Riigikogus toimus lahtiste uste päev | Tiit Tammsaar kohtus politoloogia tudengitega | Menetlusse võetud eelnõud, 20. aprill 2000 | Ljubljanas kõneldi seaduste arusaadavusest | Menetlusse võetud eelnõud, 18. aprill | Toomas Savi kõneles ettevalmistustest EL'ga ühinemiseks | Riigikogu lahtiste uste päev | Riigikogu väliskomisjon kohtus Ts?ehhi Senati delegatsiooniga | Riigikogu esimees kohtus Venemaa suursaadikuga | Tunne Kelam kohtus S?oti parlamendi delegatsiooniga | Menetlusse võetud eelnõud ja edastatud arupärimised | BA julgeoleku- ja välisasjade komitee peab Tartus istungit | Moodustati Riigikogu Skautlik Ühendus | 7. rahvusvaheline konverents "Eesti ja Euroopa Liit" toimub 1. - 3. novembrini Tallinnas | Tunne Kelam kohtus Iiri Parlamendi Euroopa asjade ühiskomisjoni delegatsiooniga | Edastatud arupärimised, 11. aprill | Euroopa asjade komisjon kohtus Leedu Seimi delegatsiooniga | Väliskomisjon kohtus Leedu kolleegidega | Riigikaitsekomisjon arutas Poolalt kingitusena tankide vastuvõtmist | Riigikogu delegatsioon jõudis Sydneysse | Menetlusse võetud eelnõud ja edastatud arupärimised 6. aprill | Narvas toimub Riigikogu teabepäev | Siiri Oviir osaleb Eesti Heategevusfondi 10. aastapäeva üritustel | Riigikogu delegatsioon külastas Austraalia parlamenti | Siiri Oviir tervitab Eesti Raamatu Aasta avakonverentsist osavõtjaid | Siiri Oviir kohtus Poola Seimi delegatsiooniga | Euroopa asjade komisjon kohtus Poola delegatsiooniga | Riigikogu väliskomisjon kohtus Poola kolleegidega | Menetlusse võetud eelnõud, 4. aprill | Õiguskomisjonis arutleti võlaõigusseaduse eelnõu pealkirja üle | Riigikogu juhatuses | Algas Riigikogu esimehe ametlik visiit Austraalias Riigikogus toimus lahtiste uste päev Riigikogu tähistas täna oma 81. sünnipäeva lahtiste uste päevaga. Kell 9.45 avas Riigikogu esimees Toomas Savi piirivalve orkestri helide saatel Toompea lossi väravad. Kella 10.00-st algasid ekskursioonid. Külalistel oli võimalik tutvuda Riigikogu hoonega, vaadata Riigikogu tutvustavat filmi ja näitust "Meie parlament", huvilistele jagati näpunäiteid Riigikogu infosüsteemi kasutamiseks Internetis. Kell 12.00 algas Riigikogu istungisaalis infotund, kus peaminister Mart Laar, kultuuriminister Signe Kivi, haridusminister Tõnis Lukas ja sotsiaalminister Eiki Nestor vastasid külaliste küsimustele. Kella 14.00 - 15.00-ni toimus noorte parlamentaarne väitlus teemal "Riik ei peaks eelistama avalik-õiguslikke ülikoole". Ühtekokku külastas täna Riigikogu hinnanguliselt 2500 inimest. Külalisteraamatusse jätsid oma tänusõnad inimesed mitmelt poolt üle Eestimaa, aga ka Lätist, Leedust, Soomest ja Rootsist. 24. aprill 2000 Tiit Tammsaar kohtus politoloogia tudengitega Täna toimunud Riigikogu lahtiste uste päeva raames kohtus Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Tiit Tammsaar Tartu Ülikooli politoloogia osakonna tudengite ja nende õppejõu Rein Toomlaga. Toimus elav debatt Eesti riigikaitse teemadel. Tiit Tammsaare sõnul esitasid üliõpilased hulgaliselt küsimusi kaitseväeteenistuse seaduse, rahuaja riigikaitse seaduse, aga ka hiljuti ajakirjanduses kajastatud tankide võimaliku ostu kohta. 24. aprill 2000 Menetlusse võetud eelnõud, 20. aprill 2000 Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ja määras neile juhtivkomisjonid: 1. Vabariigi Valitsuse poolt 19. aprillil algatatud kutseseaduse eelnõu (371 SE). Eelnõuga sätestatakse kutseoskusnõuete väljatöötamise ning kvalifikatsiooni tõendamise üldkord. Fikseeritakse reeglistik tööturu korraldamiseks ning luuakse eeldused Eesti tööjõu kvalifikatsiooni hindamiseks, võrdlemiseks ja tunnustamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon. 2. Vabariigi Valitsuse poolt 19. aprillil algatatud halduskohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse eelnõu (372 SE). Eelnõu ülesanne on luua eeldused halduskohtunike kvalifikatsiooni tõstmiseks. Selleks lahutatakse halduskohtusüsteem üldkohtusüsteemist. Eelnõuga sätestatakse muudatused halduskohtute korralduses seoses "Halduskohtumenetluse seadustiku" rakendamisega. Sätestatakse halduskohtutes töötavate kohtunike arv, täpsustatakse halduskohtunike üleviimise või ametist vabastamise korda. Samuti muudetakse haldusõiguserikkumise asjade arutamise ja üleandmise korda. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon. 3. Vabariigi Valitsuse poolt 19. aprillil algatatud Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse §-de 12, 16 ja 17 muutmise seaduse eelnõu (373 SE). § 12-s muudetakse lõiget, mis sätestab vara endisel individualiseeritaval kujul säilinuks lugemise põhimõtted. Eelnõuga antakse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise õigustatud subjektile õigus kuni tagastamisotsuse langetamiseni muuta tagastamistaotlus kompenseerimistaotluseks juhul, kui tagastatavaks varaks on elamu või kruntidevaheline nn reservmaatükk. Omandireformi õigustatud subjektiks oleval isikul ei ole eelnõu kohaselt õigust nõuda õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või kompenseerimist selle vara osas, mis on juba tagastatud või kompenseeritud, välja arvatud juhul, kui on tuvastatud, et vara on ilma õigusliku aluseta tagastatud või kompenseeritud teisele isikule. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. 4. Riigikogu liikmete Mai Treiali ja Elmar-Johannes Truu poolt 19. aprillil algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 41 muutmise seaduse eelnõu (374 SE). Eelnõu näeb ette pensioni välja maksmist ka statsionaarse raviasutuse poolt tõestatud volikirja alusel, kus pensionär on ravil. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon. 5. Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt 20. aprillil algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (375 SE). Eelnõus nähakse ette Haridusministeeriumi nime muutmine Haridus- ja Teadusministeeriumiks ning sätestatakse tema ülesanded, mis seni olid kas Vabariigi Valitsuse või Teadus- ja Arendusnõukogu täita. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon. 6. Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt 20. aprillil algatatud kutseõppeasutuste seaduse § 33 muutmise seaduse eelnõu (376 SE). Eelnõu näeb ette, et 50 % kutseõppeasutuse õpilaste koolitoidu arvestuslikust maksumusest katab Haridusministeerium või ministeerium, kelle valitsemisalasse kool kuulub, lähtudes eriala õpetamise maksumusest ja õpilaste arvust koolis. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon. 7. Riigikogu liikmete Viive Rosenbergi ja Peeter Kreitzbergi poolt 20. aprillil algatatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (377 SE). Eelnõu näeb ette uurija-professori kohta teadusasutuses, kelleks on tunnustatud teadlane, kes juhib asutuses vastava ala uuringuid ning kaadriõppurite juhendamist. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon. 8. Riigikogu liikme Raivo Paavo poolt 20. aprillil algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 täiendamise seaduse eelnõu (378 SE). Eelnõu kohaselt on tööandja kohustatud rakendama töötaja tervisekahjustuse vältimiseks ja töökeskkonna ohutegurite mõju neutraliseerimiseks töö- ja kollektiivlepingutes sätestatud abinõusid. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon. 24. aprill 2000 Ljubljanas kõneldi seaduste arusaadavusest Täna lõppes Ljubljanas Euroopa Parlamendi presidendi Nicole Fontain'i 9. kohtumine Euroopa Liidu kandidaatriikide parlamentide esimeestega, kus osales ka Riigikogu esimees Toomas Savi. Tänasel diskussioonil oli esimese teemana arutusel seadusandluse avalikkusele arusaadavamaks muutmise võimalused. Kõneldes parlamentide tööst seaduste loomisel väljendati ühist seisukohta, et seadusandluse näol on tegemist demokraatia kõige tähtsama tugisambaga. T. Savi rõhutas oma sõnavõtus parlamendiliikmete rolli seaduste selgitamisel valijatele. Kuna seaduste keel on tihti keeruline, tuleb seda ülesannet pidada väga oluliseks. T. Savi lisas, et kandidaatriikide parlamentidel lasub topeltkoormus, kuna üheaegselt tuleb luua uued seadused ning tagada nende kooskõla Euroopa Liidu normidega. Seejärel käsitleti rahvusliku identiteedi säilitamist Euroopa Liidus. Enamus osavõtjaid ei näinud ohtu selle kadumiseks. Ühiselt leiti, et erinevad kultuurid rikastavad tervet Euroopa Liitu. T. Savi tõi näitena meie pikaajalise laulu- ja tantsupidude traditsiooni. Sel aastal korraldatakse laulu- ja tantsupidu koos soomlastega. Kuigi on tegemist ühe olulisema Eesti rahvuslikku identiteeti kajastava üritusega, ei ohusta T. Savi sõnul selle jagamine lähimate naabritega meie eneseteadvust. 19. aprill 2000 Menetlusse võetud eelnõud, 18. aprill Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid: 1. Vabariigi Valitsuse poolt 17. aprillil algatatud "Kokkulepe Eesti Vabariigi valitsuse ja Rootsi Kuningriigi valitsuse vahel merealapiirist Läänemeres" ratifitseerimise seaduse eelnõu (367 SE). Lepe on alla kirjutatud 2. novembril 1998 Stockholmis ning määrab kahe riigi mandrilava ja majandusvöötmete piiri Läänemeres. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon. 2. 29 Riigikogu liikme poolt 17. aprillil algatatud Riigikogu avalduse "Olukorrast Kodakondsus- ja Migratsiooniameti büroodes" eelnõu (368 AE). Selles avaldatakse muret Siseministeeriumi valitsemisalas toimuva välismaalaste elamislubade ja välismaalaste passide pikendamise ning väljaandmise puuduliku korra pärast. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon. 3. Keskkonnakomisjoni poolt 18. aprillil algatatud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse täiendamise seaduse eelnõu (369 SE). Eelnõu eesmärk on sätestada juriidilise isiku haldusvastutus geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise või neid sisaldavate või nendest koosnevate toodete turustamise nõuete rikkumise eest. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon. 4. Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini ja Peeter Kreitzbergi poolt 18. aprillil algatatud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (370 SE). Eelnõu kohaselt tagavad riigiasutused ja kohalikud omavalitsused eesti keele õpetamise kõigis neile kuuluvates võõrkeelsetes koolieelsetes lasteasutustes, põhikoolis ja gümnaasiumis. Samuti täiendatakse tähtajalise alalise tööloa alusel Eestis töötavate inimeste loetelu kõrgkooli õppejõuga, kui asutuse juht või tööandja tagab eestikeelse asjaajamise ja tööalase teabe vahetamise võimaluse tööülesannete täitmisel. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon. 19. aprill 2000 Toomas Savi kõneles ettevalmistustest EL'ga ühinemiseks Täna algas Sloveenias Ljubljanas Euroopa Parlamendi presidendi Nicole Fontain'i 9. kohtumine Euroopa Liidu kandidaatriikide parlamentide esimeestega, kus osaleb ka Riigikogu esimees Toomas Savi. Kokku on osavõtjaid 13 riigist. Kohtumisel kõneldi rahvusparlamentide rollist Euroopa Liidus. Rõhutati kandidaatriikide tähtsust ning leiti, et nad peaksid laienemisprotsessis aktiivsemalt osalema. Ühisel seisukohal oldi parlamentide esimeeste kohtumiste vajalikkuses. N. Fontain andis ülevaate ka valitsustevahelise konverentsi tööst ning ettepanekutest Euroopa Liidu institutsioonide osas. Kõneldes valmisolekust Euroopa Liiduga ühinemiseks, nimetas enamus delegatsioone selleks 2002. aasta lõppu. T. Savi rõhutas oma kõnes, et Eesti püüab teha oma ettevalmistustööd nii põhjalikult kui võimalik. "Meile pole vaja järeleandmisi teha, kuid meie kindlaks sooviks Euroopa Liidu liikmeks saamisel on sõnaõigus oluliste otsuste langetamisel," ütles T. Savi. Ta märkis, et Kesk- ja Ida-Euroopa riikidel on omaltpoolt palju kasulikke kogemusi jagada nii rahareformi, privatiseerimise kui ka integratsiooni valdkonnas. Arvestades meie ajaloolist, poliitilist, majanduslikku ja kultuurilist pärandit ei ole T. Savi sõnul Euroopa Liidule alternatiivi. Ta lisas, et lõplik otsustus jääb loomulikult referendumil rahva langetada. T. Savi tänas oma kõnes Euroopa Komisjoni osutatud abi eest ettevalmistustöös, samuti ka lähinaabreid Soomet ja Rootsit. T. Savi teavitas kolleege ka 1.-3. novembrini Tallinnas toimuvast seminarist "Eesti ja Euroopa Liit". Homme toimuval diskussioonil on esimeseks aruteluteemaks seadusandluse avalikkusele arusaadavamaks muutmise võimalused. Seejärel käsitletakse rahvusliku identiteedi säilitamist Euroopa Liidus. 18. aprill 2000 Esmaspäeval, 24. aprillil toimub taas Riigikogu lahtiste uste päev, millega tähistatakse meie parlamendi sünnipäeva. Riigikogu eelkäija Asutav Kogu tuli oma esimesele istungile 23. aprillil 1919. Kell 9.45 avatakse lossi väravad piirivalve orkestri saatel. Kella 10.00 - 15.00 toimuvad igal pooltunnil ekskursioonid. Huvilistel on võimalik vaadata Riigikogu tutvustavat filmi, jagatakse praktilisi näpunäiteid Riigikogu infosüsteemi kasutamiseks Internetis. Samuti on võimalik kohtuda Riigikogu liikmetega. II korrusel on avatud näitus"Meie parlament". Kella 12.00-13.00 on Riigikogu istungisaalis infotund, kus peaminister Mart Laar, kultuuriminister Signe Kivi, haridusminister Tõnis Lukas ja sotsiaalminister Eiki Nestor vastavad külaliste küsimustele. Kell 14.00 - 15.00 toimub noorte parlamentaarne väitlus teemal: "Riik ei peaks eelistama avalik-õiguslikke ülikoole". 17. aprill 2000 Riigikogu väliskomisjon kohtus Tsˇehhi Senati delegatsiooniga Riigikogu väliskomisjoni liikmed eesotsas komisjoni esimehe Andres Tarandiga kohtusid täna Eestis visiidil viibiva Tsˇehhi Senati Euroopa integratsiooni komisjoni delegatsiooniga, mida juhib komisjoni esimees Jarmila Filipová. Kohumisel keskenduti teemadele, mis käsitlesid ettevalmistusi Euroopa Liiduga liitumiseks. J. Filipová sõnul valitseb Tsˇehhi parlamendis selles küsimuses üksmeel, elanikkonnast toetab ühinemist 70%. EL-ga liitudes soovitakse võimalikult vähe üleminekuperioode. Inimestel on lihtsam toime tulla, kui algusest peale kehtestatakse samad normid, mis Euroopa Liiduski. Kohtumisel kõneldi ka NATO'ga liitumisest. Vastastikku rõhutati, et NATO on ainus jõud, mis tagab julgeoleku Euroopas. Riigikogu väliskomisjoni liikmetest viibisid kohtumisel Ülo Nugis, Liis Klaar, Mari-Ann Kelam, Villu Reiljan ja Sven Mikser. 17. aprill 2000 Riigikogu esimees kohtus Venemaa suursaadikuga Riigikogu esimees Toomas Savi kohtus täna Venemaa suursaadikuga Eestis Aleksei Gluhhoviga. Kohtumise algul andis suursaadik T. Savile üle järgmised dokumendid: Vene Föderatsiooni Riigiduuma avalduse majandussanktsioonide kohta Iraagi suhtes; Riigiduuma avalduse Start II lepingu ratifitseerimise kohta; Riigiduuma avalduse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee seisukohast "Olukorra kohta Tsˇetsˇeenias" ning dokumendi Riigiduuma Eesti parlamendiga sidemete pidamise saadikurühma koosseisu kohta. A. Gluhhov avaldas lootust, et seoses saadikurühma moodustamisega parlamentidevahelised suhted aktiviseeruvad. Ühtlasi juhtis ta tähelepanu sellele, et saadikurühma esimees Aleksandr Jasˇin on varem elanud Eestis ja töötanud pikka aega transpordi alal. A. Jasin lahkus Eestist 1991. aastal. Riigikogus moodustati Eesti - Vene parlamendirühm 12. mail 1999.a. T. Savi puudutas vestluse käigus Venemaa rolli põhjadimensioonis. A. Gluhhovi sõnul on ta esitanud välisminister Igor Ivanovile Eestit puudutavad ettepanekud piirialade koostöö ning transpordi ja turismi vallas. Samuti väljendas suursaadik lootust, et pärast Venemaa uue valitsuse moodustamist saab oma tööga edasi minna ka valitsustevaheline komisjon. Suursaadik avaldas samuti muret mõnel pool Euroopas tekkinud parem- ja vasakpoolse ekstremismi suhtes, pidades seda väga ohtlikuks. 17. aprill 2000 Tunne Kelam kohtus Sˇoti parlamendi delegatsiooniga Riigikogu aseesimees Tunne Kelam kohtus täna Eestis visiidil viibiva Sˇoti parlamendi liikmete Tricia Marwick'i, Irene McGugan'i, Kenny MacAskill'i ja Michael Matheson'iga. T. Kelam tutvustas külalistele Riigikogu koosseisu ja tööpõhimõtteid ning andis ülevaate Eesti lähiajaloost, peatudes põhjalikumalt taasiseseisvumisperioodil. Külalised tundsid huvi, millised olid meie tookordsed põhiprobleemid, kuidas toimus sõjaväe reorganiseerimine ning millised küsimused olid aktuaalsed parlamendi töö- ja kodukorra sisseseadmisel 1992. a. Samuti käsitleti Eesti tulevikulootusi ja -võimalusi Euroopa Liiduga ühinemise valguses nii majanduslikust kui poliitilisest aspektist. Delegatsioon viibib Tallinnas seoses Sˇotimaa jalgpallisõprade meeskonna ning FC Toompea vahelise jalgpallimatsˇiga, mis algab kell 17.30 Kadrioru staadionil. Sˇoti meeskonda kuulub ka kaks parlamendiliiget; Riigikogu liikmetest mängivad Meelis Atonen, Tõnu Kõiv ja Rein Voog. 14. aprill 2000 Menetlusse võetud eelnõud ja edastatud arupärimised Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid: 1. Vabariigi Valitsuse poolt 10. aprillil algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse koodeksi ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (355 SE). Eelnõu eesmärgiks on reguleerida riigi lepingulise esindaja valimist ja panna alus lepingulise esindaja ja riigi kui kliendi suhetele. Eelnõu sätestab riigi esindamise korra kohtus, sellest informatsiooni edastamise ja kogumisega tegeleva struktuuriüksuse ülesanded ja andmekogu loomise riigi esindamisest kohtus. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon. 2. Vabariigi Valitsuse poolt 10. aprillil algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse ja erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (356 SE). Eelnõu eesmärgiks on koolide nimede kasutamise täpsustamine. Eelnõu kohaselt ei või õppeasutuse nimi olla õppeasutuse eesmärgi, tegevuse, omaniku ja õigusliku vormi seisukohalt eksitav. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon. 3. Eesti Keskerakonna fraktsiooni 11. aprillil algatatud Riigikogu otsuse "Riigikogu Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee (Balti Assamblee) tööst osa võtva delegatsiooni liikmete kinnitamine" eelnõu (357 SE). Eelnõuga soovitakse arvata delegatsiooni koosseisu Riigikogu liikme Harri Õunapuu asemel Kalev Kallo. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon. 4. Vabariigi Valitsuse poolt 10. aprillil algatatud Eesti Haigekassa seaduse eelnõu (358 SE). Eelnõu sätestab Eesti Haigekassa eesmärgi, ülesanded, pädevuse, õigusliku seisundi, tegevuse alused ja organid. Eelnõu kohaselt on Haigekassa avalik-õiguslik juriidiline isik, mille eesmärk on kvaliteetsete ravikindlustushüvitiste võimaldamine vastavalt "Eesti Vabariigi ravikindlustusseadusele" ja haigekassa eelarves ette nähtud ravikindlustuse kuludele. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon. 2. Vabariigi Valitsuse poolt 12. aprillil algatatud julgeolekuasutuste seaduse eelnõu (359 SE). Eelnõu sätestab julgeolekuasutuste ülesanded ja pädevuse riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamisel ning järelevalve korra julgeolekuasutuste tegevuse üle. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon. 3. Vabariigi Valitsuse poolt 12. aprillil algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 60 muutmise seaduse eelnõu (360 SE). Eelnõuga muudetakse paragrahvi Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Eelnõu kohaselt on ministeeriumi valitsemisalas Teabeamet. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon. 4. Vabariigi Valitsuse poolt 12. aprillil algatatud riigivaraseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu (361 SE). Eelnõuga sätestatakse väärtpaberite ja osaluste müügiviisid ning avalikul müügil lepingute sõlmimise ja toimunud võõrandamisest teatamise erisused. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. 5. Vabariigi Valitsuse poolt 12. aprillil algatatud tubakaaktsiisi seaduse §-de 8, 11 ja 131 muutmise seaduse eelnõu (362 SE). Eelnõu eesmärgiks on anda tubakatoodete maksumärkide väljastamise ja tagastamisega seotud ülesanded üle Maksuametilt Tolliametile, võimaldamaks täita Tolliametil tubakaaktsiisi ainsa maksuhalduri ülesandeid. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. 6. Riigikogu liikmete Georg Pelisaare, Sven Mikseri, Jaanus Marrandi ja Peeter Kreitzbergi poolt 13. aprillil algatatud autoriõiguse seaduse § 131 muutmise seaduse eelnõu (363 SE). Sellega muudetakse paragrahvi, mis sätestab autori varaliste õiguste teostamise. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon. 7. Isamaaliidu fraktsiooni poolt 13. aprillil algatatud haldusõiguserikkumiste seadustiku ja kriminaalkoodeksi § 1481 muutmise ja täiendamise seaduse (364 SE). Muudatused puudutavad paragrahve, mis sätestavad rahatrahvid maksukorralduse seaduse ja maksuseaduste rikkumise puhul. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. 8. Riigikogu liikmete Vootele Hanseni, Jüri Kaveri ja Kalev Kuke poolt 13. aprillil algatatud mereteenistuse seaduse eelnõu (365 SE). Sellega sätestatakse Eesti laevaregistrisse ja laevaraamatusse kantud laevadel töötavate isikute töösuhtega seonduvad erisused. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon. 9. Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni poolt 13. aprillil algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (366 SE). Sellega kehtestatakse soojusenergia müügil elanikkonnale, elamu-ja korteriühistutele, kirikutele ning eelarvest finantseeritavatele asutustele käibemaksu määraks 5%. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. Riigikogu juhatas edastas Anti Liivi 13. aprillil esitatud arupärimise sotsiaalminister Eiki Nestorile. Kuna ööl vastu 6. aprilli suri Tallinna keskhaiglas naine, kes langes novembris talle tehtud abordi tagajärjel koomasse, küsib arupärija, kas on kehtestatud abordisoovija nõustamise akti vormi nõuded ning raseduse katkestamisele eelnevate ja järgnevate uuringute ning toimingute loetelu. Riigikogu juhatus edastas Mai Treiali ja Janno Reiljani 13. aprillil esitatud arupärimise peaminister Mart Laarile sidejaoskondade liitmise kohta. Arupärijad soovivad teada, kui palju maapiirkondade sidejaoskondi on Eesti Post juba sulgenud ning kuidas kavatseb valitsus tagada postiteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse maapiirkondades. Samuti küsitakse, kui suured investeeringud on Eesti Post suunanud postiteenuste arendamiseks aastatel 1997-1999 ning kui suur osa investeeringutest suunati postiteenuste arendamiseks maapiirkondadesse. 14. aprill 2000 BA julgeoleku- ja välisasjade komitee peab Tartus istungit Täna toimub Tartus Balti Kaitsekolledzˇis Balti Assamblee julgeoleku- ja välisasjade komitee väljasõiduistung, mille raames käsitletakse Balti kaitsealaseid koostööprojekte. Pikemalt arutatakse Balti Kaitsekolledzˇiga seonduvat kui üht kandvamat Balti riikide vahelist koostöövormi. Arutusele tulevad ka Balti Assamblee XVI istungjärgule (toimub 25. - 27. maini Balti Kaitsekolledzˇis Tartus) esitatavad eelnõud. Eile tutvusid komitee liikmed Kuperjanovi Üksik -Jalaväepataljoniga. Eesti poolelt võtavad istungist osa Riigikogu Balti Assamblee delegatsiooni liikmed Andres Herkel, Rein Järvelill, Endel Paap. 14. aprill 2000 Moodustati Riigikogu Skautlik Ühendus Täna, 13. aprillil moodustati Riigikogu Skautlik Ühendus, mille eesmärk on ühendada skautlikul põhimõttel toimivaid noorteorganisatsioone. Ühenduse esimeheks valiti Ingvar Pärnamäe ja aseesimeheks Georg Pelisaar. Ühendusse kuuluvad Jüri Kaver, Tunne Kelam, Sirje Endre, Trivimi Velliste, Kadri Jäätma, Sven Mikser, Laine Tarvis, Kaljo Kiisk, Liis Klaar, Mart Meri, Jaanus Marrandi, Enn Tarto, Ants Käärma, Mari-Ann Kelam, Siiri Oviir, Vootele Hansen, Urmas Laht ja Liia Hänni. 13. aprill 2000 7. rahvusvaheline konverents "Eesti ja Euroopa Liit" toimub 1. - 3. novembrini Tallinnas Täna toimus 7. rahvusvahelise konverentsi "Eesti ja Euroopa Liit" korraldustoimkonna esimene koosolek, kus otsustati konverentsi toimumisaeg. Korraldustoimkond, kuhu kuuluvad toimkonna esimees Tunne Kelam, Riigikogu liikmed Ivi Eenmaa, Liia Hänni, Sergei Ivanov, Mart Nutt, Riigikogu Kantselei direktor Heiki Sibul ning mitmed Riigikogu Kantselei ja Välisministeeriumi ametnikud, otsustas sel aastal seitsmendat korda korraldatava konverentsi ajaks määrata 1. - 3. november. Koosolekul käsitleti ka Riigikogu initsiatiivil toimuva konverentsi temaatikaga seonduvat. Korraldustoimkonna liikmete arvates peaks konverentsil käsitlema Eestile eluliselt tähtsaid, aga ka Euroopa Liidus päevakorras olevaid aktuaalseid küsimusi. Konverentsi teemadering otsustatakse toimkonna järgmisel koosolekul. Konverentsile kavatsetakse kutsuda laia ringi EL liikmesmaade ja kandidaatriikide parlamentide ja valitsuste liikmeid, Euroopa Liidu Komisjoni kõrgeid ametnikke, Eesti valitsusasutuste ja kohalike omavalitsuste, samuti valitsusväliste organisatsioonide, huvigruppide, ülikoolide ja üldsuse esindajaid. Töökoosolekust võttis osa ka Riigikogu esimees Toomas Savi. 12. aprill 2000 Tunne Kelam kohtus Iiri Parlamendi Euroopa asjade ühiskomisjoni delegatsiooniga Riigikogu aseesimees, Euroopa asjade komisjoni esimees Tunne Kelam kohtus täna Eestisse visiidil viibiva Iiri Parlamendi Euroopa asjade ühiskomisjoni 4-liikmelise delegatsiooniga, mida juhtis komisjoni esimees Bernard Durkan. Kohtumisel keskenduti Euroopa Liiduga seonduvale temaatikale. T. Kelam andis külalistele ülevaate tööst avalikkuse informeerimisel ning parlamentaarsest tegevusest EL-ga ühinemise suunas. B. Durkan rõhutas väikeste maade koostöö vajalikkust. Ta ütles, et väikeriigid mõistavad paremini üksteise huve ning nende elluviimises tuleb teineteist toetada. B. Durkani sõnul võidavad suurtes ühendustes nagu seda on Euroopa Liit, just väikeriigid. Nii on EL kuulumine tugevdanud Iiri majandusliku olukorda, samuti mõjunud väga soodsalt rahvuskultuuri arengule. T. Kelam nimetas peamiste tagatistena, mida liikmesolek võimaldab, majanduslikku stabiilsust ning julgeolekugarantiid. Vestluse käigus kõneldi ka mõlema riigi põllumajandus- ja kalanduspoliitikast. Leiti, et siin võiks Eesti tutvuda Iiri kalandusalaste kogemustega. Samas märkis B. Durkan, et nagu Eesti on dekollektiviseerinud oma kolhoosid ja sovhoosid, nii peaks Euroopa Liit dekollektiviseerima kalandust, mis on liialt kontsentreerunud EL kätte. B. Durkani sõnul toetab Iiri Euroopa Liidu laienemist. Ta märkis, et Eesti on hästi toime tulnud ettevalmistustöödega ja väljendas valmisolekut igakülgseks toetuseks ja abiks Eestile tema püüdlustes Euroopasse integreerumisel. 11. aprill 2000 Edastatud arupärimised, 11. aprill Riigikogu juhatus edastas Mihhail Stalnuhhini ja Peeter Kreitzbergi arupärimise peaminister Mart Laarile. Arupärijad soovivad teada, miks valitsus ei ole välja töötanud ja kinnitanud vähemusrahvuse kultuurinõukogu valimiseeskirju ning millal seda tehakse. Arupärijad viitavad vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadusele, mis kohustab Vabariigi Valitsust kehtestama rahvusnimekirjade pidamise ja kasutamise korra ning vähemusrahvuse kultuurinõukogu valimiseeskirjad. Riigikogu juhatus edastas Mihhail Stalnuhhini ja Peeter Kreitzbergi arupärimise peaminister Mart Laarile noore pere elamuprogrammi kohta. Arupärijad soovivad teada, millisele leibkonna ostujõu kohta tehtud statistikale toetudes nimetatud programmi valitsuse poolt välja töötati, milliseid kuritegevuse maandamise meetmed kasutatakse elamuprogrammi käivitamisel ja kuidas kavatseb valitsus luua uusi töökohti nendesse piirkondadesse kuhu noorteasumeid planeeritakse. Samuti küsitakse kas ja kuidas toetub noore pere elamuprogramm juba toimivatele regionaalprogrammidele. Riigikogu juhatus edastas Mihhail Stalnuhhini ja Peeter Kreitzbergi arupärimise haridusminister Tõnis Lukasele. Arupärimise ajendiks on valitsuse määrus Narva Energeetikute Kooli, Narva Kaubanduskooli, Narva Kergetööstuskooli ja Narva Kutsekeskkooli ümberkorraldamise kohta. Arupärijad soovivad teada, kas ja kuidas on uuel õppeasutusel Narva Kutseõppekeskus võimalik tulevikus anda kutsekõrgharidust. Samuti soovitakse selgitust määruste täitmise kuupäevade osas. 11. aprill 2000 Euroopa asjade komisjon kohtus Leedu Seimi delegatsiooniga Eestis visiidil viibiv Leedu Seimi väliskomisjoni delegatsioon kohtus pärastlõunal Riigikogu Euroopa asjade komisjoniga eesotsas komisjoni esimehe Tunne Kelamiga. Leedu Seimi väliskomisjoni liige Regimantas Cˇiupaila, kes on ühtlasi ka Seimi Euroopa asjade komisjoni (EAK) aseesimees, andis ülevaate Seimi EAK tegevusest ja töökorraldusest. Leedulaste endi sõnul on Leedu võtnud endale ambitsioonika eesmärgi lõpetada läbirääkimised Euroopa Liiduga 2002. aastal ning olla liitumiseks valmis 1. jaanuariks 2004. Läbirääkimiste alguses loodetakse avada korraga 8 peatükki. Kohtumisel räägiti ka probleemidest, mis võivad tekkida seoses Balti riikide vabakaubanduslepingute kehtivuse lõppemisega liitumisel Euroopa Liiduga. Vastates leedulaste küsimustele selgitasid Riigikogu EAK liikmed Eesti-Venemaa piiriäärsete elanike piiriületusprobleemide ja viisarezˇiimiga seonduvat. Lisaks Tunne Kelamile võtsid kohtumisest osa EAK liikmed Ivi Eenmaa, Liia Hänni, Valve Kirsipuu, Viive Rosenberg, Liina Tõnisson, Rainis Ruusamäe, Jevgeni Tomberg, Ülo Tärno ja Toomas Vilosius. 10. aprill 2000 Väliskomisjon kohtus Leedu kolleegidega Riigikogu väliskomisjon kohtus täna hommikul Eestis visiidil viibiva Leedu Seimi väliskomisjoni 5-liikmelise delegatsiooniga eesotsas komisjoni esimehe Audronius Azubalisega. Kohtumisel keskenduti küsimustele, mis käsitlesid ettevalmistusi NATO ja Euroopa Liiduga liitumiseks ning suhteid Venemaaga. Vahetati ka informatsiooni kummagi riigi poliitilise ja majandusliku hetkeseisu kohta. Väliskomisjoni aseesimees Ülo Nugis rõhutas Leedu edukat ettevalmistustööd NATO liikmeks saamisel ja arvas, et Eestil oleks selles vallas leedulastelt palju õppida. Ülo Nugise väitel on Eesti, Läti ja Leedu kaitsealane koostöö üks efektiivsemaid koostöövorme Balti riikide vahel. Väliskomisjoni aseesimees tegi Leedu parlamendi delegatsioonile ettepaneku korraldada Balti Assamblee julgeoleku- ja välissuhete komitee ning Balti riikide parlamentide väliskomisjonide ühisistung eesmärgiga koordineerida välispoliitilisi positsioone. Leedu delegatsioon nõustus Eesti-poolse ettepanekuga. Vestluse käigus arutati ka Euroopa Liidu ühtse julgeoleku- ja kaitsepoliitika küsimusi. Audronius Azubalise sõnul toetab Leedu seda poliitikat, kuid nad on seisukohal, et Euroopa kaitsepoliitika elluviimisega ei tohi kaasneda USA osatähtsuse vähenemine. Leedulased teavitasid Eesti kolleege Venemaaga piirilepingu ratifitseerimisest Seimis ning mainisid, et ootavad nüüd Venemaa-poolset vastukäiku. Venemaa Riigiduuma ei ole lepingut veel ratifitseerinud. Riigikogu väliskomisjoni liikme Kristiina Ojulandi arvates on Venemaa vastvalitud presidendi Vladimir Putini ajal oodata Venemaa kasvavat huvi Balti riikide vastu. Kohtumisest võtsid osa väliskomisjoni aseesimees Ülo Nugis, liikmed Mari Ann Kelam, Kristiina Ojuland, Liis Klaar ja Sven Mikser ning Leedu suursaadik Eestis Rimantas Tonkunas. Leedu delegatsioon kohtub Eesti visiidi jooksul ka Riigikogu Euroopa asjade komisjoni ja riigikaitsekomisjoni liikmetega, Välisministeeriumi, Kaitseministeeriumi ning Eurointegratsioonibüroo ametnikega. 10. aprill 2000 Riigikaitsekomisjon arutas Poolalt kingitusena tankide vastuvõtmist Riigikogu riigikaitsekomisjon arutas täna, 10. aprillil oma korralisel istungil NATO liikmesriigi Poola Vabariigi kingituse, 10 tanki vastuvõtmist Eesti poolt. Pärast eelmisel nädalal toimunud kohtumist Poola Seimi väliskomisjoni delegatsiooni ja Poola Vabariigi suursaadikuga Eestis otsustas komisjon konsensuslikult, et tankide vastuvõtmine on Eestile julgeolekupoliitiliselt vajalik. Riigikaitsekomisjon otsustas antud küsimuse edasiseks arutamiseks kutsuda oma istungile Kaitseministeeriumi ja Kaitsejõudude peastaabi esindaja ning spetsialistina kindralmajor Ants Laaneotsa. 10. aprill 2000 Riigikogu delegatsioon jõudis Sydneysse Austraalias viibiv Riigikogu delegatsioon, mida juhib Riigikogu esimees Toomas Savi, jõudis eile Sydneysse. Täna hommikul kohtuti XXVII suveolümpiamängude pealinnas Sydneys Austraalia Uus-Lõuna-Wales'i (NSW) osariigi kuberneri William Samuels'i ning olümpia korralduskomitee esindajatega. Homme on kavas tutvuda ka olümpiarajatistega. Homme võtab Riigikogu delegatsiooni vastu Uus-Lõuna-Wales'i (NSW) osariigi parlamendi spiiker John Murray. Sydney Eesti Majas ootab Riigikogu delegatsiooni ees kohtumine Austraalia eestlastega. Austraalias on oma kodu leidnud üle 7000 Eesti päritolu inimese, esimesed eestlastest sisserändajad saabusid Austraaliasse juba 19. sajandi lõpus. Riigikogu delegatsioon, kuhu kuuluvad peale Toomas Savi Riigikogu liikmed Edgar Savisaar, Mart Siimann, Tiit Sinissaar ja Riigikogu Kantselei direktor Heiki Sibul, saabub tagasi Eestisse teisipäeval, 11. aprillil. 7. aprill 2000 Menetlusse võetud eelnõud ja edastatud arupärimised 6. aprill Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid: 1. Vabariigi Valitsuse poolt 5. aprillil algatatud Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (347 SE). Eelnõuga viiakse seadus kooskõlla kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, Vabariigi Valitsuse seaduse § 29 lõikega 3 ning Riigi Teataja seaduse § 5 lõikega 5. Eelnõus sätestatakse, et Vabariigi Valitsuse määruse andmisel haldusterritoriaalse korralduse muutmise kohta tuleb arvestada kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud tähtaegu volikogu valimiste korraldamiseks vajalike valimistoimingute läbiviimiseks. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon. 2. Vabariigi Valitsuse poolt 5. aprillil algatatud riikliku statistika seaduse muutmise seaduse eelnõu (348 SE). Eelnõu sätestab Statistikaametile õiguse suhelda vahetult kõigi valitsusasutustega statistiliste vaatluste korraldamiste küsimustes. Samuti ühtlustatakse andmekogudes kasutatavate andmete struktuurid, definitsioonid ja klassifikaatorid. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. 3. Vabariigi Valitsuse poolt 5. aprillil algatatud Euroopa Telekommunikatsioonibüroo moodustamise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (349 SE). Konventsiooni ratifitseerimine aitab tõhustada telekommunikatsioonituru regulatsiooni ja ühtlustada see Euroopa Liidus moodustatava regulatsiooniga, arendada rahvusvahelist koostööd ning kaitsta Eesti huve selles valdkonnas. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. 4. Vabariigi Valitsuse poolt 5. aprillil algatatud Euroopa Raadiosidebüroo moodustamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (350 SE). Euroopa Raadiosidebüroo on raadiosideala ekspertide keskus, mille peamine ülesanne on arendada koostöös liikmesriikide ja Euroopa Liiduga aastaks 2008 välja ühtne Euroopa raadiosageduste plaan. Konventsiooniga ühinemine annab Eestile võimaluse osaleda täies ulatuses Euroopa raadioside arengu planeerimises. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. 5. Vabariigi Valitsuse poolt 5. aprillil algatatud rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõu (351 SE). Eelnõuga kavandatavad muudatused käsitlevad rahvusooperi loomingulise juhi ja peadirektori ametikohtade täitmist ning rendilepingute ennetähtaegsest lõpetamisest tekkinud kahjude hüvitamist rentnikele. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon. 6. Vabariigi Valitsuse poolt 6. aprillil algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (352 SE). Eelnõu näeb toetuste andmise õiguspärasuse ja toetuste ning muu riigiabina saadud vahendite sihipärase kasutamise üle riikliku järelevalve teostajana Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon. 7. Vabariigi Valitsuse poolt 6. aprillil algatatud põllumajandussaaduste ja -toodete turu korraldamise seaduse eelnõu (353 SE). Eelnõuga sätestatakse riiklikud abinõud põllumajandussaaduste ja -toodete turu tasakaalustatud arenguks, põllumajandussaaduste tasuvaks tootmiseks ja maapiirkonna muu majandustegevuse arendamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon. 8. Riigikogu liikmete Urmas Lahe ja Georg Pelisaare poolt 6. aprillil algatatud taluseaduse eelnõu (354 SE), millega sätestatakse talumajanduse õiguslikud alused. Eelnõu kohaselt on talu maapiirkonnas asuv majandusüksus, mille kaudu tegutseb talupidaja. Talupidajaks on eelnõu kohaselt isik, kes tegeleb peamiselt põllumajandusliku maaviljeluse, -loomakasvatuse ja metsamajandusega. Eelnõus nähakse ette ka talukaardi muutmine ja talu lõpetamine, sätestatakse talu asutamisel makstav toetus. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon. Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikmete Urmas Laht'i, Georg Pelisaare, Jaanus Marrandi, Laine Tarvise, Toomas Vareki ja Kalev Kallo esitatud arupärimise põllumajandusminister Ivari Padarile. Arupärijad soovivad teada millistest vahenditest kaetakse tulupuudujääk põllumajandussektoris ja milliseid soodustusi on võimalik teha maatootjatele tulenevalt Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingust. Samuti küsitakse millised on seadusandlikud võimalused käesoleval aastal EL põllumajanduspoliitika rakendumiseks Eestis, kuidas on võimalik tulenevalt WTO lepingust rakendada miinimumhindu ning kuidas rakendada eksporditoetusi. Edastati Riigikogu liikme Liina Tõnissoni arupärimine õiguskantsler Eerik-Juhan Truuväljale. Arupärimise ajendiks on ajakirjanduses avaldatud teave Tallinna linnapea Jüri Mõisa poolt väljaantud käskkirjast, milles ta kohustab linnaametnikke avalikustama oma isikuandmed. Arupärija soovib teada, kas nõudmisega esitada Tallinna linnavalitsusele andmed erakondliku kuuluvuse, juhilubade olemasolu, elukaaslase olemasolu, samuti isiklike telefonide ja fakside numbrite ja e-posti aadresside kohta, on rikutud ametnike õigusi ning isikute õigust isikuandmete kaitsele. Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised otsuste eelnõud: 1. Kultuurikomisjoni poolt 5. aprillil algatatud Riigikogu otsuse "Ringhäälingunõukogu liikmete nimetamine" eelnõu (344 OE). Eelnõu kohaselt nimetatakse ringhäälingunõukogu liikmeteks Ignar Fjuk, Andres Jõesaar, Peeter Kreitzberg, Marju Lauristin, Villu Reiljan, Andres Root, Tiit Sinissaar, Hagi Shein ja Silva Tomingas. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon. 2. 31 Riigikogu liikme poolt 6. aprillil algatatud Riigikogu otsuse "Umbusalduse avaldamine rahandusminister Siim Kallasele" eelnõu (345 OE). 3. Riigikogu juhatuse poolt 6. aprillil algatatud Riigikogu otsuse "Hüvitusfondi nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu (346 OE). Eelnõu kohaselt nimetatakse nõukogu liikmeteks Kadri Jäätma, Jürgen Ligi, Siiri Oviir, Arvo Sirendi ja Jüri Tamm. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. 6. aprill 2000 Narvas toimub Riigikogu teabepäev Reedel, 7. aprillil algusega kell 12.15 toimub Narvas Tartu Ülikooli Narva Kolledzis järjekordne Riigikogu teabepäev. Teabepäeva eesmärk on tutvustada Riigikogu kui institutsiooni, selgitada parlamendi struktuuri, ülesandeid, otsuste langetamise mehhanisme jne. Kohapeal jagatakse täiendavat kirjalikku informatsiooni Riigikogu puudutava teabe kättesaamisvõimaluste, Riigikogu külastamise ja muu kohta. Kolledzis on avatud Riigikogu ajalugu tutvustav näitus. Kohtumise esimeses osas tutvustavad Riigikogu liikmed Mari-Ann Kelam, Endel Paap, Mihhail Stalnuhhin ja Toomas Varek Riigikogu tööd, seejärel toimub diskussioon integratsioonipoliitika teemadel. Teabepäeva juhib Riigikogu aseesimees Tunne Kelam. Kell 14.00 kohtuvad Riigikogu liikmed Narva volikogu ja linnavalitsuse esindajatega. 6. aprill 2000 Riigikogu pressitalitus Siiri Oviir osaleb Eesti Heategevusfondi 10. aastapäeva üritustel Riigikogu aseesimees Siiri Oviir osaleb täna pärastlõunal Eesti Heategevusfondi 1O. aastapäeva üritustel ning üle-Eestiliste sotsiaalprojektide võistluse "Vana olla on hea" võitjate autasustamise tseremoonial vanurite eneseabi- ja nõustamiskeskuses Tallinnas Poska tänaval. Eesti Heategevusfond tegeleb vanurite nõustamise, aga ka materiaalse abistamisega. 6. aprill 2OOO Riigikogu delegatsioon külastas Austraalia parlamenti Riigikogu delegatsioonil eesotsas Riigikogu esimehe Toomas Saviga oli täna esimene jutuajamine Austraalia kindralkuberneri William Deane'ga. Seejärel külastati Austraalia Ühenduse Föderaalparlamenti, kus kohtuti Senati presidendi Margaret Reidi ja Esindajatekoja spiikeri Neil Andrew'ga. Toomas Savi rõhutas kohtumisel Eesti ja Austraalia parlamentide vahelisi pikaajalisi suhteid ning avaldas tänu Austraalia aktiivse toetuse eest Eesti iseseisvuspüüdlustele 80-ndate aastate lõpus ja 90-ndate alguses. Kohtumisel kolleegidega märgiti, et koostöö Eesti ja Austraalia vahel on arenenud tõusvas joones. Kiiresti on kasvanud kaubavahetuse maht, väga tihedad on kahe riigi vahelised kultuurisidemed. Samuti leiti mõlemapoolselt, et tuleks jätkata Eesti-Austraalia koostööd rahvusvahelistes organisatsioonides. Vestluse käigus vahetati ka parlamentaarse töö kogemusi. Pärastlõunal jälgis Riigikogu delegatsioon infotundi nii Esindajatekojas kui Senatis. Lisaks toimusid kohtumised välisministri, varikabineti välisministri, immigratsiooni- ja rahvussuhete ministri, välissuhete, kaitse ja kaubanduse ühiskomitee esimehega. Nendel kohtumistel puudutati Euroopa Liidu temaatikat ja julgeolekuküsimusi, samuti tutvustati kolleegide palvel lähemalt Eesti integratsioonipoliitikat. Kohtumisel välisminister Alexander Downer'iga puudutati ka Austraalia - Eesti majandussuhteid. Riigikogu delegatsioon avaldas kahetsust selle üle, et kahe riigi vahel toimib ikka veel topeltmaksustamise poliitika. Eesti on jätkuvalt huvitatud topeltmaksustamise vältimise lepingu sõlmimisest Austraaliaga. Välisministri sõnul viibib asi pikatoimelise bürokraatia tõttu, kuid lootis probleemile peatset lahendust. Täna õhtul annab Toomas Savi ja teda saatva delegatsiooni auks piduliku õhtusöögi Esindajatekoja spiiker Neil Andrew. Homme sõidetakse Canberrast Sydneysse. Riigikogu delegatsiooni kuuluvad Riigikogu liikmed Edgar Savisaar, Mart Siimann, Tiit Sinissaar ja Riigikogu Kantselei direktor Heiki Sibul. Taustinformatsioon: Austraalia tunnustas Eesti iseseisvust 27. augustil 1991 ning diplomaatilised suhted sõlmiti sama aasta novembris. Esimese kõrgetasemelise visiidi Eestisse tegi Austraalia välisminister Gareth Evans juulis 1994. Samal aastal vahetasid delegatsioone ka mõlema riigi parlamendid. Viimane Austraalia parlamendidelegatsioon eesotsas Senati asepresidendi senaator Sue West'iga viibis Eestis läinud aasta oktoobris. 5. aprill 2000 Siiri Oviir tervitab Eesti Raamatu Aasta avakonverentsist osavõtjaid Riigikogu aseesimees Siiri Oviir saatis täna tervituskirja homme algavast Eesti Raamatu Aasta avakonverentsist osavõtjaile. Kirjas rõhutatakse raamatu osa inimühiskonna vaimsete väärtuste loomisel ja selle arengu kajastamisel erinevatel ajalooetappidel, samuti maailma erinevate rahvaste ja kultuuride vastastikusel rikastamisel ning humanistlike vaadete kujunemisel. Siiri Oviir soovis konverentsist osavõtjatele omaltpoolt jätkuvat energiat meie riigi ja rahva vaimuvaramu rikastamisel. 5. aprill 2000 Siiri Oviir kohtus Poola Seimi delegatsiooniga Riigikogu aseesimees Siiri Oviir võttis täna vastu Riigikogu väliskomisjoni kutsel Eestis vastuvisiidil viibiva Poola Seimi väliskomisjoni 3-liikmelise delegatsiooni. Kohtumisel käsitleti Euroopa Liiduga (EL) liitumist puudutavaid küsimusi. Põhjalikult kirjeldati ka kummagi riigi seaduste vastuvõtmise ja jõustumise protsessi. Siiri Oviiri küsimustele vastates tutvustasid Poola parlamendi liikmed Poola rahva arvamust Euroopa Liiduga liitumise kohta. Poolakate sõnul soovib ligi 80 % Poola elanikest liitumist EL-ga. Äärmuslike euroskeptikute osatähtsus rahva arvamuse kujundamisel on suhteliselt väike. Poola parlamendiliikmete sõnul tuleks aga intensiivsemalt tegeleda ettevalmistustööga, kuna 80 % poolakatest kõhklevad, kas Poola ise on piisavalt valmis Euroopa Liiduga liitumiseks. Kohtumisel arutleti ka parlamentide Euroopa asjade komisjonide rolli üle liitumiseks ettevalmistumise protsessis. Poola delegatsiooni liikmed esitasid mitmeid küsimusi seaduste menetlemise protsessi kohta Riigikogus. Nende sõnul uurivad nad võimalusi kiirendada Euroopa Liidu seadusandlusega harmoneerimist vajavate seaduste vastuvõtmise protseduuri Poola parlamendis. Külalistele pakkus huvi ka Eestis toimiv seaduste jõustumise süsteem ja Vabariigi Presidendi roll seaduste jõustumisel. 5. aprill 2000 Euroopa asjade komisjon kohtus Poola delegatsiooniga Riigikogu Euroopa asjade komisjon kohtus täna Eestis vastuvisiidil viibiva Poola Seimi väliskomisjoni delegatsiooniga, keda juhib komisjoni esimees Czeslaw Bieleck. Kohtumisest võtsid osa Euroopa asjade komisjoni esimees Tunne Kelam ning liikmed Liia Hänni, Viive Rosenberg ja Ülo Tärno. Kohtumisel kõneldi mõlema parlamendi ettevalmistustöödest liitumiseks Euroopa Liiduga, Seimi koostööst valitsusega Euroopa integratsiooni vallas ning seadusandluse harmoniseerimisega seonduvatest probleemidest. Poola Seimis toimuvad Euroopa Liiduga seonduvad debatid kord aastas. Czeslaw Bieleck'i sõnul on oluliseks küsimuseks, kas Euroopa laienemist käsitletakse poliitilise või majandusliku otsustusena. Kuna majanduse ümberstruktureerimine on pikemaajaline protsess, avaldati arvamust, et esikohale tuleks seada poliitiline küsimus. Poola delegatsioon nimetas ühe probleemina ka Euroopa Liidust lähtuvat majanduslikku üleregulatsiooni. T. Kelami sõnul sõltub sellega toimetulek administratiivsest suutlikkusest; spetsialistidest, kes tunnevad Euroopa Liidu seadusandlust. Ta andis külalistele ülevaate seadusandluse harmoniseerimise käigust Riigikogus ning rõhutas Euroopa Liidu regulatsioonide järgimise olulisust. Ta lisas, et seaduste vastuvõtmine ja kohaldamine on vajalik tõhusa majanduse toimimiseks. Samas märkis T. Kelam, et seadusi ei saa vastu võtta kiirustades, mille tagajärjeks oleks nende uus muutmine. Vastates C. Bieleck'i küsimusele Balti riikide vastuvõtmisest Euroopa Liitu, ütles T. Kelam, et juhul kui kõiki kolme Balti riiki ei aktsepteerita üheaegselt, on parem kui kõigepealt saab täisliikmeks neist üks. Kohtumisel kõneldi ka avalikkuse toetusest Euroopa Liiduga ühinemisele ning Euroopa struktuuride mõistmisest. 5. aprill 2000 Riigikogu väliskomisjon kohtus Poola kolleegidega Riigikogu väliskomisjon kohtus täna hommikul Eestis vastuvisiidil viibiva Poola Seimi väliskomisjoni 3-liikmelise delegatsiooniga eesotsas komisjoni esimehe Czeslaw Bielecki'ga. Peamised teemad, mida kohtumisel käsitleti, olid suhted Venemaaga ja Venemaa prognoositav areng president Vladimir Putini ajal ning NATO laienemine. Poola parlamendi väliskomisjoni liikmete arvates on parlamendi koalitsioonil ja opositsioonil Venemaad puudutavates küsimustes erinevad seisukohad, kuigi Poola välispoliitika suhtes ollakse üksmeelsed. Poola opositsiooni esindaja arvas, et Venemaad saab mõjutada OSCE kaudu pidades silmas olukorda Tsˇetsˇeenias. Ühiselt koos Riigikogu väliskomisjoni esindusega nenditi, et Venemaa suunal peavad Läänemeremaad koos tegutsema. Poolakate sõnul on Venemaal alanud mõningad protsessid, mis viitavad riigi demokratiseerumise algusele. Poola Seimi Väliskomisjoni esimehe Czeslaw Bielecki sõnul on Poola ühiskond väga rahul Poola NATO liikme staatusega. Riigikogu liikmed tundsid huvi, kas Poola NATO liikmena toetab avalikult NATO edasist laienemist. Riigikogu kolleegidele vastates oldi arvamusel, et NATO peab jätkama nn avatud uste poliitikat ning laienemise järgmisesse ringi peaksid kuuluma Balti riigid, Sloveenia ja Slovakkia. Külalised tundsid omakorda huvi Balti riikide koostöö vastu ning lubasid Eestit tema püüdlustes toetada. Kohtumisest võtsid osa väliskomisjoni esimees Andres Tarand, Liis Klaar, Mari-Ann Kelam, Ülo Nugis, Vardo Rumessen, Villu Reiljan ja Sven Mikser. Poola Seimi delegatsiooniga kohtuvad täna veel Euroopa asjade komisjon, Riigikogu aseesimees Siiri Oviir ning riigikaitsekomisjoni esimees Tiit Tammsaar. 5. aprill 2000 Menetlusse võetud eelnõud, 4. aprill Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid: 1. Vabariigi Valitsuse poolt 3. aprillil algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastase ÜRO konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (337 SE). Konventsiooni eesmärk on arendada riikide koostööd narkootiliste ja psühhotroopsete ainete rahvusvahelise ringlusega seotud probleemide lahendamisel, Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon. 2. Vabariigi Valitsuse poolt 3. aprillil algatatud tööstuslike suurõnnetuste ärahoidmise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (338 SE). Konventsiooni eesmärk on ennetada ohtlike ainete põhjustatavaid tööstuslikke suurõnnetusi, mis võivad ettevõtte töötajatele või kogu elanikkonnale või keskkonnale kaasa tuua raskeid tagajärgi ning leevendada juhtunud õnnetuste tagajärgi. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon. 3. Vabariigi Valitsuse poolt 3. aprillil algatatud alkoholiaktsiisi seaduse eelnõu (339 SE). Eelnõuga sätestatakse alkoholiaktsiisi maksmise uued alused, mis on kooskõlas Euroopa Liidu nõuetega liikmesriikide aktsiisisüsteemile. Eelnõu kohaselt on maksuhalduriks Tolliamet. Eelnõuga seadustatakse piiritust denatureerivad ained, muudetakse kääritatud jookide aktsiisimäära, reguleeritakse alkoholi kadude maksustamine; samuti sätestatakse senisest põhjalikum aruandluse süsteem. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. 4. Riigikogu liikmete Kalle Jürgensoni, Vambo Kaalu ja Andres Lipstoki poolt 3. aprillil algatatud liikluskindlustuse seaduse § 40 lõike 2 muutmise seaduse eelnõu 8340 SE). Eelnõu kohaselt on kindlustustariif kindlustusmakse arvestuslik alus ühe kuu kohta, mis sõltuvalt kindlustusvõtja sõiduki arveloleku kohast arvutatakse sõiduki baasmaksemäära ja liikluskindlustuse statistikal põhinevate koefitsientide alusel. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. 5. Põhiseaduskomisjoni poolt 3. aprillil algatatud Riigikogu kodukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (341 SE). Eelnõuga täpsustatakse Riigikogu juhatuse volitusi, Riigikogu juhatuse otsuste jõustumise aega, komisjoni esimese istungi toimumise aega, komisjoni esimehele või aseesimehele umbusalduse avaldamise korda. Samuti pikendatakse eelnõude menetlemise käigus tehtavate toimingute tähtaegu. Eelnõuga sätestatakse valitsuse ja õiguskantsleri seisukoha esitamise kord. Eelnõu näeb ette seaduse täiendamist peatükiga, mis sätestab põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu menetlemise korra. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon. 6. Maaelukomisjoni poolt 3. aprillil algatatud loomakaitseseaduse, tarbijakaitseseaduse, mahepõllumajanduse seaduse ja geograafilise tähise kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (342 SE). Seaduse muutmise vajadus tuleneb Veterinaar- ja Toiduinspektsiooni ümberkujundamisest Veterinaar- ja Toiduametiks. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon. 7. Riigikogu liikmete Ingvar Pärnamäe, Vambo Kaalu ja Rein Voogi poolt 4. aprillil algatatud maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse eelnõu (343 SE). Sätestatakse "elamu" definitsioon ja määratletakse maa erastamise ulatus lõpetamata elamu juurde ja elamu püstitamiseks väljaantud ehitusloa alusel. Eelnõuga täpsustatakse tiheasustusega alade määratlust, vaba põllu- ja metsamaa erastamise sätteid ning reguleeritakse maa ostueesõigusega erastamise ja tagastamise ulatust. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon. 5. aprill 2000 Õiguskomisjonis arutleti võlaõigusseaduse eelnõu pealkirja üle Riigikogu õiguskomisjoni kolm tundi kestnud istungil käsitleti võlaõigusseaduse eelnõu pealkirja ja üldosa põhimõistetega seotud küsimusi. Komisjoni otsuse kohaselt jätkatakse eelnõu sisulist arutelu, kui komisjonile on üle antud Paul Varuli juhitava töögrupi poolt välja töötatud parandatud ja täiendatud tekst. 7. aprillil alustab õiguskomisjon võlaõigusseaduse eelnõu eriosa arutelu üksikute lepinguliikide lõikes koos eelnõu algatajate, ekspertide ja huvigruppidega. Justiitsminister Märt Rask andis istungil komisjonile üle ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse eelnõu parandatud ja täiendatud teksti. 4. aprill 2000 Riigikogu juhatus registreeris alates 3. aprillist Riigikogu liikme Endel Paapi asemel Eestimaa Ühendatud Rahvapartei fraktsiooni aseesimeheks Valentina Võssotskaja. 4. aprill 2000 Algas Riigikogu esimehe ametlik visiit Austraalias Täna algas Austraalias viibiva Riigikogu delegatsiooni, mida juhib Riigikogu esimees Toomas Savi, ametlik programm Canberras. Ennelõunal toimusid kohtumised Austraalia Pealinna Territooriumi Seadusandlikus Kogus (Australian Capital Territory Legislative Assembly), kus käsitleti põhiliselt kohalike omavalitsuste küsimusi. Võõrustajad andsid ulatusliku ülevaate erinevatest valimissüsteemidest Austraalia Ühenduse kuues osariigis ja kahel territooriumil. Põhjalikumalt selgitati Pealinna territooriumi valimissüsteemi, mis paljus sarnaneb meie omale. Pärastlõunal külastati sõdades langenud Austraalia sõduritele püstitatud sõjamemoriaali, kuhu Riigikogu esindus asetas pärja. Eraldi meenutati eestlast Johannes Toisi, kes langes Austraalia eest I maailmasõjas. Kaasmaalaste käekäigust Austraalias räägiti lähemalt kohtumisel Canberra eestlastega. Kolmapäeval hommikul ootab Riigikogu delegatsiooni ees jutuajamine Austraalia kindralkuberneri William Deane'ga. Seejärel külastatakse Austraalia parlamenti, kus kohtutakse Senati presidendi Margaret Reidi ja Esindajatekoja spiikeri Neil Andrew ning varikabineti välisministri Laurie Brereton'iga. Pärastlõunal jälgitakse infotundi nii Esindajatekojas kui Senatis. Lisaks toimuvad kohtumised välisminister Alexander Downer'iga, immigratsiooni- ja rahvussuhete ministri Philip Ruddock'i, välissuhete, kaitse ja kaubanduse ühiskomiteega eesotsas komitee esimehe Alan Fergusoniga. Toomas Savi ja teda saatva delegatsiooni auks annab piduliku õhtusöögi Esindajatekoja spiiker Neil Andrew. Riigikogu delegatsiooni kuuluvad Riigikogu liikmed Edgar Savisaar, Mart Siimann, Tiit Sinisaar ja Riigikogu Kantselei direktor Heiki Sibul. 4. aprill 2000 20.01.2003 20.01.2003
|
|
Riigikogu | Lossi plats 1a, 15165 Tallinn | tel +372 631 6331 | faks +372 631 6334 | riigikogu at riigikogu dot ee |
|
