mille esimeheks valiti Aimar Altosaar ja aseesimeheks Arvo Sirendi.

Rühma kuuluvad Arvo Jaakson, Tiit Käbin, Jaan Leppik, Jaanus Marrandi, Georg Pelisaar, Ingvar Pärnamäe, Viive Rosenberg, Tiit Tammsaar ja Trivimi Velliste.

Riigikogu juhatus edastas Peeter Kreitzbergi, Mihhail Stalnuhhini ja Urmas Laht`i arupärimise sotsiaalminister Eiki Nestorile. Viidates 11. oktoobri "SLÕhtulehe" artiklile, kus peaminister Mart Laari sõnul peab valitsus leidma vahendeid majanduskasvu jõudmiseks iga kodanikuni, soovivad arupärijad teada, kuidas tagatakse riigi abi kõigile abivajajatele töötuse suurenemise ja riigieelarveliste toetusrahade vähendamise olukorras. Samuti soovitakse põhjendust prognoosile toimetulekutoetuse saajate arvu vähenemise kohta 20 000 pere võrra.

Edastati Riigikogu liikmete Jaanus Marrandi ja Sven Mikseri arupärimine peaminister Mart Laarile ametnikkonna politiseerumise kohta. Arupärijad soovivad teada kui palju on valitsus maksnud erinevaid hüvitisi ametist vabastatud ametnikele ning kui paljusid neist on kohtu poolt ametisse ennistatud. Arupärijad paluvad hinnata ka teede- ja sideminister Toivo Jürgensoni tegevust kantsler Ruth Martini ja endise AS Tallinna Sadama peadirektori Enn Sarapi ametist vabastamisel. Samuti soovitakse peaministri hinnangut maavanema ameti politiseerimisele.

Edastati Riigikogu liikmete Erika Salumäe, Peeter Kreitzbergi, Urmas Laht`i ja Koit Pikaro arupärimine sotsiaalminister Eiki Nestorile koolisööklate kohta. Viidates toiduseadusele, mille järgi peavad kõik toitlustusasutused vastama hiljemalt 1. jaanuariks 2003.a. tervisekaitse nõuetele, soovitakse teada mida kavatseb sotsiaalministeerium koostöös haridusministeeriumiga selleks ette võtta. Arupärijad küsivad kui palju vastavusse viimine Euroopa Liidu direktiividega maksma läheb ja milliseid projekte kavandatakse laste toitumisharjumuste muutmiseks ja terviserikete ennetamiseks.

Riigikogu juhatus edastas Tõnu Kauba arupärimise peaminister Mart Laarile seoses noorte Rahvusraamatukogusse mitte lubamisega.

Arupärimises öeldakse, et Rahvusraamatukogu nõukogus langetatud otsus piirata noorte, eriti laste võimalusi kasutada selle raamatukogu teenuseid on vastuolus nii Eesti Vabariigi seadustega kui ka ÜRO lapse õiguste konventsiooniga. T. Kauba soovib peaministrilt hinnangut Rahvusraamatukogu nõukogu oktoobris langetatud otsusele keelata alla 16 aastastel isikutel raamatukogu teenuste kasutamine. Samuti küsib ta, kas Vabariigi Valitsus on arutanud või kavatseb arutada eelpoolmainitud probleeme.

Edastati Riigikogu liikmete Kalev Kallo ja Harri Õunapuu arupärimine rahandusminister Siim Kallasele. Arupärimine on ajendatud valitsuse 18. jaanuari määrusest, mille kohaselt kehtestatakse rahvusvahelisel autoveol oleva autojuhi välislähetuse päevaraha maksuvabaks määraks 350 krooni päevas. Arupärijad soovivad teada, miks diskrimineeritakse ühtesid töötajate gruppe rohkem kui teisi ning kas Rahandusministeeriumil on kavas nimetatud kord ümber vaadata autojuhtide võrdsustamise teel teiste välislähetuses viibivate elualade esindajatega.

Edastati Riigikogu liikmete Siiri Oviiri ja Mihhail Stalnuhhini arupärimine sotsiaalminister Eiki Nestorile. Arupärimine puudutab sotsiaalministri 15. jaanuari 1997.a. määrust "Apteekidest ravimite soodustingimustel väljastamise korra kehtestamine". Viidates nimetatud määruse korduvale muutmisele soovitakse teada milliseid võimalusi näeb sotsiaalminister soodusravimite kättesaadavuse tagamisel kõigile ravikindlustusega kaetud vähekindlustatud inimestele ja põhjendust paljudele ravimitele soodustingimuste järsu vähendamise kohta.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud:

1. Vabariigi Valitsuse poolt 11. oktoobril algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (548 SE). Eelnõuga soovitakse täpsustada peretoetuste saajate subjektide ringi ja kehtestada täiendav regulaarne toetus nelja- ja enamalapselistele peredele. Samuti täpsustatakse eestkostetava või perekonnas hooldatava lapse toetuse maksmise kestust.

Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

2. Vabariigi Valitsuse poolt 11. oktoobril algatatud isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (549 SE). Konventsiooni eesmärk on tagada igale isikule, olenemata tema kodakondsusest või alalisest elukohast, tema põhiõiguste ja vabaduste austamine ning isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku privaatsuse säilitamine.

Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

3. Riigikogu liikmete Tiit Sinissaare, Marju Lauristini, Peeter Kreitzbergi ja Villu Reiljani poolt 11. oktoobril algatatud ringhäälinguseaduse §-de 32 ja 33¹ täiendamise seaduse eelnõu (550 SE). Eelnõuga soovitakse anda avalik-õiguslikule ringhäälinguorganisatsioonile võimalus taotleda riigigarantiiga laenu. Riigigarantii andmise otsustaks Riigikogu, kes määrab ka Eesti riigi esindaja garantiilepingu sõlmimiseks.

Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

4. Keskkonnakomisjoni poolt 11. oktoobril algatatud kaitstavate loodusobjektide seaduse muutmise seaduse eelnõu (551 SE). Eelnõuga kehtestatakse juriidilise isiku haldusvastutus seaduse nõuete rikkumise eest ja täpsustatakse kaitseala piiresse jäävate riigi ja eraõiguslike isikute kinnisasjade vahendamist.

Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikme Harri Õunapuu 9. oktoobril edastatud arupärimise rahandusminister Siim Kallasele.

Arupärimine puudutab Transoil Service AS varade arestimist Valga Maakonna Maksuameti poolt 3. märtsil 1998.a. 12. 02. 1999.a. Tartu Ringkonnakohtu otsusega loeti Valga Maksuameti poolt kohaldatud tõkend AS Transoil Service ekspordi- ja imporditehingute ning transiitveo peatamise kohta seadusevastaseks. Arupärija juhib tähelepanu asjaolule, et vaatamata sellele, et Riigikohtu loakogu ei andnud Valga Maakonna Maksuameti kassatsioonile menetlusluba, ei täidetud kohtuotsuseid enne, kui AS Transoil Service esitas avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. H. Õunapuu küsib, kas ka teistes maakondades esineb Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtuotsuste mittetäitmist Maksuameti poolt ning mida on Rahandusministeerium võtnud ette olukorra lahendamiseks Valga Maksuametis. Samuti soovib arupärija teada, kas on algatatud ametkondlik juurdlus selgitamaks välja isikud, kelle süül sai võimalikuks 67 000 000 kroonise nõude esitamine Eesti Vabariigi vastu.

Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikmete Andres Variku ja Jaan Pööri arupärimise rahandusminister Siim Kallasele. Arupärimine puudutab Maksuameti tegevust AS Tallinna Meretehas maksuvõla ajatamisel, maksukorralduse seadusega ettenähtud intressidest loobumisel ning pankroti raugemise taotlemisel (Eesti Ekspress, 07.09.2000.a. "Maksuamet aitab Bermanil meretehast üle võtta"). Arupärijad soovivad teada, kas Maksuameti peadirektor omas õigust sõlmida 16.01.2000.a. Balti Laevaremonditehase AS´ga kokkulepe AS Tallinna Meretehase maksuvõla ülevõtmise kohta pankrotiseaduse § 93 lg 3 alusel ja kas nimetatud toiming on vastavuses maksukorralduse seadusega. Samuti soovitakse põhjendust kokkuleppele, millega AS Tallinna Meretehas maksuvõla tasumine ajatati neljale aastale ja Maksuamet loobus intresside nõudest. Arupärijad soovivad teada, kas rahandusminister on asunud teostama teenistuslikku järelevalvet Maksuameti peadirektori tegevuse seaduslikkuse ning otstarbekuse üle AS Tallinna Meretehas pankrotimenetluses.

Täna toimus Riigikogu Naiste Ühenduse koosolek, kus olid arutusel ühenduse tegevuse põhisuunad alanud sügishooajal.

Fikseeriti kaks põhivaldkonda, milleks on laste õiguste kaitsega seonduvad küsimused ning naiste koostöövõrgustiku edasiarendamine ja rahastamine. Samuti lepiti kokku kohtuda uuesti kahe nädala pärast, et nimetatud teemad põhjalikult läbi arutada.

Eestis ametlikul visiidil viibiv Suurbritannia parlamendi Alamkoja spiiker Betty Boothroyd kohtus täna ennelõunal Riigikogu esimehe Toomas Saviga. Suurbritannia parlamendi alamkojas ei ole spiiker poliitiline persoon ja seetõttu räägiti kohtumisel peamiselt parlamendi funktsioneerimise tehnilisest küljest. Betty Boothroyd, kes on ise 1973. aastast parlamendi liige olnud, hindas kõrgelt Riigikogu töökorraldust. Näitena tõi ta Riigikogu kodukorra seaduses kehtestatud istungivaba nädala, mis võimaldab Riigikogu liikmetel oma valijatega regulaarselt kohtuda. Istungisaali külastusel avaldas Betty Boothroyd´ile muljet selle kaasaegne hääletussüsteem.

Kohtumisel räägiti ka edasisest koostööst kahe maa parlamentide vahel. Toomas Savi avaldas lootust, et Riigikogu ametnikel õnnestub oma Briti kolleegidega kogemusi vahetada.

Briti Alamkoja spiiker külastab täna veel Kopli lastekodu, kus ta annab

Tänasest võivad Riigikogu kodulehekülje (

13 panoraamil saab näha Toompea lossiansamblit, Pika Hermanni torni, Riigikogu hoone välis- ja sisevaateid ja Toompea lossi Valget saali; samuti Riigikogu juhatuse, komisjoni ja fraktsiooni tööruume. Kursoriga panoraamil liikudes on võimalik ümbritsevat ruumi 360° ulatuses vaadelda. Panoraamidele on lisatud ka selgitavad tekstid, samuti viidatakse kodulehekülje teistele osadele.

Täna toimus Riigikogu Valges saalis seeniorparlamendi istung, mille korraldasid Riigikogu juhatus ja sotsiaalkomisjon koostöös Sotsiaalministeeriumi juures tegutseva vanuripoliitika komisjoniga. Kohtumise eesmärk oli arutada eakaid puudutavaid sotsiaalseid probleeme.

Istungi juhatas sisse sotsiaalkomisjoni esimees Toomas Vilosius, tervitustega esinesid Riigikogu aseesimees Tunne Kelam ja Siiri Oviir. T. Kelam rõhutas, et Riigikogu peab olema huvitatud kõigi elanikerühmade probleemidest ning avaldas lootust, et sellised kohtumised muutuvad perioodiliseks.

Ülevaate pensionäride organisatsioonidest ja eneseabist tegi Eesti Pensionäride Liidu aseesimees Aili Kogerman. Kõige olulisemateks ülesanneteks on tema sõnul vanemate inimeste kodust väljatoomine ning integreerimine erinevate põlvkondade tegevusse. Pikemalt kõneldi istungil pensionide võimalikust tõstmisest. Siin tegid ettekanded Sven Pärn Eesti Pensionäride Ühendusest ja Harri Kärtner Eesti Pensionäride Liidust. Ettekandjad rõhutasid, et pensionärid ei peaks sõltuma käesolevast hetkeolukorrast vaid et pension peaks olema seotud elatustaseme ning pensionifondi laekuva rahaga. Endel Eero pensionäride organisatsioonide koostöökojast andis ülevaate toimetulekutoetusega seonduvatest probleemidest.

Riigikogu liige Mai Treial märkis, et toimetulekutoetuse ja hindade kooskõlastamisel ei ole valitsus välja töötanud ühtlustatud mehhanismi. Ta rõhutas, et pensionide tõstmisega pole võimalik oodata ning tuleks mõelda võimalusele raha leidmiseks reservist. Sirje Endre sõnul peab muutuma toimetulekutoetuste jaotussüsteem. Samuti tuleks riiklikult lahendada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleem.

Riigikogu aseesimees Tunne Kelam rõhutas, et seenioripoliitika peaks olema Riigikogu ja valitsust ühendav teema. Ta lisas, et pensionäride nõukojad peaksid muutuma tõeliseks partneriks seadusloomeprotsessis. Riigikogu aseesimees Siiri Oviir toonitas, et pensionide määramisel tuleb arvestata tarbijahinnaindeksit ja keskmist palgatõusu, mis tagaks elukvaliteedi tõusu.

Istungist võtsid osa veel sotsiaalkomisjoni liikmed Raivo Paavo, Kaljo Kiisk, Ants Ruusman, Tiit Sinissaar ja Elmar Truu; samuti Sotsiaalministeeriumi ja maakondade esindajad.

28. septembrist 1.oktoobrini toimus Riigikogu majanduskomisjoni delegatsiooni visiit Saksamaale, mille käigus kohtuti Bundestagi majandus- ja tehnoloogiakomisjoni liikmete ning Saksamaa Majandus- ja Tehnoloogiaministeeriumi esindajatega.

Kohtumistel keskenduti eelkõige Euroopa Liidu ja Eesti vahelistele ühinemisläbirääkimistele ning arutati Saksa - Eesti kahepoolsete majandussuhete arengut.

Visiidi teises osas tutvusid majanduskomisjoni liikmed Hannoveris maailmanäitusega EXPO 2000. Külastati nii Eesti kui ka teiste Läänemeremaade paviljone ning tutvuti ka Islandi ja Jaapani väljapanekutega.

Delegatsiooni liikmed olid ühisel arvamusel, et Eesti paviljon on atraktiivne ning riigi tutvustamise kontseptsioon on igati läbimõeldud.

Delegatsiooni kuulusid Riigikogu majanduskomisjoni aseesimees Jevgeni Tomberg ja komisjoni liikmed Kalev Kallo, Jüri Kaver, Janno Reiljan, Jüri Tamm ja Ülo Tärno.