Riigikogu juhatus otsustas menetlusse võtta järgmised eelnõud.

1. Vabariigi Valitsuse poolt 15. juunil algatatud haldusmenetluse seaduse eelnõu (456 SE). Haldusmenetlus on haldusorgani poolt õigusakti andmisel ja toimingu sooritamisel läbiviidav tegevus. Seaduse eesmärgiks on tagada haldusaktide andmisel ja toimingute tegemisel lihtne, kaasaegne ja isikute õigusi arvestav menetlus. Seaduse jõustumine on planeeritud 2001. aasta 1. jaanuariks. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

2. Riigikogu liikmete Tõnu Kõivu, Kalle Jürgensoni ja Jürgen Ligi poolt 19. juunil agatatud käibemaksuseaduse § 22 täiendamise seaduse eelnõu (261 SE). Seadustäiendus võimaldab kasutatud asjade edasimüümisel põhikirjaliselt kasutatud kaupade edasimüügiga tegeleva maksukohustuslase poolt arvestada käibemaksu sarnaselt komisjonimüügiga. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

3. Vabariigi Valitsuse poolt 20. juunil algatatud avaliku teabe seaduse eelnõu (462 SE). Seaduse eesmärk on tagada avalikkusele ja igaühele juurdepääsu võimalus üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. Seadus sätestab avalikule teabele juurdepääsu tingimused, korra ja viisid ning juurdepääsu võimaldamisest keeldumise alused, samuti riikliku järelevalve teostamise korra teabele juurdepääsu korraldamise üle. Seaduse jõustumise tähtajaks on kavandatud 2001. aasta 1. jaanuar. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

4. Vabariigi Valitsuse poolt 20. juunil algatatud advokatuuriseaduse eelnõu (463 SE). Seadus sätestab Eesti Advokatuuri korralduse ning advokaadi, advokatuuri assotsieerunud liikme ja välisriigi advokaadi tegevuse õiguslikud alused. Käesolev seaduse eelnõu on välja töötatud vajadusest asendada kehtiv 1991. aastal vastuvõetud Eesti Vabariigi seadus "Eesti Advokatuuri kohta". Algataja ettepanekul jõustuks seadus 2001. aasta 1. jaanuaril. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

5. Vabariigi Valitsuse poolt 20. juunil algatatud kohtuekspertiisiseaduse eelnõu (464 SE). Käesoleva seadusega sätestatakse kohtueksperdi, riikliku ekspertiisiasutuse ja riiklikult tunnustatud eksperdi õiguslik seisund ning eksperdi õiguste ja kohustuste tekke alused kriminaalmenetluses, tsiviil- ja halduskohtumenetluses ning haldusõiguserikkumiste asja menetluses. Seaduse jõustumine on planeeritud 2001. aasta 1. jaanuariks. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

6. Vabariigi Valitsuse poolt 20. juunil algatatud kriminaalkoodeksi, haldusõiguserikkumiste seadustiku, apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse koodeksi ja halduskohtumenetluse seadustiku muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu (465 SE). Käesolevad seadusmuudatused on seotud kohtuekspertiisiseaduse eelnõuga ja nende eesmärgiks on ühtlustada ekspertiiside korraldamist kohtueelses- ja kohtumenetluses nii kriminaal-, tsiviil-, haldus-, kui ka haldusõiguserikkumiste asjades. Seadus jõustuks sarnaselt kohtuekspertiisiseadusega 2001. aasta 1. jaanuaril. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

7. Riigikogu liikmete Raivo Paavo, Vootele Hanseni, Jaan Leppiku ja Väino Linde poolt 20. juunil algatatud haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu (466 SE). Autorite sõnul on eelnõu vajalik ametiühingute seaduse paremaks rakendamiseks, ühinemisvabaduse ning informeerimise- ja konsulteerimisõiguse tagamiseks. Eelnõu eesmärgiks on kehtestada sanktsioone ühinemisvabaduse rikkumise eest. Seaduses sätestatakse karistused ametiühingu asutuse ja tegevuse takistamise eest. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid:

1. Vabariigi Valitsuse poolt 15. juunil algatatud välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (454 SE). Konventsiooni eesmärk on kaotada välisriigi avaliku dokumendi diplomaatilise või konsulaarlegaliseerimise nõue.

Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

2. Vabariigi Valitsuse poolt 15. juunil algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (455 SE). Seadust muudetakse seonduvalt uue määrusi ja halduslepingut puudutava regulatsiooniga "Haldusmenetluse seaduse" eelnõus.

Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

3. Vabariigi Valitsuse poolt 15. juunil algatatud maakatastriseaduse muutmise seaduse eelnõu (457 SE). Eelnõu eesmärgiks on ühildada maakatastriseaduse sätted ning kasutatav terminoloogia andmekogude seadusega.

Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

4. Vabariigi Valitsuse poolt 15. juunil algatatud asendustäitmise ja sunniraha seaduse eelnõu (458 SE). Eelnõu sätestab asendustäitmise ja sunniraha mõiste, sunnivahendi rakendamise adressaadid ning sunnivahendi rakendamise menetluse ja vahendid.

Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

5. Vabariigi Valitsuse poolt 15. juunil algatatud korruptsiooni tsiviilõiguslike aspektide konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (459 SE). Konventsioon kohustab Eestit kujundama oma seadusandlust nii, et korruptsiooni läbi kahjustada saanud isikul oleks võimalik nõuda talle seeläbi tekitatud kahju hüvitamist, kusjuures hüvitamisele kuuluv kahju võib olla nii varaline kui ka mittevaraline. Riigiametnike korruptsioonijuhtumi korral peab kannatanul olema võimalus hüvitust nõuda riigilt

Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

6. Riigikogu liikmete Urmas Lahe ja Georg Pelisaare poolt 15. juunil algatatud haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu (460 SE). Eelnõu näeb ette, et juhul kui haldusõiguserikkumise asjas ei tehtud ettenähtud otsust või asja menetlust ei lõpetatud seoses materjalide üleandmisega uurimisorganile, teeb kohus või asja arutanud ametiisik huvitatud isiku palvel määruse õigusabi eest tasutud summa temale hüvitamiseks riigi- või kohaliku eelarve vahenditest.

Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Riigikogu aseesimees Tunne Kelam kohtus täna Euroopa Liidu laienemiskõneluste pealäbirääkija Eneko Landaburu ja Euroopa Komisjoni Eestiga peetavate läbirääkimiste juhi Nikiforos Sivenasega.

E. Landaburu avaldas tunnustust Riigikogu tõhusale tööle seadusandluse valdkonnas. Tema sõnul peab Euroopa Komisjon väga tähtsaks rahvusparlamentide rolli laienemisprotsessis. Samas märkis ta, et parlamendid peaksid rahvast läbirääkimiste käigust rohkem informeerima.

T. Kelam tänas N. Sivenast konstruktiivse koostöö eest Riigikoguga. Ta jagas seisukohta, et parlamentidel on vastutus ja võimalus rahvast läbirääkimistest informeerida ning osaleda riigi positsioonide kujundamises. T. Kelam rõhutas rahvusparlamentide rolli üle-euroopaliku koostöö arendamisel parlamentaarsel tasandil, tuues näidetena parlamentaarse ühiskomitee Euroopa Parlamendiga ning osalemise COSAC konverentsidel. Viimasel Lissabonis toimunud COSAC konverentsil tervitas Euroopa asjade komisjoni esimees T. Kelam algatust küsida EL sisereformide teostamise kavade koostamisel ka kandidaatriikide arvamust. Vastavad küsimustikud otsustati jagada "suvetööna" ka kõigile Riigikogu fraktsioonidele, et nende seisukohti komisjonis arutada ning võimalusel koostada Riigikogu ühisseisukoht. Kaasamõtlemine EL edasise arengu kujundamisel muutub seda tähtsamaks, mida kaugemale jõuame oma sisemises valmisolekus EL astuda, rõhutas T. Kelam.

E. Landaburu arvates on hädavajalik parteide osalus diskussioonis ning selline "suvetöö" oleks heaks seisukohtade formuleerimise võimaluseks. Ta avaldas kahetsust, et mitmes liikmesriigis ei osale avalikkus laienemistemaatika arutamisel, puudub teave ja puudub ka poliitikute huvi. E. Landaburu avaldas lootust, et Prantsusmaa eesistumine sunnib liikmesriike ka raskemate peatükkide osas seisukohta võtma.

Kõneldes EL-s arutatavast tõhustatud koostöö mudelist pidas ta vajalikuks sinna kaasata ka mõned uued liikmed. T. Kelam toonitas, et EL mitmemõõtmeline integratsioon ei tohi tekitada uusi eraldusjooni ega luua eeldusi liikmete jagunemiseks esimese ja teise kategooria riikideks. Avalikkust tuleb teavitada nii kandidaat- kui liikmesriikides, korraldades ühisarutelusid. Seda mõtet toetas ka E. Landaburu, kelle sõnul eraldatakse selleks vahendeid mõlematele.

Avalikkuse teavitamisel tõstis T. Kelam esile Naiste Kodanikukoolituse Keskuse projekti "Eurokool", milles osalesid mitmed Riigikogu liikmed ning toetas selle projekti jätkamist.

Kõneldes EL laienemisega seonduvatest hirmudest, märkis E. Landebru, et Komisjoni hinnangul pole põhjust eeldada massilist emigratsiooni uutest liikmesriikidest. Tema sõnul võib piiriäärsetel aladel võimalikke arenguebakõlasid tasandada vastavate regionaalvahendite abiga.

Teisipäeval, 20. juunil kell 10.00 algava erakorralise istungjärgu täiendatud päevakorra projekt:

1. Vabariigi Valitsuse algatatud riigihangete seaduse eelnõu (259 SE) teise lugemise jätkamine,

2. Vabariigi Valitsuse algatatud endisest Nõukogust Liidust Tekkinud Uute Sõltumatute Riikide Teadlastega Koostöö Edendamise Rahvusvahelise Ühingu (INTAS) põhikirja ratifitseerimise seaduse eelnõu (430 SE) teine lugemine,
3. Vabariigi Valitsuse algatatud Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (420 SE) teine lugemine,

4. Vabariigi Valitsuse algatatud pakendiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (404 SE) teine lugemine,

5. Vabariigi Valitsuse algatatud aiandustoodete seaduse eelnõu (410 SE) esimene lugemine,

6. Vabariigi Valitsuse algatatud haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu (411 SE) esimene lugemine,

7. Vabariigi Valitsuse algatatud põllumajandussaaduste ja –toodete turu korraldamise seaduse eelnõu (353 SE) teise lugemise jätkamine.

Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikmete Edgar Savisaare, Toomas Vareki, Urmas Lahti, Arvo Jaaksoni, Koit Pikaro, Georg Pelisaare ja Mihhail Stalnuhhini arupärimise siseminister Tarmo Loodusele. Arupärijad soovivad saada vastust reale metallivargustega seotud küsimustele. Samuti soovitakse selgitust, kuidas siseminister on täitnud Vabariigi Valitsuse seaduse § 66's sätestatud ülesannet sisejulgeoleku tagamise ja avaliku korra kaitsmise alal ning milliseid õigusaktide eelnõusid on Siseministeeriumis välja töötatud.

Riigikogu juhatus edastas Liina Tõnissoni arupärimise Eesti Panga presidendile Vahur Kraftile. Arupärija soovib saada täpsemat informatsiooni Innovatsioonipanga tegevuslitsentsi tühistamisega seotud asjaolude kohta.

15. juunil moodustati Riigikogu Soome-Ugri rahvaste toetusrühm, mille esimeheks valiti Arnold Rüütel ning aseesimeesteks Aimar Altosaar ja Jaan Leppik.

Toetusrühma kuuluvad Vootele Hansen, Arvo Jaakson, Kadri Jäätma, Jüri Kaver, Tunne Kelam, Valve Kirsipuu, Liis Klaar, Peeter Kreitzberg, Jürgen Ligi, Värner Lootsmann, Jaanus Marrandi, Mart Meri, Jaanus Männik, Peeter Olesk, Meelis Paavel, Ingvar Pärnamäe, Ants Ruusmann, Arvo Sirendi, Enn Tarto, Laine Tarvis, Toivo Tootsen, Ülo Tootsen, Trivimi Velliste, Rein Voog ja Harri Õunapuu.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud:

Vabariigi Valitsuse poolt 7. juunil algatatud tulundusühistuseaduse eelnõu (437 SE). Eelnõu kohaselt on tulundusühistu äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse. Sätestatakse ühistu liikmete vastutus, ühistu asutamise, lõpetamise, juhtimise ning ühistu liikmete vastuvõtmise kord, samuti liikmete õigused ja kohustused.

Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Vabariigi Valitsuse poolt 12. juunil algatatud Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe üksuse kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas" eelnõu (438 SE). Eelnõu näeb ette pikendada Eesti kaitseväe üksuse kasutamise tähtaega rahutagamisjõudude koosseisus Bosnias ja Hertsegoviinas kaheteist kuu võrra.

Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Vabariigi Valitsuse poolt 12. juunil algatatud riigipiiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (439 SE). Konventsioon on sõlmitud 25. veebruaril 1991.a. Espoos. Seletuskirja kohaselt tagab konventsiooniga ühinemine Eestile parema rahvusvahelise koostöö keskkonnamõju hindamise juurutamise alal.

Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Vabariigi Valitsuse poolt 13. juunil algatatud turismiseaduse eelnõu (440 SE). Eelnõu sätestab üldised nõuded turismiteenuse pakkumisele ja osutamisele ning turismiinfokeskusele, samuti vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ja riikliku järelevalve teostamise korra.

Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Vabariigi Valitsuse poolt 13. juunil algatatud väärteomenetluse seadustiku eelnõu (441 SE). Sellega sätestatakse väärtegude kohtuvälise menetluse ning kohtu- ja täitemenetluse kord.

Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini ja Peeter Kreitzbergi poolt 13. juunil algatatud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (442 SE). Eelnõu näeb ette, et riigiasutused ja kohalikud omavalitsused tagavad seaduses ettenähtud korras eesti keele õpetamise kõigis neile kuuluvates võõrkeelsetes koolieelsetes lasteasutustes, põhikoolis, gümnaasiumis ja kutseõppeasutuses.

Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni poolt 13. juunil algatatud Riigikogu otsuse "Eesti Panga tegevuse kontrollimine Riigikontrolli poolt" eelnõu (443 SE). Eelnõuga tehakse Riigikontrollile ülesandeks kontrollida 2000. aastal Eesti Panga nelja aasta (1996-1999) majandustegevust ning informeerida kontrollimise tulemustest Riigikogu ja avalikkust, rikkumata pangasaladuse hoidmise nõudeid.

Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu juhatus võttis menetlusse järgmised eelnõud ja määras neile juhtivkomisjonid:

Vabariigi Valitsuse poolt 14. juunil algatatud Eesti Vabariigi töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (444 SE). Eelnõu muudab töölepingu seaduse § 21 ja kehtestab töölepingu ja töötajate kohta peetud arvestusdokumentide säilitamise tähtaja.

Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Vabariigi Valitsuse poolt 14. juunil algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (445 SE). Muudatused käsitlevad rahamärkide kujunduse autorikaitse ning teoste levitamisega seonduvaid probleeme, samuti piraatkoopia ladustamist, hoidmist või edasitoimetamise kvalifitseerimist haldusõigusrikkumisena.

Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Vabariigi Valitsuse poolt 14. juunil algatatud seadmete energiatõhususe seaduse eelnõu (446 SE). Seadusega kehtestatakse nõuded seadmete energia ja muude ressursside tarbimisele ja seadmete tekitatava müra tasemele ning seadmete sellekohasele märgistamisele, et tõhustada seadmete energia ja muude ressursside tarbimist ning vähendada seadmete keskkonnakahjulikkust.

Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Vabariigi Valitsuse poolt 14. juunil algatatud tervishoiukorralduse seaduse eelnõu (447 SE). Seadus sätestab tervishoiuteenuste osutamise korralduse ja nõuded ning tervishoiu juhtimise, rahastamise ja järelevalve korra.

Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Vabariigi Valitsuse poolt 14. juunil algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (448 SE). Seaduse täiendamise vajadus tuleneb 6. juunil Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud tervishoiukorralduse seaduse eelnõust, mille § 54 alusel luuakse Sotsiaalministeeriumi valitsusalasse uus valitsusasutus - Tervishoiuamet.

Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu liikmete Koit Pikaro ja Georg Pelisaare poolt 14. juunil algatatud haldusõiguserikkumiste seadustiku ja alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu (449 SE). Sellega sätestatakse rahatrahvid alaealisele alkoholi ostmise, alaealise joobeseisundisse viimise ja alaealisele alkoholi müümise eest. Samuti karistuse füüsilise isiku poolt Eestisse sissevedamiseks mittelubatud, võltsitud või muu registrisse mittekantud alkoholi hoidmise, edasitoimetamise või ladustamise eest üle olulise koguse.

Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Õiguskomisjoni poolt 14. juunil algatatud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja veeseaduse täiendamise seaduse eelnõu (450 SE). Sellega reguleeritakse laevade sisse- ja väljasõidutee kasutamist,;samuti veeliiklust laevakanalil.

Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Õiguskomisjoni poolt 14. juunil algatatud kriminaalmenetluse koodeksi muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu (451 SE). Eelnõus käsitletakse kohtuotsuse ja -määruse jõustumist, täitmisele pööramise tähtaega, täitmiskohtuniku funktsioone. Eelnõu reguleerib vabadusekaotuse või aresti täitmisele pööramist, asjade tagastamist ja aresti alt vabastamist, kohtuotsuse täitmisele pööramise edasilükkamist, mitme kohtuotsuse täitmisele pööramist, täitmisel tekkivate küsimuste lahendamist.

Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni poolt 14. juunil algatatud Riigikogu otsuse "AS Eesti Raudtee erastamiskavast" eelnõu (452 SE).

Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

34 Riigikogu liikme poolt 14. juunil algatatud Riigikogu otsuse "Seaduseelnõu algatamise ettepanek Vabariigi Valitsusele" eelnõu (453 SE). Sellega tehakse valitsusele ettepanek algatada 1. aprilliks 2001.a. sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu, mis sätestaks eraldi paragrahvina peaministrile ja teistele valitsuse liikmetele toimetulekutoetuse ja täiendavate sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise korra.

Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu õiguskomisjon arutas oma tänasel istungil valitsuse algatatud kirikute ja koguduste seaduse eelnõu (284 SE), et valmistada see ette esimeseks lugemiseks täiskogus. Komisjoni istungist võtsid osa Eesti Kirikute Nõukogu president Einar Soone, täitevsekretär Eerik Jõks, Siseministeeriumi asekantsler Tiit Sepp ning usuasjade osakonna juhataja Ilmo Au, samuti mitme Eestis tegutseva konfessiooni ja koguduse esindajad. Teiste hulgas võtsid istungist osa ka Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduse Liidu, Eesti Metodisti Kiriku ja Eesti Islami Koguduse esindajad. Istungil osalejad osutasid eelnõu kitsaskohtadele ning tegid ettepanekuid selle muutmiseks. Eelnõu otsustati suunata esimesele lugemisele 13. septembril toimuval plenaaristungil. Konfessioonide ning kirikute ja koguduste ettepanekud tulevad arutusele eelnõu teise lugemise ettevalmistamise käigus. Komisjoni esimehe Jüri Adamsi sõnul ootab komisjon eelnõu kohta arvamusi ja ettepanekuid ka neil kogudustelt, kes tänasel komisjoni istungil ei osalenud.

Lähtudes Riigikogu kodukorra seadusest otsustas Riigikogu juhatus määrata Riigikogu liikmete puhkuse ajaks 2000. aasta 26. juuni kuni 30. juuli.

Riigikogu Euroopa asjade komisjoni liikmed eesotsas komisjoni esimehe Tunne Kelamiga kohtusid esmaspäeval peaminister Mart Laariga, kellega arutati valitsuse eurointegratsiooni tegevuskava täitmise hetkeseisu ning eurointegratsiooniga seotud seaduseelnõude menetlemise küsimusi.

Peaminister andis komisjoni liikmetele ülevaate Eesti siseriiklikust tegevusest, mis mõjutab otseselt meie riigi positsiooni Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimiste pingereas. Siseriiklikus kodutöös on osutunud probleemiks võlaõigusseaduse ja karistusseadustiku menetlemine. Euroopa asjade komisjoni istungist võttis osa ka õiguskomisjoni esimees Jüri Adams, kes tutvustas õiguskomisjoni seisukohti seoses võlaõigusseaduse menetlemisega.

Euroopa asjade komisjon otsustas edastada fraktsioonidele Euroopa Liidu sisereforme puudutava küsimustiku, et formuleerida fraktsioonide vastuste baasil võimalik ühine seisukoht augustis, mil toimub järgmine Euroopa asjade komisjoni istung.

Riigikogu rahanduskomisjon kohtus täna Eestis visiidil viibiva Saksamaa Liitvabariigi Mecklenburg-Vorpommerni Liidumaa Maapäeva (parlamendi) rahanduskomisjoni delegatsiooniga.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Kalle Jürgenson tutvustas külalistele Eesti riigieelarve struktuuri ja maksupoliitikat. Suurt huvi pakkus Saksa poolele Eesti tulumaksusüsteem, eriti hiljutine muudatus seoses ettevõtete investeeringute tulumaksust vabastamisega. Küsimusi esitati ka Eesti riigi sotsiaalpoliitika, tööpuuduse ja laenukoormuse kohta. Samuti olid kõne all probleemid, mis on seotud kohalike seaduste harmoniseerimisega Euroopa Liidu maksusüsteemi puudutavate direktiividega.

Külalisi tervitanud Riigikogu aseesimees Tunne Kelam rõhutas kahe riigi sajandite pikkuse ühise ajaloo ja kultuuripärandi kõrval regionaalse koostöö tähtsust, mille arengut ilmekalt näitavad üha tihedamad kontaktid Eesti ja Saksamaa vahel.

Kohtumisest võtsid osa veel rahanduskomisjoni aseesimees Jaanus Männik ja liikmed Ivi Eenmaa, Kadri Jäätma, Rein Järvelill ning Jaak-Hans Kuks.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid:

1. Vabariigi Valitsuse poolt 7. juunil algatatud Endisest Nõukogude Liidust Tekkinud Uute Sõltumatute Riikide Teadlastega Koostöö Edendamise Rahvusvahelise Ühingu (INTAS) põhikirja ratifitseerimise seaduse eelnõu (430 SE). INTAS'i ülesanded on toetada fundamentaalteaduste mis tahes valdkonda kuuluvaid ühisprojekte ja koostöövõrke, toetada projekte, arendada teadusinfrastruktuuri, aidata korraldada seminare, konverentse ja koosolekuid.

Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon

2. Vabariigi Valitsuse poolt 7. juunil algatatud kriminaalmenetluse koodeksi ja jälitustegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (431 SE). Eelnõuga antakse Maksuametile eeluurimisasutuse funktsioonid.

Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

3. Vabariigi Valitsuse poolt 7. juunil algatatud tehnilise normi ja standardi seaduse muutmise seaduse eelnõu (432 SE). Seaduse muutmise vajadus on tingitud alates 1. jaanuarist 2001 "Toote nõuetekohasuse tõendamise seaduse" kehtetuks tunnistamine ja sellega kaasnevad kontseptuaalsed muudatused tööstustoodete turule laskmist ja kasutusele võtmist reguleeriva seadusandluse väljatöötamisel ning olemasoleva seadusandluse täiendamisel. Seadusega reguleeritakse standardimise korraldust, antakse Eesti standardi koostamise ja Eesti standardiorganisatsiooni finantseerimise alused.

Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

4. Maaelukomisjoni poolt 7. juunil algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (433 SE). Täitemenetluse seadustikku täiendatakse punktiga, mis sätestab, et täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele kuuluvaks lahendiks on ka maa erastamisel lihtkirjalikus vormis sõlmitud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja igakordse omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele.

Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

5. Riigikogu liikmete Urmas Lahe ja Georg Pelisaare poolt 7. juunil algatatud taluseaduse eelnõu (434 SE). Taluseadusega sätestatakse talumajanduse õiguslikud alused ja soodustatakse talude teket ning arengut. Samuti reguleeritakse talupidaja vastutust.

Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

6. Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini, Vladimir Velmani, Viktor Andrejevi ja Jevgeni Tombergi poolt 8. juunil algatatud Riigikogu otsuse "Seaduseelnõu algatamise ettepanek Vabariigi Valitsusele" eelnõu (435 SE). Sellega tehakse valitsusele ettepanek algatada 2000. aasta 1. novembriks integratsiooniseaduse eelnõu.

Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

7. 28 Riigikogu liikme poolt 8. juunil algatatud Riigikogu avalduse "Haiglareformi läbiviimise kohta Ida-Virumaal" eelnõu (436 SE). Avaldusega osutatakse tähelepanu haldusreformiga kaasnevatele regionaalsete probleemide suurenemisele. Avalduses öeldakse, et eitamata vajadust teha arstiabi andmisel suuri ümberkorraldusi, peab nende eesmärgiks olema tänase olukorra parandamine.

Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu NATO toetusrühma liikmed kohtusid täna pärastlõunal Prantsuse suursaadiku Jean-Jacques Subrenat'ga. Kohtumisel käsitleti NATO laienemisega seonduvaid küsimusi ning Euroopa riikide ja NATO vahelisi suhteid. Pikemalt kõneldi Prantsuse valitsuse seisukohtadest NATO laienemise osas. Prantsuse suursaadiku sõnul lähtutakse siin Euroopa kui terviku julgeolekust.

Kohtumisel osalesid toetusrühma esimees Liis Klaar, aseesimees Tiit Tammsaar ning liikmed Aimar Altosaar, Vootele Hansen, Andres Herkel, Jaak-Hans Kuks, Kalev Kukk, Jaan Leppik, Mart Nutt, Peeter Olesk, Jüri Tamm ja Trivimi Velliste.

Kolmapäeval, 7. juunil toimus Vabariigi Valimiskomisjoni uue koosseisu esimene koosolek. Vastavalt valimisseadusele on Vabariigi Valimiskomisjoni volituste kestus neli aastat. Eelmise koosseisu volitused lõppesid 1. juunil.

Vabariigi Valimiskomisjoni moodustamine toimub nimetamise teel. Riigikohtu esimees nimetas komisjoni liikmeteks kohtunikud Meelika Aava ja Hannes Kirise, õiguskantsler nõunik Arno Letneri. Riigikontrolör nimetas komisjoni liikmeks Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolöri Raivo Linnase, riigi peaprokurör riigiprokurör Jaan Naaberi. Riigisekretäri poolt nimetati komisjoni liikmeks Riigikantselei õigusloomeosakonna juhataja Jüri Heinla ja Riigikogu Kantselei poolt kantselei direktor Heiki Sibul.

Komisjon valis oma esimesel istungil Vabariigi Valimiskomisjoni esimeheks Heiki Sibula, komisjoni aseesimeheks Hannes Kirise ja sekretäriks Meelika Aava.

Komisjoni uue koosseisu korraldada on iga-aastased Riigikogu juhatuse valimised, Vabariigi Presidendi valimine 2001. aastal, kohaliku omavalitsuse volikogude valimine 2002. aastal ning Riigikogu valimine 2003. aastal.

Riigikogu esimees Toomas Savi kohtus täna Eestis ametlikul visiidil viibiva Saksamaa Liitvabariigi liidukantsleri Gerhard Schröderiga.

Toomas Savi tutvustas külalisele lühidalt Riigikogu ajalugu, struktuuri ja töökorraldust, seejärel suunduti ühiselt Riigikogu istungisaali, kus Gerhard Schröder esines parlamendiliikmete ees kõnega.

Enne lahkumist Riigikogust oli Saksamaa liidukantsleril võimalus põgusalt vestelda ka Riigikogu fraktsioonide esindajatega.

Väga austatud Riigikogu esimees härra Savi!

Väga austatud peaminister härra Laar!

Väga austatud Riigikogu aseesimees härra Kelam!

Väga austatud Riigikogu liikmed!

Mu daamid ja härrad!

Mul on suur au esineda siin Riigikogus teie ees. Tänan teid kogu südamest! Kõigepealt soovin tänada suure külalislahkuse eest, mis mulle eile ja täna teie imeilusas riigis osaks sai. Tallinn oma paljude gooti ehitusmälestistega pole mitte ainult imeilus linn, teda on kujundanud Euroopa ja me teame, et tema pilk on pööratud Euroopasse. Temas on tunnetatav maailmale avatud ja vaba hansakodaniku vaim. Ja see on ka linn, kus kõikjal on tunda Eesti ja Saksa ajaloo ühiste sajandite hingust.

Nüüd on Saksa liidukantsler esimest korda visiidil Tallinnas. Meie, sakslased, tahaksin ma öelda, oleme rõõmu ja imetlusega jälginud Eesti 1989. aastast hoogustunud teekonda demokraatlike riikide perre. Olen rõõmus ja uhke, et Saksamaa oli esimesi riike, kes Eesti taastatud sõltumatust ametlikult tunnistas. Samas ühendavad Eestit ja Saksamaad, mu daamid ja härrad, peaaegu kaheksa sajandit ajalugu, mille vältel - ja sellest olen ma hästi teadlik - on eesti rahvas palju kannatanud. Selle ajaloo hüpoteegid panevad meile ka erilise vastutuse Eesti taasintegreerimise eest Euroopa struktuuridesse. Eelkõige seob meid aga ühine tulevikunägemus, mis põhineb ühistel veendumustel ja väärtushinnangutel. Teie julge ja samas vastutustundlik tung vabadusele ja demokraatiale tõi teile 1991. aastal tagasi iseseisvuse ja seda ilma verevalamiseta. Ühteaegu aitas teie vabadusliikumine kaasa kommunistlike diktatuuride lõpule Kesk- ja Ida-Euroopas. Eesti andis sellega väärtusliku panuse Euroopa lõhestatuse ületamiseks. Täna, pärast kümmet aastat täis kohtumisi ja koostööd – kahepoolset, mitmepoolset koostööd liidumaadega, minu maa kohalike omavalitsustega, mida üha rohkem on märgata kasvavast turismist – on inimeste vahel taas loodud tihe ja usalduslik päevast päeva tugevnev suhetevõrk kõikidel aladel, ja see on väga hea.

Läänemere piirkond on viimase kümne aasta jooksul üle kõigi ootuste dünaamiliselt arenenud. Majanduslik areng on kaasa toonud sotsiaalse stabiilsuse, mis omakorda on avaldanud positiivset mõju julgeolekule ja loomulikult ka demokraatiale. Avanevad uued seniaimamatud perspektiivid. Liiga vähe on Saksamaal teada, et Saksa eksport Läänemere piirkonda on üle nelja korra suurem kui eksport Jaapanisse. Saksa ekspordi ja impordi koguosa Läänemere piirkonnas moodustab juba enam kui 8% tervest Saksa väliskaubandusest. Ainuüksi ajavahemikus 1993 kuni 1998 suurenes Saksa eksport Eestisse üle kolme korra. See on selge märk Eesti majanduse kasvanud suutlikkusest ja vastuvõtuvõimest. Aga ühtlasi ka meie maade majanduse kasvavast põimumisest. Ma tean, me peame Eestisse suunatavate Saksa välisinvesteeringute kallal veel ühist tööd tegema, selleks et nad kasvaksid - ja sellega saame üheskoos hakkama. Ma mainin seda, lugupeetud daamid ja härrad saadikud, näitamaks siin ja ka oma kodumaal, et meil on oma huvi, majanduslik huvi, kuid mitte ainult majanduslik huvi teie maa arengu vastu.

Eesti peab teist aastat läbirääkimisi ühinemiseks Euroopa Liiduga. Tema kutsumine liitumisläbirääkimistele esimeses rühmas oli tunnustus eeskuju väärivatele saavutustele, mida teie riik on saavutanud oma demokraatlike institutsioonide taastamisel ja üleminekul turumajandusele. Just meie, sakslased, teame vägagi hästi, kui raske on üle saada 50-aastasest kommunismi pärandist, mis teie puhul on ühendatud veel võõrvõimu pärandiga. Mind täidab suure rahuldustundega teadmine, et niisugune otsustava tähtsusega struktuurireform nagu privatiseerimine on Saksa-poolse abiga kujunenud eeskuju väärivaks mudeliks kogu Kesk- ja Ida-Euroopale. Pärast siin kogetut loodan ma kindlalt, et Eesti hoiab senist reformitempot ja ühineb ühena esimestest riikidest Euroopa Liiduga. Euroopa Liidu laienemine ei tähenda aga vaid ühise turu suurenemist, ei, päevakorral on ka poliitilise liidu loomine. Me ei tohi maha mängida ainukordset võimalust Euroopa ühendamiseks ühiste ideaalide ja väärtuste baasil. Nüüd, kui liitumiskõnelused on jõudnud raskete peatükkideni, on aeg-ajalt kuulda muret, nagu oleks Saksamaa laienemisind ja ka ind seda laienemist toetada raugemas. See mure, mu daamid ja härrad saadikud, ma ütlen seda siin täie kindlusega, ei ole põhjendatud. Meie, sakslased, teame, et liit on meile vajalik kui rahu, julgeoleku, vabaduse ja õigusriikluse tagatis, ja nimelt meie tervele kontinendile. Siit tulenevalt teeme kõik, et Prantsusmaa eesistumisperiood Euroopa Liidus oleks edukas ja institutsioonireforme teostav valitsustevaheline konverents viidaks õigeaegselt lõpule.

Euroopa Liidu rahuloomeline jõud mõjub juba kaugele üle tema piiride. Olles teadlikud, et Euroopa Liit ei saa vastu võtta lahendamata territoriaal- või vähemusküsimustega maid, on kõik liitumiskandidaadid teinud suurt tööd ajaloolistele probleemidele ja minevikupärandile lahenduste leidmisel. Olen suure lugupidamisega jälginud Eesti saavutusi venekeelsete kaaselanike, oma elanikkonna 1/3 integreerimisel. Väikese riigi jaoks, kelle kultuuri ja keele püsimajäämine on sajandeid ohus olnud, on see tõepoolest suur ja ainulaadne humaanne saavutus. See tugineb parimatele Eesti traditsioonidele, 1925. aasta eeskujulikule vähemusrahvuste kultuuriomavalitsuse seadusele, mis andis muu hulgas kultuuriautonoomia ka baltisakslastele. Ma tervitan väga Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni, Euroopa Liidu soovituste rakendamist ja loodan kindlalt, et kooskõlas nende soovitustega ületatakse ka keeleseaduse viimane takistus. Eesti valmisolek leppimiseks ja koosolemiseks sisaldab endas sügavalt euroopalikku sõnumit. Ma tean: Eesti läheb kindlalt edasi sellel sisemiseks stabiilsuseks nii tähtsal teel.

Me tahame eneseteadlikku Euroopat, inimeste Euroopat, mitte natsionalismide Euroopat. Meie maade noor põlvkond teab ja praktiseerib seda juba oma argipäevas. Loomulikult nad tunnevad ennast iirlaste, prantslaste, eestlaste ja sakslastena, kuid on samal ajal, ja te teate seda, kokkukasvava Euroopa kodanikud. Tänu tihedale vastastikusele suhtlusele tuleb nende rahvuslik identiteet koguni paremini esile, näidates loomingulist euroopalikku dünaamikat. Neil on selge, et meil kõigil on üksteiselt ja üksteisega koos midagi õppida ja me peame õppima. Me kogeme Euroopa Liidu laienemist tema rikastamisena, rikastatult ka Eesti inimeste loovusest ja teadmistejanust, tihti valulistest kogemustest ühiskonna ja majanduse reformimise käigus. 21. sajandil soovime muuta visiooni ühinenud rahumeelsest demokraatlikust Euroopast tegelikkuseks. Selleks peame ühitama kogu Euroopa jõud, ka kandidaatriikide jõud. Euroopa peab hakkama väljapoole rääkima üha enam ühel häälel ja tal peab olema ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika. Kui see meil ei õnnestu, jääme vaid globaliseerumise pealtvaatajaiks, selle asemel et olla aktiivsed kaasategijad. Me peame saama globaliseerumise aktiivseteks kujundajateks, see vastab meie majanduslikele huvidele, kuid see on ka meie ülesanne, lähtudes meie kultuurilistest traditsioonidest. Meie Euroopa ühiskonnamudelit on vaja kindlustada ülemaailmses konkurentsis ja seda edasi arendada. See tähendab, et kõik inimesed peaksid saama osa ühiselust, peaksid saama kaasa rääkida ühiskonna rikkuste kasutamisel ja otsuste tegemisel. Selleks vajame eelkõige õiglaste võimaluste tagamist, aktiivset kodanikuühiskonda ning teadmistele ja informatsioonile juurdepääsu loomist võimalikult paljudele. Euroopa Ülemkogu võttis Lissabonis vastu sellekohased suunda näitavad otsused.

Läänemere piirkonna sisustamine euro-atlandi julgeolekustruktuuridega, mu daamid ja härrad, areneb jätkuvalt. Soome ja Rootsi on saanud Euroopa Liidu liikmesriikideks. Poola võeti 1999 vastu NATO-sse. Saksamaad ja Eestit on arengud Läänemere randadel alati otseselt puudutanud ja see on nii ka tulevikus. Siit tuleneb meie ühishuvi tugevdada stabiilsust, heaolu ja julgeolekut koostöö kaudu Läänemere piirkonnas ja ka kogu Euroopas. Läänemere piirkonna rahumeelse kooselu tagab kooperatiivne julgeolekuarhitektuur, julgeolekuarhitektuur, mis ületab mineviku lepitamatud vastuolud, ja see peab võrdõiguslikult hõlmama kõiki rannikuriike. See käib ka Venemaa kohta, seepärast peame hoolt kandma hea ja tiheda koostöö eest Venemaaga. Uute liikmete vastuvõtmine NATO-sse väljendab kõikide riikide õigust ise valida teid oma julgeoleku tagamiseks. Meie esmatähtsaks eesmärgiks jääb julgeoleku ja stabiilsuse suurendamine Kesk- ja Ida-Euroopas tervikuna. Me ei taha uusi eraldusjooni, vaid euroopalikku korraldust, mis välistab julgeolekupoliitiliste hallide ja eraldustsoonide tekke. Meie jaoks oli seetõttu tähtis samm NATO Washingtoni tippkohtumise poolt 1999. aasta aprillis Eesti ja teiste kandidaatriikide liitumissoovi tervitamine ning tulevase liikmelisuse ettevalmistusmeetmete ja programmi heakskiitmine. Ma tahaksin teid julgustada edaspidi aktiivselt osalema programmis "Partnerlus rahu nimel" ja Euro-Atlandi Koostöönõukogus. Seejuures võite Saksa toetusega arvestada ka tulevikus.

See protsess, ma tahaksin seda selgelt rõhutada, pole suunatud Venemaa vastu. NATO kirjutas Venemaaga 1997. aastal alla alusdokumendi vastastikuste suhete, koostöö ja julgeoleku kohta. Selles avaldavad mõlemad pooled valmisolekut koostööks kestva ja ulatusliku rahukorralduse kujundamisel Euroopas. Alusdokumendi võimalusi ei kasutata kahjuks veel piisavalt, selle kallal peame veel edasi töötama, sest selle suure maa - Venemaa - roll Euroopas on strateegilise tähtsusega. Eesti ja Saksamaa, me mõlemad võime heapartnerlikest suhetest Venemaaga vaid kasu saada. Vene president Putin tuleb lähematel päevadel Berliini ja me soovime häid suhteid edasiselt süvendada ning arutada ennekõike Venemaa Euroopasse tugevama kaasahaaramise aluseid ja perspektiive. Ma ei varja, et sellega seoses on mul Tðetðeenia arengute taustal teatud muresid.

Meie regioonis on tähtis stabiliseeriv, julgeolekut edendav funktsioon Läänemeremaade Nõukogul. Ta annab impulsse pikaajalisele koostööle ja integratsioonile rajatud regionaalpoliitikale, milles on tähtis osa nii Eestil kui Saksamaal. Saksamaa Liitvabariik võtab mõne päeva pärast üle eesistuja rolli Läänemeremaade Nõukogus. Meie soov on enam kasutada Läänemeremaade Nõukogu tugevat potentsiaali konkreetsete koostööprojektide heaks, eriti kaubanduses ja regionaalses koostöös. Ma tervitan väga, et Eesti, Läti ja Leedu tugevdavad omavahelist integratsiooni niipalju kui võimalik. Just need kooperatiivsed struktuurid Läänemeremaade Nõukogus avaldavad tugevat mõju regiooni kokkukasvamisele ja soodustavad sellega majanduse arengut. Ka Euroopa Liit peab Läänemere piirkonna koostööd väga prioriteetseks. Mõne nädala pärast Feiras asetleidval Euroopa Ülemkogul kavatseme vastu võtta konkreetse meetmeplaani Euroopa Liidu põhjadimensiooni kohta. Meie eesmärk on poliitika väljatöötamine ja Euroopa Liidu instrumentide sihipärane rakendamine kogu Läänemere piirkonnas, me tahame neid kasutada efektiivsemalt.

Saksamaa ja Eesti on kokkukasvava Euroopa osad. Eesti – see on meile selge – pöördub tagasi oma põlisele kohale Euroopas. Meie, eestlased ja sakslased, soovime Euroopa integratsiooni jõuliselt edasi viia. See, mu daamid ja härrad, on õpetus, mis tuleneb XX sajandi traagilistest ajaloopeatükkidest. See on ka meie ülesanne XXI sajandiks. Minu palve on: sammugem seda teed ühiselt! Ma tänan teid tähelepanu eest!

Riigikogu aseesimees Tunne Kelam kohtus täna Eestis ametlikul visiidil viibiva Saksamaa Liitvabariigi liidukantslerit Gerhard Schröderit saatva Saksa parlamendi delegatsiooniga eesotsas Bundestagi Saksa-Balti parlamendirühma esimehe Wolfgang Freiherr von Stetteniga.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ning määras juhtivkomisjonid:

1. Vabariigi Valitsuse poolt 31. mail algatatud Riigikogu otsuse "1999. aasta riigieelarve täitmise aruande kinnitamine" eelnõu (417 SE). Eelnõu näeb ette aruande tulude kinnitamist summas 18 048 miljonit krooni ning kulude kinnitamist summas 17 165,9 miljonit krooni.

Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

2. Vabariigi Valitsuse poolt 31. mail algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu (418 SE). Eelnõu näeb ette dokumendikohustuse edasilükkamist 2006. aasta 1. juulini, mis on seletuskirja kohaselt tingitud Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud isikutunnistuse kasutuselevõtu kavast ning selle ellurakendamiseks vajalike toimingute teostamisest.

Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

3. Vabariigi Valitsuse poolt 31. mail algatatud Eesti Vabariigi välisinvesteeringuseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (419 SE). Seletuskirjas on öeldud, et vajadus seaduse kehtetuks tunnistamiseks on tekkinud Euroopa Liiduga peetavate läbirääkimiste käigus. Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt keelatakse kõik kapitali liikumise piirangud liikmesriikide vahel ning üldpõhimõttena ka liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel. Liitumisläbirääkimistel EL'ga esitas Eesti seisukoha, et riik on suuteline kapitali vaba liikumise peatüki acquis' täielikult üle võtma ja rakendama EL'ga ühinemise päevast alates. Eesti õigusaktid, kus leidub sätteid, mis on vastuolus kapitali vaba liikumise põhimõtetega, viiakse harmoniseerimiskava kohaselt järk-järgult kooskõlla EL õigusega.

Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

4. Vabariigi Valitsuse poolt 31. mail algatatud Riigi Teataja seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (420 SE). Muudatused puudutavad väljaannet Ametlikud Teated. Eelnõus on ette nähtud võimalus teha Ametlike Teadaannete väljaandmine ülesandeks Riigikantseleile. Riigi Teataja seadust täiendatakse paragrahviga, milles sätestatakse täiendavalt teadaannete avaldamiseks esitamise ja avaldamise kord.

Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

5. Vabariigi Valitsuse poolt 31. mail algatatud ülikooliseaduse § 2 ja rakenduskõrgkooli seaduse § 12 muutmise seaduse eelnõu (421 SE). Eelnõus täiendatakse kõrgharidusstandardi mõistet, sätestades, et kõrgharidusstandardiga määratakse kindlaks ka nõuded õppeasutustele õppejõudude osas, samuti õppejõududele esitatavad nõuded.

Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

6. Riigikogu liikmete Jüri Tamme, Andres Lipstoki ja Ingvar Pärnamäe poolt 31. mail algatatud liiklusseaduse eelnõu (422 SE). Eelnõu sätestab liikluse korraldamise Eesti teedel, selle ohutuse tagamise alused ja põhinõuded.

Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

7. Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni poolt 31. mail algatatud Riigikogu otsuse "Seaduseelnõu algatamise ettepanek Vabariigi Valitsusele" eelnõu (423 SE). Sellega tehakse valitsusele ettepanek algatada 2000. aasta 1. oktoobriks taluseaduse eelnõu, mis sätestaks muuhulgas talu mõiste ja õigusliku vormi, talupidamise kui elulaadi ja rahvuskultuuri osa säilimiseks vajalikud seaduslikud eeldused ja vahendid.

Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

8. Riigikogu liikmete Jaak-Hans Kuksi ja Ants Käärma poolt 31. mail algatatud asjaõigusseaduse § 21 ning äriseadustiku § 4 ja § 8 muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu (talu mõiste seadus) (424 SE). Eelnõu eesmärk on määratleda mõistete "talu" ja "talupidaja" korrektne õiguslik tähendus.

Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

9. Vabariigi Valitsuse poolt 1. juunil algatatud Eesti Vabariigi ja Euroopa Investeerimispanga vahel sõlmitud finantseerimislepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (425 SE).

Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

10. Vabariigi Valitsuse poolt 1. juunil algatatud Eesti Vabariigi ja Rahvusvahelise Rekonstrueerimis- ja Arengupanga vahel sõlmitud laenulepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (426 SE). Eelnõu näeb ette laenulepingu ratifitseerimist transpordi rahastamiseks 24 800 000 euro suuruses summas.

Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

11. Riigikogu liikmete Olev Raju, Mihhail Stalnuhhini ja Vladimir Velmani poolt 1. juunil algatatud käibemaksuseaduse § 18 muutmise seaduse eelnõu (427 SE). Eelnõu kohaselt ei arvestata maha eluruumides kasutamiseks seotud kaupadelt ja teenustelt tasumisele kuuluvat käibemaksu.

Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu väliskomisjon kohtus täna Eestis visiidil viibiva Ülehiinalise Rahvaesindajate Kogu väliskomisjoni delegatsiooniga eesotsas komisjoni esimehe Zeng Jianhuiga.

Hiina kolleegid andsid Riigikogu liikmetele põhjaliku ülevaate Hiina parlamendi struktuurist, töökorraldusest ja –valdkondadest, samuti komisjonide tegevusest. Hiinlaste sõnul kuulub Rahvaesindajate Kogusse praegu 2979 liiget, neist naisi on üle 400. Parlamendiistungite vaheaegadel töötab nn alatine komisjon.

Riigikogu väliskomisjoni liikmed tundsid huvi ka Hiina välispoliitika vastu. Hiina delegatsioonil tuli selgitada suhteid Venemaa ja teiste naaberriikidega. Küsimusi esitati ka Hiina seadusandluse ja demokratiseerimisprotsessi kohta. Hiina parlamendi esindajate väitel eksisteerib Hiinas mitmeparteiline süsteem. Hiina Kommunistliku Partei kõrval on neil veel 8 väiksemat parteid, kellest ükski ei ole opositsioonis, vaid teevad koostööd valitsusega. Hiina parlamendi väliskomisjoni esimehe sõnul on kõikide parteide eesmärgiks Hiina demokraatlik areng. Riigikogu liikme Liis Klaari küsimusele vastates lisas ta, et Hiina ei piira inimeste sõnavabadust. Kõigil on õigus vabalt välja öelda oma arvamus, tegudes aga ei tohi põhiseaduse ega seadustega vastuollu minna.

Kohtumisest võtsid osa väliskomisjoni esimees Andres Tarand, aseesimees Ülo Nugis ning liikmed Mari-Ann Kelam, Liis Klaar, Sergei Ivanov, Villu Reiljan ja Vladimir Velman.

Homme on Hiina delegatsioonil kavas kohtumised Välisministeeriumi esindajate ja Riigikogu Eesti-Hiina parlamendirühmaga. Laupäeval viibitakse Lahemaal. Hiina delegatsioon lahkub Eestist pühapäeva hommikul.

Täna moodustati Riigikogu Eesti saarte toetusgrupp. Toetusgrupi esimeheks valiti Kalev Kotkas Hiiumaalt ning aseesimeheks Laine Tarvis Saaremaalt.

Kalev Kotkase sõnul on toetusgrupi eesmärgiks Eesti saarte arengu strateegia väljatöötamine, sealhulgas lahenduste leidmine transpordiprobleemidele. Samuti soovitakse kaasa aidata Undva sadama ehitamisele.

Toetusgruppi kuulub 32 Riigikogu liiget.

Riigikogu esimees Toomas Savi kohtus täna Eestis visiidil viibiva Ungari peaministri Viktor Orbani ja teda saatva delegatsiooniga.

Peamise küsimusena oli kohtumisel kõne all Euroopa Liidu laienemine ja kandidaatriikide valmisolek Liiduga ühinemiseks. Toomas Savi kinnitas Ungari peaministrile, et Eesti sisepoliitiliseks prioriteediks on Euroopa Liiduga liitumiseks tehtav kodutöö, mis eeldab valitsuse ja parlamendi vahelist head koostööd seadusandluse harmoniseerimisel ja seaduste ellu rakendamisel. Räägiti ka Euroopa Liidu reformidest ning avaldati kahtlust, et Euroopa Liidu laienemisega kaasnev teatav risk võib laienemisprotsessi aeglustada.

Riigikogu esimees andis Ungari delegatsioonile ülevaate ka Riigikogu ajaloost, struktuurist ja töökorraldusest. Viktor Orban selgitas omaltpoolt Ungari parlamendi töö iseärasusi.

Mõlemapoolselt tõdeti, et Eesti-Ungari koostöö on hea ning edaspidi lubati teineteist veelgi enam toetada.

Kohtumisest võtsid osa ka Riigikogu liikmed Liis Klaar ja Anti Liiv.