Riigikogu liikmed kohtusid Poola Seimi esimehega | Toomas Savi kohtus Poola Seimi spiikeriga | Menetlusse võetud eelnõud - 27.01.2000 | Edastatud arupärimine - 26.01.2000 | Riigikogu juhatuses | Riigikogu juhatuses | Menetlusse võetud eelnõud, 20. jaanuar 2000. | Balti Assamblee Presiidiumi koosolek | Moodustati Riigikogu õigeusuliste saadikurühm | Pressikonverents | Riigikogu liikmed kohtusid Gruusia delegatsiooniga | Menetlusse võetud eelnõu ja edastatud arupärimine 13.01.2000 | TÄHELEPANUKS TOIMETUSTELE | Riigikogu esimehe Toomas Savi tervitus "Kuningas Arthuri Gala" kontserdist osavõtjatele | Euroopa asjade komisjon kohtus Taani parlamendi Eurokomisjoni esimehega | Menetlusse võetud eelnõud ja edastatud arupärimine, 13. jaanuar 2000 | Riigikogu juhatuses | Arutati Riigikogu infopoliitikat | Menetlusse võetud eelnõud, 12. jaanuar 2000. | Taasasutati Riigikogu Eesti-Gruusia parlamendirühm | Riigikogu juhatuses | ELO liikmed külastasid Riigikogu | Riigikogu esimehe Toomas Savi kõne Vabadussõja lõppemise 80. aastapäevale pühendatud kontserdil | Riigikogu esimehe Toomas Savi tervitus Eesti rahvale 01.01.2000 Riigikogu liikmed kohtusid Poola Seimi esimehega Eestis ametlikul visiidil viibiv Poola Seimi esimees Maciej Plazynski koos teda saatva parlamendidelegatsiooniga kohtus täna pärastlõunal Riigikogu Euroopa asjade, välis- ning riigikaitsekomisjoni liikmetega. Poola delegatsioon avaldas Eestile toetust liitumisel NATO-ga, samuti väljendati valmisolekut Eesti ja Poola sõjalise koostöö tugevdamiseks. Kõneldes riigikaitsega seonduvatest küsimustest, märkisid külalised, et Poola avalik arvamus toetab sõjaväge ja selle moderniseerimist. Kohtumisel käsitleti Euroopa Liiduga liitumisega seonduvaid küsimusi. Poola poliitikute jaoks on ühinemine Euroopa Liiduga prioriteediks, ehkki samas on parlamendis esindatud ka euroskeptikud. Delegatsioon väljendas muret, et avalikkus pole piisavalt informeeritud Euroopa Liiduga kaasnevatest headest ja halbadest külgedest. Riigikogu liikmed andsid külalistele ülevaate eurointegratsiooni puudutavate teemade käsitlemisest parlamendis. Kohtumisel käsitleti ka maksude ühtlustamisega seonduvaid küsimusi. Kohtumisel osalesid Riigikogu väliskomisjoni esimees Andres Tarand ning Riigikogu liikmed Kristiina Ojuland, Liia Hänni, Mari-Ann Kelam ja Vladimir Velman. 31. jaanuar 2000 Toomas Savi kohtus Poola Seimi spiikeriga Riigikogu esimees Toomas Savi võttis täna vastu Eestis ametlikul visiidil viibiva Poola Seimi esimehe Maciej Plazynski koos teda saatva parlamendidelegatsiooniga. Kohtumisel keskenduti peamiselt Euroopa Liiduga liitumist käsitlevatele küsimustele. Vastastikku tunti huvi eurointegratsiooni protsessi hetkeseisu vastu kummaski riigis. Seimi spiikeri sõnul toimub Euroopa Liiduga (EL) liitumise teemaline arutelu Poola parlamendis tavaliselt kaks korda aastas. Poolakate väitel lähtuvad EL-ga liitumise probleemid Poolas kahest aspektist. Poliitilisest aspektist vaadatuna on Poola probleemsed valdkonnad erastamine, maksusüsteem ja valimissüsteem, mis tekitavad väga tõsiseid arutelusid ning mille puhul poliitikutel on raske konsensust leida. Teise aspektina on problemaatiline püsimine seadusandluse harmoniseerimise ajagraafikus parlamendi suure töökoormuse tõttu. Poolas on hiljuti toimunud mitu olulist reformi, mis on muutnud Seimi töö pingeliseks. Samuti on nõudnud suure osa parlamendi tööajast kehtiva seadusandluse kooskõlastamine 1997. aastal vastu võetud Poola uue põhiseadusega. Räägiti ka rahvahääletuse korraldamise vajadusest seoses liitumisega EL-ga. Maciej Plazynski sõnul annab Poola põhiseadus selleks võimaluse, kuid otsest nõuet referendumi läbiviimiseks ei ole. Siiski on nii koalitsioon kui opositsioon Poolas praegu arvamusel, et rahvahääletus nimetatud küsimuses tuleks läbi viia. Riigikogu liikmed esitasid küsimusi Poola NATO liikmeks saamise kohta. Külaliste väitel NATO-ga liitumise puhul rahvahääletust ei korraldatud, kuna selles küsimuses oli tagatud ühiskonna poolehoid. Poola 460-st parlamendiliikmest hääletas NATO-sse astumise vastu vaid 9. Kohtumise lõppedes avaldasid mõlemad pooled lootust, et kahe riigi eurointegratsiooni alane koostöö lähitulevikus tiheneb mitmel tasandil. Samuti peeti oluliseks koostöö laiendamist kogu Euroopa Liidu esimese ringi kandidaatriikide nn 5+1 vahel. Kohtumisest võtsid osa Riigikogu liikmed Kadri Jäätma, Kalev Kallo ja Ivar Tallo. Poola parlamendi delegatsioon kohtub täna veel president Lennart Meri, peaminister Mart Laari, Riigikogu Euroopa asjade komisjoni, väliskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni liikmetega ning välisminister Toomas Hendrik Ilvesega. NB! Kell 16.50 algab Välisministeeriumi pressikeskuses Maciej Plazynski ja Toomas Savi pressikonverents. Ajakirjanikud on oodatud. 31 jaanuar 2000 Menetlusse võetud eelnõud - 27.01.2000 Riigikogu juhatus otsustas menetlusse võtta järgmised eelnõud. 1) Mõõdukate fraktsiooni poolt 25. jaanuaril algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 67 täiendamise seaduse eelnõu (280 SE). Eelnõu eesmärgiks on luua eeldused Euroopa sotsiaalharta naiste ja meeste töö võrdse tasustamise põhimõtet puudutava sätte ratifitseerimiseks. Nimetatud seadusmuudatus paneb naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamise ülesande Sotsiaalministeeriumile. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon. 2) Riigikogu liikmete Tiit Sinissaare, Andres Herkeli, Paul-Eerik Rummo, Marju Lauristini, Mart Meri ja Meelis Atoneni poolt 26. jaanuaril algatatud ringhäälinguseaduse muutmise seaduse eelnõu (281 SE). Seadusmuudatuste eesmärgiks on reguleerida täpsemini Ringhäälingu nõukogu moodustamine ja tema pädevus ning Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni juhatuse liikmete ametisse määramise ja nende tagasikutsumise kord. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon. 3) Riigikogu liikmete Edgar Savisaare, Olev Raju, Ants Ruusmanni ja Mihhail Stalnuhhini poolt 26. jaanuaril algatatud tulumaksuseaduse §-i 27 ja sotsiaalmaksuseaduse §-i 3 muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu (282 SE). Eelnõu eesmärgiks on vabastada sotsiaalmaksuga maksustamisest ametiühingute poolt sisseastumis- ja liikmemaksude arvel oma liikmetele makstavad toetused. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. 4) Vabariigi Valitsuse poolt 27. jaanuaril algatatud Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirja ja konventsiooni muutmisdokumentide ratifitseerimise seaduse eelnõu (283 SE). Eesti on Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu liikmesriik ning ratifitseerinud liidu põhikirja ja konventsiooni. 1998. aastal toimunud liidu konverentsil võeti vastu põhikirja ja konventsiooni muutmisdokumendid, mis jõustusid 2000. aasta 1. jaanuaril. Nimetatud dokumentide muutmine on suunatud liidu tegevuse efektiivsuse suurendamisele ja kulutuste vähendamisele. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. 28. jaanuar 2000 Edastatud arupärimine - 26.01.2000 Riigikogu juhatus edastas haridusminister Tõnis Lukasele Riigikogu liikme Mihhail Stalnuhhini arupärimise eesti keele õpetamisega seotud probleemide kohta koolieelsetes lasteasutustes ja vene õppekeelega koolide algklassides. Arupärija soovib teada, millised õppevahendid on koolieelsete lasteasutuste jaoks valmimas, millal valmib lasteaedadele mõeldud eesti keele õpetamise programm, millised õppeasutused valmistavad ette eesti keele õpetajaid vene lasteaedade jaoks, millised õppevahendid on tellitud vene põhikooli esimese klassi jaoks ning kuidas ühilduvad omavahel eesti keele õpetamise programmid lasteaias ning 1. ja 2. klassis. 27. jaanuar 2000 Riigikogu juhatus registreeris oma tänasel koosolekul Riigikogu liikme Jüri Kaveri Isamaaliidu fraktsiooni liikmeks ja kinnitas majanduskomisjoni koosseisu. 27. jaanuar 2000 Riigikogu juhatus võttis oma tänasel koosolekul vastu otsuse, mille kohaselt seoses Riigikogu liikme Jüri Mõisa tagasiastumisega asub 26. jaanuarist Riigikogu liikmeks asendusliige Jüri Kaver. 25. jaanuar 2000 Menetlusse võetud eelnõud, 20. jaanuar 2000. Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud: 1. Vabariigi Valitsuse poolt 19. jaanuaril algatatud Riigikogu otsuse "Edelaraudtee AS-i riigisisese raudtee reisijateveo doteerimise tingimuste heakskiitmine aastateks 2000 - 2009" eelnõu (275 OE). Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. 2. 19 Riigikogu liikme poolt 19. jaanuaril algatatud välismaalaste seaduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse täiendamise seaduse eelnõu (276 SE). Eelnõu kohaselt loetakse tähtajaline elamisluba, mille kehtivus lõpeb 2000.a., automaatselt pikendatuks ühe aasta võrra elamisloas näidatud kuupäevast arvates, kui elamisloa andmise alus ei ole ära langenud ja puudub elamisloa pikendamisest keeldumise alus ja kui elamisloa pikendamine on põhjendatud. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon. 3. Kultuurikomisjoni poolt 19. jaanuaril algatatud autoriõiguse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (277 SE). Sellega pikendatakse tähtaega, mille jooksul peab Vabariigi Valitsus välja töötama määrused seaduse mõningate paragrahvide rakendamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon. 4. Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni poolt 20. jaanuaril algatatud korruptsioonivastase seaduse, krediidiasutuste seaduse, Riigi Teataja seaduse, Riigikogu töökorra seaduse ning avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (278 SE). Korruptsioonivastases seaduses soovitakse täpsustada ametiisikute loetelu ning täiendada majanduslike huvide deklaratsiooni. Krediidiasutuste seadust täiendatakse tagamaks kontrolli majanduslike huvide deklaratsioonide üle. Avaliku teenistuse seaduses muudetakse majanduslike huvide deklareerimise kohustust reguleerivat paragrahvi. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon. 5. Riigikogu liikmete Jaanus Marrandi ja Harri Õunapuu poolt 20. jaanuaril algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse eelnõu (279 SE). Eelnõu eesmärk on täpsemalt reguleerida välismaalastele kinnisomandi üleandmisega seotud kitsendusi. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon. 21. jaanuar 1999 Balti Assamblee Presiidiumi koosolek Täna, 21. jaanuaril kell 11.00 toimub Toompea lossis ruumis 111-O Balti Assamblee (BA) Presiidiumi koosolek. Arutatakse BA Presiidiumi ja komiteede tööplaani ning eelarvet, samuti ettevalmistusi teiseks Laste Foorumiks. Laste Foorum toimub 17.- 18. septembril Tallinnas, Balti Assamblee, Põhjamaade Nõukogu ja UNICEF'i koostöös. 21. jaanuar 2000 Moodustati Riigikogu õigeusuliste saadikurühm 19. jaanuaril 2000.a. moodustati Riigikogus õigeusuliste saadikurühm, kuhu kuuluvad Riigikogu liikmed Kadri Jäätma, Jevgeni Tomberg, Viktor Andrejev, Vladimir Velman, Sergei Ivanov, Valentina Võssotskaja, Georg Pelisaar, Jüri Tamm, Mihhail Stalnuhhin ja Arnold Rüütel. 20. jaanuar 2000 Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juht Kristiina Ojuland saabub täna kell 14.00 Helsingi lennukiga visiidilt Venemaale ja Põhja-Kaukaasiasse. Ajakirjanikel on võimalus K. Ojulandile küsimusi esitada Tallinna lennujaamas kohe pärast lennuki maandumist.
Riigikogu liikmed kohtusid Gruusia delegatsiooniga Riigikogu väliskomisjoni ja Eesti-Gruusia parlamendirühma esindajad kohtusid täna Eestis visiidil viibiva Gruusia delegatsiooniga eesotsas Gruusia Vabariigi asevälisministri Merab Antadzega. Gruusia asevälisminister andis ülevaate Gruusia sisepoliitilisest olukorrast ja suhetest Venemaaga. Kõne all olid ka Abhaasia eestlastega seotud küsimused. Gruusia pool tundis huvi Balti koostöö ja Eesti eurointegratsiooniprotsessi vastu. Andres Tarand andis kohtumisel edasi Riigikogu esimehe Toomas Savi küllakutse Gruusia parlamendi esimehele. Kohtumine leidis aset väliskomisjoni esimehe Andres Tarandi poolt antud ametilõunal ning sellest võtsid osa Riigikogu aseesimees, Eesti-Gruusia parlamendirühma esimees Siiri Oviir ja liikmed Ülo Nugis, Ignar Fjuk ja Sergei Ivanov. 18. jaanuar 2000 Menetlusse võetud eelnõu ja edastatud arupärimine 13.01.2000 Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse kultuurikomisjoni poolt 13. jaanuaril algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-de 9 ja 52 muutmise seaduse eelnõu (274 SE). Eelnõu kohaselt loetakse Eesti õppekeelega kooliks või klassiks kool või klass, milles eestikeelne õpe moodustab vähemalt 60 protsenti õppekava mahust. Eesti õppekeelega koolide õpilastele, kelle emakeel ei ole eesti keel, luuakse piirkondlikke iseärasusi ja kooli õppekava arvestavad tingimused oma emakeele õppimiseks ja rahvuskultuuri tundmaõppimiseks eesmärgiga säilitada oma rahvuslik identiteet. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon. Riigikogu juhatus edastas 13. jaanuaril Riigikogu liikme Meelis Atoneni esitatud arupärimise teede- ja sideministrile Toivo Jürgensonile reisijateveo riigipoolse doteerimise korra kohta. Arupärija soovib teada milline oleks optimaalne doteerimise süsteem ning kas ministri arvates on normaalne, kui saare püsielanik ja saare külastaja peavad tasuma ühesugust tasu üleveo eest. M. Atonen küsib, millest on tingitud seisukoht, et piletihinnad saare elanikele ja külalistele tuleb ühtlustada. 17. jaanuar 2000 Lp. toimetused NB! Juhime teie tähelepanu tänases "Postimehes" (14. jaanuar 2000) ilmunud eksitavale artiklile ajalehe 4. leheküljel. Küllike Rooväli artikkel "Riigikogu viis joobe tuvastamise juhendi seadusega kooskõlla" ei vasta tõele. Artiklis käsitletud haldusõiguserikkumiste seadustiku täiendamise seaduse eelnõu ei olnud Riigikogu käesoleva töönädala päevakorras. Seega ei saanud Riigikogu ka artiklis mainitud otsust vastu võtta. Samasisuline eelnõu oli arutusel teisipäeval, 11. jaanuaril Vabariigi Valitsuse istungil. Riigikogu menetlusse ei ole vastavasisulist eelnõud üle antud. 14. jaanuar 2000 Riigikogu esimehe Toomas Savi tervitus "Kuningas Arthuri Gala" kontserdist osavõtjatele 13.01.2000 Estonia Kontserdisaalis Austatud kuulajad! Lugupeetud mõttekaaslased! Tere tulemast siia "Estonia" saali kontserdile Kuningas Arthuri Gala! See heategevuskontsert toimub juba kolmandat aastat ja ma tänan kõiki tegijaid ja korraldajaid eesotsas Estonia Seltsiga selle eest, et täna saavad järjekordselt kokku heategu ja kunst. Head on vaja teha alati. Head teod ühendavad meid ning sellest ühendusest sündivat jõudu on vaja väga palju. Miks? On asju, mida me kaldume unustama ja mida seepärast tuleb meelde tuletada - ikka ja jälle. Ja meil endil tuleb meelde tuletada, kui rikkalik on meie kultuuripärand ning missugust hoolitsust see vajab. Kuid siin ei piisa sellest, kui me nendele asjadele üksnes mõtleme. On vaja tegu ja Kuningas Arthuri galad ongi olnud väga tegusad. Esimene neist toetas Rahvusooperi majale uue korraliku katuse ehitamist. See oli ja on sümboolne - panna hea tahe ja hea tegu kokku selle nimel, et meil oleks siin - siin majas, selle maa peal, oma riigis - katus pea kohal. Eesti - lageda taeva all - seda tuleb iga hinna eest vältida, sest muidu me oleksime kogu aeg teiste lükata-tõugata. Meie aga tahame oma kodus ise oma tulevikku luua. Tänane kontsert toetab kindral Johan Laidoneri mõisa peasaali põranda kordategemist. Ka see on sümboolne, sest kui ei ole põrandat, siis pole kuskile toetuda ja kuskil seista. Me vajame jalgealust, me ei saa elada õhus. Okupatsioon püüdis meilt meie tugipunkte ära võtta. Oma iseseisvuse püsimise nimel on meie kohus saada need tugipunktid jälle korda ja hoolitseda selle eest, et niisuguseid tugipunkte oleks rohkem ja rohkem. Kindral Johan Laidoner oma Sõjavägede Ülemjuhataja päevakäsus 28.03.1920 aastal peale Vabadussõja võitu ütles järgmised sõnad: "Tuhanded ja kümned tuhanded kodanikud lahkuvad nüüd sõjaväest. Kõigile neile ütlen mina - jääme ka rahuelus Eesti Vabariigi sõduriteks, jääme truuks nendele põhimõtetele, nendele lipukirjadele, mille all meie oleme võidelnud." Head saalisolijad, kas pole mitte nii, et rahu ajal saab Eesti Vabariigi sõduriks olla osaledes ka heategevuses - heategevuses, mis taastab meie ajaloo sümboleid. Kindral Johan Laidoner tahtis rahu nagu me kõik. Ta juhtis korduvalt tähelepanu sellele, et rahvas ei taha näha tülisid oma kõrgemas esinduskojas - Riigikogus" (1936), vaid vastupidi - et ühine vastutus viiks ühisele tööle. See ei ole ühekordne testament, see on pidev põhimõte, mis peab olema tegus ka täna, homme ja edaspidi. Täna siin me teemegi ühist tööd ja see töö on ilus. Me veendume selles kohe, kui muusika algab ja soovin meile, et ta nüüd algakski. Euroopa asjade komisjon kohtus Taani parlamendi Eurokomisjoni esimehega Täna kohtusid Riigikogu Euroopa asjade komisjoni liikmed Eestis visiidil viibiva Taani parlamendi Euroopa asjade komisjoni esimehe Jacob Buksti ja Taani suursaadikuga Eestis Svend Roed Nielseniga. Pooleteisetunnise kohtumise jooksul jagas Taani Eurokomisjoni esimees Riigikogu kolleegidele kogemusi Taani Euroopa asjade komisjoni tegevusest ja suhetest Euroopa Liidu institutsioonidega. Kõne all oli rahvusparlamendi roll suhetes Euroopa Liiduga, riigi sõltumatuse küsimused seoses Euroopa Liitu astumisega, aga ka julgeolekuprobleemid ja NATO. Jacob Buksti sõnul peavad rahvusparlamendid oma sidemeid Euroopa Parlamendiga tulevikus oluliselt tihendama. Riigi parlamendil võiks olla võimalus vajadusel mõjutada eelnõude menetlemist Europarlamendis. Arutleti ka Euroopa Liidu sisemise reformimise teemadel. Taanlaste arvates on Euroopa Liit valmis laienema alles pärast reformide läbiviimist. Esimeste kandidaatriikide puhul võimalikuks liitumistähtajaks seatud 1. jaanuar 2003 on Taani parlamendiliikme arvates üsna reaalne. Kõik sõltub kandidaatriigi enda valmisolekust. J. Buksti avaldas arvamust, et Eesti suudab selle ülesandega hästi toime tulla. Mõlemad pooled nõustusid, et taolised kolleegidevahelised kohtumised ja kontaktid aitavad arendada vastastikust üksteise mõistmist. Paljudest väga erinevatest rahvusriikidest koosneva liidu efektiivne toimimine saab lähiajal Euroopa Liidu võtmeküsimuseks. Kohtumisest võtsid osa Euroopa asjade komisjoni esimees Tunne Kelam ja liikmed Valve Kirsipuu, Viive Rosenberg, Paul-Eerik Rummo, Rainis Ruusamäe ja Ülo Tärno. 14. jaanuar 2000 Menetlusse võetud eelnõud ja edastatud arupärimine, 13. jaanuar 2000 Riigikogu juhatus otsustas menetlusse võtta järgmised eelnõud. 1) Vabariigi Valitsuse poolt 11. jaanuaril algatatud kaubandusliku meresõidu koodeksi muutmise seaduse eelnõu (272 SE). Praegu kehtiv kaubandusliku meresõidu koodeks võeti vastu 1991. aastal. Käesoleva eelnõu eesmärk on tunnistada kehtetuks mitmed koodeksi sätted, mis on väljundi leidnud juba kehtivates seadustes. Samuti on vaja mõningad sätted viia vastavusse Euroopa Liidu normidega. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. 2) Riigikogu väliskomisjoni poolt 12. jaanuaril algatatud Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni koosseisu kinnitamise otsuse eelnõu (273 OE). Eelnõu kohaselt kinnitatakse Riigikogu liikme Tunne Kelami asemel nimetatud delegatsiooni koosseisu Riigikogu liige Lauri Vahtre. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon. Juhatus edastas teede- ja sideminister Toivo Jürgensonile Riigikogu liikme Meelis Atoneni arupärimise reisijate üleveo kohta Lääne-Eesti saarte ja mandri vahel: üleveo riigipoolse doteerimise ning saare püsielaniku ja külastaja piletihinna kohta. 13. jaanuar 2000 Riigikogu juhatus koostas täna järgmise täiskogu töönädala päevakorraprojekti, mille kohaselt kolmapäeval, 19. jaanuaril tuleb Riigikogus esmakordselt eraldi päevakorrapunktina arutelule olulise tähtsusega riiklik küsimus "Ettevalmistused Eesti liitumiseks Euroopa Liiduga". Ettekande teeb peaminister Mart Laar, kaasettekannetega esinevad rahandusminister Siim Kallas, siseminister Tarmo Loodus, Riigikogu Euroopa asjade komisjoni esimees Tunne Kelam, välisminister Toomas Hendrik Ilves ja põllumajandusminister Ivari Padar. 13. jaanuar 2000 Arutati Riigikogu infopoliitikat Riigikogu juhatus arutas täna koos fraktsioonide esindajatega Riigikogu infopoliitikat, mille üheks oluliseks osaks on kahtlemata parlamendi tegevuse kajastamine avalik-õiguslikus ringhäälingus. Vahetati mõtteid Eesti Televisiooni ettepanekute üle, kuidas tuua vaatajateni Riigikogu töö alanud aastal. Esitatud seisukohti on Riigikogu juhatusel kavas lähemal ajal jagada ka ETV juhtkonnaga. 13. jaanuar 2000 Riigikogu pressitalitus Menetlusse võetud eelnõud, 12. jaanuar 2000. Riigikogu juhatus võttis menetlusse järgmised eelnõud: 1. Vabariigi Valitsuse poolt 10. jaanuaril algatatud ülemäärase kahjustava või purustava toimega tavarelvade kasutamise keelustamise ja piiramise konventsiooni ning selle lisaprotokollidega ühinemise seaduse eelnõu (265 SE). Konventsioon ning neli lisaprotokolli keelavad kasutada relvi, mis annavad kilde, mida ei ole võimalik avastada röntgeniaparaadiga. Samuti keelab ja piirab see miinide, püünismiinide ja teiste seadeldiste kasutamist, süüterelvade ning pimestavate laserrelvade kasutamist. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon. 2. Vabariigi Valitsuse poolt 10. jaanuaril algatatud relvaseaduse eelnõu (266 SE). Eelnõu kehtestab relvade käitlemise, relvade ja nende laskemoona tsiviilkäibesse lubamis õiguslikud alused ja korra, nõuded lasketiirule ja laskepaigale ning neis valdkondades riikliku järelevalve teostamise alused ja korra. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon. 3. Vabariigi Valitsuse poolt 10. jaanuaril algatatud riigivaraseaduse § 29 muutmise seaduse eelnõu (267 SE). Eelnõu eesmärk on anda valitsusasutuste valitsemisel oleva kinnisvara müügi otsustamine Vabariigi Valitsuse pädevusest vastavate riigivara valitsejate pädevusse. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. 4. Vabariigi Valitsuse poolt 10. jaanuaril algatatud ülikooliseaduse § 48 muutmise seaduse eelnõu (268 SE). Eelnõu kohaselt võivad ülikoolide poolt asutatud sihtasutused asutada erakoole ja eraõiguslikke teadus- ja arendusasutusi, kui ülikooli kõrval on sihtasutuse üheks asutajaks ka riik. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon. 5. Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt 10. jaanuaril algatatud Riigikogu töökorraseaduse §-de 7 ja 11 muutmise seaduse eelnõu (269 SE). Eelnõu kohaselt saaks Riigikogu liikme asendusliikmeks lahkunud liikmega samas üleriigilises nimekirjas ja samas ringkonnas kandideerinud valimata jäänud kandidaatidest suurima häälte arvu saanud kandidaat. Asendusliikmeks tulekust mõjuval põhjusel loobumise korral aga häälte arvult järgmine valimata jäänud kandidaat. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon. 6. Riigikogu liikme Siiri Oviiri poolt 10. jaanuaril algatatud Riigikogu kodukorraseaduse muutmise seaduse eelnõu (270 SE). Eelnõu annab võimaluse samal täiskogu töönädalal läbi viia eelnõu kaks lugemist. Umbusalduse avaldamise korral, võib Riigikogu liige esitada kuni kaks suulist küsimust. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon. 7. Rahanduskomisjoni poolt 11. jaanuaril algatatud Riigikogu otsuse "Hasartmängumaksu seaduses sätestatud toetuste andmise nõukogu koosseisu muutmine" eelnõu (271 OE). Eelnõuga arvatakse nõukogu koosseisust välja Rahandusministeeriumi eelarveosakonna sotsiaalkulude talituse juhataja Saida Ausing, Sotsiaalministeeriumi asekantsleri kohusetäitja Valdeko Paavel. Nõukogu liikmeks soovitakse nimetada Sotsiaalministeeriumi kantsler Hannes Danilov ning Rahandusministeeriumi kantsler Aare Järvan. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. 13. jaanuar 2000 Taasasutati Riigikogu Eesti-Gruusia parlamendirühm Riigikogus taasasutati täna, 11. jaanuaril Riigikogu IX koosseisu Eesti-Gruusia parlamendirühm. Parlamendirühma kuulub 35 Riigikogu liiget. Esimeheks valiti Siiri Oviir, aseesimeheks Andres Herkel. Parlamendirühma kuuluvad Riigikogu liikmed Aimar Altosaar, Meelis Atonen, Sirje Endre, Vootele Hansen, Arvo Jaakson, Kalle Jürgenson, Kalev Kallo, Tõnu Kauba, Tõnu Kõiv, Ants Käärma, Urmas Laht, Jürgen Ligi, Jaanus Marrandi, Uno Mereste, Peeter Olesk, Meelis Paavel, Jaana Padrik, Georg Pelisaar, Ingvar Pärnamäe, Viive Rosenberg, Mart Siimann, Arvo Sirendi, Enn Tarto, Laine Tarvis, Toivo Tootsen, Ülo Tootsen, Elmar Truu, Liina Tõnisson, Ülo Tärno, Vladimir Velman, Rein Voog, Valentina Võssotskaja ja Harri Õunapuu. 11. jaanuar 2000 Riigikogu juhatus arutas oma tänasel korralisel koosolekul järjekordselt Riigikogu istungite teleülekannetega seonduvat. Teatavasti on Eesti Televisioon riigieelarveliste vahendite vähendamisele viidates katkestanud täiskogu istungite ülekandmise, salvestades üksnes kolmapäevased infotunnid. Juhatus otsustas eeloleval neljapäeval, 13. jaanuaril kokku kutsuda Riigikogu vanematekogu, et fraktsioonide esindajatega probleemi ühiselt arutada ja teha seejärel omapoolsed ettepanekud ETV juhtkonnale. 11. jaanuar 2000 Riigikogu pressitalitus ELO liikmed külastasid Riigikogu Täna pidasid Riigikogu istungisaalis oma istungit umbes 120 Edukate Laste Organisatsiooni (ELO) liiget. Lapsi tervitas ELO patroon, Riigikogu esimees Toomas Savi, kes esines ka sõnavõtuga. Oma sõnavõtus selgitas ta seadusandliku ja täidesaatva võimu ülesandeid, rääkis poliitika ajaloost ning seaduste valmimise protsessist. Riigikogu esimees kutsus lapsi olema seaduskuulekad. Toomas Savi juhatamisel viidi istungil läbi ka nn ELO parlamendi esimehe valimised. 64 poolthäälega osutus valituks ELO liige Raiko Ausmees, kelle ülasandeks oli jätkata parlamendi istungi juhatamist. Laste poolt kinnitatud päevakorra kohaselt esines istungil kõnega ka ELO president Urmas Vaino. Haridusküsimusi käsitles Riigikogu kultuurikomisjoni liige Andres Herkel. Istungi lõppedes palus Riigikogu esimees Toomas Savi lapsed Riigikogu kohvikusse, kus arutelu jätkati mitteametlikult. Riigikogu külastamine on mitme aasta taha ulatuv traditsioon, mis toimub ELO iga-aastase talilaagri raames. Urmas Vaino sõnul oldi Riigikogus juba viiendat korda. 6. jaanuar 2000 Riigikogu pressitalitus Riigikogu esimehe Toomas Savi kõne Vabadussõja lõppemise 80. aastapäevale pühendatud kontserdil 3.jaanuaril 2000 Estonia kontserdisaalis Kallid kaasmaalased, head kuulajad! Täna kaheksakümmend aastat tagasi olid Eesti Vabadussõja võidukad relvad juba mitu tundi vaikinud. Nagu tollastes dokumentides kirjutati, hakkas maksma sõjariistade rahu. Pingeliste läbirääkimiste käigus Tartus oli saavutatud tõsine läbimurre ja selleks korraks oli see sõda - Vabadussõda lõppenud. Veel enne rahulepingu allakirjutamist Tartus 2. veebruaril 1920. Meie rahvale on omane, et tähtsate sündmuste puhul ei tehta suuri sõnu. Nii tänagi, oleme taas kogunenud, et lasta oma tunnetel muusika vahendusel kõlada. See häälestab olevikuks, virgutab tuleviku tarvis ja laseb mõtiskleda mineviku üle. Kuulun ise, nagu ka suur osa teist, lugupeetud koosolijad, põlvkonda, kelle vanemad võisid juba sündida toonases Eesti Vabariigis. Sest omakorda nende vanemad, kes oma jonnaka tööga, kes aga relvaga Vabadussõjas, olid selle riigi loonud. Kas pole me siis juba verega koos saanud kaasa omariikluse tahte. Igati mõistusepärase tunde, mille kohaselt rahvuslik iseolemine ja riiklik iseseisvus on enesestmõistatavad. Ehk nagu targad roomlased ladina keeles ütlesid - conditio sine qua non - tingimus, ilma milleta ei saa. Meie ei saa rahvuslikult ise olla ilma oma riigita. Just see imperatiiv väärtustab kõige selgemalt Eesti Vabadussõja. Rahvavägi, mis oli ilmekaks näiteks tollasest, ülekaalukalt talupojarahvast, andis oma vereohvritega eluõiguse sellele, millest oma hämaruses nii selgelt unistas Juhan Liiv: "Ükskord on eesti riik". Mõelgem selle üle ikka ja jälle. Kahe maailmasõja vahel pandi alus kombele mälestada 3. jaanuaril Vabadussõjas langenuid. Järgnenud aastakümned tõid paraku kaasa mõõtmatult suuremaid kaotusi ja kannatusi. Ometi on vabadussõja vereohver ülima tähtsusega. Just sellega kinnitati eestlaste vääramatu õigus vabadusele ja oma riigile. Henrik Visnapuu on kirjutanud järgmised imelised read: Ime on sündinud. Ime, mille teokssaamises oleme osalised põlvest põlve. Tänaste põlvkondade kohustus on Vabadussõja kaotustele ja Laulva revolutsiooni viisidele kindlustada iseseisev, edukas, kindel rahvusriik. Oma riiki pole vaja mitte jonni pärast, vaid selleks, et siin hästi elada. Seda uskusid ka Vabadussõja kangelased. Meenutagu neid järgnevad muusikahelid ja tänane muusikaõhtu siin Estonia kontserdisaalis! Riigikogu esimehe Toomas Savi tervitus Eesti rahvale 01.01.2000 Armsad eestimaalased, head sõbrad! Lubage mul kogu südamest soovida teile õnnelikku uue aastatuhande ja sajandi algust. Aga kõigepealt ja ennekõike soovin kõigile head uut aastat. Meie ettevõtmised, pikaajalised lootused ja unistused saavad alguse meie igapäevasest elust, nendest tavalistest päevadest ja aastatest, millega me mõõdame oma inimlikku ja ajalikku elu selles maailmas. Mitte kõigil ei olnud täna töövaba päev ja seepärast soovin meie kõigi eest ja nimel edu neile, kes on aastavahetusel oma töö- ja valvepostil - sõjameestele ja piirikaitsjatele, valvekorratöötajatele - kõigile, kes on tööl ka siis, kui meie võime hinge tõmmata. Jah, sajand vahetus ja see annab meile senisest avarama mõõtkava. Kuid pidagem meeles, meie rahvale tähendas möödunud sajand midagi nii suurt, nii määravat, et sellest olulisemat on raske soovidagi. See tähendas omariikluse kehtestamist suurriikluse kiuste ja riikluse taastamist pärast aastakümneid kestnud vaenuliku ja ebademokraatliku suurriigi okupatsiooni. See on see, mida me tegime, me pidasime vastu, ja elame nüüd oma Eestis. Ma arvan, et võime uhkust tunda selle üle, et elame demokraatlikus riigis, kus rahvast esindab tema enda valitud Riigikogu, kus valitsuskabinet on parlamendi ees aruandekohustuslik ja riigipeaks on rahva seas populaarne ja kogu maailmas tuntud president. Kui kunagi sajandi või teise pärast omab ajalooõpikutes tähtsust see, mismoodi vabanesid Ida- ja Kesk-Euroopa rahvad nõukogulikust diktatuurist, siis jääb nendesse ajalooõpikutesse ka fakt, et Eesti oli riik, mille rahva väga kõrge eneseteadvus ja poliitiline kultuur tegid võimalikuks Eesti veretu, seadustarvestava, inimesi säästva taasiseseisvumise, võime me olla uhked selle üle. Riigi seadusandliku võimuharu esimehena tahaksin loota, et eestlase ürgomadused nagu mõistlik alalhoidlikkus, arukas seadusloome, väärikas seaduskuulekus ja sügav vastutustunne mitte ainult oma pere, küla või linna, vaid kogu riigi käekäigu pärast, jäävad meid saatma ka edaspidi. Demokraatia ei nõua rääkimist kõikjal ja kogu aeg, kuid demokraatia ei luba hoopiski ükskõiksust ja vaikimist, sest ükskõiksus ei ole kunagi loov ega kohusta millekski. Elamine oma riigis demokraatliku riigi vaba kodanikuna nõuab osavõttu, sekkumist riigi asjadesse ja koosmeele kasvatamist. Pealtvaatamise aeg on lõppenud, parastamine ja kõrvalt kaagutamine tuleb kõrvale heita. Ma usun, et iseseisvus on õpetanud meid endale aru andma, ta tuletab meile seda meelde iga päev, iga hetk. Te näete isegi, et inimeste nõudlikkus oma riigi, oma rahva, ka iseenda vastu on kasvanud. See nõudlikkus tähendab tegelikult vastutust meie tuleviku ees, see tähendab muret küsimuse pärast - mis meist saab. Me ei tohi kunagi öelda, et see mure on liiast. Meie riigi demokraatlike institutsioonide kindlus, nende kümneaastane vastupidavusproov, Eesti taasvõidetud autoriteet rahvusvahelisel areenil annab meile aluse ja kohustab meid julgelt tulevikku vaatama. Mis ei tähenda, et meie tänane ja homnegi päev on probleemideta. Oodatust aeglasem majanduskasv, elanikkonna väga suure osa majanduslikult raske elujärg, tööturu ümberkorraldamine ja sellega kaasnev tööpuudus, meie jätkuvad pingutused kunagi omatud turgude taasvõitmiseks või taasomandamiseks - igaüks neist ja kümned nimetamata probleemid on keerulised ja valusad ning ükski ei lahene üleöö. Ent ometi on see hind, mida peame täna maksma uue eduka Eesti nimel. Ning probleem on selles, et see hind ei tohi käia meile üle jõu ja et maksmine oleks õiglane - vastavalt igaühe tööpanusele ja -oskusele, võetud riskile ja ettevõtlikkusele. Tegelikult on meil olemas kõik need eeldused, millega Eesti võib arvestada oma teel paremasse tulevikku: töökas ja haritud rahvas, ettevõtlik kapital, demokraatlik riik ja vahetu sõjalise ohu puudumine meie piiridel. Mis ei tähenda, et võiksime kõiki neid faktoreid võiksime võtta taevaandidena, iseenesest-olemasolevatena. Meie rahvuslik julgeolek saab suureneda vaid läbi kaitsevõime suurenemise ja tihedama integratsiooni NATO struktuuridega, meie majanduslik areng - läbi ühinemise Euroopa Liiduga, neid nimetaksingi meie esmasteks välispoliitilisteks prioriteetideks. Meie jätkuv tagasitee Euroopa ühiskoju: kultuuri-, majandus- ja poliitikaruumi, milles me sündisime ja kasvasime, on Eesti kui riigi kestva jätkumise olulisimaid eeldusi. Siinkohal tahaksin meie kõigi nimel tänada neid, kes on meid toetanud Idas ja Läänes, Põhjas ja Lõunas, kus iganes. Hinnates Eesti arenemise väljavaateid, pean ma neid soodsamaks võrreldes kõigi nendega, mis meil seni on olnud. Inimkonna siirdumine infotehnoloogilisse maailma, üksiku töötaja võimete suurenemine miljoneid kordi tänu uutele arvutitele teeb suhteliselt ebaoluliseks need faktorid majanduses, millest meil alati puudus on olnud - looduslikud ressursid, masinaehituslikud võimsused, oskusteave jms. Uuel ajastul konkureerib üksikisikust ettevõtja virtuaalses maailmas, nii tootja kui ka tarbija kui võrdne võrdsega mistahes maailma suurkorporatsiooniga. Meie riigi majanduslik võimsus ja tulevik on just siin - infotehnoloogilises tiigrihüppes ühendatuna rahva kõrge haridus ja kultuuritasemega. Eeloleva aastasaja algus toob meile veel ühe edasiolemise valiku: valiku maailma majanduse, poliitika ja kultuuri globaliseerumise ning eesti rahva identiteedi säilimise vahel. Kas ei tähenda meie tulevane paratamatu kuulumine "maailmakülasse" (GLOBAL VILLAGE) eesti keele ja meele aeglast hääbumist, mis ju ometi on kogu meie elu aluseks? See on küsimus, mille me peame endale esitame teadmises, et ainult meil lasub kohustus säilitada see ainulaadne kultuur, mida on hoidnud meie esivanemad läbi kõikide nende sajandite, mil on siinmail küntud nii põldu kui ka merd. Kui ajakohaselt ja nagu päevakäsk kõlab nüüd juba möödunud sajandi alul noor-eestlaste poolt tõstatatud loosung: saagem eurooplasteks, aga jäägem eestlasteks! Eestimaa on aastasadu kuulunud Põhjamaade kristlikku traditsiooni. Kas ei ole nii, et me peaksime sellest rohkem kinni pidama. Ma arvan ja ma usun, et me peaksime ka riigi hümni sõnu rohkem meeles pidama. Meie töö vajab õnnistust, aga sellest ei piisa, kui me ise midagi ei tee. Meie kõikide nimel on kogu aeg tarvis, et meie tööde ja tegude juures seisaks üks kõige põhilisemaid kristlikke põhiväärtusi - ligimesearmastus. Armastus, milleta pole ei peresid ega lapsi, ei tööd ega õitsengut - see tähendab meid endid (Eesti riiki). Soovides täna alanud aastal õnne ja rahu kõikidesse Eestimaa peredesse ja kodudesse usun ühtlasi, et seda kõike jätkub meile kogu alanud aastaks ning meie lastele ja lastelastele alanud sajandiks! Head uut aastat! 20.01.2003 20.01.2003
|
|
Riigikogu | Lossi plats 1a, 15165 Tallinn | tel +372 631 6331 | faks +372 631 6334 | riigikogu at riigikogu dot ee |
|
