Õiguskantsleri asetäitja-nõunik õiguskantsleri ülesannetes Aare Reenumägi andis täna Riigikogu aseesimehele Siiri Oviirile üle 101 eksemplari trükitud ülevaadet õiguskantsleri 1999. aasta tegevusest põhiseaduslike õiguste ja vabaduste tagamise kontrollimisel. Õiguskantsleri seaduse § 4 lg 2 kohaselt esitatakse nimetatud ülevaade Riigikogu istungjärgul ning avaldatakse eelmise kalendriaasta kohta trükitud kujul eraldi väljaandena hiljemalt 1. oktoobriks. Aare Reenumägi avaldas lootust, et ülevaade tuleb ettekandele Riigikogu täiskogu istungil oktoobri teisel poolel.

Käesolev ülevaade hõlmab perioodi 1. juunist kuni 31. detsembrini 1999, kuna vastava kohustuse sätestanud õiguskantsleri seaduse § 4 lg 2 jõustus 1999. aasta 1. juunil. Väljaanne sisaldab ülevaadet nn ombudsmani ülesannetest ja tegevusest ning hõlmab kodakondsus-, omandi- ja maareformi- ning sotsiaalhoolekandeküsimusi, elamusuhteid, politsei tegevuse küsimusi, kinnipeetavate õiguste tagamist jpm. Lõpus on ära toodud statistilised arvandmed isikutelt saabunud kirjade kohta nii ülevaate perioodil kui ka varasemal ajal, aastatel 1994 – 1999.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud:

1. Vabariigi Valitsuse poolt 28. septembril algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, erakooliseaduse ning Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise seaduse eelnõu (536 SE). Eelnõuga soovitakse muuta munitsipaalkoolide finantseerimissüsteemi, et kindlustada nende paindlikum finantseerimine. Munitsipaalkoolide kulud soovitakse katta kohalike omavalitsuste poolt, kooli kulude osaliseks katmiseks nähakse igal aastal ette riigieelarvest valla- ja linnaeelarvetele eraldiste tegemine. Ka erakoolidele näeb eelnõu ette raha eraldamise omavalitsuste kaudu. Munitsipaalkoolide õpetajate palgas lepitakse eelnõu kohaselt kokku kohalike omavalitsuste liidu ja õpetajaid ühendava liidu poolt. Eelnõu juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

2. Vabariigi Valitsuse poolt 28. septembril algatatud 2001. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (537 SE). Eelnõu kohaselt võetakse 2001. aasta riigieelarve vastu tuludega 29 466 700 000 ja kuludega 29 466 700 000 krooni. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Täna pärastlõunal kohtusid Riigikogu väliskomisjoni ja Euroopa asjade komisjoni liikmed Eestit külastava Itaalia parlamendidelegatsiooniga. Kohtumistel räägiti Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Itaalia Senati liige Gianni Nieddu meenutas, et Itaalia on üks Euroopa Liidu asutajariike ja ütles, et liitu asutades peeti silmas selle edasist laienemist. Delegatsiooni liikmed väitsid üksmeelselt, et juba enne oma Eesti-visiiti olid nad veendunud Eesti sobivuses Euroopa Liitu ning siin viibides ja toimunud arengut ka oma silmaga nähes ei näe nad Eesti liitumisel mingit takistust. Tunne Kelam märkis, et Euroopa Liidu laienedes laieneb ka see stabiilsuse ja turvalisuse piirkond, milles me kõik elame.

Riigikogu väliskomisjoni esindasid komisjoni esimees Andres Tarand, aseesimees Ülo Nugis ja liikmed Mari-Ann Kelam ning Liis Klaar. Euroopa asjade komisjoni poolt osalesid komisjoni esimees Tunne Kelam ja liikmed Valve Kirsipuu, Mart Nutt, Viive Rosenberg ning Rainis Ruusamäe. Itaalia parlamendirühma delegatsiooni kuulusid rühma esimees, Saadikutekoja Roheliste fraktsiooni liige Lino De Benetti, Saadikutekoja liige Fabio Calzavara ning Senati liige Gianni Nieddu.

Riigikogu juhatus otsustas menetlusse võtta järgmised eelnõud:

1. Vabariigi Valitsuse poolt 27. septembril algatatud avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (532 SE). Muutmise peamiseks eesmärgiks on kõrvaldada seaduse ühemõttelist rakendamist takistavad ebatäpsused. Seaduseelnõus täpsustakse terminoloogia kasutust, alandatakse riigiteenistusse astuja vanuse alammäära ning arvatakse teenistusstaaz

2. Vabariigi Valitsuse poolt 27. septembril algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (533 SE). Eelnõuga muudetakse töövõimetuse- ja toitjakaotuspensionide arvutamise alused, viiakse riikliku pensionikindlustuse eelarvet puudutav peatükk kooskõlla riigieelarve baasseadusega ning võrdsustatakse võõrasvanemad toitjakaotuspensioni ja pensioniõigusliku staa

3. Vabariigi Valitsuse poolt 27. septembril algatatud loomakaitseseaduse eelnõu (534 SE). Eelnõuga soovitakse sätestada loomapidamisega seotud nõuded, looduses vabalt elavate loomade kaitse, loomade tapmise ja vedamise kord ning katseloomade kaitse, samuti geneetiliselt muundatud loomade kaitse loomkatse läbiviimisel ning loomkatsete läbiviimise tingimused. Eelnõu sätestab ka loomade võistluste avaliku näitamise ning müügi korra ja riikliku järelvalve seadusest kinnipidamise kontrollimiseks. Uudsena on eelnõus käsitletud loomaomaniku õiguste äravõtmist. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

4. Rahanduskomisjoni poolt 27. septembril algatatud otsuse eelnõu audiitori nimetamiseks Riigikontrolli 2000. aasta majandustegevuse kontrollimiseks (535 OE). Eelnõuga soovitakse nimetada Riigikontrolli 2000. aasta majandustegevust kontrollima PricewaterhouseCoopersi audiitor Urmas Kaalep. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

***

Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikmete Mai Treiali ja Janno Reiljani arupärimise sotsiaalminister Eiki Nestorile. Arupärimine puudutab vaesust kui sotsiaalset probleemi. Arupärijad soovivad teada, millal alustatakse vaesuse vähendamise riikliku programmi väljatöötamist ning kui suuri kulutusi see nõuab. Arupärimise teine osa puudutab vanaduspensioni; soovitakse teada millal töötab Vabariigi Valitsus välja programmi pensioni ja palga suhte taseme tõstmiseks ning kui suured on abisummad, mis 2001. aasta eelarves on plaanitud pensionide reaalse ostujõu languse kompenseerimiseks. Sotsiaalministrilt oodatakse vastust ka selle kohta, kui suur on ettevõtete võlgnevus sotsiaalmaksu osas ja mida konkreetset on tehtud selle vähendamiseks.

Täna, 27. septembril toimus Balti Assamblee (BA) kunsti-, kirjandus- ja teadusauhinna Eesti rahvusliku zürii istung, kus tutvuti kolme Balti riigi auhinnakandidaatide töödega. Sel aastal on ühiszüriile esitatud kokku 12 kandidaati - kunstide alal  (muusika, kujutava kunst, filmikunst) 5, kirjanduses 3 ja teaduses 4 kandidaati.

Eile õhtul Eestisse visiidile saabunud Itaalia parlamendi Itaalia-Balti riikide parlamendirühm, kuhu kuuluvad rühma esimees, Saadikutekoja Roheliste fraktsiooni liige Lino De Benetti, Saadikutekoja liige Fabio Calzavara ning Senati liige Gianni Nieddu, kohtus täna Riigikogu Eesti-Itaalia parlamendirühma ja keskkonnakomisjoni liikmetega.

Kohtumisi läbivaks teemaks oli Euroopa Liidu laienemine nii Itaalia kui Eesti poolt vaadatuna. Eesti-Itaalia parlamendirühma liikmed eesotsas rühma esimehe Arvo Haugiga rõhutasid Eesti tähtsamate julgeolekupoliitiliste eesmärkidena liitumist Euroopa Liidu ja NATO-ga. Itaalia kolleegide sõnul on nad sügava poolehoiuga jälginud Eestis toimunud arenguid ning on veendunud, et Eesti kuulub õigustatult Euroopa Liidu laienemise esimesse ringi. Samuti peavad nad oluliseks Eesti ja Itaalia kahepoolseid suhteid. Itaallaste seekordse visiidi eesmärgiks on Eestit lähemalt tundma õppida ning kuulata Eesti-poolseid seisukohti seoses liitumisega Euroopa Liiduga. Itaallased ise loodavad olla laienemisprotsessis otsesemalt esindatud. Euroopa Liidu asutaja liikmena on Itaalia arvamusel, et liitu peaksid kuuluma kõik Euroopas esindatud rahvad ja et sinna kuulumine tagab suurel määral nende rahvaste julgeoleku. Itaalia pooldab Eesti liitumist 2003. aastal eeldusel, et kõik liitumiseks vajalikud tingimused on selleks tähtajaks täidetud.

Keskkonnakomisjoni liikmetele esitati küsimusi Eesti keskkonna praeguse seisundi kohta pidades silmas keskkonnanõuete tähtsust Euroopa Liiduga liitumise tingimuste täitmisel. Komisjoni liikmed andsid külalistele ülevaate Eesti keskkonnale nõukogude võimu ajal tekitatud kahjustustest ning keskkonna-alasest arengust taasiseseisvumisjärgsel perioodil, samuti Eesti keskkonna-alasest seadusandlusest. Ühiselt nenditi, et keskkonna taastamise ja säilitamise nimel on riikidevaheline keskkonnaalane koostöö ülimalt oluline.

Itaalia-Balti riikide parlamendirühm esitas Riigikogu Eesti-Itaalia parlamendirühmale ka küllakutse Itaaliasse.

Itaalia parlamendidelegatsioonil seisavad veel täna ja homme ees kohtumised Euroopa Komisjoni delegatsiooni juhiga Eestis John Kjaeriga, Eurointegratsioonibüroo juhataja Henrik Hololei, Välisministeeriumi asekantsleri Harri Tiido, minister Katrin Saksa ning Riigikogu välis- ja Euroopa asjade komisjoni liikmetega. Külalistele annab ametilõuna Riigikogu esimees Toomas Savi. Reedel külastatakse Tartut, kus delegatsiooni võtab vastu Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo. 

Itaallased lahkuvad Eestist pühapäeval.

Täna moodustati Riigikogus Eesti-Kreeka parlamendirühm. Parlamendirühma esimees on Liia Hänni ja aseesimees Kalev Kallo. Eesti-Kreeka parlamendirühma kuuluvad Riigikogu liikmed Vootele Hansen, Kadri Jäätma, Kalle Jürgenson, Liis Klaar, Kalev Kukk, Georg Pelisaar, Ingvar Pärnamäe, Viive Rosenberg, Arvo Sirendi, Laine Tarvis, Toivo Tootsen, Ülo Tootsen ja Vladimir Velman.

Täna ennelõunal andis Riigikogu esimees Toomas Savi majanduskomisjoni esimehele Andres Lipstokile üle opositsiooniparteide poolt Narva elektrijaamade ja Eesti Raudtee riigiomandisse jätmise toetuseks kogutud allkirjad.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud:

1. Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni poolt 26. septembril algatatud alkoholiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (528 SE). Eelnõu sätestab Riigikogus 2000. aasta 14. juulil vastuvõetud alkoholiaktsiisiseadus jõustumise tähtajaks 2001. aasta 1. juuli. Vastuvõetud redaktsiooni kohaselt jõustub nimetatud seadus 2001. aasta 1. jaanuaril. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

2. Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni poolt 26. septembril algatatud kütuseaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (529 SE). Eelnõu kohaselt kehtestatakse lennukipetroolile, selle sarnastele toodetele ning selle komponentidele ja lisanditele aktsiisimäär 1.50 kr/kg siseriiklike lennuliinide säilitamiseks. Kehtiva seaduse kohaselt on see 3.87 kr/kg. Kerge kütteõli puhul soovitakse taastada selle kuni 1.septembrini kehtinud aktsiis - 0.30 kr/kg. Seadus jõustuks käesoleva aasta 1. novembril. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

3. Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni poolt 26. septembril algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (530 SE). Eelnõuga soovitakse pikendada elanikkonnale, elamu- ja korteriühistutele, kirikutele ja kogudustele ning riigi- ja kohalikest eelarvetest finantseeritavatele asutustele ja organisatsioonidele müüdava soojusenergia 5 %-st käibemaksumäära kuni 2005. aasta 30. juunini. Samuti soovitakse pikendada 2005. aasta 30. juunini elanikkonnale müüdava kütteturba, briketi, kivisöe ja küttepuidu 5%-st käibemaksu määra. Kehtiva seaduse kohaselt kehtivad nimetatud 5 %-lised maksumäärad 2001. aasta 30. juunini. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

4. Riigikogu liikmete Siiri Oviiri ja Laine Tarvise poolt 26. septembril algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (531 SE). Tulumaksuseaduse § 19 soovitakse täiendada uue lõikega, mille kohaselt vabastatakse tulumaksust väljamaksed Saksamaa Liitvabariigi riiklikust fondist "Mälestus, vastutus ja tulevik" ja teistest välisriikide fondidest, ühingutelt ja organisatsioonidelt saadud hüvitised II Maailmasõja ajal õigusvastaselt võõrandatud represseerituna vahi all, kinnipidamiskohas, getos, koondus- või töölaagris viibimise eest. Seadus jõustuks 2000. aasta 1. novembril. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu juhatus edastas Riigikogu aseesimees Siiri Oviiri arupärimine siseminister Tarmo Loodusele. Arupärimine puudutab juhtumit, milles Eesti Vabariigi kodanike poolt lapsendatud laps ei saanud Eesti kodakondsust, kuna Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ametnikud uurisid välja, et lapse bioloogiline ema ei olnud Eesti Vabariigi kodanik. Perekonnaseaduse § 77 sätestab lapsendamise salastatuse, samuti on arupärija sõnul rikutud lapse õiguste konventsiooni, mis seab last puudutavates küsimustes esikohale lapse huvid. Seoses sellega soovib arupärija teada, kuidas kavatseb Siseministeerium tekkinud olukorra lahendada ning mida võetakse ette ametnike juriidiliste teadmiste tõstmiseks.

Edastati Riigikogu liikme Jaanus Männiku arupärimine õiguskantslerile. Arupärimine puudutab tänast olukorda, kus üha levib sularahata arveldamine. Elanikud on seatud fakti ette, kus nii riigimakse, telefoniteenuseid kui elektriarveid tuleb tasuda läbi krediidiasutuste. Maapiirkondades asuvad krediidiasutused vahel isegi kümnete kilomeetrite kaugusel, seega lisandub teenustasule ka kulu transpordile. Rahaseaduse § 4 sätestab Eesti Vabariigi raha piiranguteta vastuvõtmise kohustuse. Arupärija soovib teada, kas isikul on kehtivate seaduste alusel õigus nõuda tasu maksmist sularahas juhul, kui ei hüvitata krediidiasutuste teenustasusid ja täiendavaid transpordikulusid ning kuidas on võimalik tagada nende kulude tasumine maksja poolt. Samuti soovitakse teada, kuidas Konkurentsiamet ja Tarbijakaitseamet olukorda kontrollida saavad.

Edastati Riigikogu liikmete Viive Rosenbergi ja Peeter Kreitzbergi arupärimise peaminister Mart Laarile. Arupärimine puudutab teadus- ja arendustegevuse olukorda, rahastamist ning valitsuse poliitikat selles valdkonnas.

Täna pärastlõunal kohtusid Riigikogu maaelukomisjoni ja keskkonnakomisjoni liikmed Saksi-Anhalti Maapäeva delegatsiooniga.

Maaelukomisjoni esimees Ants Käärma andis delegatsiooni liikmetele ülevaate põllumajanduses läbiviidud reformidest; Arvo Haug tutvustas keskkonnaalast seadusandlust ning keskkonnaga seotud probleeme. Külalisi huvitas, millised muutused on toimunud Eesti põllumajanduses, kui suure osa moodustab põllumajandus Eesti sisemajanduse koguproduktist ning milliseid probleeme on Eestil olnud saastega. Eesti põllumajanduse võimalike arengusuundadena tõi maaelukomisjon esile piimakarjakasvatuse ning mahepõllumajanduse. Saksi-Anhalti liidumaa esindajad näevad edasise koostöö võimalusi jäätmekäitluse osas, milles neil on pikaajalised kogemused.

Kohtumisest võtsid osa maaelukomisjoni esimees Ants Käärma, komisjoni liikmed Jaanus Marrandi ja Ülo Tootsen ning keskkonnakomisjoni esimees Arvo Haug ning liige Küllo Arjakas. Saksi-Anhalti liidumaad esindasid Saksi-Anhalti Maapäeva president Wolfgang Schaefer, põllumajandus-, regionaalse planeerimise ja keskkonnaminister Konrad Keller ning mitmed regionaalse planeerimise ja keskkonnakomisjoni liikmed.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud:

1. Vabariigi Valitsuse poolt 20. septembril algatatud väärismetalltoodete proovi seaduse muutmise seaduse eelnõu (514 SE). Eelnõu eesmärgiks on kehtestada väärismetalltoodete valmistamise, ostmise ja müümise tegevusloa andmise kord. Samuti soovitakse eelnõuga sätestada tegevusloa kehtivuse pikendamise ning kehtetuks tunnistamise kord. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

2. Vabariigi Valitsuse poolt 20. septembril algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Flandria valitsuse 1999. - 2001. a koostööprogrammi Eesti Vabariigi valitsuse ja Flandria valitsuse koostöölepingu rakendamiseks ratifitseerimise seaduse eelnõu (515 SE). Koostööprogramm on alla kirjutatud 18. juunil 1999.a. Brüsselis ja on mõeldud 4. märtsil 1996.a. allakirjutatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Flandria valitsuse koostöölepingu rakendamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

3. Vabariigi Valitsuse poolt 20. septembril algatatud jälitustegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (516 SE). Eelnõu määratleb kõneeristuse tegemise olemuse. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

4. Keskkonnakomisjoni poolt 20. septembril algatatud jäätmeseaduse täiendamise seaduse eelnõu (517 SE). Eelnõu eesmärk on kehtestada juriidilise isiku haldusvastutus jäätmeseaduse nõuete rikkumise eest. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

5. Riigikogu liikmete Ants Käärma, Andres Variku, Arvo Sirendi, Jaan Pööri, Jaanus Männiku ja Villu Reiljani poolt 20. septembril algatatud otsuse ettepaneku tegemisest Vabariigi Valitsusele eelnõu (518 SE). Otsuse eelnõu kohaselt kompenseeritakse 2000. aastal põllumajandustootmises kasutatud diiselkütuse ja kerge kütteõli hinnatõus ning aktsiisimaks. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

6. Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikme Olev Raju poolt 20. septembril algatatud maamaksuseaduse § 11 muutmise seaduse eelnõu (519 SE). Eelnõu kohaselt säilitatakse pensionäridele kuni 2005. aastani maamaksu soodustus tingimusel, et selle taotleja ei saa maa kasutusõiguse alusel rendi- või üüritulu. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

7. Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt 21. septembril algatatud energiaseaduse muutmise seaduse eelnõu (520 SE). Eelnõu eesmärgiks on Eestis müüdava kütuse kvaliteedi tõstmine. Selleks näeb eelnõu ette keelustada mistahes kütuste segamine mingite uute segude saamiseks mootorkütuse nime all. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

8. Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Koonderakonna fraktsiooni ja Eestimaa Ühendatud Rahvapartei fraktsiooni poolt 21. septembril algatatud AS Narva Elektrijaamad erastamiskava otsuse eelnõu (521 OE). Eelnõus nähakse ette AS Narva Elektrijaamad 49-protsendilise osaluse erastamishinnaks vähemalt 98 protsenti AS Narva Elektrijaamad varade reaalväärtusest, reaalväärtuse hindamine tuleb läbi viia rahvusvaheliselt tunnustatud kinnisvarafirma poolt. Samuti tuleb tagada elektrienergia reaalhinna stabiilsus. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

9. Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eestimaa Ühendatud Rahvapartei fraktsiooni ja Eesti Koonderakonna fraktsiooni poolt 21. septembril algatatud AS Narva Elektrijaamad erastamise küsimuse rahvahääletusele panemisese otsuse eelnõu (522 OE). Eelnõu kohaselt otsustataks AS Narva Elektrijaamad erastamise küsimus rahvahääletuse teel. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

10. Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni poolt 21. septembril algatatud AS Eesti Raudtee erastamiskava otsuse eelnõu (523 OE). Eelnõu kohaselt tuleb AS Eesti Raudtee jätta riigi omandusse või erastada vähemusosalusega. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

11. Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt 21. septembril algatatud

12. Riigikogu liikmete Jaanus Männiku ja Olev Raju poolt 21. septembril algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (525 SE). Eelnõu kohaselt säilitatakse maamaksu soodustus põllumajandusliku maa kasutajaile veel viieks aastaks. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

13. Vabariigi Valitsuse poolt 21. septembril algatatud toote ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (526 SE). Eelnõu täiendab toote ohutuse seadust volitusnormiga, mis annaks Vabariigi Valitsusele või tema poolt volitatud ministrile võimaluse kehtestada vajadusel üksikutele toodetele ohutusnõuded ja nendele nõuetele vastavuse tõendamise korra. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

14. Vabariigi Valitsuse poolt 21. septembril algatatud rahuaja riigikaitse seaduse eelnõu (527 SE). Rahuaja riigikaitse seaduse eelnõu sätestab Eesti riigikaitse rahuaegse korralduse, määratleb riigikaitse eesmärgi, riigikaitse juhtimise eest vastutavate põhiseaduslike institutsioonide seisundi ning pädevuse, samuti kaitseväe ja Kaitseliidu koha ja rolli riigikaitse elluviimisel ning riigikaitse kavandamise alused. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Täna ennelõunal kohtus Riigikogu aseesimees Tunne Kelam Saksamaa Liidunõukogu (Bundesrat) presidendi Kurt Biedenkopf´iga. Kohtumisel peatuti peamiselt Euroopa Liidu laienemisega seonduvatel küsimustel.

K. Biedenkopf tundis huvi edusammude vastu Eesti seaduste kohaldamisel Euroopa Liidu seadusandlusega ning sõnas, et Euroopa Liit on väga huvitatud kandidaatriikide harmoniseerimisprotsessi käigus tekkinud arvamustest, mis toimivad indikaatorina juhtimaks tähelepanu Euroopa Liidu seadusandluse kitsaskohtadele.

Tunne Kelam nentis, et nii kandidaat- kui liikmesriikidel on samad kahtlused Euroopa Liidu suhtes. Üheks kartuseks on suurenevad bürokraatianõuded. Samas tõdeti ühiselt, et ilma majandusliku ja poliitilise regulatsioonita oleks raske saavutada stabiilsust ja konfliktide rahumeelset lahendamist.

Tunne Kelami sõnul ei tule liitumist Euroopa Liiduga käsitleda mitte suveräänsuse kaotamisena vaid investeeringuna rahu ja julgeoleku nimel.

Bundesrati president rõhutas valitsustevahelise koostöö ning stabiilse võrgustiku tähtsust Euroopa Liidu laienemisprotsessis. Tunne Kelam väljendas omaltpoolt heameelt Eesti kui kandidaatriigi võimaluste üle osaleda diskussioonis liikmesriikide parlamentide eurokomisjonide konverentsidel.

Ühiselt peeti Euroopa tulevikku ohustavaks negatiivset iivet ning sellest tingitud demograafilisi muutusi pensioniealiste inimeste suure ülekaalu suunas, mis on saamas probleemiks nii Eestis kui Saksamaal.

Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikme Jaanus Männiku arupärimise õiguskantslerile. 2000. aasta 25. aprillini kehtinud kütuseaktsiisi seaduse § 7' lg 1 p 1 kohaselt kompenseeritakse põllumajandustootjatele põllumajanduskultuuride kasvatamisega seotud töödel kasutatavalt mootorikütuselt võetud aktsiis riigieelarves selleks ettenähtud piires. 2000. aasta riigieelarve seadus aga seda kompensatsiooni ette ei näe. 25. aprillil jõustunud vedelkütuse erimärgistamise seadus tühistas senikehtinud kompenseerimise korra, kuid põllumajanduse tootmistsüklit arvestades oli selleks ajaks umbes 30% kütuse tarbimise aastamahust juba kas kasutatud või varutud. Põhiseaduse § 116 lg 2 kohaselt ei tohi aga Riigikogu kustuda või vähendada riigieelarvesse või selle eelnõusse võetud kulusid, mis on muude seadustega ette nähtud. Kütuseaktsiisi seaduse § 7' lg 1 p 1 riigieelarve seaduse vastuvõtmise ajal kehtis. Sellega seoses soovib arupärija teada, kas ja millal vaidlustab õiguskantsler põhiseaduse ja 25. aprillini kehtinud kütuseaktsiisi seadusega vastuolus oleva 2000. aasta riigieelarve seaduse.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud:

1. Riigikogu liikmete Rein Järvelille ja Tõnu Kõivu poolt 18. septembril algatatud maksukorralduse seaduse § 11 muutmise seaduse eelnõu (511 SE). Eelnõu kohaselt avalikustatakse isikulised maksustatavad tulud ning maksudega kaetavad tulud. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

2. Riigikogu liikmete Ants Käärma ja Jaanus Männiku poolt 18. septembril algatatud kütuseaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (512 SE). Eelnõu kohaselt kompenseeritakse kütuseaktsiis põllumajandustootjatele põllumajanduskultuuride kasvatamisega seotud töödel kasutatavalt mootorikütuselt ning rannakaluritele kutselisel kalapüügil kasutatavalt mootorikütuselt. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon

3. Riigikogu juhatuse poolt 19. septembril algatatud Riigikogu otsuse õiguskantsleri ametisse nimetamine eelnõu (513 OE). Seoses õiguskantsleri volituste tähtaja lõppemisega ja vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 78 tegi Vabariigi President 15. septembril Riigikogule ettepaneku nimetada uueks õiguskantsleriks Priit Kama. Eelnõu juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Täna, 16. septembril toimus Riigikogu esimehe Toomas Savi plaaniline õlaliigese operatsioon. Operatsiooni põhjuseks oli kunagine odaviskest tingitud sporditrauma. Lõikus teostati Keila Südamekliiniku AS-is Soome ühe juhtiva käekirurgi, ortopeed Ilkka Antti-Poika poolt. Lõikus kulges plaanipäraselt ning Toomas Savi seisund on hea. Lõikuse juures viibisid ka Eesti juhtivad ortopeedid EV Sotsiaalministeeriumi ortopeedia eriala nõunik Karl Andres Kants ja Tartu Ülikooli Kliinikumi traumatoloogia osakonna juhataja Toomas Tein.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud:

1. Vabariigi Valitsuse poolt 13. septembril algatatud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni muudatusprotokollide ratifitseerimise seaduse eelnõu (505 SE).

Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

2. Vabariigi Valitsuse poolt 13. septembril algatatud vedelkütuse miinimumvaru seaduse eelnõu (505 SE). Eelnõu sätestab kohustusliku vedelkütuse miinimumvaru moodustamise, hoidmise ja haldamise alused.

Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

3. Keskkonnakomisjoni poolt 13. septembril algatatud metsaseaduse, kiirgusseaduse, maapõueseaduse ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu (506 SE). Seaduste muutmine on tingitud halduskohtumenetluse seadustiku jõustumisest 1. jaanuaril 2001.a. Selle alusel hakkavad haldusõiguserikkumiste asja arutama maa- või linnakohtute kohtunikud. Eelnõu käsitlebki haldusõiguserikkumiste asjade kohtualluvuse muutmisega seotud parandusi.

Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

4. Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt 13. septembril algatatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigikogu erikomisjoni moodustamine korruptsioonivastase seaduse kohaldamiseks" muutmine" eelnõu (507 SE). Eelnõuga soovitakse nimetada komisjoni liikmeks Tõnu Kauba asemel Olev Raju.

Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

5. Rahanduskomisjoni poolt 13. septembril algatatud Riigikogu otsuse "Stabiliseerimisreservi nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu (508 SE). Eelnõuga soovitakse nimetada nõukogu liikmeteks Sirje Endre, Rein Järvelill, Jevgeni Tomberg ja Heido Vitsur.

Juhtivkomisjoniks nimetati rahanduskomisjon.

6. Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt 14. septembril algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (509 SE). Eelnõuga soovitakse kehtestada ülikooli ja teadusasutuste riigieelarvest finantseeritavale teadustegevusele 0% käibemaks.

Juhtivkomisjoniks nimetati rahanduskomisjon.

7. Riigikogu liikme Vootele Hanseni poolt 14. septembril algatatud riigihangete seaduse eelnõu (510 SE). Eelnõu sätestab riigihangete teostamise korra, riigihangetega seotud subjektide õigused ja kohustused ning vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest, samuti riikliku järelevalve teostamise korra.

Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Lugupeetud seminarist osavõtjad, parlamentide saadikud, külalised!

Mu daamid ja härrad!

Austatud härra Komissar professor Ole Espersen!

Mulle on suureks auks tervitada Teid kõiki Eestimaa pinnal Tallinnas ja teha seda kõigi – meie Riigikogu liikmete nimel! Ja samas EOK täitevkomitee liikmena tahaksin meid kõiki õnnitleda Sydney OM avamise puhul.

Teades endid küll üsna tagasihoidliku aga alati külalislahke hansa-traditsioonides kasvanud rahvana on meil seminari osavõtjaist-külalistest kahekordne heameel: kui külalistest ja kui Balti mere riikide nõukogu liikmesriikide parlamentide esindajatest, kellede saabumine Tallinnasse kinnitab austavalt Eesti kuulumist arenenud parlamentaarsete demokraatlike riikide perre. Soovin, et meie koostöö naaberrahvastega oleks väärtust loov nii meile enestele kui ka meie naabritele. Sellpärast pean kõigepealt vajalikuks väljendada tänu meie sõpradele teistest Balti mere maadest, selle Nõukogu komissarile professor Ole Espersenile ja oma kolleegidele Riigikogust Teie osavõtu eest meie konverentsist!

Niisiis, tere tulemast!

Seminari oleme Eesti keeles sõnastanud "Tõhusa õigusloomena" ja kuigi see tõlge on ju põhimõtteliselt õige, kaob tema inglisekeelsest originaalist üks, nagu mulle tundub, oluline nüanss: õigust, täpsemini õigusloomet, mida meil on kavas täna ja homme siin arutada iseloomustatakse inglisekeelse sõnaga "good", mis tähendab mitte ainult tõhusust ja efektiivsust, operatsionaalset otstarbekust, vaid ka lihtsalt inimlikku headust. Arvan, et demokraatia paljude eeliste ja eetiliste põhimõtete hulgas on ka asjaolu, et demokraatlik ja parlamentaarne seadusandlus on lõppastmes ka lihtsalt inimlikult hea seadusandlus. See tähendab, et me teeme seadusi inimestena ja inimestele, nende eesmärke, lootusi ja tõekspidamisi arvestades ja eeskätt ikkagi selle nimel, et meie ühiskondade elu oleks mitte ainult jõukas, vaid ka turvaline, inimväärikust austav ja õiglane.

Õigus on saatnud inimkonda tema hällist tänaseni, nagu on seda saatnud ka majanduslik areng ja komplitseeruv kaubavahetus. Lisaks sellistele põhimõttelistele, kosmilise tähtsusega avastustele nagu tule kasutuselevõtt või renessanskunsti loomine määrab meie tänase elu arusaamise see, et ilma seadusteta jäetud ühiskond võib teoreetiliselt küll mõnda aega eksisteerida, kuid ta on määratud saama inimeste poolt vihatud ühiskonnaks ega saa kesta kaua. Ei jää püsima see poliitiline rezhiim, mis võib ehk tagada elementaarse majandusliku taastootmise, kuid mis pole võimeline tootma õiglust läbi õiglaste seaduste. Siin Eestis võime me lisada sellele tõdemusele oma arusaama meie enda väga hiljutisest ajaloost.

Eesti vabanemine totalitaarse nõukogude pärandi ikkest on viimase kümne aasta jooksul langenud kokku uue lainega euroopalikus ühiskonnateaduslikus filosoofias ja mõtlemises, sündmusega, mida kaldutakse isegi nimetama "post-modernistlikuks revolutsiooniks". See algselt pelgalt elitaarne kirjanduskriitiline liikumine on tänaseks väljunud kujutava kunsti ja ilukirjanduse, filmi ja teatri, ajakirjandusliku esseistika ja firmade management´i suhteliselt kitsastest raamidest ja muutunud revolutsiooniks kogu Euroopa poliitilises mõtlemises ja sotsiaalses filosoofias. Ütleksin, et post-modernism ei ole filosoofia, mis Euroopa täna on, vaid filosoofia, mida Euroopa tahaks olla ja milliseks ta peaks kord saama. See on mõtteviis, mis on alateadlikult saanud osaks ka meie rahvuslikust poliitilisest maailmatunnetusest. Postmodernse poliitikakäsitluse tähtsaimaks kuulutuseks on see, et Euroopa kultuur on tänaseks väljunud teatavate globaalsete strateegiate ajastust. Üldise heaolu riik ja sotsialism, täielikult õiglane turumajandus, enamuse diktatuur demokraatia alusena, rahvuste igipõliselt edasipürgiv ja ennastavav vaim – see kõik on osutunud müüdiks, mis aidanud meil küll edasi liikuda tänasesse, kuid millest miski ei kujutanud endast projekti, millele oleks saatusest määratud teostuda. Küll aga nõudsid kõik need projektid ohvreid – alates inimeludest ja lõpetades lihtsalt purustatud saatuste ja teostama jäänud õnne-ootustega. Tsiteerides Jürgen Habermas´i: Euroopa suurte narratiivide aeg on möödas. Suurte lugulaulude asemele tulevad nii poliitikas kui ka kunstis n.ö. väikesed teemad kogu nende suures paljususes. Demokraatia lakkab olemast enamuse võim, vaid saab pidevalt käimasolevaks dialoogiks mitte ainult opositsiooni, vaid kõigi kodanike poliitiliste rühmitustega. Seaduse loomine pole mitte ainult mitme-etapiline protsess parlamendihoones, vaid pidevalt toimiv rahvuslik "ümarlaud" tähelepanu all oleval teemal. Rahva seos tema huve väljendava demokraatliku süsteemiga saab enamaks kui ühekordseks valimisaktiks kord nelja aasta tagant, vaid rahva omaalgatuslike organisatsioonide ja üksikkodanike pidevaks dialoogiks professionaalselt toimiva riigivõimuga.

Aga arvan, et ei jää tõest kaugele väites, et nähes täna seaduste inimliku dimensiooni edasist väljaarenemist Euroopas tervikuna ja meie regioonis veel eriti näeme me paraku ka juriidiliste arengute negatiivseid aspekte. Tänane Eesti kuulub kahtlemata maailma demokraatlike ja arenenud seadusandlusega riikide hulka. Hoiatava signaalina mõjus paljudele meie kodanikele Euroopa Liidu sanktsioonide kaskaad Austria vastu, mille tingis üksnes sotsialistide mittenõusolek lahkuda neile aastakümneid kuulunud poliitiliselt areenilt. Meie kogemused koostööst OSCE inimõiguste komissariga on veennud meid selles, et sedavõrd püha üritus nagu seda on võitlused inimõiguste eest võib saada sageli vahendiks suurriikliku hegemonismi teostamisel uues Euroopas. Andes õiguse suurtele ja nõudes deklaratiivsete poliitiliste dokumentide täht-tähelist täitmist väikestelt teostub Euroopas vananev, möödunud sajandiga minevikku kaduv klassikaline industriaalne mõtlemine. Mõistagi pole uued ja noored Euroopa demokraatiad nii õigus- ja haldussuutlikud, kui nende vanemad partnerid, kelle ajaloost pole sovjetism välja lõiganud kümneid aastaid tsivilisatsiooni arengut ja me tajume seda oma puudujääki. Aga mõistkem ka meie erilist missiooni kanda oma kogemust Euroopa demokraatia tungla ühe osana uude, 21. sajandisse.

Aga mööngem, seaduste igapäevane elu algab ametnikust kontoris ja kordnikust tänaval, rahukohtuniku kannatlikust tähelepanust ja advokaadi heatahtlikust abist. Ilma kõige selleta saab halvaks ka seadusandja poolt loodud parim seadus.

Sellepärast tahaksingi lõpetada selle seminari pöördumisega mitte teie poole, austatud juristid ja seaduseloojad, vaid teie poole – lugupeetud seaduste elluviijad ja täitjad! Seadused saavad lõppastmes olema sellised, millisteks teie nad oma tööga teete. Tundes end teie partnerite ja kolleegidena õigusriigi ehitamise ja hoidmise raskes igapäevases töös jääme me lootma sellele, et mõistate meie taotlusi luua võimalikult häid, inimlikke ja õiglasi seadusi ja et te omas heas tahtes juhindute meiega sarnastest ideaalidest. Ainult nõnda, seadusloojate ja seaduste elluviijate partnerluses saab sündima uus, 21. sajandi Heade Seaduste Euroopa.

Riigikogu õiguskomisjoni liikmed eesotsas komisjoni esimehe Jüri Adamsiga kohtusid täna Ungari justiitsministri Ibolya David´iga. Kohtumisel kõneldi õiguskomisjoni töö korraldusest ja ülesannetest, aga ka töösolevatest seadustest nii Eesti kui Ungari parlamendis. Ungari justiitsministri sõnul on tal väga tihedad kontaktid justiitsminister Märt Raskiga ning ta usub, et koostöö tiheneb edaspidi ka Riigikogu õiguskomisjoniga.

Riigikogu Kantselei koostöös Eesti Sisearhitektide Liiduga kuulutas suvel välja Riigikogu mööbli ideekonkursi. Võistluse eesmärgiks oli saada erinevaid ideid nii Toompea lossi lõunatiiva kui ka Riigikogu hoone möbleerimiseks.

Þürii, kuhu kuulusid sisearhitekt

Mõlema kavandiga jätkatakse tööd ning valmistatakse proovipartiid.

Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikmete Janno Reiljani ja Villu Reiljani arupärimise välisminister Toomas Hendrik Ilvesele. Arupärimine puudutab AS Narva Elektrijaamade erastamistingimuste kooskõlastamist Euroopa Liidu tingimustega. Arupärijad viitavad välisministri 11. juuli kirjale, kus tuuakse välja rida NRG tehinguga seotud probleeme ja küsitavusi, mida valitsusel soovitatakse analüüsida. Kuna 28. augustil Riigikogu erakorralisel istungjärgul ütles peaminister Mart Laar, et Välisministeerium on kinnitanud NRG tehingu täielikku vastavust valitsuse poolt heakskiidetud EL õigusaktidele ja liitumistingimustele, soovivad arupärijad välisministrilt antud küsimuses selgitust.

Riigikogu juhatus võttis menetlusse järgmised eelnõud:

1. Vabariigi Valitsuse poolt 2000. aasta 11. septembril algatatud Eesti Vabariigi ja Ungari Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (495 SE). Lepingu eesmärkideks on Eesti ja Ungari majandussidemete harmoonilise arengu soodustamine, õiglaste konkurentsitingimuste kehtestamine ja vabakaubanduspiirkonna loomine. Leping on kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingu põhimõtetega ning allkirjastatud 4. novembril 1998.a. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon

2. Vabariigi Valitsuse poolt 2000. aasta 12. septembril algatatud korruptsioonivastase seaduse § 12 muutmise seaduse eelnõu (496 SE). Eelnõu kohaselt laieneks kohaliku omavalitsuse organite ja asutuste tegevuse tulemusena loodud või saadud arhiiviväärtusega arhivaalide säilitamise õigus ka Rahvusarhiivi struktuuriüksustele ja kohaliku omavalitsuse arhiividele. Samuti kehtestab eelnõu majanduslike huvide deklaratsioonidele säilitustähtaja lähtuvalt vajadusest säilitada neid kriminaalkoodeksis ettenähtud aegumistähtaegade lõpuni, s.o 15 aastat ning seejärel dokumentidele arhiivinduslik hindamise korraldamise, mille abil selekteeritakse välja arhiiviväärtuslikud materjalid. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

3. Vabariigi Valitsuse poolt 2000. aasta 12. septembril algatatud riikliku matusetoetuse seaduse eelnõu (497 SE). Käesoleva ajani puudus matusega seotud kulutuste hüvitamist reguleeriv seadus. Eelnõu sätestab matusetoetuse saamise tingimused, finantseerimisallika ja suuruse, reguleerib matusetoetuse taotlemist, määramist ja maksmist ning vastab Euroopa Liidu õigusele. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

4. Vabariigi Valitsuse poolt 2000. aasta 12. septembril algatatud notariaadiseaduse eelnõu (498 SE). Notariaadiseaduse eelnõu on 1993. a. notariaadiseaduse uus redaktsioon, mis kasvas välja tõestamisseaduse eelnõu rakendussätetest. Eelnõu vastuvõtmine lahendab mitmeid notariaadi-alaseid kitsaskohti, millest teravaim on notarite arvu ebapiisavus. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

5. Vabariigi Valitsuse poolt 2000. aasta 12. septembril algatatud vandetõlgi seaduse eelnõu (499 SE). Eelnõus kavandatakse nn. notariaalse tõlkimise funktsiooni andmist kõrge õigustõlke-alase kvalifikatsiooniga isikuile – vandetõlgile. Vandetõlgi seadus reguleerib vandetõlgi ametitegevuse neid külgi, mis on notariga võrreldes erinevad. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

6. Vabariigi Valitsuse poolt 2000. aasta 12. septembril algatatud tõestamisseaduse eelnõu (500 SE). Eelnõu kehtestab notariaalsete tõestamistoimingute tegemise korra, sätestab selle õigusliku tähenduse, tõestamise kehtetuse alused ning kaasnevad toimingud. Tõestamisseaduse eelnõu eesmärk on reformida notariaalõigust, et aidata notariaadil tsiviil- ja äriõiguse arengust tulenevatele vajadustele järele jõuda. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

7. Vabariigi Valitsuse poolt 2000. aasta 12. septembril algatatud tõestamisseaduse rakendamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku, täitemenetluse seadustiku, pankrotiseaduse ja kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (501 SE). Eelnõu on vajalik tõestamisseaduse rakendamiseks ning sisaldab selle rakendusosast konstitutsioonilistesse seadustesse kavandatud muudatused. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

8. Vabariigi Valitsuse poolt 2000. aasta 12. septembril algatatud hasartmänguseaduse § 10 muutmise seaduse eelnõu (502 SE).

9. Vabariigi Valitsuse poolt 2000. aasta 12. septembril algatatud tolliseaduse § 3 ja 4 muutmise seaduse eelnõu (503 SE). Seaduse eesmärkideks on sätestada teatud kriteeriumid vabatsoonide loomiseks, mis võimaldaksid Vabariigi Valitsusel langetada vabatsoonide loomise otsuseid ühtsetel alustel ja vähendada otsuste subjektiivsust, täpsustada piiranguid majandustegevusele vabatsoonis ja lisada seadusesse vabatsooni lõppemisega seonduv. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Leedu Seimi spiiker Vytautas Landsbergis teatas täna Riigikogu esimehele Toomas Savile, et seoses edasilükkamatute töökohustustega Leedus palub ta oma 13. – 14. septembrile kavandatud Eesti visiidi edasi lükata.

Täna õhtupoolikul kohtusid Riigikogu Euroopa asjade komisoni ja väliskomisjoni liikmed Hollandi Euroopa asjade riigisekretäri Dick Benscopiga.

Kohtumisel osalesid Euroopa asjade komisjoni liikmed Liina Tõnisson, Jevgeni Tomberg, Ülo Tärno, Rainis Ruusamäe, Viive Rosenberg, Paul- Eerik Rummo ning väliskomisjoni liige Kristiina Ojuland.

D. Benschopi sõnul on Eesti teinud edusamme eurointegratsiooni protsessis. Ta tõstis esile vähemusi puudutavate küsimuste positiivset lahendamist ning avaldas lootust, et ametkondliku suutlikkuse probleem leiab samuti efektiivse lahenduse.

D. Benschopi sõnul toetab Holland väikeriigina iga liikmesriigi soovi esitada Euroopa Komisjoni volinik, mis tagaks otsesidemed riigi ja Euroopa institutsioonide vahel. Reformid tuleb kiirelt ja efektiivselt teostada ning Euroopa Liit peab laienemiseks valmis olema 2002. aasta lõpuks, ütles ta.

R. Ruusamäe märkis positiivsena Euroopa Liidu

Vastates K. Ojulandi küsimusele nentis D. Benschop, et liikmesriikides on algamas avalik arutelu Euroopa Liidu laienemise teemal. Ta avaldas lootust, et avaliku arutelu käigus muutub laienemise mõju arusaadavaks.

Kõneldes avalikkuse seisukohtadest nentis D. Benschop, et lähiajal tuleb selgitada läbirääkimiste ja liitumise ajakava. Tema sõnul on kandidaadid teinud suuri pingutusi ning konkreetne ajaraamistik annab protsessile positiivse lisatõuke.

Hollandi Euroopa asjade riigisekretäri hinnangul on Eesti liituda soovivate riikide esiridades.

Riigikogu õiguskomisjon kohtus oma tänasel istungil justiitsminister Märt Raskiga, et arutada õiguskomisjoni menetluses olevate Justiitsministeeriumis ettevalmistatud valitsuse algatatud seaduseelnõude edasise menetlemise käiku. Justiitsminister Märt Rask andis õiguskomisjoni esimehele Jüri Adamsile üle võlaõigusseaduse eelnõu üldosa parandatud ja täiendatud teksti. Uue teksti valmistas ette eelnõu veelkordseks läbivaatamiseks moodustatud ekspertide töögrupp eesotsas Paul Varuliga. Paul Varuli sõnul ei ole eelnõu ideoloogia ja põhiseisukohad muutunud. Nii Märt Raski kui Paul Varuli arvates on eelnõu sellisel kujul küps vastuvõtmiseks Riigikogus. Jüri Adamsi sõnul on õiguskomisjon omalt poolt teinud suure töö seaduse teksti arusaadavamaks muutmisel.

Arutelu käigus jõuti ühisele seisukohale, et võlaõigusseaduse kui terviku huvides peaks see muude lepingute hulgas reguleerima ka töölepingu sätteid, kusjuures töösuhteid laiemalt tuleks reguleerida eraldi seadusega.

Edasise koostöö tõhustamiseks otsustasid õiguskomisjon ja justiitsminister kohtuda vähemalt korra iga 3-nädalase töötsükli jooksul.

Riigikogu juhatus kinnitas täna Riigikogu liikme Värner Lootsmanni ülemineku keskkonnakomisjonist põhiseaduskomisjoni.

Võeti menetlusse Riigikogu juhatuse poolt 11. septembril algatatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe juhataja ametisse nimetamine" eelnõu (494 OE). Eelnõu näeb ette nimetada kaitseväe juhatajaks Tarmo Kõuts. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Austatud kolleegid, Eesti Riigikogu saadikud!

Lugupeetud härra president!

Lugupeetud Ekstsellentsid, külalised, daamid ja härrad!

Täna ja just selsamal hetkel algab Riigikogu IX koosseisu uus ja selle aastasajandi esimene täistööaasta. Sajand, mis tõi meile iseseisvuse, rasked võitlused selle säilimise eest, rasked inimohvrid ja lõpuks meie riikliku iseolemise taastamise, on jäänud minevikku. Me kaotasime palju: neil aastail, mil maailm avanes demokraatia kõrgematele vormidele, uutele tehnoloogiatele, uutele inimlikele väärtustele, olime me ilma jäänud tähtsaimast: vabadusest ja sidemeist meie Euroopa koduga. Tahaksin vaid loota, et millalgi tulevikus meil õnnestub kaotatu tasa teha, kuid olen juba täna kindel, et suudame seda teha vaid kuuludes Lääne- ja Põhja-Euroopa ning Baltikumi tähtsaimatesse poliitilistesse, majanduslikesse ja julgeolekualastesse struktuuridesse. Oleme muutunud riigiks selle sõna täielikus mõttes ja me ei saa riigina käitudes enam loota neile sõbralikele hinna-alandustele, mida meile tehti veel aastaid tagasi.

Kuigi nii meie ajalugu, kultuur ja geograafiline asend eeldab sellist kuulumist Euroopasse ja selle Põhjalasse, peame me ometi mõistma, et olemine osaks Euroopast ja tema regionaalse koostöö vormidest selle kõige laiemas mõttes pole mitte ainult õigus, vaid eeskätt kohustus. See määrabki meie eelseisva töö-aasta esmase prioriteedi – Eesti õigusaktide viimise kooskõlla nende standardite ja nõudmistega, mida nõuavad meilt juba olemasolevad ja oodatavad liitlas- ja koostöösuhted.

Iseloomustades Eesti poliitilist süsteemi, kasutaksin esimese omadussõnana: "parlamentaarne", mis tähendab seda, et Riigikogu ülesanne on kõrgem ja vastutusrikkam, kui vaid tegutsemine kõrgema seadusandliku organina meie riigis. Siin Toompeal elab ja peabki jääma elama meie riikluse vaim ja meie riikluse süda, kelle esindajaiks ja kehastajaiks olete Teie, kõrgesti austatud kolleegid! See on mõistmine ja arusaam, mis peaks lasuma kõigi meie normaalsete vaidluste ja vastuolude ning ühiste kompromissiotsingute taga. Vaid need, kes ei suuda mõista parlamentarismi olemust, võivad Riigikogu nimetada "jututoaks" ja erakondlike huvide tallermaaks. Vastupidi! Just siin ja selles saalis peabki toimuma erakondlike seisukohtade parlamentaarne vastandamine, poliitiliste veendumuste väljendamine ja parimate võimalike poliitiliste lahendite otsing.

Parlamendi kui kõrgeima riigivõimuorgani ja seadusandja kõige püham missioon on esindada ja kaitsta demokraatiat seaduse vormis, luua norme, mis ei anna privileege ühtedele teiste arvel, luua seadusi, mis pole seotud hetkekasudega, vaid ideaalis teenida riiki tervikuna.

Meie vahel on olnud lahkhelisid ja need jäävad ja need on õiged seni, kuni neid kannab mure meie riigi ja rahva hea käekäigu pärast. Kuid nad ületavad oma mõistlikkuse piiri siis ja seal, kus protseduur ja kodukord saavad vahendiks mitte parlamentaarse töö sujumiseks, vaid halvamiseks. Paraku on tulnud veenduda, meie riigis on poliitikuid ja institutsioone, kes on alati valmis jätma parlamendi ilma talle kuuluva põhiseadusliku võimu ülimuslikkusest või selle teostamise vahenditest.

Kui üks juhtivaid opositsiooniliidreid lubab enne parlamendi kokkutulemist selle töö iga hinna eest blokeerida, siis on see ohtlikult lähedal mitte üksnes mõistlikkuse piirile, vaid ka piirile, mis seab kahtluse alla Riigikogu töövõime. Rahvas on andnud valitsuskoalitsioonile mandaadi teha tööd ja teostada võimu. Rahvas on andnud opositsioonile mandaadi teha tööd ja osundada koalitsiooni vigadele ning pakkuda mõistlikke võimalusi nende õgvendamiseks. Rahvas ei ole andnud kellelegi mandaati Riigikogu tasalülitada, halvata kõrgeima põhiseadusliku võimuorgani tööd. Usun, et selles, mis puudutab põhiseaduse ülimuslikkust ja Riigikogu kõrgeimat seisundit meie riigi süsteemis, ei tohiks meie eneste vahel küll olla vähimatki lahkheli.

Eesootavale tööle mõeldes tahaksin loota, et koalitsiooni ja opositsiooni normaalne parlamentaarne konkurents ei anna kunagi tulemuseks sellist müra, kust kodanike hääl ja probleemid enam välja ei kosta. Sooviksin, et Riigikogu tegevus oleks, vastupidi, suunatud kodanike probleemide lahendamisele ja, mis pole vähem tähtis - oleks kodanikele ka arusaadav. Poliitika peab igas ühiskonnas olema kõige enam mõistetav keel, mis oleks arusaadav igale kodanikule. Loodan, et peame seda silmas ja täidame demokraatia kaitsmise missiooni edukalt ka sel viisil.

Ja mõistagi on mul hea meel, et seekordne tööaasta algab nii Riigikogule kui valitsusele uutes tingimustes. Valitsus on saanud kohased tööruumid ja parlamendiliikmete tööolud on viimaks lähenemas normaalsetele. Olen igati veendunud, et see lahkukolimine ei kaugenda parlamenti ja valitsust, vaid aitab esimestest päevades peale kaasa tõhusamale tööle meie ühise vastutuse kandmisel.

Austatud kolleegid, uus tööaasta on nagu sünnipäev või aastavahetus, mil tahaks unustada kõik mureliku ja mil tahaks näha vaid head selles, mida toob tulevik. Seepärast: unustagem vanad vihad ja solvumised, mõtisklegem koostöövõimaluste üle, olgem valmis kompromissideks ja pidades silmas lähenevaid Olümpiamänge, tõotagem üksteisele pidada poliitilisi lahinguid olümpialiku ausa võistluse vaimus!

Selleks meile kõigile jõudu, riigimehelikku tarkust, inimlikku mõistmist ja kannatlikku meelt!

Märtrite verest tõuseb vabaduse taim

Avades täna mälestustahvlit Toompea lossi õuel, mälestame ja leiname ülekohtuselt ning julmalt hävitatud Eesti eliiti. Avaldame kaastunnet hukkunute lastele, lastelastele ja kõigile omastele.

Iga sellise mälestusmärgi avamisel meenutame ka neid ohvreid ja kannatusi, mida põhjustasid Eesti Vabariigi kodanikele Nõukogude ja Saksa okupandid. Saksa okupatsiooni ajal hukkus repressioonide tulemusena umbes 7 000 Eesti Vabariigi kodanikku, Nõukogude Liidu okupantide terrori läbi hukkus umbes 100 000 Eesti Vabariigi kodanikku. See on umbes 9 kuni 10 protsenti kodanikkonnast. Tänapäeva Prantsusmaal tähendaks see umbes 5,8 miljonit ja Ameerika Ühendriikides peaaegu 30 miljonit inimest.

Vajame Nürnberg -2-te!

Olgu täna avatav mälestustahvel Toompea lossi hoovis meenutuseks ja hoiatuseks nii praegustele kui ka tulevastele Riigikogu liikmetele - tuleb teha kõik endast olenev, et minevik ei korduks.

Eesti riik ja rahvas püsigu vabana igavesti!

Lugupeetud Riigikogu liikmed, endiste rahvaesindajate lähedased,

Teie Ekstsellentsid, daamid ja härrad!

82 aasta vanune Eesti Vabariik on olnud pool sajandit okupeeritud. Okupatsioon on aeg, kus võetakse riigilt iseseisvus, rahvalt vabadus ja üksikisikult õigus otsustada oma elu ja isegi oma surma üle. Okupantide eesmärk on alandada ja hirmutada, et rahval kaoks igaveseks ihalus vabaduse järele. Õnneks pole see eesmärk iialgi täitunud ja allasurutud rahvas on varem või hiljem end vabaks võidelnud.

Elavate ülesanne on mäletada. Üksnes teades kuriteo suurust võib rahvas minna edasi ja loota, et vägivald enam kunagi ei kordu. Kümne aasta eest võisime me hinnata represseeritud inimeste hulka üksnes numbrites, täna võime me tänu okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riiklikule komisjonile, Tartu Ülikooli ajaloolastele ja paljudele ühiskondlikele organisatsioonidele ning missioonitundega uurijatele lugeda numbrite tagant konkreetseid nimesid ja inimsaatusi.

Elavate ülesanne on mälestada. Täna avame siin ajaloolise Toompea lossi muistsel paekivist müüril mälestustahvli Asutava Kogu ja I-VI Riigikogu koosseisu liikmetele, kes hukkusid aastail 1940-1960 Nõukogude ja Saksa okupatsioonivõimude repressioonide tagajärjel. Need kivisse raiutud 161 nime on suur osa meie ennesõjaaegsest poliitilisest eliidist.

Sümboolselt on see mälestusmärk ka kõigile teistele , kes represseeriti ja kelle ainus süü oli see , et nad armastasid Eestit.

Riigikogu nimel tahaksin tänada mälestustahvli autorit skulptor Jaak Soansi ning okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riikliku komisjoni esimeest Vello Salo ja tegevesimeest Peep Varjut ning komisjoni liikmeid selle suure ja äärmiselt aatelise töö eest rahvaesindajate saatuse väljaselgitamisel.

Eestis 3-päevasel visiidil viibiv Ülehiinalise Rahvaesindajate Kogu alatise komitee esimees Li Peng ja teda saatev ametlik delegatsioon kohtusid täna Riigikogu fraktsioonide esindajate ja Eesti-Hiina parlamendirühma liikmetega.

Li Peng tutvustas Riigikogu liikmetele Hiina poliitilist süsteemi ning Rahvaesindajate Kogu struktuuri ja töökorraldust. Tema sõnul kuulub parlamendi alatise komitee tööülesannete hulka kontroll põhiseaduse ja seaduste täitmise üle, Rahvaesindajate Kogu kompetentsi aga põhiseaduse muutmine ning olulisemate seaduste ja riigieelarve vastuvõtmine.

Riigikogu liikmetega arutleti ka nii Hiina kui Eesti majanduse hetkeseisu ja edasise arengu üle. Hiinlaste väitel on Hiina majanduse areng provintsiti erinev, kuid keskmine kasvutempo 8-9% aastas. Samas avaldasid nad tunnustust Eesti majanduse edule pidades silmas SKP-d inimese kohta. Ühiselt nõustuti, et kahe riigi vaheline majanduskoostöö mõjub nii Hiinale kui Eestile positiivselt. Li Peng avaldas lootust, et vaatamata erinevale erakondlikule kuuluvusele on Riigikogu liikmed Hiina-Eesti suhete toetamises üksmeelsed.

Hiina pool tänas Riigikogu Eesti-Hiina parlamendirühma kui Hiina-Eesti suhete liikumapanevat jõudu ning neile esitati küllakutse Hiina Rahvavabariiki.

Kohtumistest võtsid osa fraktsioonide esindajatena Liia Hänni, Liina Tõnisson, Viktor Andrejev, Mart Siimann, Villu Reiljan, Tiit Sinissaar ja Vootele Hansen ning Eesti Hiina parlamendirühma liikmed Kalev Kallo, Jevgeni Tomberg, Mart Nutt, Urmas Laht, Ülo Tootsen, Toivo Tootsen, Arnold Rüütel ja Jaanus Männik.

Esmaspäeval, 11. septembril kell 14.30 avatakse Toompea lossi hoovis mälestustahvel Asutava Kogu ja I-VI Riigikogu liikmetele, kes hukkusid aastail 1940-1960 Nõukogude ja Saksa okupatsioonivõimude repressioonide tagajärjel.

Skulptor Jaak Soansi teostatud mustal poleeritud graniidist mälestustahvlil on 161 endise Asutava Kogu ja Riigikogu liikme nime. Tahvlile kantute nimekiri on koostatud okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riikliku komisjoni poolt. Tegemist on esmakordse represseeritute mälestuse jäädvustamisega sellisel tasemel.

Mälestustahvli avamise tseremoonial esinevad kõnega Riigikogu esimees Toomas Savi ja Riigikogu liige Enn Tarto. Tahvli õnnistab sisse EELK peapiiskop Jaan Kiivit. Avamisele on kutsutud repressioonides kannatanud Riigikogu liikmete lähedased, põhiseaduslike institutsioonide esindajad, diplomaatiline korpus jt.

Alates esmaspäevast on Toompea lossis üles seatud ka ennesõjaaegsete rahvaesinduste esimeeste fotogalerii ning Evald Okase portree esimese taasiseseisvumisjärgse Riigikogu esimehest Ülo Nugisest.

Esmaspäeval, 11. septembril võetakse Riigikogu IV istungjärgu avaistungil kasutusele Riigikogu uus hääletussüsteem. Uus süsteem on seotud Riigikogu infosüsteemiga võimaldades avalikkusele rohkem ning kiiremini istungitel toimuvast informatsiooni anda, samuti loob see paremad võimalused statistika koostamiseks ja analüüsiks. Muudetud on ka tarkvaraplatvorm, mis võimaldab nüüd paindlikumalt süsteemi täiendusi sisse viia. Kahe süsteemi vahel ühenduse loomisel on väga rangelt jälgitud turvalisuse ja töökindluse nõudeid.

Väljavahetatud istungisaali ekraan mahutab varasemaga võrreldes rohkem informatsiooni, muudetud on ekraani graafikat. Riigikogu liikme töökoht oluliselt ei muutu, sest kasutatakse vanu hääletuspulte.

Tööde teostajaks oli TietoEnator Eesti.

Riigikogu esimees Toomas Savi võttis täna õhtul Riigikogu Valges saalis vastu Eestisse visiidile saabunud Ülehiinalise Rahvaesindajate Kogu alatise komitee esimehe Li Pengi ja teda saatva ametliku delegatsiooni, kuhu kuuluvad Hiina Rahvaesindajate Kogu komisjonide liikmed, parlamendiametnikud ning Välisministeeriumi esindajad.

Toomas Savi informeeris Li Pengi Eesti ettevalmistustest liitumiseks Euroopa Liidu ja NATO-ga ning tundis omakorda huvi Hiina suhete vastu Euroopa Liidu, aga ka Venemaaga. Li Pengi sõnul peab Hiina suhteid nii Euroopa Liidu kui Venemaa ja teiste SRÜ riikidega maailmas rahu säilitamise seisukohalt väga oluliseks. Li Peng lisas, et Hiina toetab Eesti kui iseseisva riigi valikut liituda Euroopa Liiduga. Vastastikku märgiti, et nii Eesti-Hiina ametlikud kui kaubandussuhted on mitme aastaga edasi arenenud. Käesolev visiit on Hiina poole vastuvisiit Eestisse. Riigikogu esimees Toomas Savi oli ametlikul visiidil Hiinas 1998. aasta jaanuaris.

Riigikogu poolelt võtsid kohtumisest osa väliskomisjoni esimees Andres Tarand, riigikaitsekomisjoni esimees Tiit Tammsaar ning Eesti-Hiina parlamendirühma esimees Kalev Kallo, aseesimees Ivi Eenmaa ja liige Mart Nutt.

Kohtumise lõpus andis Li Peng Riigikogule üle Hiina Rahvaesindajate Kogu kingituse, mis sisaldas 4 Liangxiang lauaarvuti komplekti koos laserprinteritega ning 12 Liangxiang sülearvutit koos printeritega.

Seejärel tutvus Hiina parlamendi delegatsioon Riigikogu istungisaaliga, kus Li Peng koos abikaasa Zhu Lin´iga tegi sissekande Riigikogu külalisteraamatusse.

Toomas Savi annab täna külalise auks piduliku õhtusöögi restoranis Gloria.

Homme, 8. septembril algab kell 10.00 Hiina delegatsiooni kohtumine Riigikogu fraktsioonide esindajatega hotelli Olümpia restoranis L´Artiste. Kell 10.50 jätkub samas kohtumine Riigikogu Eesti-Hiina parlamendirühmaga.

Pärastlõunal külastab Hiina parlamendijuht Rocca al Mare Vabaõhumuuseumit, kus külalisi tervitab Riigikogu aseesimees Siiri Oviir ja ansambel Leigarid. Seejärel annab Siiri Oviir Hiina ametlikule delegatsioonile õhtusöögi Kolu kõrtsis.

Laupäeva hommikul kell 9.00 tutvutakse Tallinna vanalinnaga. Kell 9.30 võtab Hiina parlamendidelegatsiooni Raekoja ees vastu Tallinna Linnavolikogu esimees Rein Voog. Kell 12.00 algab Kadriorus Li Pengi ja president Lennart Meri kohtumine.

Hiina delegatsioon lahkub Eestist laupäeva pärastlõunal.

Riigikontrolör Juhan Parts andis täna Riigikogu aseesimehele Tunne Kelamile üle dokumendi "Ülevaade riigi vara kasutamise ja säilimise kohta 1999. aastal", rõhutades seejuures Riigikontrolli põhiseaduslikku kohustust tutvustada nimetatud dokumenti Riigikogu ees üheaegselt riigieelarve täitmise aruande arutamisega Riigikogus. J. Partsi sõnul on Riigikontroll sõltumatu kontrollasutusena parlamendi teenistuses ning ülevaate koostamisel on silmas peetud Riigikontrolli ülesannet teavitada avalikkust riigi vara kasutamisest ja finantsolukorrast.

Tunne Kelam ütles ülevaadet vastu võttes, et sellise dokumendi koostamine on samm lähemale heade tavade kohaselt toimivale demokraatiale, mis muudab riigiasutuste töö läbipaistvamaks.

Riigikontrolli poolt antud ülevaate 101 eksemplari on mõeldud kõigile Riigikogu liikmetele. Riigikontrolli esindajate sõnul saab ülevaatega peatselt tutvuda ka Riigikontrolli internetileheküljel.

Eile õhtul Eestisse visiidile saabunud NATO Parlamentaarse Assamblee ligi 30-liikmeline delegatsioon kohtus täna Riigikogu aseesimehe Tunne Kelami, riigikaitsekomisjoni aseesimehe Trivimi Velliste, komisjoni liikmete, NATO PA Eesti delegatsiooni ning NATO toetusrühma liikmetega.

Riigikogu aseesimees Tunne Kelam mainis oma tervitussõnavõtus, et Eesti elanikkond peab Eesti liitumist NATO-ga olulisemaks kui liitumist Euroopa Liiduga ning vaatamata valitsuste vahetumisele on rahvapoolne toetus NATO-ga liitumiseks püsinud muutumatuna. NATO PA asepresident ja delegatsiooni juht Tahir Köse rõhutas, et see informatsioon on NATO liikmesriikide jaoks väga oluline. Tema arvates peaksid kõik 3 Balti riiki kuuluma NATO laienemise järgmisesse ringi.

Vastates külaliste arvukatele küsimustele, andsid Riigikogu liikmed ülevaate Eesti riigikaitse alasest seadusandlusest, ettevalmistustest ühinemiseks Euroopa Liiduga, ja integratsiooniprotsessist Eestis. Samuti tutvustati Ba

Täna kohtuvad NATO liikmesriikide parlamentide esindajad veel Välisministeeriumi asekantsleri Harri Tiido, Välisministeeriumi ja Kaitseministeeriumi ametnike ja Tallinna linnapea Jüri Mõisaga. Pärastlõunal külastatakse Paldiskit ja Ämarit.

Laupäeval, 2. septembril toimub väljasõit Narva ja Sillamäele, kus kohtutakse Ida-Viru maavanema Rein Aidma ja Narva linnapea Eldar Efendijeviga. Viibitakse Eesti-Vene piiril ning külastatakse Balti Elektrijaama ja AS-i Silmet.

Pühapäeval, 3. septembril jõutakse Tartusse, kus NATO PA delegatsiooni võtab vastu Tartu Ülikooli (TÜ) rektor Jaak Aaviksoo. Osaletakse NATO teabekeskuse avamisel TÜ Raamatukogus.

Delegatsiooni saadab Eesti visiidil NATO PA Eesti delegatsiooni juht Peeter Olesk. 

Delegatsioon lahkub Eestist 3. septembri õhtul ning suundub visiidile Lätti ja Leetu.

Riigikogu aseesimees Siiri Oviir lõikab tarkusepäeval – 1. septembril läbi lindi uue kooli avamisel Lääne-Virumaal Põlulas. Koolimaja asub mitu sajandit vanas jahilossis, mille renoveerimine koolihooneks on kestnud aastaid. Selle pere peab Siiri Oviiri oma kooli "ristiemaks". Tänavu asub Põlulas koolipinki ligi 150 last. Maakooli säilitamine loob eeldused külaelu mitmetahuliseks arenguks ning soodsa baasi rahvakultuuri viljelemiseks mitte üksnes kohalikele elanikele, vaid kogu Virumaal.