|
Euroopa asjade komisjon ja väliskomisjon kohtusid Günter Verheugeniga | Toomas Savi kohtus Europarlamendi liikmetega | Muudatused Riigikogu alatistes komisjonides | Euroopa asjade komisjon sõidab Ungarisse | Soomes viibiv Riigikogu delegatsioon kohtus Eduskunna liikmetega | Tallinnas algas Euroopa Liidu-Eesti parlamentaarse ühiskomitee istung | Toomas Savi kohtus Tarja Haloneniga | Tallinnas toimub Euroopa Liidu-Eesti parlamentaarse ühiskomitee istung | Menetlusse võetud eelnõud, 23. märts 2000 | Riigikogu juhatus kingib Aleksander Dormidontovile Eesti riigilipu | Edastatud arupärimised, 23. märts 2000 | Riigikogus taasasutati Eesti-Itaalia parlamendirühm | Menetlusse võetud eelnõud - 21.03.2000 | Riigikogu juhatuses | Ignar Fjuk valiti tagasi IPU Eesti rühma presidendiks | Edastatud arupärimised | Balti Assamblee kommunikatsioonikomitee toetab Undva süvasadama projekti | Menetlusse võetud eelnõud ja edastatud arupärimine 16. märts 2000 | Valiti Riigikogu juhatus | Riigikogu esimehe Toomas Savi esinemine Riigikogu ees 16. 03 2000 | Menetlusse võetud eelnõu ja edastatud arupärimine 14. märts | Riigikogu juhatuses | Toomas Savi kohtus Vytautas Landsbergisega | Riigikogus moodustati Taiwani toetusgrupp | Menetlusse võetud eelnõud ja edastatud arupärimine, 8. märts | Menetlusse võetud eelnõud, 7. märts 2000 | Siiri Oviir kohtub riskigrupi lastega | Riigikogu naisliikmed kohtusid Taani peaministri abikaasaga | Tunne Kelam kohtus Taani peaministri Poul Nyrup Rasmusseniga | Sigridur Anna Thórdardóttir kohtus Balti Assamblee presiidiumiga | Tunne Kelam kohtus Ungari põllumajanduse ja regionaalarengu ministri Jozsef Torgyan'iga | Andres Tarand kohtus Põhjamaade Nõukogu presidendiga | Menetlusse võetud eelnõud Euroopa asjade komisjon ja väliskomisjon kohtusid Günter Verheugeniga Riigikogu Euroopa asjade komisjoni esimees Tunne Kelam ning väliskomisjoni esimees Andres Tarand kohtusid täna pärastlõunal Eestis visiidil viibiva Euroopa Komisjoni laienemisvoliniku Günter Verheugeniga. Günter Verheugen kinnitas, et tema visiidi eesmärk on Eestit liitumisprotsessis innustada. Läbirääkimised on raske ja keeruline protsess, kus igaüks kaitseb oma huve. G. Verheugeni sõnul on Euroopa Liidu laienemisprotsess pöördumatu. Laienemisvolinik nentis positiivset asjaolu, et Eestil on selge liitumisstrateegia ning tugev konsensus liitumiseks EL-ga. Ta rõhutas parlamendi olulist rolli liitumisprotsessi praeguses etapis. Tema arvates on ainus probleem keeleseaduse muutmise seadus, kuid samas ta loodab, et parlament saab sellega hakkama. Külaline tõi esile ka Eesti eduka integratsiooniprotsessi kinnitades, et EL jaoks on rahvuste ning nende keele ja kultuuri säilitamine primaarne. G. Verheugen loodab, et kui ilmub järgmine Euroopa Komisjoni Eesti raport, saab kinnitada, et probleeme enam ei ole. Kohtumise lõppedes kinnitas G. Verheugen, et kolmandate riikidega ei hakata EL laienemise osas mingeid konsultatsioone pidama. Kohtumisest võtsid osa ka Euroopa asjade komisjoni liikmed Liia Hänni, Paul-Eerik Rummo ja Jevgeni Tomberg ning väliskomisjoni liikmed Mari-Ann Kelam, Kristiina Ojuland ja Sergei Ivanov. 31. märts 2000 Toomas Savi kohtus Europarlamendi liikmetega Riigikogu esimees Toomas Savi võttis täna pärastlõunal vastu Euroopa Liidu - Eesti parlamentaarse ühiskomitee kaasesimehe Per Stenmarcki ja Euroopa Parlamendi (EP) välissuhete, inimõiguste ning ühtse julgeoleku ja kaitsepoliitika komitee raportööri Gunilla Carlssoni, kes võtsid osa esmaspäeval ja teisipäeval Tallinnas toimunud ühiskomitee istungist. Toomas Savi tänas Europarlamendi liikmeid tehtud töö eest ning avaldas lootust, et ühiskomitee istungil osalenud EP liikmete arvamus Eesti ettevalmistuste kohta leiab Europarlamendis positiivset vastukaja. Kohtumisel käsitleti ka seadusandluse ühtlustamisega seotud küsimusi ning räägiti Eesti keeleseadusest. Per Stenmarcki sõnul ei ole meie keeleseadus probleemiks, muuta tuleks vaid mõnd üksikut sätet. Gunilla Carlssoni arvates on Eesti arenenud väga kiiresti, eriti silmnähtavad on edusammud majanduse vallas. Europarlamendi raportööri väitel hakkab parlament Eesti aruannet arutama käesoleva aasta septembriistungil Strasbourgis. Külalised avaldasid arvamust, et Eesti võib saada Euroopa Liidu liikmeks lähema 3 - 4 aasta jooksul. 29. märts 2000 Muudatused Riigikogu alatistes komisjonides Riigikogu juhatus kinnitas täna Eesti Koonderakonna fraktsiooni liikme Mai Treiali ülemineku põhiseaduskomisjonist sotsiaalkomisjoni ning Eesti Koonderakonna fraktsiooni liikme Elmar Truu ülemineku sotsiaalkomisjonist kultuurikomisjoni. 29. märts 2000 Euroopa asjade komisjon sõidab Ungarisse 29.- 31. märtsini külastab Riigikogu Euroopa asjade komisjoni (EAK) delegatsioon eesotsas komisjoni esimehe Tunne Kelamiga Ungari Rahvusassamblee Euroopa integratsiooni komisjoni kutsel Ungari Vabariiki. Ungaris on neljaliikmelisel delegatsioonil, kuhu kuuluvad peale Tunne Kelami veel EAK liikmed Viive Rosenberg, Rainis Ruusamäe ja Ülo Tärno, kavas kohtuda Ungari parlamendi asepresidendi, Euroopa integratsiooni komisjoni esimehe, Ungari Välisministeeriumi, Majandusministeeriumi, Põllumajandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumi esindajatega, Ungari - Eesti parlamendigrupi liikmetega ning Szetendre linnapeaga. Tegemist on vastuvisiidiga, ungari kolleegid külastasid Riigikogu eelmise aasta novembris. 28. märts 2000 Soomes viibiv Riigikogu delegatsioon kohtus Eduskunna liikmetega Täna jätkus Riigikogu esimehe Toomas Savi ja teda saatva delegatsiooni ametlik visiit Soomes. Toimusid mitmed kohtumised Eduskunnas (parlamendis), kus Riigikogu liikmed võttis vastu ka Eduskunna spiiker Riitta Uosukainen. Kohtumisel Soome parlamendi väliskomisjoni ja Suure (Euroopa asjade) komisjoniga arutati Soome ja Eesti parlamendi rolli eurointegratsioonis ning Riigikogu ja Eduskunna omavahelise koostöö tihendamise võimalusi. Toomas Savi ja teda saatvad Riigikogu liikmed kohtusid ka Soome välisministri Erkki Tuomiojaga. Naaberriigi välisminister tundis huvi Eesti, aga ka teiste Balti riikide Euroopa Liiduga liitumise protsessi vastu. Riigikogu delegatsioon eesotsas Toomas Saviga jõuab tagasi Eestisse täna õhtul. 28. märts 2000 Tallinnas algas Euroopa Liidu-Eesti parlamentaarse ühiskomitee istung Täna pärastlõunal algas Riigikogu istungisaalis Euroopa Liidu - Eesti parlamentaarse ühiskomitee järjekordne istung. Tänasel plenaaristungil käsitleti Eesti poliitilist ja majanduslikku hetkeseisu, Euroopa Liidu (EL) - Eesti suhteid ning liitumisläbirääkimiste hetkeseisu ja perspektiive. Avasõnavõtuga esines peaminister Mart Laar, ettekannetega - välisminister Toomas Hendrik Ilves, Euroopa Liidu eesistuja riigi Portugali suursaadik Soomes Manuel Moreira de Andrade ning Euroopa Komisjoni delegatsiooni juht Eestis Arhi Palosuo. Organiseeritud kuritegevuse vastasest võitlusest Eestis rääkis Politseiameti peadirektori asetäitja Ralf Palo. Homme kell 9.00 algaval plenaaristungil on kavas arutada Eesti integratsiooniküsimusi, EL Valitsustevahelise konverentsi ning Euroopa Majandus- ja Rahaliiduga seonduvat Eesti kontekstis. Kuulatakse Europarlamendi välissuhete, inimõiguste ning ühtse julgeoleku- ja kaitsepoliitika komitee raportööri Gunilla Carlssoni ülevaadet Eesti Euroopa Liiduga liitumist käsitleva raporti kohta. Istungi lõpul võetakse vastu ühisavaldus, millel on oluline roll juhtimaks tähelepanu probleemidele, mida kumbki osapool peab vajalikuks lahendada. Plenaaristungeid juhatavad ühiskomitee kaasesimehed - Riigikogu Euroopa asjade komisjoni esimees Tunne Kelam ja Europarlamendi liige Per Stenmarck. NB! Teisipäeval, 28. märtsil kell 16.15 algab ühiskomitee kaasesimeeste Tunne Kelami ja Per Stenmarck'i PRESSIKONVERENTS ruumis 111-U. Taustinformatsioon: Vastavalt kokkuleppele toimub aastas kaks ühiskomitee istungit, üks Brüsselis ja teine Tallinnas. Istungitel antakse hinnang Eesti ja Euroopa Liidu suhete arengule ning Eesti ettevalmistustele Euroopa Liitu astumiseks. Eelmise aasta novembris Brüsselis toimunud istungil lülitati Eesti poole ettepanekul ühisavaldusse muuhulgas järgmine: märgiti vajadust jätkata jõupingutusi, et saavutada õiglane kaubandusrežiim põllumajandustoodetega kauplemiseks ja kutsuti liikmesmaid üles toetama kõigi kvootide, imporditollide ja eksporditoetuste järkjärgulist tühistamist põllumajandustoodetega ja töödeldud põllumajandustoodetega kauplemisel Euroopa Liidu ja Eesti vahel; tunnistati, et etnilise koosseisu ja selle küsimuse ajaloolise tausta poolest on Eesti olukord ainulaadne; märgiti, et keeleseaduse valitsusepoolseid rakendusdokumente töötatakse välja tihedas koostöös Komisjoni ekspertidega, et veelgi parandada mitte-eestlaste kaasamist Eesti majandusellu; hinnati positiivselt laienemisprotsessi ühendava teguri tugevdamist, kuid rõhutati, et tuleb kindlasti tugevdada objektiivseid hindamis-kriteeriume ning et kandidaatriigi individuaalsed tulemused peavad olema laienemisprotsessi peamiseks kriteeriumiks; 27. märts 2000 Toomas Savi kohtus Tarja Haloneniga Riigikogu esimees Toomas Savi koos abikaasa Kirsti Savi ja Riigikogu delegatsiooniga on Soome parlamendi spiikeri Riitta Uosukaineni kutsel ametlikul visiidil Soomes. Täna kohtus Toomas Savi Soome Vabariigi presidendi Tarja Haloneniga. Kohtumisel arutati kahe maa vahelisi suhteid. Ühiselt tõdeti, et Eesti-Soome suhted on head. Arutusel olid ka Eesti edusammud eurointegratsiooni arengus ning parlamendi roll eurointegratsiooni protsessis. President Tarja Halonen märkis, et Euroopa Liiduga ei ühine riik kui selline, vaid Euroopa Liiduga ühineb ennekõike rahvas - vanad ja noored, rikkad ja vaesed, naised ja mehed, haritud ja vähem haritud, maainimesed ja linnainimesed. Nende kõigi huvisid peab esindama parlament. Mõlemapoolselt nenditi, et Põhja- ja Baltimaade parlamentide koostöö on olnud edukas ning avaldati lootust, et see koostöö toimib samahästi kõigil tasanditel. Eesti delegatsioon kohtus täna ka Helsingi linna juhtidega eesotsas linnapea Eva-Riitta Siitoneniga. Pärastlõunal külastas Riigikogu delegatsioon Eesti saatkonda Helsingis. Toomas Savi saadavad Soome visiidil Riigikogu liikmed Mart Meri, Sergei Ivanov, Peeter Kreitzberg ja Kalle Jürgenson. 27. märts 2000 Tallinnas toimub Euroopa Liidu-Eesti parlamentaarse ühiskomitee istung 27. ja 28. märtsil toimub Tallinnas Euroopa Liidu - Eesti parlamentaarse ühiskomitee järjekordne istung. Istungil tulevad arutusele Eesti poliitiline ja majanduslik hetkeseis, Euroopa Liidu (EL) ja Eesti suhted, EL-ga liitumise hetkeseis ja perspektiivid, integratsiooniküsimused, EL Valitsustevahelise konverentsi ning Euroopa Majandus- ja Rahaliiduga seonduv Eesti kontekstis. Istungi lõpul võetakse vastu ühisavaldus, millel on oluline roll juhtimaks tähelepanu probleemidele, mida kumbki osapool peab vajalikuks lahendada. Vastavalt kokkuleppele, toimub aastas kaks ühiskomitee istungit, üks Brüsselis ja teine Tallinnas. Istungitel antakse hinnang Eesti ja Euroopa Liidu suhete arengule ning Eesti ettevalmistustele Euroopa Liitu astumiseks. Eelmise aasta novembris Brüsselis toimunud istungil lülitati Eesti poole ettepanekul ühisavaldusse muuhulgas järgmine: · märgiti vajadust jätkata jõupingutusi, et saavutada õiglane kaubandusrežiim põllumajandustoodetega kauplemiseks ja kutsuti liikmesmaid üles toetama kõigi kvootide, imporditollide ja eksporditoetuste järkjärgulist tühistamist põllumajandustoodetega ja töödeldud põllumajandustoodetega kauplemisel Euroopa Liidu ja Eesti vahel; · tunnistati, et etnilise koosseisu ja selle küsimuse ajaloolise tausta poolest on Eesti olukord ainulaadne; · märgiti, et keeleseaduse valitsusepoolseid rakendusdokumente töötatakse välja tihedas koostöös Komisjoni ekspertidega, et veelgi parandada mitte-eestlaste kaasamist Eesti majandusellu; · hinnati positiivselt laienemisprotsessi ühendava teguri tugevdamist, kuid rõhutati, et tuleb kindlasti tugevdada objektiivseid hindamis-kriteeriume ning et kandidaatriigi individuaalsed tulemused peavad olema laienemisprotsessi peamiseks kriteeriumiks; Esmaspäeval, 27. märtsil kell 16.00 algab plenaaristung Riigikogu istungisaalis. Sõnavõttudega esinevad peaminister Mart Laar, välisminister Toomas Hendrik Ilves, Portugali (Euroopa Liidu eesistuja) suursaadik Soomes Manuel Moreira de Andrade ning Euroopa Komisjoni delegatsiooni juht Eestis Arhi Palosuo. Istungit juhatavad ühiskomitee kaasesimehed - Riigikogu Euroopa asjade komisjoni esimees Tunne Kelam ja Europarlamendi liige Per Stenmarck. Teisipäeval, 28. märtsil algab plenaaristung hommikul kell 9.00 ning jätkub pärastlõunal kell 14.00. NB! Kell 16.15 algab ühiskomitee kaasesimeeste Tunne Kelami ja Per Stenmarck' PRESSIKONVERENTS ruumis 111-U. 24. märts 2000 Menetlusse võetud eelnõud, 23. märts 2000 Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid: 1. Vabariigi Valitsuse poolt 22. märtsil algatatud tööturuteenuse seaduse eelnõu (329 SE). Eelnõu reguleerib tööturuteenuse osutamist tööotsijale ja tööandjale. Määratletakse tööturuteenuse mõiste, nähakse ette teenuse liigid ning määratletakse nende osutaja. Samuti reguleeritakse seaduseelnõuga töövahendust, tööturukoolitust, sätestatakse tööturutoetuse maksmise alused. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon. 2. Vabariigi Valitsuse poolt 22. märtsil algatatud töötu sotsiaalse kaitse seaduse eelnõu (330 SE). Eelnõu reguleerib tööpuuduse korral töötu riikliku abiraha, ühekordse toetuse ja õppestipendiumi maksmist riigi tööhõiveameti kaudu. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon. 3. Vabariigi Valitsuse poolt 22. märtsil algatatud autoveoseaduse eelnõu (331 SE). Eelnõuga reguleeritakse siseriikliku ja rahvusvahelise autoveo korraldamise alused. Sätestatakse nõuded tasulise autoveo korraldamiseks, omal kulul teostatavale autoveole, nõuded tasulise siseriikliku autoveo tegevusloa taotlejale või selle omanikule. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. 4. Maaelukomisjoni poolt 22. märtsil algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (332 SE). Eelnõuga muudetakse riigilõivu suurust, mida elusloomade importija tasub järelevalvetoimingu eest. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. 5. Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt 22. märtsil algatatud tulumaksuseaduse § 23 muutmise seaduse eelnõu (333 SE). Eelnõu võimaldab lapse ühel vanemal, eestkostjal ja last ülalpidaval isikul suurendada seaduses nimetatud maksuvaba tulu 100% iga alla 17 aasta vanuse lapse kohta. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. 6. Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Koonderakonna fraktsiooni ja Eestimaa Ühendatud Rahvapartei fraktsiooni poolt 23. märtsil algatatud Riigikogu otsuse "AS Narva Elektrijaamad erastamiskavast" eelnõu (334 SE). Eelnõu kohaselt on AS Narva Elektrijaamad 49%-lise osaluse erastamishinnaks vähemalt 98% AS Narva Elektrijaamad varade reaalväärtusest ning AS-i võib erastada firmale, kes suudab tagada elektrienergia reaalhinna stabiilsuse. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. 7. Riigikogu liikmete Harri Õunapuu ja Jaanus Marrandi poolt 23. märtsil algatatud kinnisasja tsiviilkäibe seaduse eelnõu (335 SE). Eelnõu eesmärk reguleerida kinnisasjade tsiviilkäivet. Sätestatakse kinnisasja omandamise kord, kitsendused kinnisasja omandamisel juriidilistele isikutele, kitsendused maatulundusmaa omandamisel. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon. 8. Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt 23. märtsil algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (336 SE). Sellega korrastatakse kalapüügiseaduses kalapüügi korraldamist käsitlevat osa. Muudetakse kalapüügiõiguse andmise korda ja kalapüügijärelevalve õiguslikke aluseid. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon. 24. märts 2000 Riigikogu juhatus kingib Aleksander Dormidontovile Eesti riigilipu Riigikogu aseesimees Tunne Kelam võtab täna hommikul kell 11.00 oma kabinetis vastu Aleksander Dormidontov'i, kelle eraarhiivi põhjal koostatud näitus "Vene vaim ja eesti keel" on üles pandud Riigikogu hoone fuajees. Väljapanek tutvustab vene vähemusrahvuse elu Eestis ärkamisajast kuni aastani 1940 ning hõlmab järgmiseid valdkondi: haridus; vene õigeusk; vene teater, muusika, kunst aastatel 1920-1940; seltsielu; sõda, revolutsioon ja emigrandid. Näitusel eksponeeritud 700 originaalfotost vanim pärineb aastast 1855. Välja on pandud ka eesti keele õpikud venelastele, samuti sõnaraamatud, tutvustamaks eesti keele õpetamist venelastele peaaegu 100 aasta jooksul. Tunnustuseks vene kultuuripärandi (aastatel 1855-1940) säilitamise eest Eesti kultuuriruumis kingib Tunne Kelam Riigikogu juhatuse nimel Aleksander Dormidontovile Eesti riigilipu. 24. märts 2000 Edastatud arupärimised, 23. märts 2000 Riigikogu juhatus edastas Villu Reiljani 22. märtsil esitatud arupärimise justiitsminister Märt Raskile. Arupärija soovib teada, kuidas on justiitsministeeriumis korraldatud endise Vanglate Ameti halduses olevate asutuste töö. Samuti küsib V. Reiljan, kas on teostatud järelevalvet Tartu vangla ehitamise riigihanke konkursi läbiviimise üle ning millega seletada Tartu vangla ehitamiseks väljakuulutatud riigihanke tingimuste muutmist peale pakkumise väljavalimist. Riigikogu juhatus edastas Janno Reiljani, Villu Reiljani, Jaanus Männiku, Andres Variku, Jaan Pööri, Elmar Truu, Mai Treiali, Küllo Arjakase, Arvo Sirendi ja Ants Käärma arupärimise peaminister Mart Laarile AS Narva Elektrijaamad erastamise tingimuste kohta. Arupärijad soovivad teada millega põhjendatakse AS Narva Elektrijaamade 49%-lise osaluse andmist NRG Energy'le 1 miljardi krooni suuruse kapitalipaigutuse eest aktsiakapitali ja kui suurt garanteeritud dividendi nõuab NRG Energy oma kapitalipaigutuselt AS Narva Elektrijaamad aktsiakapitali. Samuti soovitakse teada kui suur on AS Narva Elektrijaamad investeeringute vajadus järgmise 15 aasta jooksul, milline on ja milliseks kujuneb Eestis toodetud elektrienergia hind võrreldes elektrienergia hinnaga naaberriikides. 23. märts 2000 Riigikogus taasasutati Eesti-Itaalia parlamendirühm Täna, 22. märtsil taasasutati Riigikogu Eesti- Itaalia parlamendirühm. Parlamendirühma esimeheks valiti Arvo Haug, aseesimeheks Mai Treial. Parlamendirühma kuuluvad Meelis Atonen, Ivi Eenmaa, Endel Paap, Jaan Pöör, Jevgeni Tomberg ja Valentina Võssotskaja. 22. märts 2000 Menetlusse võetud eelnõud - 21.03.2000 Riigikogu juhatus otsustas menetlusse võtta järgmised eelnõud. 1. Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt 20. märtsil algatatud käibemaksuseaduse § 13 muutmise seaduse eelnõu (324 SE). Eelnõu eesmärgiks on lükata edasi füüsilistele isikutele, elamu- ja korteriühistutele, kirikutele ja kogudustele ning riigi- ja kohalike omavalitsuste poolt finantseeritavatele asutustele ja organisatsioonidele müüdava soojusenergia ning füüsilistele isikutele müüdava kütteturba, briketi, kivisöe ja küttepuidu käibemaksumäära tõus 18 %-ni alates 1. juulist 2000. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. 2. Riigikogu liikmete Mai Treiali ja Elmar-Johannes Truu poolt 20. märtsil algatatud sotsiaalmaksuseaduse § 6 täiendamise seaduse eelnõu (325 SE). Eelnõu eesmärgiks on vabastada I grupi invaliidi mittetöötav hooldaja sotsiaalmaksu maksmisest. Seadustäienduse kohaselt maksab nimetatud isiku eest sotsiaalmaksu riik. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. 3. Riigikogu liikmete Sirje Endre, Vootele Hanseni ja Andres Taimla poolt 20. märtsil algatatud päästeseaduse muutmise seaduse eelnõu (326 SE). Päästeseaduse muutmise tingis vajadus viia nimetatud seadus kooskõlla Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seadustega. Muudatused puudutavad tuleohutuse regulatsiooni, eraldi käsitletakse demineerimistöid, sätestatakse ka tuletõrje- ja päästetöid tegevad asutused. Oluliselt täiendatakse riiklikku tuleohutusjärelevalvet ning tuletõrje- ja päästetöötajaid ning nende väljaõpet käsitlevaid peatükke. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon. 4. Vabariigi Valitsuse poolt 21. märtsil algatatud kütuseaktsiisi seaduse ja vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (327 SE). Seaduseelnõu eesmärgiks on võimaldada põllumajandustootjatel ning kutselistel kaluritel senise kütuseaktsiisi kompenseerimise asemel osta madalama aktsiisimääraga maksustatud diislikütust. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. 5. Riigikogu liikme Jaan Pööri poolt 21. märtsil algatatud Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 85 muutmise seaduse eelnõu (328 SE). Seadusmuudatus puudutab töölepingu lõpetamist töötaja asumisel valitavale ametikohale. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon. 22. märts 2000 Riigikogu juhatus registreeris oma tänasel koosolekul Riigikogu liikme Rein Voogi asemel Eesti Reformierakonna fraktsiooni aseesimeheks alates 16. märtsist Riigikogu liikme Meelis Atoneni. 21. märts 2000 Ignar Fjuk valiti tagasi IPU Eesti rühma presidendiks Täna, 21. märtsil toimunud Riigikogu Parlamentidevahelise Liidu Eesti rühma kevadisel täiskogul valiti presidendiks tagasi Eesti Reformierakonna fraktsiooni liige Ignar Fjuk. Asepresidentidena jätkavad Liis Klaar Mõõdukate fraktsioonist, Sven Mikser Eesti Keskerakonna fraktsioonist ning Jaanus Männik Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonist. IPU Eesti rühma kuulub Riigikogu 101'st liikmest 99. Ignar Fjuk kuulub kuni 2001. aasta sügiseni IPU 12-liikmelisse juhatusse ning on ka üks kahest audiitorist, kes peab üle vaatama IPU 1999. aasta majandustegevuse aruande. Täiskogu kuulas ka ära ülevaated Eesti rühma tegevusest 1999. aastal ning ettevalmistustest IPU Ammani konverentsiks. Vastavalt juunis 1999 vastu võetud IPU Eesti rühma põhikirjale on täna valitud juhatus ametis kuni Riigikogu IX koosseisu volituste lõppemiseni. 21. märts 2000 Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikmete Peeter Kreitzbergi ja Viive Rosenbergi 16. märtsil esitatud arupärimise haridusminister Tõnis Lukasele. Arupärijad soovivad teada kuidas on Haridusministeeriumis tagatud käesoleval aastal riiklikele teadusprogrammidele eraldatud raha sihtotstarbeline kasutamine. Samuti soovitakse teada, kas käesoleval aastal on riikliku programmi "Eesti keel ja rahvakultuur" alaprogrammide eesmärgid fikseeritud ning täitmise tähtajad määratud. Veel küsitakse millisel eesmärgil kasutati 199. aastal Tallinna Tehnikaülikoolile projekti VERA kuludeks eraldatud 500 000 krooni. Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikmete Laine Tarvise ja Georg Pelisaare 16. märtsil esitatud arupärimise minister Toivo Asmerile regionaalse arengu programmide rahastamise kohta riigieelarvest. Arupärijad soovivad teada kas valitsus on analüüsinud regionaalse arengu programmide raha kasutamise efektiivsust, milliseid programme rahastatakse 2000. aasta riigieelarvest ning millised on valitsuse eriprogrammid täiendavate töökohtade loomiseks maal. Samuti küsitakse kas ja milliseid erinevate regioonide, sealhulgas Eesti Saarte Kogu ettepanekuid on valitsus arvestanud Eesti regionaalse arengu strateegia, riikliku arenguplaani ja Euroopa Liiduga läbirääkimiste formuleerimisel. Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikme Elmar-Johannes Truu 16. märtsil esitatud arupärimise sotsiaalminister Eiki Nestorile seoses puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ellurakendamisel tekkinud probleemidega. Arupärimise ajendiks on 9. märtsi "Eesti Päevalehe" artikkel "Amet jooksutab abiraha taotlejaid". Arupärija soovib teada, kas on rakendatud abinõusid, et inimesed saaksid ilma pikkades järjekordades seismiseta esitada vajalikud sotsiaaltoetuste taotlused ning kas I grupi invaliidide osas oleks võimalik vajalikud dokumendid vormistada arstlikul komisjonil olemasolevate arstlike dokumentide alusel. 20. märts 2000 Balti Assamblee kommunikatsioonikomitee toetab Undva süvasadama projekti Möödunud nädala lõpul Saaremaal ja Hiiumaal istungit pidanud Balti Assamblee kommunikatsiooni- ja informaatikakomitee otsustas ühehäälselt toetada Saaremaale rajatava Undva süvasadama projekti. Komitee liikmete sõnul aitavad majanduslik koostöö ja integratsioon tagada tasakaalustatud arengu, turvalise elukeskkonna ning riikide julgeoleku. Ratsionaalseim tee reaalsete tulemuste saavutamiseks on piiriäärsete koostöövormide mitmekesistamine. Balti Assamblee kommunikatsiooni- ja informaatikakomitee lubab nimetatud projekti käekäigu võtta oma pideva tähelepanu alla. 16. - 17. märtsini toimunud komitee istungil käsitleti piiriäärsete alade koostöövõimaluste edasiarendamist, turismi ja väikeettevõtluse mitmekesistamist, mereühenduse korraldust ning alternatiivse transiitlennuliini võimalust. Eesti poolelt osalesid istungil komitee esimees Jüri Tamm ning liige Ants Käärma. 20. märts 2000 Menetlusse võetud eelnõud ja edastatud arupärimine 16. märts 2000 Riigikogu juhatus edastas Viive Rosenbergi arupärimise põllumajandusminister Ivari Padarile. Arupärija soovib teada milliseid riiklikke programme finantseerib Põllumajandusministeerium ning mis ulatuses ja kelle vahel on summad jaotatud. Samuti soovib V. Rosenberg teada kuidas ja kellele on 2000. aasta riigieelarvest jagatud ühistegevuse ja ühistulise ettevõtluse tarbeks ettenähtud toetusraha. Vabariigi Valitsuse algatatud haldusõiguserikkumiste seadustiku ja kriminaalmenetluse koodeksi muutmise ja täiendamise seaduse eelnõule (286 SE) määrati muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 6. aprill kell 12.00. Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid: 1. Riigikogu liikme Sergei Ivanovi poolt 14. märtsil algatatud kodakondsuse seaduse § 12 täiendamise ja § 34 lõigete 2, 3 ja 4 kehtetuks tunnistamise ning §-ga 341 täiendamise seaduse eelnõu (319 SE). Eelnõu eesmärk on anda puuetega inimestele reaalsed võimalused Eesti kodakondsuse taotlemiseks ja viia kodakondsuse seadus kooskõlla sotsiaaltoetusi ja sotsiaalkindlustust reguleerivate seadustega. Kodakondsuse seadust täiendatakse sättega, millega eesti keele oskuse nõuetest ning põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise nõuetest vabastatakse sügava või raske puudega isik ning keskmise puudega isik, kes ei ole kuulmis- või nägemispuude tõttu võimeline neid nõudeid täitma. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon. 2. Vabariigi Valitsuse poolt 15. märtsil algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ning riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise seaduse eelnõu (320 SE). Eelnõu näeb ette seaduste täiendamist täidesaatva riigivõimu asutuste sisekontrolli ja siseauditit puudutavate sätetega. Eelnõu eesmärgiks on luua alus sisekontrolli ja siseauditi rakendamiseks täidesaatva riigivõimu asutustes, milleks täiendatakse vastavate sätetega Vabariigi Valitsuse seadust ning riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seadust. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon. 3. Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt 15. märtsil algatatud koolikohustuse pikendamise seaduse eelnõu (321 SE). Eelnõu kohaselt oleks koolikohustuslik laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab seitsmeaastaseks. Koolikohustus kestaks 18-aastaseks saamiseni. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon. 4. Riigikogu liikmete Kalle Jürgensoni, Kalev Kuke ja Jaak-Hans Kuksi poolt 15. märtsil algatatud pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu (322 SE). Eelnõu kohaselt muudetakse pankrotiseadust selliselt, et jaotusettepaneku võib esitada ja kinnitada ka siis, kui nõuete ja nende rahuldamisjärkude üle peetavad vaidlused alles kestavad ning selliseid jaotusettepanekuid võib esitada korduvalt. Samuti täiendatakse pankrotitoimkonna ülesandeid. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon. 5. Rahanduskomisjoni poolt 15. märtsil algatatud krediidiasutuste seaduse § 88 muutmise seaduse eelnõu (323 SE). Muudatused on tingitud vajadusest viia Eesti seadusandlus kooskõlla "Kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsiooniga", samuti Euroopa Nõukogu rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise konventsiooni sätetega. Eelnõuga muudetakse pangasaladust käsitlevat paragrahvi. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. 17. märts 2000 Riigikogu esimehe valimisel esitas Riigikogu liige Kaljo Kiisk Reformierakonna fraktsiooni nimel Riigikogu esimehe kandidaadiks Toomas Savi. Hääletamisest võttis osa 96 Riigikogu liiget. Toomas Savi poolt hääletas 55 ja vastu 40 Riigikogu liiget. 1 valimissedel tunnistati kehtetuks. Seega valiti Toomas Savi Riigikogu esimeheks. Riigikogu aseesimeeste valimisel esitas Riigikogu liige Ingvar Pärnamäe Isamaaliidu fraktsiooni nimel aseesimehe kandidaadiks Tunne-Väldo Kelami. Riigikogu liige Toomas Varek esitas Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel aseesimehe kandidaadiks Siiri Oviiri. Hääletamisest võttis osa 96 Riigikogu liiget. Tunne-Väldo Kelami poolt hääletas 50 ja Siiri Oviiri poolt 43 Riigikogu liiget. 3 valimissedelit tunnistati kehtetuks. Seega valiti esimeseks aseesimeheks Tunne-Väldo Kelam ja teiseks aseesimeheks Siiri Oviir. 16. märts 2000 Riigikogu esimehe Toomas Savi esinemine Riigikogu ees 16. 03 2000 Austatud kolleegid! Ma tänan teid toetuse ja usalduse eest. Parlamendi töövõime, see on ju õigupoolest meie otsustusvõime, aga kui demokraatlik parlament, mille kutsub kokku rahva tahe, ei oska otsustada, siis tekib kahjuks mulje, nagu oleks ka rahva tahe segaduses ja seda tuleb päris kindlasti ennetada. Sõltumatult sellest, kus keegi parajasti istub, teeme me ühist tööd ja see on viljakas ainult siis, kui me leiame mõistlikud lahendused. Mul on väga hea meel, et meie esimese tööaasta jooksul on ka väga rasked otsused siiski sündinud ehk teisisõnu - me ei ole jäänud käsi laiutama. Ja ometi, Euroopa integratsioon, meie kinnistamine maailmas meie endi iseseisva tuleviku nimel euroopaliku riigina nõuab meilt kiiremat tööd, kusjuures ta ei luba pinnapealsust. Sellega tuleb arvestada nüüd kohe, nii ligineval kevadel kui ka ilmselt suvel. Selline töö ei saa olla mõnus, aga ega iseseisvus olegi ju mõeldud maiustamiseks. Seega kutsun Teid juba täna mõtlema teemal - millisel suvekuul võiksime korraldada erakorralise istungjärgu, kus ühise paketina võiksid arutlusele tulla eurointegratsiooni puudutavad seaduseelnõud. Soovin meile kõigile erksust, tähelepanelikkust, üksteisest lugupidamist ja otsustavust. Menetlusse võetud eelnõu ja edastatud arupärimine 14. märts Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse Vabariigi Valitsuse poolt 14. märtsil algatatud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi ja Rahvusvahelise Rekonstrueerimis- ja Arengupanga vahelise laenuga nõustumise kohta" eelnõu (318 OE). Laenusumma 24 800 000 eurot on ette nähtud Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee rekonstrueerimiseks ning Tartu ringtee laiendamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikmete Peeter Kreitzbergi, Urmas Lahe, Tõnu Kauba ja Mihhail Stalnuhhini arupärimise haridusminister Tõnis Lukasele. Arupärimine puudutab Haridusministeeriumi ümberkolimist Tartusse. Arupärijad soovivad teada, kuidas parandaks kolimine kohalike omavalitsuste ja teiste ministeeriumite koordineerimist ja juhendamist hariduskorralduse valdkonnas, õppeplaanide ja õpikute koostamist ning väljaandmist, samuti haridustöötajate väljaõppe ja täienduskoolituse korraldamist. Vastavalt haridusseadusele kuuluvad nimetatud valdkonnad Haridusministeeriumi pädevusse. Samuti soovivad arupärijad teada kui palju läheb Haridusministeeriumi ümberkolimine maksma ja kust võetakse selleks raha. 14. märts 2000 Riigikogu juhatus registreeris täna Riigikogu liikme Edgar Savisaare asemel Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimeheks Riigikogu liikme Toomas Vareki ning Riigikogu liikmete Küllo Arjakase ja Toomas Vareki asemel fraktsiooni aseesimeesteks Riigikogu liikmed Liina Tõnissoni ja Peeter Kreitzbergi. 13. märts 2000 Toomas Savi kohtus Vytautas Landsbergisega Leedu Vabariigi taasiseseisvumise X aastapäeva üritustel osalenud Riigikogu esimehel Toomas Savil oli eile Vilniuses ametlik kohtumine Leedu Seimi esimehe Vytautas Landsbergisega. Kohtumisel käsitleti põhjalikumalt Balti riikide koostööd Euroopa Liidu ja NATO-ga ühinemisel. Kõneldes liikumisest Euroopa Liidu suunas pidas Toomas Savi vajalikuks käsitleda Balti riike vastavalt tehtud kodutööle. NATO-ga ühinemisel pidas Vytautas Landsbergis oluliseks ja tõenäoliseks, et Eesti, Läti ja Leedu võetakse NATO liikmeks üheskoos. Riigikogu esimees kutsus oma kolleegi Eestisse ametlikule visiidile enne Leedu parlamendi valimisi käesoleva aasta sügisel. Vytautas Landsbergis võttis kutse tänuga vastu, meenutades seejuures, et tema esimene visiit Seimi esimehena 1997. aasta jaanuaris oli samuti Eestisse. 13. märts 2000 Riigikogus moodustati Taiwani toetusgrupp Täna, 9. märtsil moodustati Riigikogus Taiwani toetusgrupp. Esimeheks valiti Jüri Kaver ning aseesimeheks Georg Pelisaar. Toetusgruppi kuuluvad Jüri Adams, Meelis Atonen, Andres Herkel, Mari-Ann Kelam, Urmas Laht, Jürgen Ligi, Uno Mereste, Peeter Olesk ja Jaana Padrik. Täiendav informatsioon: Jüri Kaver 631 6617 Menetlusse võetud eelnõud ja edastatud arupärimine, 8. märts Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid: 1. Vabariigi Valitsuse poolt 8. märtsil algatatud maksukorralduse seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu (316 SE). Eelnõu eesmärgiks on maksude sissenõudmise efektiivsemaks muutmine, seaduse täiendamine sanktsioonidega ja juriidilistele isikutele kohaldatavate halduskaristuste karmistamine. Seadust soovitakse täiendada maksukohustuse üleminekut reguleeriva paragrahviga, reguleeritakse maksumaksja poolt enammakstud maksusumma käsutamisega seonduvat. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. 2. Vabariigi Valitsuse poolt 8. märtsil algatatud haldusõiguserikkumiste seadustiku ja kriminaalkoodeksi § 1481 muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu (317 SE). Eelnõu on seotud maksukorralduse seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõuga. Kriminaalkoodeksi seaduses muudetakse paragrahvi, mis näeb ette karistusi maksukorralduse seaduse ja maksuseaduste rikkumise eest. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. Edastati Riigikogu liikme Mihhail Stalnuhhini arupärimine õiguskantsler Eerik-Juhan Truuväljale. Arupärija soovib õiguskantslerilt analüüsi välismaalaste seaduses sätestatud sisserände piirarvu sätestava paragrahvi (§6 lõige 1 ja 3) vastavusele põhiseadusega ning selle kooskõlast inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni põhimõtetega. 9. märts 2000 Menetlusse võetud eelnõud, 7. märts 2000 Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid: 1. Vabariigi Valitsuse poolt 6. märtsil algatatud muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (311 SE). Eelnõu sätestab riigimuuseumi direktori ametikoha täitmise avaliku konkursi korras ning temaga töölepingu sõlmimise kuni viieks aastaks. Muudetakse loodusobjektidest koosnevate museaalide rühmade ja liikide väljaarvamist muuseumikogust. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon. 2. Vabariigi Valitsuse poolt 6. märtsil algatatud Eesti Vabariigi ja Põhjamaade Investeerimispanga vahel sõlmitud laenulepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (312 SE). Laenuleping on Tartu vangla ehituse finantseerimiseks 13 000 000 euro suuruses summas ning on alla kirjutatud 1999. aasta 16. juunil Tallinnas. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. 3. Vabariigi Valitsuse poolt 6. märtsil algatatud ametiühingute seaduse eelnõu (313 SE). Eelnõu sätestab ametiühingute põhilised õigused, tegevuse alused, suhted riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja töötajatega. Sätestatakse erisused mittetulundusühingutena tegutsevate ametiühingute asutamise, tegevuse ja lõpetamise kohta. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon. 4. Vabariigi Valitsuse poolt 6. märtsil algatatud sotsiaalhoolekande seaduse täiendamise seaduse eelnõu (314 SE). Eelnõu eesmärk on tagada sissetulek endise NSVL territooriumilt Eestisse tagasipöördunud Eesti kodanikele, eesti rahvusest isikutele ja nende vahetutele perekonnaliikmetele, kes on jõudnud vanaduspensioniikka, kui neil puudub muu tulu rahvapensioni määra ulatuses. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon. 5. Riigikogu liikmete Erika Salumäe ja Siiri Oviiri poolt 7. märtsil algatatud Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduse muutmise seaduse eelnõu (315 SE). Eelnõu eesmärk on tagada ravikindlustus inimestele, kes on osavõtnud tuumakatastroofi, tuumakatsetuse või aatomielektrijaama avarii likvideerimisest. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon. 8. märts 2000 Siiri Oviir kohtub riskigrupi lastega Riigikogu aseesimees Siiri Oviir võtab täna kell 15.30 Riigikogus vastu projekti "Lapsed tänavalt" raames riskigruppi kuuluvate laste delegatsiooni. Kohtumise käigus tutvustab Riigikogu aseesimees lastele riigi ülesehituse aluseid ning Riigikogu tööd ja tegevust. Projektile "Lapsed tänavalt", mida toetavad Avatud Eesti Fond ja Tallinna Linnavalitsus, pani aluse noorte loominguline ühendus VARIA ART kaks aasta tagasi. Alates eelmise aasta lõpust tegeleb projekti juhtimisega Tallinna Laste Tugikeskus. Projekti eesmärgiks on riskigruppi kuuluvate laste nõustamine, grupitööde läbiviimine, samuti spordi- ja kultuuriürituste korraldamine. Ühises ringis tähistatakse Riigikogus vahukoorekuklite ja limonaadiga ka eelolevat vastlapäeva. 6. märts 2000 Lisainformatsioon: Riigikogu aseesimehe abi Ebba Rääts tel. 631 6317 Riigikogu naisliikmed kohtusid Taani peaministri abikaasaga Riigikogu naisliikmed kohtusid täna Eestis ametlikul visiidil viibiva Taani peaministri Poul Nyrup Rasmusseni abikaasa, Euroopa Parlamendi liikme Lone Dubkjær'iga. Kohtumisel keskenduti naiste ja meeste võrdsete õiguste ja võimaluste küsimustele Euroopa Liidu laienemise kontekstis. Europarlamendi liikme sõnul on nimetatud probleem Euroopa Liidu laienemise üks võtmeküsimusi. Räägiti naiste võimalustest töötada juhtivatel positsioonidel, võrdse töö eest võrdse tasu saamisest, aga ka naiste esindatusest parlamendis sõltuvalt valimisnimekirjade koostamise süsteemist. Kohtumisel osalenute arvates tuleks eraldi käsitleda ka perekonnaprobleeme, kuna suur osa kodutöödest lasub naiste õlul. Lone Dubkjær avaldas lootust, et Europarlamendi naisliikmed hakkavad neid probleeme koos Euroopa Liidu kandidaatriikide naispoliitikute ja naisorganisatsioonide esindajatega lähitulevikus arutama. Kohtumisest võtsid osa Riigikogu liikmed Ivi Eenmaa, Mari-Ann Kelam, Valve Kirsipuu, Viive Rosenberg, Valentina Võssotskaja, mitmed Eesti naisorganisatsioonide ja UNDP esindajad. 3. märts 2000 Tunne Kelam kohtus Taani peaministri Poul Nyrup Rasmusseniga Riigikogu aseesimees Tunne Kelam kohtus täna pärastlõunal Taani Kuningriigi peaministri Poul Nyrup Rasmusseniga. Taani peaminister tundis huvi huvi Eesti seadusandluse harmoniseerimise vastu. T. Kelam andis külalisele ülevaate Riigikogu töö korraldusest ning tutvustas Riigikogu menetluses olevaid ning juba vastuvõetud vastavasisulisi seadusi. Kohtumisel kõneldi Euroopa Liiduga liitumist käsitlevatel teemadel. Poul Nyrup Rasmusseni sõnul ei tule Euroopa Liidu suurte riikide poolt laienemisel takistusi, kui me ise selleks valmis oleme. Veel soovis Taani peaminister teada, milline on rahva suhtumine Euroopa Liiduga liitumisse. Riigikogu aseesimees Tunne Kelam avaldas tänu Taani valitsusele olulise abi eest Eesti poliitikute koolitamisel. Kohtumisel osales ka riigikaitsekomisjoni aseesimees Trivimi Velliste. 3. märts 2000 Sigridur Anna Thórdardóttir kohtus Balti Assamblee presiidiumiga Eestis esimesel ametlikul välisvisiidil viibiv Põhjamaade Nõukogu (PN) president Sigridur Anna Thórdardóttir kohtus täna ka Tallinnas istungit pidava Balti Assamblee presiidiumiga eesotsas presiidiumi esimehe Trivimi Velliste ja liikme, Riigikogu aseesimehe Siiri Oviiriga. Trivimi Velliste andis külalisele ülevaate küsimustest, mis tulevad arutusele k.a. mais Tartus toimuval Balti Assamblee XVI istungjärgul, millest on kutsutud osa võtma ka Põhjamaade Nõukogu esindus. Balti Assamblee Eesti delegatsiooni juhi asetäitja Siiri Oviir rääkis septembris Tallinnas toimuva II Lastefoorumi (Child Forum II) ettevalmistamisega seonduvast. Põhjamaade Nõukogu, Balti Assamblee ja UNICEF-i koostöös toimuval II Lastefoorumil hakatakse käsitlema laste ja uimastite probleeme, laste vaba aja sisustamist kui kuritegevust tõkestavat tegevust, noorte perspektiive tööturul ning noori ja poliitikat. 2. märtsil toimus Lastefoorumi Eesti programmitoimkonna ja Põhjamaade Nõukogu esindajate ühise ettevalmistuskomitee istung, millest võtsid osa ka Haridusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja UNICEF-i esindajad. I Lastefoorum toimus 1998. aasta detsembris Stockholmis. Siiri Oviir on Balti Assamblee poolne toimkonna esimees. Toimkonda kuuluvad ka Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liikmed Andres Taimla ja Aimar Altosaar. BA presiidiumi ja Põhjamaade Nõukogu delegatsiooni kohtumisel arutati ka PN stipendiumi parlamendiliikmete koolitusprogrammi perspektiive ning meedia-alase jätkuseminari korraldamist 2001. aastal eesmärgiga käsitleda poliitikute suhteid meediaga. BA presiidiumi Läti delegatsiooni ettepanekul planeeritakse 2001. aastaks Riiga ka Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõukogu ühisistungit. 3. märts 2000 Tunne Kelam kohtus Ungari põllumajanduse ja regionaalarengu ministri Jozsef Torgyan'iga Riigikogu aseesimees Tunne Kelam kohtus täna Eestis visiidil viibiva Ungari põllumajanduse ja regionaalarengu ministri Jozsef Torgyan'iga. Kohtumisel keskenduti Euroopa Liiduga liitumisega seonduvatele küsimustele. T. Kelam andis ülevaate Riigikogu Euroopa Asjade komisjoni tööst ning ülesannetest. Ta rõhutas, et geopoliitilistel asjaoludel on Eesti esmaseks eesmärgiks saada Euroopa Liidu liikmeks. Liikmesolek tähendab meile ka julgeolekut ja stabiilsust, lisas T. Kelam. T. Kelam märkis, et Eesti ja Ungari on liikmestaatuse taotlemisel sarnases situatsioonis. Samuti rõhutas ka J. Torgyan, et kahe riigi seisukohad on vägagi lähedased. Ta lisas, et Ungari püüdlused Euroopa suunas pole uued vaid neid saab nimetada tagasipöördumiseks Euroopasse. Kõneldes riikide positsioonidest Euroopa Liidus, jagati seisukohta, et Euroopa Liidus ei tohi olla esimese ja teise järgu liikmesriike. Kõikidel peavad olema võrdsed õigused ja võimalused, mis kehtivad juba algusest peale. T. Kelam lisas, et Euroopaga ühinemine tugineb Euroopa ühisele kultuuripärandile, mille osa me oleme. Mõlemad pooled rõhutasid kandidaatriikide tiheda koostöö vajadust. T. Kelami sõnul peaksid Eesti ja Ungari selgemini määratlema oma rahvuslikud huvid, et neid siis koos kaitsta. Leiti, et tähtsates küsimustes tuleks välja töötada ühised seisukohad. T. Kelam lisas, et kogemuste vahetamine ja ühine koostöö on ainumõeldav võimalus uutele liikmekandidaatidele oma positsioonide tugevdamiseks. Kohtumisest võttis osa ka maaelukomisjoni liige Rainis Ruusamäe. 3. märts 2000 Andres Tarand kohtus Põhjamaade Nõukogu presidendiga Riigikogu väliskomisjoni esimees Andres Tarand kohtus täna ennelõunal Eestis visiidil viibiva Põhjamaade Nõukogu (PN) presidendi pr Sigridur Anna Thórdardóttiri ja Põhjamaade Nõukogu delegatsiooniga. Külaline tutvustas väliskomisjoni esimehele 1999. aasta novembris Stockholmis toimunud Põhjamaade Nõukogu aastaistungi kokkuvõtet Põhja regiooni koostöö ning Euroopa Liidu Põhjadimensiooni poliitika kohta. Põhjamaade Nõukogu presidendi sõnul toimib Põhjamaade vahel hea koostöö vaatamata Põhjamaade kuulumisele erinevatesse organisatsioonidesse: kolm 5-st on Euroopa Liidu ja kolm NATO liikmed. Põhjamaade Nõukogu toetab Euroopa Liitu kuuluvate Põhjamaade initsiatiivi Põhjadimensiooni poliitika arendamiseks ning julgustab algatama selleteemalist diskussiooni Euroopa Parlamendis. Oma aastaistungil soovitas PN, pidades silmas Põhjadimensiooni arengut, Põhjamaade valitsustel välja töötada pikaajaline tegevusplaan valdkondades, mis käsitlevad tuumaenergia ja -ohutuse probleeme Venemaal ja Balti riikides, keskkonna- ja elanikkonna tervise kaitset Põhjamaade naaberriikides, majanduskasvu ja tööhõive küsimusi, infrastruktuuri arengut, kuritegevuse vastast võitlust ning demokraatia kasvu. Andres Tarand tutvustas Põhjamaade Nõukogu esindajatele Riigikogu väliskomisjoni tööd ning rääkis Eesti ettevalmistustest liitumiseks Euroopa Liiduga. Eesti külastamine on Sigridur Thórdardóttiri esimene välisvisiit Põhjamaade Nõukogu presidendina. 3. märts 2000 Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid: 1. Vabariigi Valitsuse poolt 23. veebruaril algatatud raudteeseaduse § 37 muutmise seaduse eelnõu (307 SE). Eelnõu kohaselt võivad raudteeohutuse ja raudteeliikluse juhtimise eest vastutavad isikud ning raudteeveeremit juhtima õigustatud isikud oma tööülesandeid täita, omamata seaduse §-des 18 ja 19 ettenähtud kvalifikatsioonitunnistust ja vedurijuhiluba kuni 2001. aasta 1. jaanuarini. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. 2. Maaelukomisjoni poolt 23. veebruaril algatatud maksukorralduse seaduse ja põllumajandusreformi seaduse muutmise seaduse eelnõu (308 SE). Eelnõu eesmärk on pikendada munitsipaalomandisse vara üleandmist ja maksuvõlgade tasaarveldamist selle vara väärtuse ulatuses. See annaks võimaluse tasaarveldamisega kustutada enne 2000. aasta 1. jaanuari tekkinud maksuvõlad, mis on 2000. aasta 1. märtsiks tasumata. Taotluste esitamise tähtaega soovitakse pikendada 31. detsembrini 2000. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. 3. Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini ja Koit Pikaro poolt 23. veebruaril algatatud kriminaalkoodeksi muutmise seaduse eelnõu (309 SE). Eelnõu näeb ette karistuste karmistamist narkootiliste või psühhotroopsete ainete valmistamise, omandamise, hoidmise ja veo puhul. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon. 4. Riigikogu liikme Tõnu Kauba poolt 23. veebruaril algatatud elamuseaduse § 63 muutmise seaduse eelnõu (310 SE). Eelnõu kohaselt moodustab elamuvaidluskomisjoni kohaliku omavalitsuse volikogu ning tema põhikirja ja töökorra kinnitab Vabariigi Valitsus. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. 3. märts 2000 20.01.2003 20.01.2003
|
|