Menetlusse võetud eelnõud, 27. detsember | Muudatused alatiste komisjonide koosseisus | Menetlusse võetud eelnõud, 20. detsember | Riigikogus moodustati Eesti spordi toetusrühm | M. Maripuule anti üle kõige lapsesõbralikuma poliitiku auhind | Menetlusse võetud eelnõud, 18. detsember | Riigikogu juhatuses | Ilmus Riigikogu Toimetised nr 4 | T. Savi sai kingituseks joonistusvõistluse võidupildi | Edastatud arupärimine, 17. detsember | Euroopa asjade komisjoni istungil | Riigikogu juhatuses | Algas Balti Assamblee 19. istungjärk | Menetlusse võetud eelnõud, 13. detsember | Toomas Savi kohtus USA uue suursaadikuga | Edastatud arupärimine, 13. detsember | Edastatud arupärimine, 12. detsember | Menetlusse võetud eelnõud, 11. detsember | Kultuurikomisjon arutas õppetoetuste seaduse eelnõu | T. Savi kohtus Pärnu Kolledþi üliõpilastega | EAK arutas euro kasutuselevõtuga seonduvat | Menetlusse võetud eelnõu, 6. detsember | Toomas Savi rõhutas ELi tööturu avatuse põhimõtet | Toomas Savi kõneles Brüsselis Euroopa Liidu tuleviku teemal | Menetlusse võetud eelnõu ja edastatud arupärimised, 5. detsember | Riigikaitsekomisjon kohtus Norra kaitseministeeriumi riigisekretäriga | Riigikogus tutvustati Eesti küla uuringut | Menetlusse võetud eelnõud, 4. detsember | Fraktsioonidevaheline ümarlaud EL tuleviku teemal | Riigikogu hoone vestibüülis saab vaadata Rõuge valla käsitöömeistrite töid
Menetlusse võetud eelnõud, 27. detsember Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid: 1. Vabariigi Valitsuse poolt 20. detsembril algatatud Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seaduse eelnõu (948 SE). Seadus sätestab Euroopa patentide ja patenditaotluste õigusliku seisundi Eesti Vabariigis ning reguleerib õigussuhteid, mis tulenevad Eesti ühinemisest Euroopa patentide väljaandmise konventsiooniga. 2. Vabariigi Valitsuse poolt 20. detsembril algatatud Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (949 SE). Konventsiooniga luuakse osalisriikide ühine õigussüsteem leiutispatentide väljaandmiseks. Sätestatakse patendi mõiste ja kohaldatav õigus, Euroopa Patendiameti ülesanded, patentidega seonduv materiaalõigus, Euroopa patenditaotluse vormi- ja sisunõuded, patenditaotluse menetlus. 3. Vabariigi Valitsuse poolt 20. detsembril algatatud Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni muutmise akti ratifitseerimise seaduse eelnõu (950 SE). Konventsiooni muutmise eesmärgiks on patendimenetluse lihtsustamine ja kaasajastamine. 4. Riigikogu liikmete Arvo Jaaksoni, Endel Paapi, Toomas Vareki, Mihhail Stalnuhhini ja Urmas Lahe poolt 20. detsembril algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (951 SE). Eelnõuga täpsustatakse tulumaksuseaduse vara võõrandamist puudutavat sätet. Tulumaksuga ei maksustataks tulu metsakaitse eesmärgil tormikahjustuste tagajärgede likvideerimisel saadud metsamaterjali võõrandamisest. 5. Õiguskomisjoni poolt 20. detsembril algatatud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise seaduse eelnõu (952 SE). Eelnõu on seotud rahvusvahelise merivõlgade ja pantide konventsiooniga ühinemise seadusega. Muudatusi tehakse selles osas, mis puudutab laeva registrist kustutamisel tema uude registrisse kandmist. Lisaks sellele nähakse tõendamiskohuslasele andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest ette sanktsioon, et sundida teda oma laeva eelmisest registrist kustutama. Seadusse tuuakse uue mõistena edasiprahtimise mõiste. 6. Õiguskomisjoni poolt 20. detsembril algatatud keeleseaduse § 8 muutmise seaduse eelnõu (953 SE). Keeleseaduse § 8 puudutab võõrkeeleset asjaajamist riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes. Eesti keelt mittevaldavad isikud võivad eelnõu kohaselt suulises suhtlemises riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse teenistujate ning töötajatega, samuti notari, kohtutäituri ja vandetõlgi büroos poolte kokkuleppel kasutada ka võõrkeelt, mida need teenistujad või töötajad oskavad. Kui kokkulepet ei saavutata, suheldakse tõlgi vahendusel ning kulud katab eesti keelt mittevaldav isik, kui seadusega ei sätestata teisiti. Seaduse jõustumise ajaks on 2002. aasta 1. veebruar. 7. Riigikogu liikmete Evelyn Sepa, Mihhail Stalnuhhini, Vladimir Velmani ja Endel Paapi poolt 20. detsembril algatatud kodakondsuse saamiseks taotluse läbivaatamise tähtaegade lühendamise seaduse eelnõu (954 SE). Eelnõu eesmärgiks on seadustada lühendatud tähtajad, mis on seotud kodakondsuse läbivaatamisega. 8. Kultuurikomisjoni poolt 20. detsembril algatatud Eesti Rahvusraamatukogu seaduse muutmise seaduse eelnõu (955 SE). Eelnõus on täpsustatud Rahvusraamatukogu kui riigi tervikliku infosüsteemiga seotud ülesandeid. 9. Riigikogu liikmete Siiri Oviiri, Laine Tarvise, Tõnu Kauba ja Toomas Vareki poolt 20. detsembril algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-de 21 ja 22 muutmise seaduse eelnõu (956 SE). Muudatuste jõustumisel võib haiglavälist eriarstiabi lisaks sellekohase tegevusloaga äriühingule või füüsilisest isikust ettevõtjale osutada ka sihtasutus. Haiglat võib pidada sellekohase tegevusloaga aktsiaselts või sihtasutus. 28. detsember 2001 Riigikogu pressitalitus Muudatused alatiste komisjonide koosseisus Riigikogu juhatus otsustas oma tänasel koosolekul kinnitada Riigikogu liikme Erika Salumäe lahkumise kultuurikomisjonist ning asumise riigikaitsekomisjoni liikmeks. Riigikogu liige Evelyn Sepp kinnitati kultuurikomisjoni liikmeks. 27. detsember 2001 Riigikogu pressitalitus Menetlusse võetud eelnõud, 20. detsember Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised 19. detsembril algatatud eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid: 1. Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 24 muutmise seaduse eelnõu (943 SE). Ühes õppenädalas on viis õppepäeva, õpilaste nädalakoormus õppetundides määratakse kooli õppekavaga. Õpilaste väikseim lubatud nädalakoormus gümnaasiumiastmes on 32 tundi. Õpilaste suurim lubatud nädalakoormus on 1. klassis 20 tundi, 2. klassis 23 tundi, 3. ja 4. klassis 25 tundi, 5. klassis 28 tundi, 6. ja 7. klassis 30 tundi, 8. klassis 32 tundi ning 9. klassis 34 tundi. 2. Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi võlakirjade emiteerimine" muutmise eelnõu (944 OE). Eelnõu eesmärgiks on võlakirjade esmaslevitamise tähtaja pikendamise teel viia lõpuni kavandatav Eesti Vabariigi võlakirjade emissioon, mille peamiseks eesmärgiks on Eesti Vabariigi olemasoleva laenuportfelli restruktureerimine ja muuta võlakirjade emissioonist saadavate vahendite kasutamise otstarvet. Võlakirjade pakkumine tuleb läbi viia hiljemalt 2002. aasta 31. detsembriks. 3. Maaelukomisjoni algatatud maareformi seaduse § 223 muutmise seaduse eelnõu (945 SE). Ostueesõigusega erastatava maa müügihinnaks on maa erastamise avalduse esitamise ajal kehtinud maa maksustamishind. Kuni 2002. aasta 1. jaanuarini esitatud avalduse korral on maa ostueesõigusega erastamisel müügihinnaks 1993. aasta maa maksustamishind. Kui pärast avalduse esitamist on kehtestatud 1993. aasta maa maksustamishinnast madalam maa maksustamishind, on ostueesõigusega erastatava maa müügihinnaks madalaim maa maksustamishind. Vaba põllumajandusmaa, vaba metsamaa, samuti põllumajandusmaa katastriüksuse koosseisu arvatud metsamaa ja sihtotstarbeta maa müügihinnaks ning enampakkumisega erastatava maa alghinnaks on maa erastamise avalduse esitamise ajal kehtinud maa maksustamishind. Metsamaa erastamisel lisatakse maa müügihinnale või enampakkumisega erastatava maa alghinnale kasvava metsa maksumus. 4. Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse "Kohalike omavalitsuste finantsolukorra parandamisest" eelnõu (946 OE). Eelnõu kohaselt otsustab Riigikogu kohalike omavalitsuste finantseerimise parandamiseks ja selle kohalike omavalitsuste ülesannetega vastavusse viimiseks eraldada füüsilise isiku tulumaks riiklikuks ja kohalikuks tulumaksuks proportsioonis 15% kohalikule omavalitsusele ja 11% riigieelarvesse, kattes tulumaksuvabast miinimumist tuleneva vähemlaekumise kohalikku eelarvesse riigieelarvest; eraldada kütuseaktsiisi iga-aastasest laekumisest sihtotstarbeliselt vähemalt 30% kohalike omavalitsuste eelarvesse kohalike teede hoiuks, ehituseks ja remondiks; riigieelarvelise kohalike omavalitsuste tulude tasandusfondi suuruse alampiiriks määrata 1% SKP-st ja anda tasandusfondi jaotuse põhimõtete ja jaotusvalemi(te) üle otsustamine Eesti Omavalitsusliitude Koostöökogu (EOK) pädevusse; määrata kohalikele objektidele suunatavate riiklike investeeringute mahu alampiiriks 0,5% SKP-st ja anda nende investeeringute põhimõtete ja jaotusvalemi(te) üle otsustamine EOK pädevusse; suurendada kohalike omavalitsuste õigusi kohalike maksude määramisel; koolide finantseerimisel kindlustada püsikulude katmine nende tasemele vastavas summas ja jaotada nn õpilaste pearaha järgi ainult õpilaste arvust sõltuvad muutuvkulud; tagada riiklike ülesannete täitmine (õpetajatele palga maksmine, toimetulekutoetuste maksmine jms) normatiivide alusel määratud sihtotstarbeliste eraldistega riigieelarvest; viia Vabariigi Valitsuse ja EOK vahelised regulaarsed läbirääkimised vastastikuse koostöö edendamiseks Vabariigi Valitsuse osas poliitilisele (ministrite) tasandile ning tagada läbirääkimiste edukas lõpetamine enne riigieelarve eelnõu valmimist. 5. Väliskomisjoni algatatud Riigikogu otsuse "Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni koosseisu kinnitamine" eelnõu (947 OE). Delegatsiooni juht on Kristiina Ojuland, liikmed Lauri Vahtre ja Sven Mikser ning asendusliikmed Sergei Ivanov, Liis Klaar ja Elmar Truu.Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon. 20. detsember 2001 Riigikogu pressitalitus Riigikogus moodustati Eesti spordi toetusrühm Täna moodustasid 11 Riigikogu liiget Eesti spordi toetusrühma, mille eesmärgiks on väärtustada sporti kui olulist inimtegevuse valdkonda, kui sotsiaalset ja kultuurinähtust, kujundada ühiseid seisukohti spordipoliitikas ning spordiga seotud seadusandlikus tegevuses. Spordi toetusrühma asutajateks on olümpiavõitja Erika Salumäe, Eesti Uisuliidu president Kristiina Ojuland, Eesti Olümpiakomitee asepresident Andres Lipstok, Eesti Invaspordi Liidu president Siiri Oviir, Eesti Suusaliidu president Toomas Savi, Eesti Kergejõustikuliidu president Neinar Seli, Eesti Olümpiakomitee president Mart Siimann, Eesti Olümpiakomitee asepresident Jüri Tamm, Eesti Paraolümpia president Toomas Vilosius, Eesti Maleliidu president Andres Taimla ja Eesti Poksiliidu president Kalev Kallo. Algatusrühma liikmed tõdesid, et suured muutused Eesti spordielus (EOK ja Eesti Spordi Keskliidu ühendamine) nõuavad kaasarääkimist nii riiklikul kui ka omavalitsustasandil, tippsportlaste ja rahvusvõistkondade ettevalmistamisel tiitlivõistlusteks kui ka noorsoo sportlikul ettevalmistamisel. Seadusandlikul tasandil vajavad täiendusi nii 1998.a vastu võetud spordiseadus, riiklik spordi rahastamissüsteem kui ka tippsportlaste sotsiaalsed garantiid. 19. detsember 2001 Riigikogu pressitalitus M. Maripuule anti üle kõige lapsesõbralikuma poliitiku auhind Riigikogu liikmele Maret Maripuule anti täna üle Lastekaitse Liidu Eesti kõige lapsesõbralikuma poliitiku või ühiskonnategelase rändauhind. Auhinna andsid üle Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu esindajad Anto Liivat, Peeter Pärtel ja Karoli Hindriks. Maripuu lausus auhinda vastu võttes, et lapsesõbralikuks poliitikuks nimetamine on tema jaoks väga suur au. "Novembris toimunud lasteparlament oli teatavas mõttes mäng, kuid varsti tuleb vastu võtta suuri otsuseid. Teie käes on tulevik ja te peate tegema veel paremini kui meie," ütles M. Maripuu. Ta lubas noortele edaspidigi toeks olla, koostööd jätkata ning noorte juhiseid kuulda võtta. M. Maripuu valiti kõige lapsesõbralikumaks poliitikuks 23. novembril Riigikogu istungisaalis toimunud Lastekaitse Liidu noortefoorumi istungil "101 last Toompeale". 19. detsember 2001 Riigikogu pressitalitus Menetlusse võetud eelnõud, 18. detsember Riigikogu juhatus võttis oma otsusega menetlusse järgmised 18. detsembril algatatud eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid: 1. Vabariigi Valitsuse algatatud õigusabi taotluste edastamise Euroopa kokkuleppe lisaprotokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (940 SE). Kokkuleppe eesmärgiks on kõrvaldada majanduslikud takistused välisriigist tulnud õigusabi taotluste menetlemiselt ning võimaldada majanduslikult halvemal järjel olevatel isikutel kergemini oma õigusi välismaal kaitsta. Kokkuleppe osalusriigi elanikul on õigus edastada õigusabi taotlusi nii tsiviil-, kaubandus- kui haldusasjas teise osalusriiki läbi kindlaksmääratud keskasutuste, kes osutavad abi õigusabi taotluste ettevalmistamisel, saatmisel ja vastu võtmisel, sealhulgas dokumentide tõlkimisel. Lisaprotokolli eesmärk on tõhustada kokkuleppe toimimist keskasutuste omavahelises koostöös, juristide ja taotluse esitajate vahelise kommunikatsiooni ning kokkuleppe rakendamise efektiivsust keskasutuste vahel. 2. Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse eelnõu (941 SE). Seaduseelnõu eesmärk on reguleerida riigi, kohalike omavalitsuste ning teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel ning riiklikult tähtsate ehitiste kavandamisel. See peab tagama võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused ruumilise keskkonna kujundamiseks, selle säästvaks ja tasakaalustatud arenguks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. Eestimaa Ühendatud Rahvapartei fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (942 SE). Eelnõuga soovitakse eritingimustel Eesti kodakondsuse saamise õigus anda pensioniikka jõudnud ja teise riigi kodakondsust mitte omavale isikule, kes on Eestis sündinud või alaliselt elanud vähemalt 10 aastat. 19. detsember 2001 Riigikogu pressitalitus Riigikogu juhatuses Riigikogu juhatus registreeris Riigikogu liikme Evelyn Sepa Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmeks. 19. detsember 2001 Riigikogu pressitalitus Ilmus Riigikogu Toimetised nr 4 Tänasest jõuab lugejateni parlamentaarse ajakirja Riigikogu Toimetised (RITO) 4. number. Uues numbris on artikleid 30 autorilt ning kunstivalikut 4 kunstnikult. Riigikogu aseesimees Peeter Kreitzberg kirjutab demokraatia teerullist, Ivar Tallo ja Sven Mikser erakondade rahastamisest, Küllo Arjakas ja Meelis Atonen presidendivalimistest 2001. Sotsiaalminister Eiki Nestor võtab sõna ravikorralduse kompleksravi ja õiguskantsler Allar Jõks õiguskantsleri institutsiooni teemal. Õppejõud Raivo Palmaru vaeb meedia ja demokraatia ning Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo hariduse ja töö vahekorda. TÜ professor Raul Narits käsitleb seadusloome õiguslike ja regulatiivsete mõjude hindamist, maavanem Marko Pomerants investeeringuid kohalikele omavalitsustele, Julia Laffranque Eesti eurointegratsioonialast töökorraldust ja Tanel Kerikmäe Riigikogu rolli pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga. Maailmapanga vanemökonomist Arvo Kuddo analüüsib Eesti sotsiaalpoliitikat vaesuse vastu võitlemisel ja Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS projektijuht Daimar Liiv uusi tehnoloogiaid avalikus halduses. Riigikogu liige Peeter Olesk kirjutab Eesti NATO-kogemusest ja kaitseminister Jüri Luik kaitsejõudude uuest struktuurist. Ajaloo rubriigis heidab ajalooprofessor Mati Graf pilgu VI Riigikogule 1938-1940. RITO 4 tiraaž on 800 eksemplari. Ajakirja peatoimetaja on Riigikogu pressitalituse juhataja Aivar Jarne. Uut numbrit on alates jaanuarist 2002 võimalik lugeda ka elektrooniliselt aadressil: http://web.riigikogu.ee/rva. T. Savi sai kingituseks joonistusvõistluse võidupildi Tallinna Linnavolikogu ja Tallinna Laste Turvakeskuse korraldatud joonistusvõistluse "Jõulud" oma vanusegrupis võitnud 13-aastane Mihhail Lazarev kinkis täna Riigikogu esimehele Toomas Savile oma võidupildi. Mihhail õpib Tallinna 11. Keskkooli 7. klassis ja armastab väga joonistada. Pildil on kujutatud kirik ning sellest nagu ka teistest parimatest joonistustest trükitakse postkaart. Iga kaardi müügist saadud rahast läheb 1 kroon Tallinna Laste Turvakeskusele. Riigikogu esimees kinkis Mihhailile raamatu "Tuhat tuntud inimest" sooviga, et kunagi oleks seal ka tulevase kunstniku nimi. 18. detsember 2001 Riigikogu pressitalitus Edastatud arupärimine, 17. detsember Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikme Tõnu Kauba arupärimise sotsiaalminister Eiki Nestorile seoses toimetulekutoetuste maksmisest üliõpilastele. Arupärija küsib, millisel määral on minister rahul praegu kehtiva sotsiaaltoetuste süsteemiga ning kuidas on seni toimunud inimeste toimetuleku kohta käivate andmete analüüs ning kes konkreetselt on selle eest vastutav. Milliseid konkreetseid ettepanekuid seoses üliõpilaste toimetulekutoetuste maksmisega on plaanis teha, küsib ta. 17. detsember 2001 Riigikogu pressitalitus Euroopa asjade komisjoni istungil Tänasel Riigikogu Euroopa asjade komisjoni istungil komisjoni esimehe Tunne Kelami juhtimisel tutvustasid Ando Möldre Välisministeeriumi Euroopa integratsiooni osakonnast ja Paul Elber Majandusministeeriumi kaubandusosakonnast esimese päevakorrapunkti raames Eesti positsiooni 2000. aastal jõustunud teenuste vaba liikumise valdkonnas jõustunud acquis´ kohta. "Eesti on suuteline nimetatud acquis´ täiemahuliselt üle võtma ja see rakendub koheselt pärast Eesti saamist EL liikmeks. Üleminekuperioodi me ei taotle," andis A. Möldre teada. Teise päevakorrapunkti raames võeti kokku 2001. aastal tehtu ning kavandati tööplaane 2002. aastaks. Komisjon on arutanud ja kinnitanud Eesti positsioone liitumisläbirääkimistel ELiga, kohtunud ministritega ning käinud regulaarselt väljasõiduistungitel Välisministeeriumis, et saada ülevaadet Eesti liitumisläbirääkimiste hetkeseisust. Komisjoni istungitel on külalistena osalenud ning infot jaganud ministeeriumite ja ametite spetsialistid jt asjasse puutuvad osapooled, nt SAPARD-programmi rakendamise arutelul osalesid põllumeeste esindajad. Õiguskantsleriga on kohtutud, et arutada põhiseaduse muutmise vajalikkust. Samuti on komisjon korraldanud erinevaid osapooli koondavaid kohtumisi, nt on toimunud kohtumine Tolliameti ja Piirivalveameti esindajate osalusel. EAK on algatanud fraktsioonidevahelise arutelu Euroopa tuleviku teemal ning tegelenud teavitustegevusega EL liitumisest. Samuti on komisjon osalenud Eesti-EL Parlamentaarse Ühiskomitee istungitel, COSAC konverentsidel; toimunud on kohtumised 5+1 riikide ja Balti riikide Euroopa asjade komisjonide esimeestega jm välissuhtlus. Kõneledes järgmise aasta plaanidest märkis Liia Hänni, et Euroopa tulevikku arutama hakkav Konvent alustab tööd 2002. aasta 1. märtsil. Otsustati, et EAK valmistab ette Riigikogu otsuse eelnõu Riigikogu esindajate saatmiseks Konvendi koosseisu. Riigikogu esindus moodustatakse järgides koalitsiooni - opositsiooni esindatust. Lepiti kokku, et fraktsioonid esitavad oma kandidaadid 21. jaanuariks 2002. a. Käsitlemisele tuli Eesti eurointegratsiooni kui riiklikult tähtsa küsimuse arutelu 24. jaanuaril 2002. aastal Riigikogus. Lepiti kokku, et arutelu peateema on Euroopa Liidu tulevik. Komisjoni liikmed otsustasid teha ettepaneku valitsusepoolse ettekande raames esineda peaministril, välisministril, majandusministril, põllumajandusministril ning justiitsministril. Viimase päevakorrapunkti raames kõneles Euroopa Komisjoni Delegatsiooni Eestis poliitika- ja majandusosakonna juhataja Michal Krejza EAK liikmetele 14. -15. detsembrini Laekenis toimunud EL Ülemkogu tulemustest. 17. detsember 2001 Riigikogu pressitalitus Riigikogu juhatuses Seoses Riigikogu liikme Edgar Savisaare valimisega Tallinna linnapeaks 2001. aasta 13. detsembril asub Riigikogu liikmeks asendusliige Evelyn Sepp. 14. detsember 2001 Riigikogu pressitalitus Algas Balti Assamblee 19. istungjärk Täna hommikul algas Radisson SAS hotellis Balti Assamblee (BA) 19. istungjärk. Tervituskõnega esines Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel. Ta rõhutas, et BA loomine ja tema 10 aastat kestnud tegevus on olnud pamendiliikmete oluline foorum, kus näidatakse oma koostöövõimelisust. President juhtis assamblee tähelepanu vajalikkusele vaadata kaugemasse tulevikku, mil oleme saanud Euroopa Liidu ja NATO täisliikmeks, mõeldes kuidas kasutada ära meie head koostöökogemust BA-s. President avaldas arvamust, et BA ei ole kaugeltki kõiki oma võimalusi ammendanud ja potentsiaal nii senise tegevuse jätkamiseks kui ka uute väljendite leidmiseks on olemas. "Võiksime ühiselt mõelda sellele, kuidas muuta assamblee töö tõhusamaks ja kuidas paremini tagada vastuvõetud otsuste elluviimine", ütles Rüütel. Järgnes Eesti delegatsiooni juhi Trivimi Velliste ettekanne. Kuna käesolev istungjärk langeb assamblee esimese juubeli aega, tuleb küsida, kas BA on õigustanud talle pandud lootusi, rõhutas Velliste. "Kas Eesti, Läti ja Leedu on teinud seda, mida nad pidanuksid tegema ning kas Balti riigid on suutnud õppida mineviku kogemustest?" esitas delegatsiooni juht küsimused. Assamblee jätkab tööd arutades regiooni julgeoleku ja tulevikuga seonduvaid küsimusi. Ettekannetega esinevad Kaitseministeriumi kantsler Indrek Kannik, Leedu kaitseminister Linas Antanas Linkevicius ja Läti kaitseminister Girts Valdis Kristovskis. 14. detsember 2001 Riigikogu pressitalitus Menetlusse võetud eelnõud, 13. detsember Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaks 12. detsembril algatatud eelnõu ning määrati neile juhtivkomisjonid Riigikogu liikmete Urmas Lahe ja Kalev Kallo algatatud väikeettevõtluse arendamise seaduse eelnõu (938 SE). Seaduseelnõu eesmärk on reguleerida riigiabi andmist Eestis registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjale või äriühingule, kelle ettevõttes töötab kuni 9 inimest ning aasta netokäive ei ületa 15 miljonit krooni, et seeläbi tagada väikeettevõtetele arengutingimused ja ettevõtjatele motivatsioon. Riigikogu liikmete Urmas Lahe ja Kalev Kallo algatatud kütuseaktsiisi seaduse § 4 ja kütuseaktsiisi seaduse lisa muutmise seaduse eelnõu (939 SE). Eelnõuga soovitakse biodiislile kohaldatavaks aktsiisimääraks kehtestada 0,30 krooni kilogrammi kohta. 14. detsember 2001 Riigikogu pressitalitus Toomas Savi kohtus USA uue suursaadikuga Riigikogu esimees Toomas Savi kohtus täna Ameerika Ühendriikide uue suursaadikuga Eestis Joseph M. DeThomasega. Kohtumisel kõneldi muude teemade hulgas Eesti liitumisläbirääkimistest NATO ja ELiga. Toomas Savi tänas suursaadikut USA toetus eest Eestile NATOga ühinemisel. "Ootame järgmisel aastal toimuval Praha tippkohtumisel kutset alliansiga liitumiseks," sõnas ta. Riigikogu esimees kõneles ELiga liitumisläbirääkimiste käigust ja hetkeseisust. Ta andis külalisele ülevaate Eesti ettevalmistustest ning jõupingutustest liiduga ühinemiseks. "Kuna iga riigiga peetakse läbirääkimisi nende poolt saavutatu alusel, siis teeb Eesti kõik endast oleneva, et oma kodutöö hästi lõpetada," lausus ta. On kostnud kriitikat selle kohta, et Eestist hiljem liitumisläbirääkimisi alustanud riikidel on suletud suurem arv peatükke kui Eestil. Savi sõnul ei ole seesuguseks kriitikaks alust. Joseph M. DeThomas nõustus, et vaid suletud peatükkide arvuga ei saa läbirääkimiste edukust mõõta. Oluline on kokkulepete sisu, täpsustas ta. Ta võrdles Eesti liitumisläbirääkimisi EL ja NATOga pikamaajooksuga, kus 9/10 vahemaast on väga edukalt läbitud. "Teil seisab ees väga oluline aasta," sõnas suursaadik. Savi informeeris teda ka kavandatavast referendumist, millel küsitakse rahva toetust ELiga ühinemisele. Arutelu selle üle, millal täpselt referendum läbi viiakse, veel käib. DeThomase sõnul on Eestil Ühendriikide Kongressis palju sõpru. "On muljetavaldav, kuidas Eesti on lühikese aja jooksul vastu võtnud palju olulisi, kuid raskeid ja alles pikemas perspektiivis ennast kõige paremini õigustavaid otsuseid," sõnas suursaadik. Ta tõi näiteks maksupoliitika, keelenõude kaotamise Riigikogusse ja kohalike omavalitsuste volikogudesse kandideerimisel, samuti tunnustas ta Eesti majanduse arengut. Jutuks tuli ka Narva elektrijaamade müügiga NRG Energyle seonduv. "Tean, et sellega on kaasnenud palju spekulatsioone ja kahtlusi, kuid olen veendunud, et tehing on mõlemapoolselt kasulik," ütles DeThomas. Riigikogu esimees tutvustas parlamendi töökorda, koosseisu, komisjonide ja fraktsioonide tööd ning menetluses olevaid olulisemaid eelnõusid. Ta kutsus suursaadikut Riigikogu edaspidi tihedalt külastama. Riigikogu on avatud parlament, seda külastab aastas umbkaudu 15 000 inimest, ütles ta. Savi informeeris DeThomast Riigikogu suurima, 53-liikmelise Eesti - Ameerika Ühendriikide parlamendirühma tegevusest. Suursaadik tutvustas oma plaani tutvuda nii parlamendirühmaga kui Riigikogu komisjonide esindajatega. Ühiselt lepiti kokku hoogustada kahe riigi suhteid parlamentide tasandil.
Edastatud arupärimine, 13. detsember Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikme Jaanus Männiku arupärimise rahandusminister Siim Kallasele. Arupärija soovib teada, kuidas põhjendab rahandusminister riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarvete ebaproportsionaalsest kasvust 2002. aastal tekkivaid ebavõrdseid võimalusi. Männik küsib, milliste seaduste jõustumine ja kui suurtes summades paneb 2002. aastal kohalikele eelarvetele täiendavaid kohustusi ning kust need summad võetakse. Veel soovib Männik teada, kas ja kuidas on rahandusministril kavas seadusandluses täpsustada omavalitsuste maksutulude prognoosimise metoodikat järgmise aasta riigieelarve toetusfondi kavandamiseks, pidades silmas reaalselt eeldatavat maksulaekumist. Arupärija küsib, kuidas kavatsetakse lahendada Avanduse valla küsimus ca 1,5 miljoni kroonise toetusfondi eraldamiseks. 13. detsember 2001 Riigikogu pressitalitus Edastatud arupärimine, 12. detsember Riigikogu juhatus edastas Riigikogu aseesimehe Peeter Kreitzbergi arupärimise kaitseminister Jüri Luigele. Arupärimine on ajendatud õhuseiresüsteemi kolmedimensioonilise kaugvaatlusradari ostmiseks läbiviidud konkursist. 12. detsember 2001 Riigikogu pressitalitus Menetlusse võetud eelnõud, 11. detsember Riigikogu juhatus otsusega võeti menetlusse järgmised eelnõud ning määrati neile juhtivkomisjonid: 1. Vabariigi Valitsuse poolt 10. detsembril algatatud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel 26. jaanuaril 1993.a sõlmitud lepingu "Õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades" juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (933 SE). Lisaks keelelistele täpsustustele on protokollis laiendatud õigusabi valdkonda ka haldusasjadele, täpsustatud taotlustele ning lisadokumentidele esitatavaid keelenõudeid, antud taotluste lahendamiseks konkreetsemad ajalised piirid. Oluliseks täienduseks on notariaalse tõestuse nõue dokumentidele, millised võimaldavad tehinguid materiaalsete väärtustega. Täpsustatud on ka täitmise loa taotlustele lisatavate dokumentide loetelu. 2. Riigikogu uurimiskomisjoni endise Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee tegevuse lõpetamisega seonduvate asjaolude väljaselgitamiseks poolt 10. detsembril algatatud Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni endise Eesti NSV Riikliku Julgeolekukomitee tegevuse lõpetamisega seonduvate asjaolude väljaselgitamiseks volituste pikendamine" eelnõu (934 SE). Eelnõu algataja soovib pikendada uurimiskomisjoni volitusi 2002. aasta 15. aprillini. 3. Keskkonnakomisjoni poolt 10. detsembril algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (935 SE). Eelnõu kohaselt on isik või asutus kaitstava loodusobjekti kaitsekorrast tulenevate kitsenduste ja nende muutmise või lõpetamise kinnistusraamatusse kandmisel vabastatud riigilõivu tasumisest. 4. Riigikogu liikmete Jaanus Marrandi, Tiit Tammsaare ja Meelis Paaveli poolt 10. detsembril algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (936 SE). Eenõu algatajad soovivad muuta ratastraktori määratlust selliselt, et selle suurim valmistajakiirus on 50 km/h. Muudatuse tingib tehnika areng, praeguse korra kohaselt aga ei saaks sellised ratastraktoreid registrisse kanda. Samasisuline muudatus soovitakse sisse viia ka liiklusseaduse mootorsõidukite kategooriaid käsitlevasse lisasse. 5. Vabariigi Valitsuse poolt 11. detsembril algatatud Riigikogu otsuse "Eesti haridusstrateegia "Õpi-Eesti" heakskiitmine" eelnõu (937 OE). Eesti haridusstrateegia koostamise eesmärgiks on visandada Eesti haridussüsteemi soovitavad arengusuunad ning nendele tuginedes ümber kujundada haridusseadusandlus, õpetajate esma- ja täiendkoolitus, õppeasutuste juhtimine. Haridussüsteemi arengu kavandamisel peetakse tähtsaimaks riiklikuks eesmärgiks Eesti ühiskonna kujunemist avatud õpiühiskonnaks, kus teadlikeks õppijateks on nii üksikisikud kui ka organisatsioonid ning peamiseks õppekeeleks on arenev eesti keel. Haridussüsteem peab pakkuma inimestele õpivõimalusi kogu elu jooksul, tagama seda kindlustavate institutsioonide arengu, toetades õppivate organisatsioonide ja kogu ühiskonna pidevat uuenemist. 12. detsember 2001 Riigikogu pressitalitus Kultuurikomisjon arutas õppetoetuste seaduse eelnõu Kultuurikomisjon arutas oma tänasel istungil õppetoetuste seaduse eelnõuga seonduvat. Komisjoni istungil osalesid haridusminister Tõnis Lukas, Haridusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi ametnikud ning Eesti Üliõpilaskondade Liidu esindaja Rait Talvik. Istungil osalenud olid ühel meelel seaduse vajalikkuses ning kinnitasid tahet olemasoleva eelnõuga edasi töötada. Nenditi, et täpsustamist ja lihtsustamist vajab toetuse taotlejate ring. Üldist poolehoidu leidis ettepanek, mille kohaselt ei arvestata õppetoetuse määramisel õpilaste või üliõpilaste suvekuudel teenitud sissetulekut. Põhitoetuse suurus on eelnõu kohaselt põhitoetuse piirmäära ja õpilase või üliõpilase sissetuleku vahe. Põhitoetuse piirmäära ja täiendava toetuse piirmäära kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Täiendavat toetust arvestatakse koefitsiendi alusel, mis sõltub õpilase või üliõpilase elukoha kaugusest õppeasutusest. Komisjoni istungil kinnitati, et järgmise aasta eelarve on koostatud arvestusega, et uus õppetoetuste süsteem rakendub alates järgmisest õppeaastast. Õppetoetuste seadus peaks jõustuma 2002. aasta 1. septembril. Eelnõu arutelu jätkub komisjonis 2002. aasta 15. jaanuaril, selleks ajaks oodatakse kolme ministeeriumi ühiseid ettepanekuid eelnõu edasiseks menetlemiseks. Protsessi on kaasatud ka Eesti Üliõpilaskondade Liit. Õppetoetuste seaduse eelnõu eesmärk on sätestada õppetoetuste saamise alused, tingimused ja kord, et anda kõigile ühiskonnaliikmetele võimalus võimetele, huvidele ja ühiskonna vajadustele vastava hariduse omandamiseks, parandada keskharidusejärgselt omandatava hariduse kvaliteeti ning motiveerida õpilast ja üliõpilast täiskoormusega õppima ja õppeasutust õppekavaga kehtestatud nominaalse õppeaja jooksul lõpetama. 11. detsember 2001 Riigikogu pressitalitus T. Savi kohtus Pärnu Kolledþi üliõpilastega Riigikogu esimees Toomas Savi kohtus täna ennelõunal Tartu Ülikooli Pärnu Kolledþi ärijuhtimise ja sotsiaaltöö üliõpilastega. T. Savi tutvustas üliõpilastele Riigikogu tööd ja seaduste vastuvõtmise protsessi. "Õigusaktid on riiklikud kohustuslikud käitumisnormid meile kõigile ning Riigikogu ülesanne on esindada ja kaitsta demokraatiat seaduse vormis", rõhutas Savi. Ta lisas, et õigusakti puudumisel täidetakse tühimik riigis valitseva moraali ja eetikaga, tuues näitena ministrite tagasiastumise seadusega mittesätestatud juhtudel. "Vastutuse liivakell hakkab jooksma sellest hetkest kui esimest korda kuritarvitatakse oma võimu", ütles Savi. "Õigel ajal vea märkamine, selle tunnistamine ning tagasiastumine tähendab, et mingi aeg saad liivakella uuesti ümber pöörata", lisas ta. Savi sõnul on Riigikogu tänane ülesanne parandada raamseadusi nii, et kaoks puutumatuse tunne. Pärast kohtumist jälgisid üliõpilased Riigikogu istungit ning tutvusid Riigikogu hoonega. 11. detsember 2001 Riigikogu pressitalitus EAK arutas euro kasutuselevõtuga seonduvat Täna toimus Riigikogu Euroopa asjade komisjoni väljasõiduistung Eesti Pangas. Istungit juhatas EAK esimees Tunne Kelam. EAK liikmeid võttis vastu Eesti Panga president Vahur Kraft, asepresidendid Märten Ross, Andres Sutt ja Rein Minka. Komisjoni liikmetele tutvustati euro sularaha sisseviimist europiirkonnas ja selle majanduslikke mõjusid Eestis (ettekanded Eesti Panga asepresident Rein Minka ja keskpangapoliitika osakonna juhataja Ilmar Lepik); ettevõtjate seas läbiviidud arvamusuuringut "Juhtide hinnangud euro mõjule, informatsiooni omamine euro kohta" tulemuste kajastamine (ettekanne EP rahvusvaheliste ja avalike suhete osakonna juhataja asetäitja Kaja Kell) ning liitumisläbirääkimiste hetkeseisu Eesti Panga kompetentsi kuuluvates valdkondades (ettekanne EP rahvusvaheliste ja avalike suhete osakonna juhataja Tanel Ross). Kohtumisel tõdeti, et euro on kasutusel juba kolm aastat ning 2002. aastal on tegemist sularaha käibeletulekuga. Alates 1. märtsist 2002 on euro 12 riigis ainus ametlik maksevahend. Euro sularahana kasutuselevõtu majanduslik mõju on väiksem kui euro kontorahana ja ühise rahapoliitika tulek 1999. a. Eestis jääb käibele Eesti kroon, seda euro sularahana kasutuselevõtt ei mõjuta. Eesti saaks euro kasutusele võtta alles peale kolme etapi läbimist: esiteks, liitumine Euroopa Liiduga; teiseks, vähemalt kahe aastane valuutavahetusmehhanismis (ERM2) osalemine; kolmas etapp on euro kasutuselevõtt. Euro kasutuselevõtu otsesed mõjud Eesti majandusele on seotud seniste välisarveldusvaluutade kadumisega, sularaha konverteerimiskulude vähendamisega, pangakontode konverteerimisega eurodesse ning sularahasäästude vahetusega. Eesti panga poolt läbiviidud arvamusuuringu kohaselt on 47% ettevõtjatest arvamusel, et euro käibeletulek tema ettevõtet ei mõjuta (22% arvab, et eriti ei mõjuta). Välisvaluutat sularahana on keskmiselt 30 %-l küsitletutest ning kuna 96% küsitletutes kinnitas, et kasutab maksevahendina ainult Eesti krooni, on välissularaha paralleelkäive Eestis väga väike. Tunne Kelam märkis, et uurimisandmete põhjal on euro sularahana kasutuselevõtt põhjustanud selgusetust ka eurotsooni riikide elanikele. Eesti jaoks on tähtis see, et euro praktilise kasutamise algus ei mõjuta meid negatiivselt, küll aga tõotab tuua mitmeid positiivseid tagajärgi nii lähemas kui ka pikemas perspektiivis. 10. detsember 2001 Riigikogu pressitalitus Menetlusse võetud eelnõu, 6. detsember Riigikogu juhatus võttis oma otsusega menetlusse Vabariigi Valitsuse poolt täna algatatud kriminaalkoodeksi ja haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu (932 SE) ning määras selle juhtivkomisjoniks õiguskomisjoni. Eelnõu seadusena vastuvõtmise korral dekriminaliseeritakse joobeseisundis teistkordne mootorsõidukijuhtimine, selle eest karistamine sätestatakse haldusõiguserikkumiste seadustikus. 06. detsember 2001 Riigikogu pressitalitus Toomas Savi rõhutas ELi tööturu avatuse põhimõtet Riigikogu esimees Toomas Savi esines täna Brüsselis Euroopa Parlamendi presidendi ja Euroopa Liidu laienemisprotsessis osalevate riikide parlamendijuhtide kohtumisel kõnega Euroopa Liidu laienemise teemal. Riigikogu esimees avaldas heameelt, et Euroopa Komisjon peab kinni kavandatud teejuhistest ning valmistub läbirääkimiste lõpuleviimiseks 2002. aasta lõpuks. Ka Komisjoni eduaruanne kinnitab, et Eesti on jätkuvalt edukate hulgas ning läbirääkimiste lõpetamine Taani eesistumise ajal on täiesti reaalne. Teemadest, milles ei ole veel kokkulepetele jõutud, peatus Savi põhjalikumalt põlevkivi teemal. Samuti kutsus ta liikmesriike üles avama oma tööturu uute riikide liitumise hetkest, kindlustamaks seega ühe ELi põhivabaduse võrdse rakendamise. Riigikogu esimees kõneles ka avaliku arvamuse toetusest, sidudes seda otseselt läbirääkimiste kiirusega. Eile õhtul osales Savi Europarlamendi presidendi Nicole Fontaine´i korraldatud õhtusöögil, kus pidas kandidaatriikide spiikerite korpuse vanemana ka lauakõne. Et Europarlamendi esinaise ametiaeg hakkab lõpule jõudma, esitas Riigikogu esimees kokkuvõtte rahvusparlamentide ja Europarlamendi senise koostöö tulemustest. Rääkides uutest väljakutsetest peatus ta vajadusel ületada kujunevat demokraatia defitsiiti, mis mõnelgi pool on mõjutanud euroskeptiliste seisukohtade kujunemist. "Me peame leidma demokraatlikke lahendusi, mis loovad kodanikele kindlustunde, et nende häält võetakse kuulda." ütles Savi. Euroopa tuleviku teemadel kõneldes kinnitas Riigikogu esimees taas kandidaatriikide soovi osaleda täieõiguslike liikmetena ELi tulevikku kavandava konvendi töös. Täna pärastlõunal sõidab Riigikogu esimees Itaaliasse Milanosse, et osaleda 7.-8. detsembril Europarlamendi korraldataval kõrgetasemelisel konverentsil "Euroopa Liidu laienemine: eilsest Euroopast homsesse Euroopasse". Teiste seas esinevad konverentsil Euroopa Komisjoni praegune president Romano Prodi ja endine president Jacques Delors, samuti endised riigi- ja valitsusjuhid Helmut Kohl, Mihhail Gorbatšov ning Giulio Andreotti. Toomas Savi kõneles Brüsselis Euroopa Liidu tuleviku teemal Riigikogu esimees Toomas Savi osales täna pärastlõunal Brüsselis alanud Euroopa Parlamendi presidendi Nicole Fontaine´i ja laienemisläbirääkimistel osalevate riikide parlamendijuhtide 12. kohtumisel. Riigikogu esimees pidas kohtumisel kõne, milles ta avaldas heameelt, et kandidaatriigid on kutsutud osalema Euroopa Liidu tulevikku arutava Konvendi töös. Savi teatas, et ka Eestis on käivitunud debatt ELi tuleviku üle. Selle juhatas sisse 8. konverents "Eesti ja Euroopa Liit: Eesti teel muutuvasse Euroopasse", samuti on Riigikogus Euroopa asjade komisjoni eestvedamisel käivitunud fraktsioonide ümarlaud. Savi märkis, et senini on põhjalikumalt arutatud rahvusparlamendi rolli ELi otsustusprotsessis ning keskseks probleemiks Eestile on suveräänsuse küsimus. Rääkides ettevalmistusest osalemaks Konvendi töös rõhutas Riigikogu esimees: "Meile on väga oluline, et Eesti saaks osaleda meie ühise tuleviku väljakujundamisel võrdsetel alustel praeguste liikmesriikidega ning on vajalik, et see põhimõte kajastuks ka Laekeni tippkohtumise otsustes." Täna õhtul osaleb Savi Europarlamendi presidendi pakutaval õhtusöögil, kus ta peab kandidaatriikide spiikerite korpuse vanemana lauakõne. Homme jätkub parlamendijuhtide kohtumine diskussiooniga euroliidu laienemise teemal. 05. detsember 2001 Riigikogu pressitalitus Menetlusse võetud eelnõu ja edastatud arupärimised, 5. detsember Riigikogu juhatus võttis menetlusse õiguskomisjoni poolt täna algatatud relvaseaduse § 98 muutmise seaduse eelnõu (931 SE). Eelnõu esitamine tuleneb seletuskirja kohaselt vajadusest relvaseaduse jõustumise tähtaega pikendada, kuna selle rakendamiseks tuleb välja töötada mitmete õigusaktide muutmise eelnõud. Relvaseadus soovitakse jõustada 2002. aasta 31. märtsil. *** Edastati Riigikogu liikme Tõnu Kauba arupärimine peaminister Mart Laarile. Arupärija küsib, millal arutati valitsuses esmakordselt Eestis puhkenud HIV/AIDSi epideemiaga seonduvat ning kuidas on seni toimunud epideemia kohta käivate andmete analüüs ja ettepanekute väljatöötamine, kes konkreetselt on selle eest vastutav. Millised ettepanekud on epideemia edasise leviku tõkestamiseks Eestis valitsusasutuste poolt tehtud ja kellele need on esitatud, küsib ta. Edastati Riigikogu liikmete Janno Reiljani ja Jaanus Männiku arupärimine rahandusminister Siim Kallasele. Arupärimine on ajendatud 27. novembril ajalehes "Postimees" avaldatud artiklist "Tolli seadusetõlgendus tekitas riigile hiigelkahju". Arupärijad küsivad, kui suur eksportkauba hinna vähenemine on tolliladudes aastatel l999 - 2001 teostatud ostu-müügitehingute tulemusena toimunud ning kui suur eksportkauba allahindlus on toimunud kauba allahindlusele kehtestatud korras. 05. detsember 2001 Riigikogu pressitalitus Riigikaitsekomisjon kohtus Norra kaitseministeeriumi riigisekretäriga Riigikogu riigikaitsekomisjon kohtus täna komisjoni aseesimehe Trivimi Velliste juhtimisel Eestis visiidil viibiva Norra kaitseministeeriumi riigisekretäri Gunnar Heløega. Kohtumisel tunnustati vastastikku kahepoolset kaitsealast koostööd. T. Velliste tänas Norrat toetuse eest Eestile ning ühiselt läbiviidud koostööprojektide eest. Ta kinnitas, et Eesti jätkab pingutusi saamaks järgmisel aastal Prahas kutse NATOga liitumiseks. Kõneldi NATO laienemisest ning NATO ja Venemaa suhetest. G. Heløe pidas Venemaa kaasamist regionaalsesse koostöösse oluliseks. Venemaa ja NATO praegused suhted on julgustavad, lausus ta. Komisjoni liige Valve Kirsipuu huvitus kaitsekulutuste osakaalust Norra Kuningriigi eelarves ja poliitikute toetusest sellele. Ta teavitas riigisekretäri sellest, et täna tuleb Riigikogu istungisaalis arutusele 2002. aasta riigieelarve, milles kaitsekulutustele on ette nähtud 2% sisemajanduse kogutoodangust. G. Heløe selgitas riigikaitsekomisjonile kaitsekulutusteks ette nähtud summade jaotumise põhimõtteid Norras. "Meie plaanid on ambitsioonikad, kuid nagu mujalgi, on ka Norras kaitsekulutustega seonduv pideva arutluse ja vaidluse objektiks," lisas ta. Trivimi Velliste rõhutas Baltimaade koostöö tähtsust julgeoleku- ja kaitseküsimustes. Ta informeeris G. Heløed järgmisel nädalal Tallinnas toimuvast Balti Assamblee 19. istungjärgust, kus ühe peateemana arutatakse regiooni julgeolekut ja tulevikku. Kavas on arutada ka BA ja Põhjamaade Nõukogu edasist koostööd. V. Kirsipuu tundis huvi, kui suur on avalikkuse toetus NATOle Norras. Toetus on läbi aastate püsinud stabiilselt 70-80% juures, ütles G. Heløe oma vastuses. Pooled avaldasid lootust edaspidi koostööd veelgi süvendada. V. Kirsipuu tegi ettepaneku koostööks mõlema riigi parlamentide riigikaitsekomisjonide vahel. Jutuks tuli ka riigikaitsekomisjoni ja kaitseministeeriumi vaheline koostöö Norras. 05. detsember 2001 Riigikogu pressitalitus Riigikogus tutvustati Eesti küla uuringut Täna esitleti Riigikogus Eesti küla, külavanemate, kohaliku omavalitsuse ja riigi suhete ekspertuuringut. Uuring on algatatud Riigikogu kohaliku algatuse toetusrühma poolt ning selle viis läbi Eesti Põllumajandusülikooli (EPMÜ) maasotsioloogia uurimisrühm. Uuriti küla mõistet, funktsioone ja seisundeid, külavanema vajadust ja staatust, infrastruktuuri olukorda, kui palju külas on ja peaks olema peresid ja mil määral tuntakse end vastutavana. Avasõnas rõhutas Riigikogu kohaliku algatuse toetusrühma esimees Rein Järvelill toetusrühma tegevuse eesmärki toetada maapiirkondade algatusi säilitamaks küla elavana. "Haldusreform Eestis kindlasti jätkub ning uuring annab vastuse, millisena nähakse külavanemaid ning millised suhted peaksid välja kujunema külavanemate ja valdade vahel", ütles Järvelill. Toetusrühma aseesimehe Viive Rosenbergi sõnul on oluline, et kitsaskohad, mis uuringust välja tulid, oleksid meie ühine mure, mida ületada. Ülevaate uuringu peamistest tulemustest andis EPMÜ juht Asser Murutar. Küsitluses paluti hinnata erinevaid normaalseks eluks vajalikke funktsioone. Selgus, et halvenenud on olukord töökohtade leidmisvõimalustes ning arstiabi kättesaamises; ei olda rahul toodangu turustamisvõimalustega, samuti enesetäiendusvõimalustega. Murutari sõnul tuleb siin otsida õigusliku lahenduse võimalusi. Vastajad olid samuti seisukohal, et ühinedes Euroopa Liiduga peaks delegeerima osa funktsioone allapoole, et vähendada võimalikku võõrandamist. Usutakse, et külavanem suudab veidi mõjutada kaitset kurjategijate suhtes, inimeste aktiivsust ja pealehakkamisjulgust, teede olukorda, inimeste omavahelist läbisaamist, kultuuri- ja seltsielu. Majanduseluga seotud valdkondades hinnati külavanema mõjutusvõimalusi väga tagasihoidlikuks. Teemal "Külaelu olukord ja prognoos ning külavanem selle taustal" rääkis uurimisrühma liige Argo Moor. Küsitluses paluti hinnata erinevaid tunnuseid küla terviklikkuse seisukohast - vaimseid (ühtekuuluvustunne, ühine vastutus külas toimuva eest), majanduslikke (majanduslikud sidemed külaelanike vahel ning väljaspool küla) ja territoriaalseid (ühtne territoorium, elukeskkond). Kõige kõrgema olulisusehinnangu sai funktsioneeriv infrastruktuur. Suurim lõhe olulisuse hinnangu ja reaalse olukorra hinnangute vahel ilmnes algatusvõimes ja infrastruktuuris. Ootused külavanemale on kõrged eelkõige vaimsete väärtuste osas. Analüüsides vallavalitsuse ja küla suhteid selgus, et 58% vastanute hinnangul on vallavalitsus külaelu edendamisega tegelenud väga vähe või vähe; 27,5% hinnangul on tehtud palju. Külavanema ametit peab vajalikuks 87,6%; 58% leidis, et külavanemale tuleb maksta palka. Küsitlusest ilmnes, et 27% vastanuist usub külaelu paranevat kahe aasta pärast; 10. aasta pärast paraneb see 69,6% hinnangul. Küsitluses leiti, et küla keskmine suurus võiks olla 15 peret. Eesti külast maakondade lõikes kõneles uurimisrühma liige Marko Kaasik. Tema sõnul on külaeluga seonduvate küsimuste arutelu aktiivsem saartel ja Põhja - Eestis. Üle poole vastajatest on arvamusel, et küla olukord haldusreformi tagajärjel halveneb. Vaid saartel ja Tallinna ümbruses oodatakse veidi rohkem kiiremat paranemist, kuid kusagil pole ootused nii head, et leida toetust praegustele haldusreformi projektidele. Külaaktiivi hulgas oli EL ühinemise potensiaalseid pooldajaid 42%. Lootused EL`le on suuremad Võru-, Põlva-, Viljandi- ja Läänemaal.
Menetlusse võetud eelnõud, 4. detsember Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse järgmised eelnõud ning määrati neile juhtivkomisjonid: Vabariigi Valitsuse poolt 3. detsembril algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse §-de 55 ja 56 muutmise seaduse eelnõu (925 SE). Eelnõu eesmärgiks on kantslerile ja asekantslerile riigi osalusega äriühingu nõukogus osalemiseks õiguse andmise teel riikliku majanduspoliitika elluviimise ja riigi huvide tõhusama kaitsmise kindlustamine. Äriühingute nõukogusse kõrgemate ametnike kaasamise tulemusena oleks riigipoolne kontroll riigi osalusega äriühingute tegevuse üle efektiivsem. Vabariigi Valitsuse poolt 3. detsembril algatatud keskkonna kriminaalõigusliku kaitse konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (926 SE). Konventsiooni eesmärgiks on tõhustada keskkonnakaitset Euroopas, kasutades selleks kriminaalõigust. Konventsioon kohustab osalisi kriminaalõigusesse sisse viima keskkonda puudutavad erisätted või muutma olemasolevaid. Kuritegudena tuleb käsitleda tahtlusest või ettevaatamatusest toime pandud tegusid, kui need põhjustavad või põhjustaksid olulist kahju õhu, vee, pinnase, taimestiku, loomastiku kvaliteedile, või mille tagajärjeks on isiku raske tervisekahjustus või tema surm. Konventsioonis sisaldub nii füüsilise kui ka juriidilise isiku kriminaalvastutus. Riigid peavad võimaldama vara konfiskeerimist, kindlustama keskkonna- ja uurimisasutuste ning prokuratuuri koostöö, samuti tagama rahvusvahelise koostöö. Vabariigi Valitsuse poolt 4. detsembril algatatud soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõu (927 SE). Eelnõu defineerib valdkonna põhimõisted: soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise, otsese ja kaudse soolise diskrimineerimise, seksuaalse ahistamise; keelab otsese ja kaudse soolise diskrimineerimise, pöörates erilist tähelepanu töösuhetele; kohustab era- ja avaliku sektori tööandjaid, riigi- ja kohalike omavalitsuste asutusi, haridus- ja teadusinstitutsioone edendama naiste ja meeste võrdõiguslikkust; on aluseks seaduse täitmist jälgiva järelevalve institutsiooni (Soolise võrdõiguslikkuse komisjon) loomisele, sätestab selle ülesanded võrdõiguslikkuse edendamisel ja õiguskaitse menetluse ning näeb ette nõuandva kogu (Soolise võrdõiguslikkuse nõukogu) loomise. Vabariigi Valitsuse poolt 4. detsembril algatatud õigusteenuse seaduse eelnõu (928 SE). Seaduseelnõu näeb ette õigusteenuse osutamisele kohaldatavad nõuded, õigusteenuse osutamise õigusnõustaja poolt ja riigi poolt tagatava õigusabi liigid ning sellise õigusabi saamise tingimused ja korra. Eelnõu eesmärk on tagada õigusteenuse kvaliteedi paranemine ning kõigile isikutele asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegne ning piisav kättesaadavus. Vabariigi Valitsuse poolt 4. detsembril algatatud kindlustustegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (929 SE). Seadusesse tehtavad muudatused on vajalikud võimaldamaks kindlustusmaakleritel ning -agentidel täita paremini nende peamist kohustust - pakkuda kindlustusvõtjale parimat ning optimaalseimat kindlustuskatet ja tagamaks seaduse kooskõla rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetega, samuti parandatakse seaduse rakendatavust. Riigikogu liikme Tõnu Kauba poolt 4. detsembril algatatud reklaamiseaduse § 12 muutmise seaduse eelnõu (930 SE). Eelnõuga soovitakse täielikult keelata kange alkoholi reklaam televisioonis ja raadios. 04. detsember 2001 Riigikogu pressitalitus Fraktsioonidevaheline ümarlaud EL tuleviku teemal Täna toimus EAK esimehe Tunne Kelami juhtimisel Euroopa asjade komisjoni ja fraktsioonidevahelise EL tuleviku arutelu ümarlaua teine istung. Esimese päevakorrapunkti raames tutvustas Prantsuse Vabariigi EL tuleviku arutelu korraldust ja senist käiku Prantsusmaa suursaadik Jean - Jacques Subrenat. Ümarlaua istungi teise päevakorrapunkti eesmärgiks oli saada ülevaade Riigikogu fraktsioonide senisest teemakäsitlemise käigust. Tunne Kelam nentis arutelu kokkuvõttes, et EL pole enam vaid majandusliit, tulevikus peavad kinnitust leidma Euroopa riikide ühised sügavamad väärtused ning vastamist vajab küsimus: mis on Euroopa Liidu eesmärk. EAK esimees tegi komisjoni liikmetele ettepaneku korraldada järjekordne (neljas) Eesti eurointegratsiooni kui riiklikult tähtsa küsimuse arutelu 2002. aasta 24. jaanuaril ning arutada selle peateemana Euroopa Liidu tuleviku küsimusi. 03. detsember 2001 Riigikogu pressitalitus Riigikogu hoone vestibüülis saab vaadata Rõuge valla käsitöömeistrite töid Riigikogu aseesimees Tunne Kelam, Rõuge vallavanem Kalvi Kõva ja sealtkandist pärit Riigikogu liige Rainis Ruusamäe avasid täna Riigikogu hoone vestibüülis Rõuge valla käsitöömeistrite ja kunstiringide laste tööde näituse. Tunne Kelami sõnul sobib näitus väga hästi jõuludeeelsesse aega ning annab hea kokkupuute rahvakunstiga. Ta kinkis Riigikogu poolt lastele parlamendi tööd ja ülesandeid tutvustava lasteraamatu "Me käisime seaduste mäel" ning kotitäie kommi. Rõuge vallavanem lausus näituse avamisel, et käsitöö on valla majanduse üks tugesid. Näitusel on välja pandud ka laste tehtud 101-värviline vaip, millel iga Riigikogu liige saab ära märkida meeldivaima värvi - sel viisil viiakse valda Riigikogu poolt tervitusi. Näitusel on eksponeeritud maalid, kaltsuvaibad, taimevärvidega värvitud kudumid, sepised, puidust käsitöötooted, linikud, mänguasjad, joonistused, maapõletuspotid, fotod ja palju muud. Meeleoluks mängis lõõtsamees Alo Pihu. Käsitöönäitus jääb avatuks nädala lõpuni. 03. detsember 2001 Riigikogu pressitalitus 20.01.2003 20.01.2003
|
|
Riigikogu | Lossi plats 1a, 15165 Tallinn | tel +372 631 6331 | faks +372 631 6334 | riigikogu at riigikogu dot ee |
|
