Eesti ja EL VIII Parlamentaarse Ühiskomitee istung | Tarand ja Velliste kohtusid NATO peasekretäriga | EAK ja Belgia Esindajatekoja väliskomisjoni esimees arutlesid Euroopa tuleviku teemal | 101 last kogunesid Toopeale istungit pidama | Riigikogu liikmete kohtumine NATO PA poliitikakomitee delegatsiooniga | Menetlusse võetud eelnõud, 22. november | Toompea lossi kunstisaalis on eksponeeritud Urve Küttneri tööd | Toompeal tutvustati avaliku arvamuse uuringut riigiinstitutsioonide usaldusväärsusest | Menetlusse võetud eelnõud, 20. november | Keskkonnakomisjon kohtus Eesti Loomakaitse Seltsi juhatusega | Edastatud arupärimine, 20. november | EAK kuulas ära ministrite ülevaate eurointegratsioonist | Toomas Savi esines sõnavõtuga parlamendijuhtide konverentsil Stockholmis | Toimus BA seminar "Baltimaad ja Põhjamaad: ühine julgeolek, ühine tulevik" | Menetlusse võetud eelnõud ja edastatud arupärimine, 15. november | Muudatus Riigikogu alatiste komisjonide koosseisus | Menetlusse võetud eelnõud, 13. november | John Kjaer tutvustas EAKle ja väliskomisjonile EKi eduaruannet | EAK arutas SAPARDi rakendumist ja eurointegratsiooni hetkeseisu põllumajanduses | Mardisandid käisid Riigikogule õnne toomas | Menetlusse võetud eelnõud ja edastatud arupärimine, 8. november | EAK väljasõiduistung Välisministeeriumis | Edastatud arupärimine, 7. november | Menetlusse võetud eelnõud ja edastatud arupärimine, 6. november | Šoti parlamendi delegatsioon kohtus keskkonnakomisjoniga | Edastatud arupärimine, 5. november | Määrati BA kunsti-, kirjandus- ja teadusauhinnad | Riigikogu külastab Šoti parlamendi delegatsioon | Riigikaitsekomisjoni esimees Tiit Tammsaar kohtus Saksamaa kaitseministriga | T. Savi kohtus WEU Assamblee presidendi K. Bühleriga | Riigikogu juhatuses | T. Savi ja T. Kelam kohtusid Hispaania Euroopa asjade komisjoni esimehega | Riigikogu esimehe Toomas Savi kõne 8. rahvusvahelisel konverentsil Eesti ja Euroopa Liit
Eesti ja EL VIII Parlamentaarse Ühiskomitee istung 29.-30. novembril toimus Brüsselis Eesti ja Euroopa Liidu VIII Parlamentaarne Ühiskomitee istung kaasesimeeste Tunne Kelami ja Per Stenmarcki juhtimisel. Eestipoolse delegatsiooni moodustasid 11 Riigikogu Euroopa asjade komisjoni liiget. Anti ülevaade viimase poolaasta jooksul toimunud arengutest . Per Stenmarck rõhutas oma sõnavõtus, et viimasel ajal aset leidnud terrorismiaktide taustal on laienemine muutunud olulisemaks kui kunagi enne. Stenmarcki arvates on Eesti üks paremaid kandidaatriike, kes on kogu läbirääkimiste perioodil näidanud teistele head eeskuju. Kõigil kandidaatidel tuleb teha veel omapoolne pingutus, et Europarlament saaks nad järgmisel aastal lülitada soovituslikku nimekirja, kellega soovitatakse sõlmida liitumisleping. Ühiskomitee väljendas muret, et Belgia eesistumise ajal on Eesti osas suletud kõigest üks peatükk. EL eesistujamaa esindaja, Belgia Välisministeeriumi Kesk-ja Ida-Euroopa osakonna direktor Philippe Nieuwehuys väljendas otsusekindlust läbirääkimisprotsessi ajakava täita, millega saab võimalikuks ka Laekeni tippkohtumise läbiviimine 14.-15. detsembril. Ühiskomitee käsitab Hispaania eesistumisperioodi tuleva aasta esimesel poolel otsustavana, et liitumisläbirääkimised kavakohaselt lõpule viia ning kutsub Hispaaniat üles tegema kõik selleks, et järgida Nice tippnõupidamisel kokku lepitud "teekaarti". Eesti esindajad rõhutasid, et hoolimata järelejäänud peatükkide keerukusest ei takerdu edasiminek mitte Eesti taga. Küll aga seisab Eesti, Tunne Kelami sõnu kasutades, praeguses staadiumis selgemalt oma rahvuslike huvide eest, eriti sellistes küsimustes nagu põlevkivi tootmisele eristaatuse saavutamine ja põllumajanduse probleemide arvestamine. Ühiskomitee oma soovitustes Euroopa Komisjonile toetab põlevkivitööstuse ja energiatootmise moderniseerimise vajadust ning EL abi selles kontekstis. Kaks sisulist aruteluteemat oli seekord Euroopa Liidu tulevik (ettekandja Liia Hänni) ning Eesti põllumajanduse olukord Viimasest andsid põhjaliku ülevaate Rainis Ruusamäe ja Janno Reiljan, EL põllumajanduspoliitika tulevikku kommenteeris hollandlasest Euroopa Parlamendi liige Mulder. Tõdeti, et makromajanduslik edu, mis on paljuski saavutatud tänu ELga liitumisprotsessile, ei jõua paljude sotsiaalsete gruppideni, sh lasterikkad pered ja maaelanikud. Seetõttu võib mõista ka nende gruppide skeptilist meelestatust EL suhtes. Ehkki eri fraktsioonide esindajad esitasid erinevaid nägemusi, miks selline olukord on tekkinud, olid kõik ühel meelel lahenduse kiire leidmise vajaduses. Eesti delegatsioon saavutas selle, et ühistesse soovitustesse lülitati täiendavalt vajadus kohandada SAPARD-i programmi Eestis väiketootjate ja väike-ettevõtete vajadustele, kaotada EL poolt tuleval aastal viimased subsiidiumid EL põllumajandussaaduste eksportimisel Eestisse, kuivõrd see on põhjustanud ausa võistluse tingimuste moonutamist Eesti tootjate jaoks ning võtta Eesti tulevaste tootmiskvootide määramisel aluseks 1990ndate alguse aastad, mitte aasta 1995, mil toodang oli juba järsult langenud. Tulevikuarutelu osas jäi Eesti parlamendi esindus oma seisukoha juurde, et kavandatavas Konvendis peaks kandidaatriikide esindajate seisund olema võrdne liikmesmaade omaga. Euroopa Parlamendi ametliku positsiooni kohaselt kutsutakse kandidaatriigid Konventi vaatleja staatuses. Elava arutelu teemaks oli seegi kord rahva toetus Euroopa Liidule ning EL ühepoolse institutsionaalse arengu tasakaalustamine parlamentide kui ka kodanikuorganisatsioonide märksa suurema rolliga. Kohtumise viimaseks punktiks oli terrorismivastased abinõud ja piirikontroll ebaseadusliku migratsiooni tõkestamisel. Soomlasest EP liige Ilkka Suominen oma ettekandes tunnustas Eesti olulisi edusamme selles valdkonnas. Ühiskomitee otsustas korraldada oma järgmise, üheksanda istungi Tallinnas, 27.-28. mail 2002. 30. november 2001 Riigikogu pressitalitus Tarand ja Velliste kohtusid NATO peasekretäriga Riigikogu väliskomisjoni esimees Andres Tarand ja riigikaitsekomisjoni aseesimees Trivimi Velliste kohtusid täna Eestis ühepäevasel visiidil viibiva NATO peasekretäri lord George Robertsoniga. G. Robertson sõnas kohtumisel, et NATO ja parlamendid on tihedalt seotud NATO Parlamentaarse Assamblee töö kaudu. Parlamentide toetus NATOle on väga oluline, ütles ta. NATO peasekretär kõneles ka oma hiljutisest Venemaa-visiidist. NATO ja Venemaa uuenenud ning senisest paremad suhted on olulised ka kandidaatriikidele, sest sellega laieneb stabiilsuse ja üksteisemõistmise piirkond maailmas, lausus ta. Kohtumisel tuli kõneks ka Eesti elanike toetus NATOga liitumisele. Tarand teavitas NATO peasekretäri sellest, et läbi aastate on toetus NATOle üha suurenenud; eriti tuntav on toetuse tõus noorte mitte-eestlastest elanike seas. Lord Robertson tunnustas Eestit senise arengu eest. "Olen külastanud Eestit mitmel korral ning iga kord on olnud võimalik tunnistada vahepealse aja jooksul toimunud muudatusi," ütles ta. NATO peasekretäril toimuvad täna veel kohtumised president Arnold Rüütliga, peaminister Mart Laariga ja välisminister Toomas Hendrik Ilvesega. Ta lahkub Eestist Brüsselisse täna õhtul. 29. november 2001 Riigikogu pressitalitus EAK ja Belgia Esindajatekoja väliskomisjoni esimees arutlesid Euroopa tuleviku teemal Riigikogu Euroopa asjade komisjon komisjoni esimehe Tunne Kelami juhtimisel kohtus täna Eestis visiidil viibiva Belgia parlamendi Esindajatekoja väliskomisjoni esimehe Pierre Chevalieriga. P. Chevalier on üks kahest Belgia parlamendi liikmest, kes koostavad EL praegusele eesistujale (Belgia) ettekande Euroopa Liidu tulevikuarutelu hetkeseisust liikmes- ja kandidaatriikides. Ettekandes on erilise tähelepanu all arvamused, ideed ja ettepanekud seoses rahvusparlamentide rolliga Euroopa Liidus. Rahvusparlamentide roll on üks neljast Laekeni tippkohtumise deklaratsiooni ja 2004.a. Valitsustevahelisel Konverentsil arutatavast teemast. EAK esimehe Tunne Kelami sõnul on kandidaatriikide informeerimine ja tulevikuarutellu kaasamine otsustava tähtsusega, sest see suurendab kandidaatriikide vastutustunnet ühise tulevikus suhtes. Kodanike suhtumine liitumisse ELiga saaks positiivselt mõjutatud kui EL tulevikuarutelu konventi kaasatakse kandidaatriigid nii sõna- kui hääleõigusega, sõnas ta. EAK liige Liia Hänni ütles, et tulevik pole mitte kauge ja haaramatu, vaid me loome seda iga päev ise oma poliitiliste otsustega. Ta tutvustas EAK ülesandeid ja töökorraldust Eesti liitumisläbirääkimise positsioonide kooskõlastamisel enne nende kinnitamist Vabariigi Valitsuses. Hänni hindas komisjoni ja valitsuse koostööd heaks. Debatt parlamendis käib üksikute küsimuste üle; üldiselt ollakse parlamendis ELiga liitumise osas ühel meelel. P. Chevalier kohtub visiidi käigus ka peaminister Mart Laariga ning välisminister Toomas Hendrik Ilvesega. Ta lahkub Eestist täna õhtul, et jätkata tutvumisvisiiti teistes EL kandidaatriikides. 26. november 2001 Riigikogu pressitalitus 101 last kogunesid Toopeale istungit pidama Täna toimus Riigikogu istungisaalis Lastekaitse Liidu igaaastase konverentsi "Meie lapse mured" raames Noortefoorumi istung "101 last Toompeale". Konverents oli pühendatud ÜRO Lapse õiguste konventsiooniga ühinemise 10. aastapäevale ning selle peateemaks sel aastal oli "Noored Eesti tööturul". Tervituskõnega esines Riigikogu aseesimees Peeter Kreitzberg. Ta juhtis tähelepanu hariduse omandamise vajalikkusele. "Mida kõrgem on inimese haridus, seda väiksem on tõenäosus, et ta jääb töötuks", rõhutas Kreitzberg. Riigikogu aseesimees avaldas lootust, et mõni noorteparlamendi liikmetest tuleb Riigikogu saali tagasi. "Noorte osakaal parlamendis pole suur kuid noori on vaja uue elukäsitluse saavutamiseks", ütles Kreitzberg. Seejärel toimusid noorteparlamendi juhatuse valimised. Esimeheks valiti Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu projektijuht Anto Liivat; aseesimeesteks Jorgen Matsi Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumist ja Karolin Hindriks Pärnu Raeküla Gümnaasiumist. Traditsiooniliselt toimus kõige lapsesõbralikuma Eesti poliitiku või ühiskonnategelase valimine. Kandidaatidena esitati rahvastikuminister Katrin Saks, filantroop Aino Järvesoo ning Riigikogu liige Maret Maripuu. 51 poolthäälega valiti lapsesõbralikumaks poliitikuks Maret Maripuu. Sotsiaalminister Eiki Nestor esines ettekandega noorte tööhõivest. Ta rõhutas, et infoühiskonna tööd iseloomustab töötegija valmisolek kiireteks muudatusteks. Nestori sõnul peab inimene olema valmis, et tal tuleb kümme kuni kaksteist korda õppida uut kutset, kas siis ennast täiendades või ümberõppides. "Et olla infoühiskonnas läbilöögivõimeline tuleb omada väga tugevat põhiharidusbaasi, mis võimaldab kiiresti õppida uusi oskusi ning teadmisi", rõhutas sotsiaalminister. Õpilased esitasid sotsiaalministrile arvukalt küsimusi kutseharidusreformi käigu ja tööpuuduse võimalike põhjuste kohta. Noortefoorumi "Noored Eesti tööturul" kokkuvõtte esitas noortefoorumi delegaat Triinu Toomela Pirita Majandusgümnaasiumist. Töögrupid tõdesid, et peale põhikooli on noortel valikuvõimalusi töö leidmiseks vähe. Oluliseks peeti kutsehariduse maine tõstmist; noored on seisukohal, et erialavalikul aitaks kaasa kutsesobivustestide läbiviimine põhikoolis. Foorumi seisukohtade põhjal koostatud resolutsiooni ning kokkuvõte projektist tervikuna esitas Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu projektijuht Anto Liivat. Resolutsioonis on öeldud, et tänast Eesti ühiskonda iseloomustab süvenev hariduslik kihistumine. Leitakse, et riigiinstitutsioonid peavad vastutama noorte jätkusuutliku arengu eest, kujundades egalitaarse ja tööturu vajadustele orienteeritud haridussüsteemi. Resolutsiooni kohaselt peab igal noorel, kes siseneb tööturule, olema hariduslik baas ja kvalifikatsioon, mis võimaldaks tal saada sobivat ning tema haridusele vastavat tööd. Selle eesmärgi saavutamiseks on vajalik tööturuinstitutsioonide ja haridusssüsteemi senisest efektiivsem koostöö. Resolutsiooni järgi peab riik vahendajana sekkuma haridussüsteemi ja tööturu integreerimise protsessi, toetades erinevate meetoditega noorte tööhõivet soodustavaid ettevõtteid. 23. november 2001 Riigikogu pressitalitus Riigikogu liikmete kohtumine NATO PA poliitikakomitee delegatsiooniga Riigikogu riigikaitsekomisjoni, väliskomisjoni, Riigikogu NATO Parlamentaarse Assamblee (NATO PA) delegatsiooni ja NATO toetusrühma liikmed kohtusid täna Riigikogu kutsel Eestis visiidil viibiva NATO PA poliitikakomitee delegatsiooniga, mida juhtis poliitikakomitee Kesk- ja Ida-Euroopa koostöö allkomitee esimees Jiri Payne. Väliskomisjoni esimees Andres Tarand sõnas kohtumist avades, et debatt NATO laienemise üle käib nii NATO liikmesriikides kui kandidaatriikides. "Praeguseks on selgunud, et NATOga kutsutakse liituma pigem kolm Balti riiki korraga kui vaid osa neist. Oleme teadlikud, et midagi ei ole veel otsustatud ning Eesti jätkab jõupingutusi NATOga liitumiskutse saamiseks. Eesti soov on, et kolm Balti riiki saaksid liituda nii NATO kui Euroopa Liiduga korraga," ütles Tarand. Tema sõnul väljendasid ka Läti ja Leedu parlamentide väliskomisjonide esimehed septembris toimunud kolmepoolsel kohtumisel sama seisukohta. NATO PA delegatsiooni informeeriti sellest, et 2002. aasta riigieelarves on kaitsekulutustele ette nähtud kaks protsenti Eesti sisemajanduse kogutoodangust. "Kuigi see on Eesti jaoks küllaltki koormav, toetavad otsust Riigikogu valdav enamus ja Eesti avalikkus," selgitas A. Tarand. Jutuks tuli ka eile Riigikogu heakskiidu leidnud seadusemuudatus, millega anti võimalus Eesti kodanikele kandideerida Riigikogusse ja kohaliku omavalitsuse volikogudesse sõltumata eesti keele oskusest. Sellega on Eesti ühtlustanud demokraatianõuded Euroopa tavadega, mistõttu on oodata OSCE missiooni sulgemist Eestis, lisas A. Tarand. Riigikaitsekomisjoni aseesimees Trivimi Velliste andis delegatsioonile ülevaate Eesti kaitse- ja julgeolekualastest seadustest. Kaks korda aastas toimub Riigikogus välispoliitika arutelu, kus leiab põhjalikku käsitlemist julgeolekupoliitika. Riigikaitsekomisjonil on hea koostöö Kaitseministeeriumi ja Kaitsejõudude Peastaabiga, samuti tehakse koostööd valitsusväliste NATO toetusorganisatsioonidega, sõnas T. Velliste. Väliskomisjoni liige Kristiina Ojuland informeeris delegatsiooni, et toetus NATOle on Eestis läbi aastate püsinud kõrge, mitte-eestlaste toetus NATOga ühinemiseks tõuseb üha. Kohtumisel käsitleti ka Eesti suhteid naaberriikidega, samuti Venemaa, Ukraina ja Valgevenega ning vahetati mõtteid NATO ja Euroopa Liidu tuleviku üle. 22. november 2001 Riigikogu pressitalitus Menetlusse võetud eelnõud, 22. november Riigikogu juhatus võttis menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid: Vabariigi Valitsuse poolt 21. novembril algatatud riigivapi seaduse § 6 muutmise seaduse eelnõu (920 SE). Seaduse muutmine võimaldab suure riigivapi kasutamist kujunduselemendina kõikidel Eesti Vabariigi poolt isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel väljastatavatel isikut tõendavatel dokumentidel ning Eesti Vabariigi riigipiiri tähistavatel põhipiirimärkidel, välislepingute kaantel. Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt 21. novembril algatatud töö- ja puhkeaja seaduse muutmise seaduse eelnõu (921 SE). Eelnõu eesmärk on lükata edasi ületunnitööd ja kohakaaslust käsitlevate paragrahvide kehtestamise tähtaega. Vabariigi Valitsuse poolt 22. novembril algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse eelnõu (922 SE). Eelnõu sätestab Vabariigi Valitsuse, peaministri ja ministri volitused, pädevuse, Vabariigi Valitsuse töökorralduse, peaministri ja ministri sotsiaalsed tagatised ning Riigikantselei korralduse. Loobutud on Vabariigi Valitsuse asukoha sätestamisest, uudsena on peaminister kohustatud ministeeriumi mittejuhtiva ministri ülesannete määramisel ära kuulama valitsuse arvamuse. Eelnõuga eristatakse ministri ülesanded ministeeriumi juhina ja valitsuse liikmena, piiritletud on ka ministeeriumi mittejuhtiva ministri ülesandeid. Eelnõu ei taga ministrile võimalust volituste lõppemisel asuda tagasi avaliku teenistuse ametikohale, millel ta oli enne ministriks saamist; muudetud on ministrile ametist lahkumisel hüvitiste maksmise aluseid. Eelnõu kohaselt ei maksta ministrile hüvitist nt juhul, kui talle on avaldatud umbusaldust. Riigikogu liikmete Andres Herkeli, Andres Taimla ja Mart Meri poolt 2001. aasta 22. novembril algatatud töö- ja puhkeaja seaduse § 31 muutmise seaduse eelnõu (923 SE). Sellega taotletakse töö- ja puhkeajaseaduses kohakaasluse kaotamist puudutavate sätete jõustumise edasilükkamist koolide, kutseõppeasutuste, huvialakoolide õpetajatele, logopeedidele, eripedagoogidele. Väliskomisjoni poolt 22. novembril algatatud Riigikogu otsuse "NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni koosseisu kinnitamine" eelnõu (924 OE). Sellega soovitakse Riigikogu liikme Peeter Oleski asemel määrata delegatsiooni juhiks Mari-Ann Kelam. 22. november 2001 Riigikogu pressitalitus Toompea lossi kunstisaalis on eksponeeritud Urve Küttneri tööd Riigikogu aseesimees Tunne Kelam avas täna Toompea lossi kunstisaalis Urve Küttneri näituse "Pühendused". Tunne Kelam lausus näitust avades, et Toompea lossis kunsti eksponeerimine on tänaseks juba traditsiooniks saamas. Riigikogule tähendab see nii vaheldust seadusloome-töös kui ka stiimulit. Urve Küttneri sõnul oli tal teoseid luues vajadus väljendada tänu - oma õpetajale ja Eesti kunstnikele. Kunstnikele pühendatud sarja alustas ta 1997. aastal. Oma viimaste aastate näitustel on kunstnik pühendanud töid oma õpetajale Ede Kurrelile - Küttneri pühendus Kurrelile on espriilik kummardus maestrole kui läbi aegade Eesti säravamale kalliskivide ja elegantse filigraani meistrile. Näitus jääb avatuks 2002. aasta 21. jaanuarini. 21. november 2001 Riigikogu pressitalitus Toompeal tutvustati avaliku arvamuse uuringut riigiinstitutsioonide usaldusväärsusest Toompea lossi Valges saalis toimus täna Eesti riigiinstitutsioonide usaldusväärsuse, seadusloome legitimiseerimise ning kodanikeühiskonna probleeme käsitleva avaliku arvamuse uuringu tulemuste parlamentaarne kuulamine. Riigikogu aseesimees Peeter Kreitzberg sõnas uuringu tulemuste tutvustust avades, et kõik riigid, kus kõrgema võimu kandjaks on rahvas, peaksid huvituma oma rahva arvamustest ja soovidest. Riigikogu Kantselei majandus- ja sotsiaalinfoosakonna juhataja Aare Kasemets tutvustas kohalolijaile uuringu eesmärke ja selle ettevalmistamise käiku; seejärel esinesid ettekannetega küsitluse andmeid analüüsinud uurimisrühma liikmed. Kõnelejate sõnavõttudest jäi kõlama, et usaldus riigiinstitutsioonide vastu näitab langusetendentsi pea kõigis demokraatlikes riikides. R. Vetik tutvustas poliitikateooriat, mille kohaselt ei pea seletama mitte praegust usalduse madalseisu, vaid seda, miks see varem on olnud nii kõrge. Mitmed sõnavõtjad väljendasid mõtet, et 100%-line usaldus viitaks hoopis totalitaarsele riigile. "Usaldus ei ole asi iseeneses, vaid seda tuleb vaadelda laiemas kontekstis koos seda mõjutavate faktoritega," sõnas R. Vetik uuringu tulemusi analüüsides. Uuringu eesmärk oli ka Eesti paigutamine laiemasse konteksti; esitatud on võrdlus teiste Ida-Euroopa riikidega. Uuringu lõpparuanne valmib käesoleva aasta 30. novembriks ning on kättesaadav Riigikogu koduleheküljel (http://web.riigikogu.ee/osakonnad/msi). Uuringute andmebaas edastatakse akadeemiliseks kasutuseks Eesti Sotsiaalteaduslikule Andmearhiivile (ESTA). 20. november 2001 Riigikogu pressitalitus Menetlusse võetud eelnõud, 20. november Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse järgmised eelnõud ja määrati neile juhtivkomisjonid: Riigikogu liikme Enn Tarto poolt 19. novembril algatatud Riigikogu otsuse "Ettepanek Vabariigi Valitsusele Euroopa Julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni (OSCE) missiooni Eestis lõpetamise kohta" eelnõu (918 OE). Otsusega soovitakse valitsusele teha ettepanek teha omalt poolt kõik, et lõpetada Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Missiooni tegevus Eestis 2001. aasta lõpus. Riigikogu juhatuse poolt 20. novembril algatatud Riigikogu otsuse "Riigikohtu liikme Triinu Verniku kohtuniku ametist vabastamine" eelnõu (919 OE). Eelnõu eesmärk on vabastada Riigikohtu liige Triinu Vernik kohtuniku ametist omal soovil alates 2001. aasta 10. detsembrist. 20. november 2001 Riigikogu pressitalitus Keskkonnakomisjon kohtus Eesti Loomakaitse Seltsi juhatusega Riigikogu keskkonnakomisjon kohtus oma tänasel koosolekul Eesti Loomakaitse Seltsi (ELS) juhatuse liikmetega, kes esitasid ettepanekud Riigikogu menetluses oleva Vabariigi Valitsuse algatatud jahiseaduse eelnõu (888 SE) paragrahvide muutmiseks. ELS juhatuse liikmed on vastu eelnõu paragrahvile, mis tagab välisriigi kodanikele võimaluse jahikoera passita koera kasutamiseks jahil Eestis, sealhulgas ka koera katsetamiseks elusa uluki peal. ELS on samuti vastu jahikoerte aastaringsele katsetamisele vangistuses elava jahiuluki peal, mis on loomadele füüsiliselt ja psüühiliselt piinarikas ning püünisraudade kasutamisele. ELS juhatus andis keskkonnakomisjonile üle 600 allkirjaga kirja, milles väljendatakse teravat vastuseisu seaduseelnõu § 41 lg 4 suhtes, mis võimaldab aastaringselt jahimaakorralduskavaga määratud ja tarastatud jahikoerte katsetusaladel jahikoera katsetamist jahiulukit surmamata. Keskkonnakomisjon kuulas ära ELS poolsed ettepanekud, mis komisjoni esimehe Arvo Haugi sõnul jõuavad kindlasti erinevate fraktsioonideni. 20. november 2001 Riigikogu pressitalitus Edastatud arupärimine, 20. november Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikmete Urmas Lahe, Ülo Tootseni ja Georg Pelisaare arupärimise põllumajandusminister Ivari Padarile . Arupärijate sõnul on viimasel ajal küsitavusi tekitanud Tartu Agro erastamisprotsess. 20. november 2001 Riigikogu pressitalitus EAK kuulas ära ministrite ülevaate eurointegratsioonist Täna toimus Riigikogu Euroopa asjade komisjoni istung komisjoni esimehe Tunne Kelami juhatusel. Istungi päevakorra esimese punktina andsid justiitsminister Märt Rask ja siseminister Tarmo Loodus komisjonile ülevaate eurointegratsiooni hetkeseisust Justiitsministeeriumi ja Siseministeeriumi haldusalas. Justiitsministri sõnul liikus Eesti lepingute ja lepinguväliste kohustuste seaduse vastuvõtmisega jõudsalt edasi Eesti seadusandluse ühtlustamisel EL seadusandlusega, seaduse vastuvõtmine lõi aluse ka paljude teiste küsimuste reguleerimiseks. Siseminister Tarmo Loodus teavitas komisjoni sellest, et Eesti allkirjastas koostöölepingu Europoliga. "Liitumine Europoliga on oluline samm edasiseks ühinemiseks Schengeni piirkonnaga," ütles T. Loodus. Teise päevakorrapunkti raames kohtus komisjoniga peaminister Mart Laar, see oli EAK kolmas kokkusaamine peaministriga. Peaminister kõneles lühidalt eelmisel nädalal avaldatud Euroopa Komisjoni 2001. aasta eduaruandest ning avaldas Riigikogu Euroopa asjade komisjonile tunnustust aasta jooksul tehtud töö eest. Mitmed eelmiste aastate aruannetes kriitikana esiletoodud küsimused on nüüdseks lahendatud, ütles M. Laar tuues näiteks lepingute ja lepinguväliste kohustuste seaduse. Tunne Kelam huvitus seaduste rakendusaktide vastuvõtmise tempost. M. Laari sõnul on valitsuse määruste väljatöötamise ja vastuvõtmise kord efektiivsemaks muutunud. Seis on positiivsem kui kunagi varem, senist tempot tuleb hoida. EAK esimees Tunne Kelam teavitas peaministrit järgmisel nädalal Brüsselis toimuvast Eesti ja Euroopa Liidu parlamentaarse ühiskomitee istungist. Ühiskomitee istung on väga hea võimalus oma ettepanekute esitamiseks Euroopa parlamendi liikmetele, sõnas ta. T. Kelam teavitas EAK kavatsusest saada Euroopa Parlamendi liikmete toetus Eesti põlevkivile eriseisundi taotlemisel. Komisjoni istungil osalesid ka justiitsministri nõunikud Heiki Pisuke ja Erik Salumäe, Siseministeeriumi välissuhete ja eurointegratsiooni osakonna juhataja Einike Kägu ja juhataja asetäitja Kristel Praun ning peaministri välisnõunik Simmu Tiik. 19. november 2001 Riigikogu pressitalitus Toomas Savi esines sõnavõtuga parlamendijuhtide konverentsil Stockholmis 16.-17. novembrini leidis Stockholmis aset Euroopa Liidu riikide parlamendijuhtide konverents, kuhu esimest korda olid kutsutud ka kandidaatriikide parlamendijuhid. Eestit esindasid Riigikogu esimees Toomas Savi ja Riigikogu Kantselei direktor Heiki Sibul. Riigikogu esimees esines konverentsil sõnavõtuga, milles peatus Riigikogu rollil EL-i laienemise perioodil. Riigikogu esimees kinnitas, et Euroopa Liiduga liitumise poliitilise otsuse tegemisel peab parlament selgelt teadvustama, kuidas Euroopa Liiduga liitumine mõjutab Eesti suveräänsust. Analüüsides suveräniteedi koondumisega seotud protsessi märkis Toomas Savi: "Me peame eneselt küsima, kas võimalik stabiilsuse ja julgeoleku kasv, osalemine globaliseerumisest tulenevas üle-euroopalises töö ja rollijaotuses ning Euroopastumine kultuuri mõttes kaaluvad üles selle ebakindlustunde, mis tekib kodanikel seetõttu, et neid puudutavad otsused võivad kujuneda olukorras, kus meie oma hääl ei ole domineeriv." Toomas Savi tõstatas ka küsimuse: milline näeb välja Euroopa pärast enam kui kümne kandidaatriigi liitumist? "Näen Euroopa ühise tuleviku aruteludes väga olulist tegevusvaldkonda rahvusparlamentidele," ütles ta ning lisas, et Riigikogu Euroopa asjade komisjoni eestvedamisel on juba käivitunud Euroopa tulevikudebati läbiviimiseks fraktsioonide ümarlaud. "Minu arvates ei ole küsimus ainult selles, et ette valmistada kaks parlamendiliiget osavõtuks kevadel käivituva konvendi töös. Näen selle teema laialdases arutelus eelkõige võimalust tugevdada tavakodaniku sidet Euroopa Liiduga. Võimalus kaasa mõelda mitte ainult ei loo uusi ideid, vaid aitab ka kujundada ühiskonna arvamust selles reaalsuses, mida Euroopa oma mitmekesisusega meile pakub," rõhutas Riigikogu esimees. Konverents võttis vastu lõppdokumendi, milles muuhulgas öeldakse, et liikmesmaade parlamentidel peab olema juhtiv roll järgmise EL-i valitsustevahelise konverentsi ettevalmistamisel. Dokumendis väljendatakse heameelt kandidaatriikide edusammude üle ning rõhutatakse vajadust kiirendada lepingute sõlmimisele järgnevat ratifitseerimisprotsessi. Tunnistatakse ka vajadust intensiivsemateks siseriiklikeks parlamendidebattideks laienemise üle, et selgitada kodanikele EL lepingu ratifitseerimise vajalikkust parlamentides. Toimus BA seminar "Baltimaad ja Põhjamaad: ühine julgeolek, ühine tulevik"
Täna toimus Mustpeade Maja saalis BA julgeoleku- ja välisasjade komitee, kommunikatsioonikomitee ja keskkonnakomitee poolt korraldatav seminar "Baltimaad ja Põhjamaad: ühine julgeolek, ühine tulevik". Arutluse all on regiooni minevik, tänapäev ja tulevik. Seminari avas tervitussõnadega BA presiidiumi esimees Trivimi Velliste. Ta rõhutas, et 21. sajandi maailm on järsult muutunud ja võib muutuda veelgi, mistõttu on võimatu jääda kõrvaltvaatajaks. Moodsa koostöö parima näitena tõi Velliste esile Põhjala riigid. Ta märkis, et 5 + 3 mudel on kindlalt juurdunud ja üha enam räägitakse lihtsalt kaheksast. Velliste lisas, et Põhjamaade Nõukogu ja BA on asunud üksteisele lähenemise teele, otsides ühistegevust üksikute komiteede tasandil. Ta avaldas lootust, et käesolev seminar on üheks sammuks sellel teel. "Maad ja rahvad, kelle sidemed on juba tihedad, ei piirdu enam valitsusdiplomaatiaga, vaid eelistavad laskuda enam alla rohujuuretasandile", ütles Velliste. Ta pidas väga oluliseks, et omavahel saaksid korrapäraselt ja järjepidevalt läbi käia võimalikult paljude naaberriikide poliitikud nagu ka poliitikavaatlejad, uurijad ja ajaloolased. Seminari esimeseks teemaks oli ühine julgeolek muutuvas maailmas, kus ettekandega esines kaitseminister Jüri Luik. Ta ütles, et 11. septembri terrorirünnak pani alguse julgeolekulise paradigma muutusele nii Euroopas kui maailmas tervikuna, mistõttu kolme Balti riigi liitumist NATO`ga ei saa vaadelda ilma selle järelkajadeta. Kolme riigi liitumine Põhja Atlandi Alliansiga on nüüdsest asetunud globaalsesse konteksti, lisas Luik. Kõneldes globaalsest terrorismist, mis oma läbipõimunud olemuse tõttu võib võimaldada terroristidele ligipääsu massihävitusrelvadele, pidas kaitseminister äärmiselt oluliseks kõigi rahu ja stabiilsust väärtustavate rahvaste koostööd globaalse terrorismi piiramisel. Oma kõnes rõhutas Luik, et peale 11. septembrit on tähtsam kui kunagi varem Põhja-Ameerika ning Euroopa ühtsus. "On oluline, et Euroopa hoiab kokku, et Euroopa piirkonnad, näiteks Põhjala-Balti piirkond hoiab kokku", toonitas kaitseminister. Balti sõjalise koostöö projektid on Luige sõnul lahutamatud osad Balti riikide kaitsestruktuuridest ning ühtlasi parimaks näiteks kolme Balti riigi ja välispartnerite vahelisest viljakast koostööst. Tema sõnul ollakse üksmeelsed, et taolised koostööprojektid on vankumatuks aluseks kõigi kolme Balti riigi kaitsevägede arendamisel ning ülesehitamisel vastavalt NATO standarditele. Kaitseministri sõnul on Eesti, Läti ja Leedu NATO`sse saamise nimel palju vaeva näinud. "Balti riigid moodustavad ühtse ja tervikliku regiooni", rõhutas ta. Luik lisas, et Balti kaitsealased koostööprojektid ressursimahukate relvastushangete läbiviimisel aitavad ning valmistavad meid ette osaluseks NATO integreeritud sõjalises struktuuris. Välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonna juhataja Raul Mälk rõhutas oma kõnes, et peale 11. septembrit on Balti riikide julgeolek palju olulisem kui varem ning läheb maailmale korda. Ta märkis, et ka uues olukorras on riigid ja nende kaugemad eesmärgid ja huvid endised. Varasemast palju tähtsam on aga see, et meie üldised lähenemised oleksid läbimõtestatumad. Ettekannetega esines ka Leedu Seimase liige Vytautas Landsbergis. Ta rõhutas vajadust teha kõik ühtse julgeoleku ja sõltumatuse tagamise nimel. Samuti peame me kõik ületama need erinevused, mis tekkisid Euroopa lõhenemise tagajärjel demokraatlikuks ja kommunistlikuks Euroopaks, lisas ta. Ta rõhutas, et Balti riigid soovivad koostööd teha Euroopaga ning samuti säilitada häid suhteid Venemaaga. Koostöö peab toimima võrdsetel tingimustel, rõhutas Landsbergis. Ka Läti Saeima liige Dzintars Kudums rõhutas oma ettekandes koostöö tegemise äärmist olulisust terrorismi vastases võitluses. Teiseks teemaks on "Minevikupärandid", kus ettekande "Nõukogude militaarreostus" tegi akadeemik Anto Raukas. Oma ettekandes juhtis ta seminaril osalejate tähelepanu Nõukogude Liidu militaarobjektide poolt tekitatud tugevatele keskkonnakahjustustele. Eestis on kokku maetud üle 1 miljoni tonni kahjulikke jäätmeid. Ta märkis, et suurt ohtu kujutavad läbi maapinna voolanud naftasaadused ning tõi esile eriti tugeva reostusega piirkonnad nagu Tapa endine sõjaväelennuväli, Raadi lennuväli ning Pakri poolsaar. Kolmanda teemana arutati tulevikusuundi. Ettekande tegi Tuleviku-Uuringute Instituudi direktor Erik Terk, kes kõneles Euroopa Liidu itta laienemise mõjudest Eesti, Läti ja Leedu majandusele ning kolme riigi koostööst. Ta tõi esile kaks integratsiooni Läänemere ruumis - majandussuhete tihenemise Läänemere keskosas, kus on lahtine Peterburi piirkonna lülitumise kiirus ja vorm ning Läänemere lõunaosas, kus omakorda on küsimuseks Kaliningradi oblasti kaasatus. Tergi sõnul võib tulevikus Euroopa Liidu laienemisel eeldada nende kahe integratsioonikujundi kokkusulamist. Kõneldes kolme Balti riigi koostööst, ütles Terk, et tegemist on tugevate kääridega hea välispoliitilise ning kaitsealase koostöö ning nõrga majandusalase koostöö vahel. Põhjusena tõi ta esile kolme riigi majandusstruktuuride liigse sarnasuse. Tergi sõnul võib oletada, et Eesti oma majandussuhetes jääb suhteliselt Läänemere keskseks. Küsimus on, kui kaugele ulatub mõjupiir lõunas, küsis Terk. Menetlusse võetud eelnõud ja edastatud arupärimine, 15. november Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse järgmised Vabariigi Valitsuse poolt 15. novembril algatatud eelnõud ning määrati neile juhtivkomisjonid: 1. Küttegaasi ohutuse seaduse eelnõu (915 SE) näeb ette nõuded küttegaasiseadmele ja selle abiseadmele, nende turule laskmisele ja kasutusele võtmisele. Samuti nähekase ette nõuded küttegaasile selle ohutuks käitlemiseks. Lisaks sätestatakse nõuded küttegaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja kasutamisele ning nende nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamise korrale.Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. 2. Lifti ohutuse seaduse eelnõuga (916 SE) soovitakse reguleerida liftidele, liftide ohutusseadistele ja alamsüsteemidele esitatavaid nõudeid nende turule laskmisel, lifti kasutamisel, liftitööl ja tehnilisel kontrollil ning nende nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamise korda.Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. 3. Surveseadme ohutuse seaduse eelnõu (917 SE) eesmärk on sätestada nõuded surveseadme turule laskmisele ning vastavushindamisele, paigaldamisele ja ümberehitamisele ning nende tööde teostajatele. Lisaks reguleeritakse ka survepaigaldise ehitamist ja tehnilise kontrolli teostamist. Samuti sätestatakse surveseadme tehnilise kontrolli teostamise kohustus. Lisaks surveseadmetele reguleeritakse ka surveseadmetega kokku puutuvate isikute, kes tegutsevad surveseadmete paigaldamise, remondi ja ümberehitamisega, samuti ka surveseadme omaniku õigusi ja kohustusi. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. *** Edastati Riigikogu liikmete Edgar Savisaare, Liina Tõnissoni, Toivo Tootseni ja Siiri Oviiri arupärimine peaminister Mart Laarile. Arupärimine on ajendatud AS Ehitajate EEV omandis olnud ühiselamute võõrandamisest.Arupärijad küsivad, millal ja mida sisaldavana esitas endine majandusminister Mihkel Pärnoja valitsusele AS Ehitajate EEV omandis olnud ühiselamute võõrandamise kava ning mil moel kontrolliti enne aktsiate müüki, et ühiselamud on võõrandatud.Nad küsivad, millega põhjendab peaminister, et valitsus on pahauskselt eiranud ühiselamute elanike õigust erastada endale eluruum andes selle asemel loa võõrandada AS Ehitajate EEV aktsiad. Oodatakse põhjendust ka selle kohta, miks eiras valitsus 13.juulil 2000.a. korralduse andmisel Rahandusministeeriumi poolt eelnõu kooskõlastamisel seatud tingimusi. 16. november 2001 Riigikogu pressitalitus Muudatus Riigikogu alatiste komisjonide koosseisus Riigikogu juhatus kinnitas 14. novembril Riigikogu liikme Maret Maripuu lahkumise põhiseaduskomisjonist ning asumise väliskomisjoni liikmeks. Juhatus kinnitas Riigikogu liikme Ignar Fjuki lahkumise väliskomisjonist põhiseaduskomisjoni. 14. november 2001 Riigikogu pressitalitus Menetlusse võetud eelnõud, 13. november Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse järgmised eelnõud ning määrati neile juhtivkomisjonid: Vabariigi Valitsuse poolt 12. novembril algatatud keskkonnaregistri seaduse eelnõu (908 SE). Keskkonnaregistri seaduse eelnõuga soovitakse sätestatada loodusressursse, looduspärandit, keskkonnaseisundit ja keskkonnategureid käsitlevate andmete keskkonnaregistrisse kandmise, andmete registris hoidmise ning andmete töötlemise ja väljastamise alused. Vabariigi Valitsuse poolt 12. novembril algatatud tehnilise normi ja standardi seaduse muutmise seaduse eelnõu (909 SE). Seaduse muutmine on tingitud vajadusest integreerida Eesti seadusandlusesse "infoühiskonna teenuse" ning "teenusele kehtestatavate nõuete" mõisted ning anda õiguslik alus infoühiskonna teenusele kehtestatavatest nõuetest teavitamisele. Vabariigi Valitsuse poolt 12. novembril algatatud saastetasu seaduse muutmise seaduse eelnõu (910 SE). Eelnõuga korrigeeritakse saastetasu määrasid; täpsustatakse seaduse rakendusala. Eelnõu kohaselt ei rakendata saastetasu, kui orgaanilisi aineid, lämmastiku- ja fosforiühendeid kasutatakse väetisena. Samuti kehtestatakse uued saastetasu määrad jäätmete ladestamisele. Vabariigi Valitsuse poolt 12. novembril algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (911 SE). Eelnõu on välja töötatud seoses vajadusega täiustada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste süsteemi, täpsustada puude raskusastme määramise korda ja sotsiaaltoetuste saamise tingimusi ning lihtsustada seaduse rakendamist. Riigikogu liikme Jaan Pööri poolt 12. novembril algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (912 SE). Eelnõuga täiendatakse seaduse § 2 punkti 2, millega jäetakse õpilaste vedamisõigus ka kohalikele omavalitsustele. Põhiseaduskomisjoni poolt 12. novembril algatatud rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (913 SE). Eelnõu eesmärgiks on rahvastikuregistri pidamise optimeerimine ja rahvastikuregistrile andmekandjateks olevate asutuste ülesannete täpsustamine. Vabariigi Valitsuse poolt 13. novembril algatatud ravikindlustuse seaduse eelnõu (914 SE). Eelnõuga reguleeritakse kindlustatud isikuga seotud küsimusi, kindlustuskaitse tekkimist ja lõppemist, kindlustatud isiku kandmist ravikindlustuse andmekogusse. Sätestatakse ravikindlustushüvitised, mis jagunevad rahalisteks ja mitterahalisteks. 14. november 2001 Riigikogu pressitalitus John Kjaer tutvustas EAKle ja väliskomisjonile EKi eduaruannet Euroopa Komisjoni delegatsiooni juht Eestis John Kjaer tutvustas täna Riigikogu Euroopa asjade komisjonile ja väliskomisjonile Euroopa Komisjoni 2001. aasta eduaruannet (Regular Report). Kohtumist juhtinud EAK esimees ja Riigikogu aseesimees Tunne Kelam tänas John Kjaeri aruande tutvustamise eest. J. Kjaeri sõnul on Euroopa Komisjoni poolt eile avaldatud aruanne Eesti jaoks väga soodne. Aruanne peegeldab Eesti väga head ettevalmistuse taset ning toimunud arenguid, sõnas ta. Aruandes tunnustatakse Eesti majanduslikke, poliitilisi ja administratiivseid arenguid. Esile tõsteti tulemuslikku tööd vähemuste integreerimisel ühiskonda, head majanduskasvu ja tugevat siseturgu, samuti Eestisse tehtavaid investeeringuid, reforme (nt pensionireform) ning arenguid põllumajanduses ja transpordis. Samuti märgitakse eduaruandes, et Eesti on esimene riik, kus maksti välja SAPARD-programmi toetused. Tunnustati ka seadusandluse ühtlustumist EL seadusandlusega. J.Kjaeri sõnul on võrreldes eelmise aasta aruandega toimunud areng igas valdkonnas, kuid pingutusi on vaja jätkata. Eestil on vaja jätkata jõupingutusi vähendamaks töötuse taset, suurendada tuleb haldus- ja kohtute suutlikkust ning parandada keskkonna-alast seadusandlust. Samuti on probleemiks tollitariifide puudumine, välja oleks vaja töötada detailne regionaalarengu plaan. Keskkonna valdkonnas vajab parandamist jäätmetöötluse ning vee kvaliteedi olukord, probleeme nähakse ka energiasektoris. Samuti on tähelepanu pööratud intellektuaalse- ja tööstusomandi kaitse küsimustele. Euroopa Komisjoni delegatsiooni suursaadik kinnitas, et laienemisprotsessi põhimõtted on muutumatud ning liitumiskõnelusi jätkatakse kehtiva acquis' alusel ja olemasolevast teekaardist kinni pidades. Eestil on väga hea positsioon, et lõpetada liitumiskõnelused 2002. aasta lõpuks, misjärel võiks Eesti koos teiste tingimustele vastavate riikidega liituda 2004. aastal. 14. november 2001 Riigikogu pressitalitus EAK arutas SAPARDi rakendumist ja eurointegratsiooni hetkeseisu põllumajanduses Täna toimus Riigikogu Euroopa asjade komisjoni istung komisjoni esimehe Tunne Kelami juhtimisel. Istungil osalesid ka põllumajandusminister Ivari Padar, Põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai ning PRIA peadirektor Mati Kermas. Käsitleti SAPARD-programmi senist rakendumist ning eurointegratsiooni hetkeseisu Põllumajandusministeeriumi pädevusvaldkonnas. Põllumajandusminister andis teada, et sel aastal võeti taotlusi SAPARDi toetuse saamiseks vastu 16. juulist 17. septembrini. Selle perioodi vältel laekus 231 taotlust, millest positiivse vastuse on saanud 116. Teise meetme e. liha,- piima ja kalatoodete toetuse osas laekus 17 lisataotlust, millest enamus saavad suure tõenäosusega samuti positiivse vastuse. I. Padar hindas SAPARDi käivitumist rahuldavaks, kuna positiivse vastuse on saanud üle poole esitatud projektidest. Minister teavitas komisjoni, et koostöös sotsiaalsete partneritega on 1. novembriks esitatud hulgaliselt ettepanekuid, kuidas programmi rakendumist veelgi parandada. Novembri lõpuks vaadatakse laekunud ettepanekud läbi ning valmistatakse ette muudatused vastuvõtmiseks valitsuse määrustena. Detsembris ja jaanuaris on kavas vastuvõetud muudatusi avalikkusele tutvustada ning 1. veebruaril 2002.a. hakatakse vastu võtma juba uusi taotlusi toetuse saamiseks. Mõned ettepanekud vajavad kooskõlastamist Euroopa Komisjoniga ning nende rakendamine on seega pikaajalisem protsess, sõnas I. Padar. Põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai tutvustas Eesti positsiooni põllumajanduse peatüki osas liitumisläbirääkimistel Euroopa Liiduga. Ta rõhutas, et põhipositsioon on jäänud samaks - Eesti võtab piiranguteta üle Eurooa Liidu Ühise Põllumajanduspoliitika. Läbirääkimisi peetakse tootmismahtude osas. T. Kevvai sõnul ei rahulda Eestit liitumisläbirääkimiste eelne 5-aastane baasperiood mis võeti aluseks tootmismahtude arvutamiseks, kuna Eesti taotlus tootmismahtude osas on täna oluliselt suurem kui 1995-1999 a. põhjal määratletu", selgitas T. Kevvai. Eesti taotleb täiendavalt pindalatoetuste süsteemi rakendamist 650 000 hektaril siloks toodetavatele heintaimedele ning lisamäära kehtestamist teraviljale, et katta teravilja kuivatamise kulusid. Samuti taotletakse täiendavalt kvooti bioplasti tootmiseks. Aastal 2005 vähendatakse Euroopa Liidu siseselt piima hinda, millega seonduvalt hakatakse maksma otsetoetusi. Eesti positsioonis taotletakse neid toetusi ka Eestile. SAPARDi toetustena käesoleval aastal kasutamata jäänud summad on võimalik toetustena välja jagada koos järgmiseks aastaks ette nähtud summadega. 12. november 2001 Riigikogu pressitalitus Mardisandid käisid Riigikogule õnne toomas Täna jooksid Riigikogus marti ligi 200 Vanalinna Kooli õpilast, et tuua Riigikogule järgnevaks aastaks õnne, tervist ja tarkust. Marte võtsid vastu Riigikogu mardid ja kadrid - Mart Meri, Mart Siimann ja Kadri Jäätma. Mart Meri ütles pärast tervituslaulu ärakuulamist, et sellisel hulgal ei ole marte seni Riigikogus nähtud. "Toompea on koht, kus tehakse seadusi. Mardiseadust aga ei ole veel kirjutatud ja selle järgi puudub ka vajadus, sest eestlased tunnevad oma rahvakombeid ja oskavad neist ka lugu pidada," sõnas M. Meri. Kuidas ja milliseid seadusi aga Toompeal tehakse ning kuidas Riigikogu töötab, saab lugeda Priit Aimla kirjutatud ja Henno Käo joonistatud piltidega lasteraamatust "Me käisime seaduste mäel". Lisaks Riigikogu tööd tutvustavale raamatule said lapsed traditsiooni kuuluvaks mardisaagiks kaasa Riigikogu komme ja kodumaised õunu. Mardid andsid Riigikogule üle paberirulli oma soovidega. Vanalinna Koolis on aastaid olnud traditsiooniks õpetada lastele eesti vanarahva tarkusi ja kombeid. Igal mardipäeval jooksevad lapsed kostümeeritult läbi vanalinna marti. 09. november 2001 Riigikogu pressitalitus Menetlusse võetud eelnõud ja edastatud arupärimine, 8. november Riigikogu juhatuse otsusega võeti Riigikogu menetlusse järgmised eelnõud ning määrati neile juhtivkomisjonid: Vabariigi Valitsuse poolt 7. novembril algatatud Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide ja programmis "Partnerlus rahu nimel" osalevate riikide vahelise nende vägede staatust käsitleva lepingu täiendava lisaprotokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (905 SE). Eelnõuga soovitakse ratifitseerida eelnimetatud lisaprotokoll, mis allkirjastati selle aasta 3. aprillil Brüsselis. Protokoll on koostatud arvestades vajadust reguleerida NATO sõjaliste peakorterite ja nende peakorterite personali staatust programmis "Partnerlus rahu nimel" (PfP) osalevate riikide territooriumil ning hõlbustamaks suhtlemist iga PfP programmi riigi relvajõududega. Protokolliga ei otsustata aga peakorterite asutamist riigi territooriumile. Vabariigi Valitsuse poolt 7. novembril algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse eelnõu (906 SE). Eestist valitakse Euroopa Parlamendi kuus liiget. EP valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed; hääletamine on salajane ning valimistulemused tehakse kindlaks proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Eelnõuga soovitakse reguleerida agitatsiooniga seonduvat; valimisringkonna ja -jaoskonna ning valimiskomisjonide tööd; valijate arvestust; kandidaatide registreerimiseks esitamise ja registreerimise korda, hääletamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise korda; samuti valimiste kulude ning kaebustega seonduvaid küsimusi. Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni poolt 2001. aasta 8. novembril algatatud liikluskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (907 SE). Eelnõu eesmärgiks on taastada komplekslepingu ja vastava poliisi kasutamise võimalus, samuti taastada seni kehtinud tavalepingu poliisi kindlustusperioodi jagamise võimalus kuni viieks osaks, seda eeskätt autot harva kasutavate eakate inimeste huvides. Elatanud või puudega kindlustusvõtja soodustus peab olema 50 % kindlustusmaksest. Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) kui liikluskindlustust ohjav avalik-õiguslik institutsioon on vajalik tagasi tuua rahandusministri valitsemisalasse kasumit mittetaotlevana, jättes ministrile tariifi koostamise metoodika ja tariifide piirmäärade kehtestamise kohustuse ning kindlustusseltside tegevuskulude ja kindlustustehnilise tulemi määramise korra kehtestamise kohustuse, seisab eelnõu seletuskirjas. Samuti soovitakse eelnõuga LKF nõukogu koosseisu tasakaalustada ning nimetada selle liikmed tähtajaliselt neljaks aastaks. LKF põhikirja kinnitab eelnõu seadusena jõustumisel rahandusminister ning kindlustustariifid tuleb ka pärast 2003. aastat kooskõlastada Finantsinspektsiooniga. *** Juhatus edastas Riigikogu liikmete Olev Raju, Värner Lootsmani ja Toomas Vareki arupärimise rahandusminister Siim Kallasele. Arupärimine on ajendatud 24. oktoobril vastu võetud tubakaaktsiisi seaduse muutmise seadusest, millega tõstetakse alates järgmise aasta juulist oluliselt tubakaaktsiisi määrasid. Arupärijad küsivad, milliste vahenditega kavatseb Rahandusministeerium tagada tubakaaktsiisi laekumise tõusnud aktsiisi tingimustes. Nad paluvad rahandusministril anda ülevaade tubakaaktsiisist ELis ning Lätis, Leedus ja Venemaal. Samuti küsivad nad, milliseid täiendavaid abinõusid on ministeerium kavandanud salakaubanduse vastu ja ootavad ministrilt arvestust selle kohta, milliseks kujuneb aktsiis aastaks 2010. 08. november 2001 Riigikogu pressitalitus EAK väljasõiduistung Välisministeeriumis Täna toimus Euroopa asjade komisjoni väljasõiduistung Välisministeeriumis komisjoni esimehe Tunne Kelami juhtimisel. Välisministeeriumi asekantsler Alar Streimann andis komisjoni liikmetele ülevaate Euroopa Liiduga liitumise läbirääkimiste hetkeseisust ning võimalikest arengutest käesoleva aasta lõpuni. Sise- ja justiitsküsimuste peatükis esitab Eesti ELile lisainfot ning Euroopa osapoole operatiivse tegutsemise juhul on võimalik antud peatükk sulgeda veel käesoleval aastal. Teise päevakorrapunktina arutati Eesti positsiooni kalanduse peatüki 2000. aasta acquis' kohta. EAK liikmed otsustasid valitsusele kinnitamiseks esitatavat Eesti seisukoha projekti toetada. Kolmanda päevakorrapunkti raames esitas EAK nõunik Hedi Pikk istungil osalejatele kokkuvõtte Euroopa Komisjoni Majandus- ja rahanduse Peadirektoraadi koostatud dokumendist "Laienemise argumendid". 08. november 2001 Riigikogu pressitalitus Edastatud arupärimine, 7. november Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikmete Georg Pelisaare, Edgar Savisaare, Sven Mikseri ja Jaanus Marrandi arupärimise peaminister Mart Laarile. Arupärimine on ajendatud Vabariigi Valitsuse kavast finantseerida Eesti tee-ehitust ja remonti koos abiprogrammide ja laenudega ligi 1,2 miljardi krooni ulatuses. Arupärimises öeldakse, et vähemalt pool kavandatud töödest on tegemata, sealhulgas nii olulistel maanteedel kui Tallinn-Narva ja Tallinn-Pärnu-Ikla, kus tööde oluliseks finantseerijaks pidi olema Euroopa Liidu abiprogramm ISPA. Arupärijad soovivad teada, milliseid tingimusi on seadnud Euroopa Komisjon ISPA abiprogrammidest raha eraldamiseks ning millest tulenesid Euroopa Komisjoni delegatsiooni ja Eesti ametnike vastuolud enne ISPA-lepingute sõlmimist. Samuti küsitakse peaministrilt kes ja milliste reeglite alusel määrab konsultatsioonifirmad ja nende tasustamise korra projektide ettevalmistamisel ja rahastamisel ning millal reaalselt teostatakse teetööd, mis olid kavandatud 2002. aastaks. 07. november 2001 Riigikogu pressitalitus Menetlusse võetud eelnõud ja edastatud arupärimine, 6. november Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse järgmised eelnõud ning määrati neile juhtivkomisjonid: 1. Vabariigi Valitsuse poolt 5. novembril algatatud lepingute ja lepinguväliste kohustuste seaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (894 SE). Eelnõu on jagatud kahte peatükki. Esimesse peatükki "Üldsätted" on koondatud lepingute ja lepinguväliste kohustuste seaduses, tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning rahvusvahelise eraõiguse seaduses sisalduvate normide rakendamise reeglid. Eelnõu teine peatükk "Muudatused õigusaktides" sisaldab eelpoolnimetud seaduste rakendamiseks ja Eesti eraõigussüsteemi korrastamiseks vajalikke muudatusi kehtivates seadustes. 2. Vabariigi Valitsuse poolt 5. novembril algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse eelnõu (895 SE). Eelnõu sätestab seadusena vastuvõtmise korral Riigikohtu kui põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu pädevuse, kohtusse pöördumise ja kohtumenetluse korra. Selle seadusega reguleerimata küsimustes kohaldatakse Riigikohtu kodukorda. 3. Vabariigi Valitsuse poolt 5. novembril algatatud riigireservi seaduse § 102 muutmise seaduse eelnõu (896 SE). Julgeolekuvaru hoidjad, julgeolekuvaru moodustamise ajakava, koosseisu ja sortimendi kinnitab Vabariigi Valitsus. Ettepanekud Vabariigi Valitsusele esitavad julgeolekuvaru korraldavad ministeeriumid kooskõlastatult Siseministeeriumiga. Seni kehtiva seaduse kohaselt tuli ettepanekud kooskõlastada Majandusministeeriumiga. 4. Vabariigi Valitsuse poolt 5. novembril algatatud kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu (897 SE). Kehtetuks soovitakse tunnistada seaduse § 27 lg 3, mille kohaselt kehtestatakse radioaktiivsete ainete, radioaktiivseid aineid sisaldavate kiirgusseadmete ja radioaktiivsete jäätmete veo eeskirjad Vabariigi Valitsuse määrusega. Põhjusena tuuakse, et ohtlike veoste vedu Eestis reguleerivad vastavad õigusaktid; veod üle riigipiiri toimuvad kooskõlas Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingutega. Seega puudub vajadus seda valdkonda valitsuse määrusega eraldi reguleerida. 5. Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni poolt 5. novembril algatatud Riigikogu otsuse "Riigikogu Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee (Balti Assamblee) tööst osa võtva delegatsiooni liikmete kinnitamine" eelnõu (898 SE). Seoses Arnold Rüütli asumisega Vabariigi Presidendi ametikohale teeb Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon ettepaneku kinnitada BA delegatsiooni koosseisu Jaanus Männik. 6. Riigikogu liikme Edgar Savisaare poolt 5. novembril algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (899 SE). Seadust soovitakse täiendada lõikega, mille kohaselt ei maksustata metsakaitse eesmärgil tormikahjustuste tagajärgede likvideerimisel metsamaterjali võõrandamisest saadud tulu. Seadus peaks jõustuma tagasiulatuvalt 2001.a. 1. jaanuarist. 7. Riigikogu liikme Edgar Savisaare poolt 5. novembril algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (900 SE). Toimetulekutoetuse aluseks oleva toimetulekupiiri suuruse isiku kohta kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri uus määr ei või olla väiksem kehtivast määrast. 8. Riigikogu liikmete Edgar Savisaare ja Sven Mikseri poolt 5. novembril algatatud noorsootöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (901 SE). Noorteühingule, mille liikmeteks on vähemalt 200 vähemalt kahe maakonna territooriumil tegutsevat noort, soovitakse anda võimalus riigieelarvest aastatoetuse taotlemiseks. Nendele kriteeriumitele mittevastavate noorteühingute tegevust toetab ja neile eraldab aastatoetusi maavanem. Samuti tahetakse maavanemale panna kohustus aastatoetust saavate, kuid eelnimetatud kriteeriumitele mittevastavate noorteühingute registri pidamiseks selleks haridusministri poolt ettenähtud korras. 9. Kultuurikomisjoni poolt 5. novembril algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu (902 SE). Eelnõu algatamise tingis muudatus muinsuskaitseseaduse eelnõus (742 SE), milles nimetatakse Muinsuskaitseinspektsioon ümber Muinsuskaitseametiks. Samad muudatused soovitakse eelnõuga sisse viia ka Vabariigi Valitsuse seadusesse ja haldusõiguserikkumiste seadustikku. 10. Rahanduskomisjoni poolt 6. novembril algatatud Riigikogu otsuse "Keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamise seaduse alusel moodustatud sihtasutuse nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu (903 SE). Seos es Arnold Rüütli asumisega Vabariigi Presidendi ametikohale soovitakse nõukogu liikmeks nimetada Villu Reiljan. 11. Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni poolt 6. novembril algatatud käibemaksuseaduse § 40 muutmise seaduse eelnõu (904 SE). Uus käibemaksuseadus maksustab §18 lg 2 p 3 alusel võõrandamise eesmärgil ehitatud ehitise 2002. aasta 1. jaanuarist. Eelnõuga soovitakse sätte rakendamise tähtaega pikendada kuni 2003. aasta 1. jaanuarini. *** Edastati Riigikogu liikmete Viive Rosenbergi ja Peeter Kreitzbergi arupärimine haridusminister Tõnis Lukasele.
Šoti parlamendi delegatsioon kohtus keskkonnakomisjoniga Eestis visiidil olev Ã?oti parlamendi delegatsioon kohtus täna Riigikogu keskkonnakomisjoni liikmetega. Kohtumisel kõneldi keskkonnaga laiemalt seonduvatel teemadel. Pikemalt peatuti vee kasutamise ja reostusega seotud küsimustel, mis vee kõrge hinna tõttu on Ã?otimaal muutunud nii kultuuriliseks kui majanduslikuks probleemiks. Ã?oti parlamendi delegatsioon tundis muret ka põllumajandusväetiste kasutamisest tuleneva vee reostuse üle. Keskkonnakomisjoni esimees Arvo Haug andis külalistele ülevaate komisjoni tegevusest ja koosseisust. Ta juhtis tähelepanu, et keskkonnakomisjoni on kuulunud endiseid ministreid, erakondade juhte ning ka uus Eesti president, mis näitab nende keskkonnasõbralikkust. See omakorda on aidanud ära hoida konflikte ning võimaldanud paljusid seadusi üksmeelselt vastu võtta, rõhutas Haug. Eile õhtupoolikul toimunud kohtumisel rahanduskomisjoni liikmetega kõneldi riigieelarve koostamise ja menetlemise erinevustest mõlemas riigis, kohalike omavalitsuste finantseerimise alustest ja probleemidest ning riigieelarvega seotud aruandlusest ja kontrollsüsteemist. 06. november 2001 Riigikogu pressitalitus Edastatud arupärimine, 5. november Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikmete Edgar Savisaare ja Koit Pikaro arupärimise peaminister Mart Laarile. Arupärimine puudutab Erich Teigimäe määramist AS Eesti Energia nõukogusse. Arupärijad soovivad teada, millistel põhjustel arvati nõukogust välja professor Mati Valdmaa. Samuti soovitakse peaministrilt põhjendust riigi osalusega ja riigile oluliste äriühingute nõukogudes rakendatavale parteilisele juhtimisele. 06. november 2001 Riigikogu pressitalitus Määrati BA kunsti-, kirjandus- ja teadusauhinnad Täna, 5. novembril toimus Tallinnas Balti Assamblee (BA) ühisþürii istung, et määrata kunsti-, kirjandus- ja teadusauhinnad. Teadusauhinnale kandideerisid Eesti ajaloodoktor Raimo Pullat, Leedu tehnikateaduste doktor Vytautas Paulauskas aastatel 1998-2000 sadamaarengut ja laevasõidu ohutust käsitlevate raamatute eest ning Läti majandusdoktor Inese Spica Balti riikide vabakaubandust käsitleva monograafia eest. þürii otsustas anda teadusauhinna Raimo Pullatil e, kes oli esitatud Eesti ja Balti mere riikide 18. sajandi ja perioodi 1917-1941 linnade ajalugu ja rahvusvahelisi suhteid käsitlevate uurimustöödega.Ühisþürii esimehe Kirjandusauhinnale kandideerisid Eesti kirjanik Andrus Kivirähk romaaniga "Rehepapp", Läti kirjanik Nora Ikstena romaanidega "Elu pühitsus" ja "Neitsi õpetus", kus ta vaatab elu ja surma, Läti ajaloolist mälu naise elu kaudu ning Leedu kirjanik Justinas Marcinkevicius. Kalev Katuseþürii andis üksmeelselt kirjandusauhinna J. Marcinkeviciusele tema kolme viimase aasta luuleraamatute eest. Samuti on J. Marcinkevicius on tõlkinud leedu keelde "Kalevipoja". þürii määras kunstiauhinna Läti tänapäeva juhtivale kunstnikule I. Blumbergsile Mozarti "Võluflöödiga" seotud tööde eest. Blumbergs on "Võluflöödi" lavakujunduse ja kostüümide autor, film "Võluflööt" esindas Lätit 49. Veneetsia biennaalil. Eestist kuulusid þüriisse Piret Kruuspere, Hasso Krull, Sirje Helme. þürii esimees on Kalev Katus05. november 2001 Riigikogu pressitalitus . Kunstiauhinnale kandideerisid Eesti maalikunstnik Tiit Pääsuke oma töödega, Läti lavakujundaja, maalikunstnik ja graafik Ilmars Blumbergs ja Leedu pianistid Ruta ja Zbignevas Ibelhauptal. sõnul on R. Pullati teos "Versailles'st Westerplatteni. Eesti ja Poola suhted kahe maailmasõja vahel" riikidevaheliste suhete arendamise tähenduses väga oluline teos. Samuti pidas ta väga tähtsaks aastaraamatu "Vana Tallinn" koostamist ja väljaandmist.Riigikogu külastab Šoti parlamendi delegatsioon Riigikogu aseesimees Peeter Kreitzberg kohtus täna Eestis visiidil viibiva Šoti parlamendi 6-liimelise delegatsiooniga, mida juhtis parlamendi aseesimees George Reid. P. Kreitzberg tutvustas külalistele Riigikogu struktuuri ja töökorda ning andis ülevaate olulisematest hetkel Riigikogu menetluses olevatest eelnõudest. Arutati privatiseerimisega seotud probleeme mõlemas riigis ning venekeelse elanikkonna integratsiooni Eestis. Riigikogu aseesimees tutvustas külalistele integratsiooniprotsessi kulgu, keeleõppeprogramme ja keeleõppe korraldust. Kohtumisel Riigikogu Eesti-Suurbritannia parlamendirühma esindajatega arutati valimistel osalemise aktiivsuse üle ning tutvustati vastastikku oma riigi valimissüsteemi. Parlamendirühma esimees Sven Mikser andis külalistele teada, et Riigikogu menetluses on hetkel mitu valimistega seonduvat seaduseelnõu. Ka Euroopa Parlamendi valimise seaduse eelnõu tuleb peatselt Riigikogus menetlemisele, hetkel on see kooskõlastamisel Justiitsministeeriumis, teavitas S. Mikser. Muude teemade hulgas tuli käsitlemisele ka Põhja-Iiri küsimus. Väliskomisjoni kohtumisel Šoti parlamendi delegatsiooniga tutvustas komisjoni esimees Andres Tarand külalistele Eesti välispoliitilisi prioriteete ja andis lühiülevaate Eesti liitumisprotsessi käigust EL ja NATOga. Kohtumisel arutati, kuidas mõjub ELga liitumine väikerahvaste identiteedi säilimisele. Käsitleti ka kohalike omavalitsuste rolli Eesti elus, EL regionaalpoliitikat ning seda, kuidas erinevad regioonid sulanduvad ELi ja saavad oma liikmelisusest kasu. Šoti kolleegid tundsid huvi parlamendi ja Välisministeeriumi vahelise koostöö vastu. Kohtumisel sotsiaalkomisjoniga tutvustas komisjoni esimees Toomas Vilosius delegatsioonile komisjoni töövaldkonda. Külalisi huvitasid tervitushoiuga ja haiguste ennetamisega seotud küsimused. T. Vilosius andis ülevaate tervishoiu rahastamise süsteemist Eestis ning tutvustas Eesti tervishoiu- ja haiglareformi. Ühiselt vahetati mõtteid kolmanda sektori tegevusest ja rollist vaesuse ja kodutusega seotud probleemide lahendamisel; mõtteid vahetati ka alkoholismi ja perevägivalla teemal. Šoti parlamendi delegatsioon kohtub täna veel Riigikogu Euroopa asjade komisjoni liikmetega ning rahanduskomisjoni esindajatega. Kohtumised Riigikogus jätkuvad homme, 6. novembril. 05. november 2001 Riigikogu pressitalitus Riigikaitsekomisjoni esimees Tiit Tammsaar kohtus Saksamaa kaitseministriga Täna hommikul kohtus Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Tiit Tammsaar Saksamaa kaitseministri Rudolf Scharpingiga. Tiit Tammsaar tänas Saksa kaitseministrit Eestile osutatud abi eest riigikaitse ülesehitamisel ja avaldas lootust, et koostöö jätkub tulevikuski. Kõne all oli Riigikogu tegevus seoses Eesti pürgimisega NATOsse ja Euroopa Liitu, mis väljendub peamiselt vajalike õigusaktide võimalikus kiires heakskiitmises. Isegi kui järgmise aasta riigieelarve mahtu vähendatakse, eraldatakse kaitsekulutusteks ilmselt ikkagi 2% SKTst, sest Riigikogus pole tavaliselt erilist vastasseisu kaitseküsimustes olnud. Eesti toetab rahvusvahelist võitlust terrorismiga oma võimaluste piires. Rudolf Scharping leidis, et Eesti ja Saksamaa koostöö on seni olnud hea. Saksamaa näeb Eestit laiema rahvusvahelise koostöö, eriti Balti ühisprojektide (nt õhuseireprojekti BALTNET) ühe osana. Saksamaa on huvitatud Balti riikide kaasamisest seni Saksamaa, Poola ja Taani vahel arendatud nn Stettini korpuse projekti. See aitaks kaasa Eesti pürgimisele NATOsse. Saksamaa sooviks on, et enne tähtsaid NATO otsustusi ei puhkeks kandidaatriikide vahel diskussiooni nagu see oli ELi puhul ja näeks heameelega, et NATO vaatleks Balti riike ühe grupina. Ministri arvates on Eesti teinud tublit tööd ja meil on head eeldused saada NATO liikmeks. 02. november 2001 Riigikogu pressitalitus T. Savi kohtus WEU Assamblee presidendi K. Bühleriga Riigikogu esimees Toomas Savi kohtus täna pärastlõunal Lääne-Euroopa Liidu (WEU) Assamblee presidendi Klaus Bühleriga. Riigikogu esimees väljendas heameelt Bühleri osalemise üle 8. rahvusvahelisel konverentsil "Eesti ja Euroopa Liit". Avaldati lootust, et järgmine konverents jääb ka viimaseks. Kõneldes riikide julgeolekuga seonduvatest küsimustes rõhutas WEU Assamblee president, et rahuhoidmine on rahvusparlamentide ja -valitsuste kompetentsis. Bühler väljendas heameelt, et Euroopa Julgeoleku- ja Kaitse Assamblee kaudu on Euroopa hakanud ehitama oma enda julgeolekupoliitikat. Bühler rõhutas, et 28 liikmesriigi kuulumine WEU Assambleesse on oluline fakt Euroopa identifikatsioonis neile riikidele, kel on veel pikk tee Euroopa Liidu ja NATO täisliikmeks saamiseni. "Euroopa on suurem kui 15 riiki", märkis ta. T. Savi tutvustas lühidalt meie kaitsealaseid struktuure ning tegutsemist kriisi korral. "Kuigi oleme väike riik, loodame olla selles vallas märgatud", ütles ta. Kohtumisel osales ka WEU Eesti delegatsiooni juht Tõnu Kõiv. 01. november 2001 Riigikogu pressitalitus Riigikogu juhatuses Riigikogu juhatus registreeris alates tänasest, 1. novembrist 2001.a. Riigikogu liikme Endel Paapi asemel Eestimaa Ühendatud Rahvapartei fraktsiooni aseesimeheks Riigikogu liikme Tiit Toomsalu. 01. november 2001 Riigikogu pressitalitus T. Savi ja T. Kelam kohtusid Hispaania Euroopa asjade komisjoni esimehega Riigikogu esimees Toomas Savi ja aseesimees Tunne Kelam kohtusid täna Hispaania parlamendi Esindajatekoja EAK esimehe Josep Borrell Fontellesega. Kohtumisel Riigikogu esimehega kõneldi võimalustest arendada kahe riigi parlamentide vahelisi suhteid. J. B. Fontelles edastas T. Savile Hispaania parlamendi Esindajatekoja presidendi Esperanza Aguirre Gil de Biedma kutse visiidiks Hispaania parlamenti. T. Savi sõnul tuleb see pakkumine kindlasti arutusele, ta teavitas Fontellest Riigikogu väliskomisjoni kavandatavast visiidist Hispaaniasse. Tunne Kelam andis kolleegile ülevaate aspektidest, mis on mõjutanud Eesti avalikkust positiivsemalt EL laienemisse suhtuma. Ta andis külalisele ülevaate Eesti kaitsejõudude arengust ning Eesti ohvitseride saatusest peale II Maailmasõda. Josep Borrell Fontelles esines täna Eesti Rahvusraamatukogus alanud 8. rahvusvahelisel konverentsil "Eesti ja Euroopa Liit: Eesti teel muutuvasse Euroopasse" ettekandega teemal "Euroopa: laienemine ja poliitiline integratsioon". EL teemalist konverentsi korraldab Riigikogu koostöös Vabariigi Valitsusega. 01. november 2001 Riigikogu pressitalitus Riigikogu esimehe Toomas Savi kõne 8. rahvusvahelisel konverentsil Eesti ja Euroopa Liit Austatud Eesti Vabariigi President Konverentsi külalised Ekstsellentsid Daamid ja härrad Kaheksanda konverentsi "Eesti ja Euroopa Liit: Eesti teel muutuvasse Euroopasse" teeb eriliseks kaks asjaolu. Esiteks, diskussioonid muutuvast Euroopast on päevakorras kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides ja liitumiseks valmistuvates riikides. See teema on väga oluline Eesti jaoks - tahame ju teada, milline saab olema see Euroopa Liit, mille liikmeskonda soovime peatselt kuuluda. Veelgi enam, tahame teada, kas ka meie hääl on kuuldav ühise Euroopa tuleviku ülesehitamisel. Teiseks on heameel tõdeda, et teostame konverentsi oma vahenditega. Siinkohal tahan tänada kõiki eelnenud konverentse korraldada aidanud riike, nimelt Rootsit ja Soomet. Eraldi tõstaksin esile koostöö Friedrich Naumanni Fondiga, kes on toetanud meie konverentsi algusest peale ja kelle hoole all valmib iga-aastane konverentsi kokkuvõttev kogumik. Ettevalmistumine 10 või enama Kesk- ja Ida-Euroopa riigi osalemiseks üle-euroopalises koostöös on juba kaasa toonud muutused Euroopas, selle kinnituseks olgu Nice´i leping ning sellele järgnenud reaktsioonid - näiteks referendum Iirimaal. Niisuguses uues olukorras peavad Euroopa Liidu liikmesriigid otsima uut identiteeti, uut ühistegevuse mudelit. Lihtsustades võib öelda, et Euroopa Liit, aga tulevase liikmesriigina ka Eesti - otsib vastust küsimusele, kuidas peaks toimima Euroopa Liiduga ühinenud riikide koostöö. Mida lähemale jõuab Eesti liitumine, seda selgemalt peame teadma, mida see Eesti rahvale kaasa toob. Tahaksin täna peatuda kahel otseselt Riigikogu tegevusvaldkonda kuuluval aspektil. Esiteks, filosoofiline aspekt – kuidas mõjutab liikmesmaade suveräänsust efektiivsete ühistegevuse mehhanismide väljatöötamine ehk siis - mis saab meie suveräänsusest. Ja teiseks - missugune on parlamendi roll Euroopa Liidu alaste otsuste õiguspärasuse tagamisel? Veelgi konkreetsemalt - mida peaks tegema Riigikogu kodanike kindlustunde suurendamiseks, tagamaks, et rahva esindusorgan - Riigikogu – on teinud oma parima, et Eesti liitumine Euroopa Liiduga läheks nii sujuvalt ja Eestile soodsalt, kui see vähegi võimalik on. Ning ka hiljem, liikmesriigina toimides, kindlustaks meie huvide kõige parema arvesse võtmise Euroopa Liidus. Mis siis juhtub Eesti suveräänsusega peale Eesti liitumist Euroopa Liiduga? Valmis vastust praegu veel ei ole, küll aga on liikvel mitmesuguseid spekulatsioone. Paraku on need mõjutanud kodanike arvamust nii, et Eesti on osutunud üheks skeptilisemaks kandidaatriigiks. Hirmud on mõistetavad. On üsna loomulik, et oluliste muutustega kaasneb teatav teadmatus tuleviku ees ning see põhjustab meie hirme ja sageli ka alateadlikku soovi muutustele vastu seista. Siinkohal on hea paralleele tõmmata samalaadsete protsessidega Euroopa Liidu liikmesmaades. Riigid, kes 1951. aastal panid aluse Euroopa Liidu eelkäijale - Euroopa Söe ja Terase Ühendusele - ei muretse eriti palju suveräänsuse vähenemise pärast. Ilmselt ei ole nad 50 aasta jooksul kogenud, et Brüsselis tegutsev riikideülene keskus tegutseks otseselt nende huvide vastaselt. Seevastu on mure suveräänsuse vähenemise pärast tunduvalt suurem hilisemate liitujate - meie naabrite Rootsi ja Taani, aga ka Austria, Iirimaa ja Ühendkuningriigi kodanike seas. On ka täiesti loomulik, et meie siin Eestis, meie rahvast tabanud laastavate löökide ja sellele järgnenud kannatuste järel, oleme eriti tundlikud kõige suhtes, mis võib kaasa tuua meie iseotsustamise piiramist. Klassikalise suveräänsuse kontseptsiooni üks rajajaid Jean Bodin märkis 1576. aastal, et suveräänsus on absoluutne, jagamatu ja aegumatu. Suveräänsust ei saa jagada, ega tüki kaupa ära anda, seda saab koondada (inglise keeles on selle mõiste edastamiseks sõna pooling), ning sellisel koondamisel on vajalik teada, kui palju ja mil viisil riigi suveräänset otsustamist piiratakse. Vajadust kaardistada Euroopa Liidu ja liikmesriikide otsustuspädevust on korduvalt rõhutatud COSACi ehk parlamentide Euroopa asjade komisjonide konverentsil. Need arutused peaksid viima järelduseni, milline osa suveräänsusest on mõistlik koondada riikideüleste institutsioonide pädevusse. Küsimus pole integratsiooni-idee mahamatmises, kartuses, et meie suveräänsus saab olema haavatav, vaid pigem keskendumises niisuguste protseduuride väljatöötamisele, mis hajutaksid kahtlused demokraatia printsiipide võimaliku eiramise osas, ehk siis selles, et meie häält ei kuulata ega arvestata. Pole vist tarvilik lisada, et praegu selline laitmatult toimiv protseduur puudub. Oleme Euroopa Liidu kontekstis loomas uut tüüpi korda, milles klassikalise rahvusriigi mõiste võib muutuda. Euroopa Liidu filosoofiline potentsiaal tuleneb uutest väljakutsetest arusaamale, et vaid rahvusriik on ainuvõimalik poliitilise identiteedi baas. Meie jaoks on see ka teataval määral eksistentsiaalne küsimus - kas võimalik stabiilsuse suurenemine, julgeoleku ja turvalisuse kasv, osalemine globaliseerumisest tulenevas üle-euroopalises töö ja rollijaotuses ning euroopastumine kultuuri mõttes korvab kodanike hirmud, hirmud mida võidakse tunda seoses sellega, et mitmed meie igapäevast elu puudutavad otsused võidakse langetatakse nende otsustajate poolt, kelle vastutus ja aruandlus meie kodanike ees ei ole päris selgesti määratletud. See vastus peab meil olema selge, kui tuleb teha poliitiline otsus Euroopa Liiduga liitumiseks. Mu daamid ja härrad! Siit jõuamegi teise teema juurde, millel ma tahan täna peatuda - see on meie Euroopa Liidu kontekstis tehtavate otsuste legitiimsus. Osaliselt on ju esindusdemokraatia näol loodud mehhanism, mis peaks seadma kodanike seisukohad otsustuste aluseks. Kas see aga toimib ka praktikas? Avaliku arutelu vähesus avalikkuse huve puudutavates küsimustes on probleemiks pea kõigis Euroopa Liidu liikmesmaades. Otsuste tegemise protseduurid suurendavad kodanike silmis Euroopa Liidu tehnokraatlikku imagot. Meie rahval on suhteliselt pikaajaline kurb kogemus kodaniku ja riigi suhete toimimisest. Euroopa Liidu tulevikudebatt peaks andma kodanikele selgemad lisavõimalused ja lisastiimuli ning motivatsiooni osalemiseks neid puudutavate otsuste arutamisel. Pean siinkohal kahetsusega tunnistama, et juba tulevikudebati käivitusfaasis soovitakse teha otsuseid, mis ei anna kandidaatriikidele võrdseid võimalusi. Kas Euroopa Liidu praegused juhid tõesti arvavad, et meil jätkub poliitilist kapitali kinnitamaks oma kodanikele Euroopa Liidu poolset avatust, samal ajal kui keskuses tehtud otsused räägivad sellele risti vastu? Eestile kui tulevasele liikmesriigile olulise Euroopa Liidu tulevikuarutelu raames loodav konvent on üheks sammuks kandidaatriikide edasisel integreerimisel Euroopa struktuuridesse ning liidu seisukohalt oluliste otsuste tegemisel. Konvendimeetodi kasutuselevõtu arutelul kinnitasid mitmete tänaste liikmesriikide parlamendiliikmed, et toetavad kandidaatriikide esindajate kaasamist konvendi töösse täieõiguslike liikmetena. Paraku on kuulda arvamusi, et kandidaatriikide esindajatele jäetakse vaid sõnaõiguslike, kuid mitte hääleõiguslikke vaatlejate roll. Me ei saa seda õigeks pidada. Kuidas on meil, kandidaatriikide poliitikutel, võimalik oma kodanikele selgitada Euroopa Liidu poolset võrdset kohtlemist, kui kandidaatriikide esindajad ei saa võrdväärsete partneritena osaleda ühise tuleviku kavandamisel? Riigikogu Euroopa asjade komisjoni ja tema esimehe hr. Tunne Kelami algatusel on käivitunud fraktsioonidevaheline ümarlaud Eesti seisukohtade väljakujundamiseks Euroopa Liidu tuleviku küsimustes. Teatavasti on kahel Riigikogu liikmel võimalus osaleda Euroopa tulevikku kavandava konvendi töös ning meie esindajatel peab olema selge arusaamine meie huvidest ja seisukohtadest, aga ka selge Riigikogu mandaat, tagamaks meie seisukohtade legitiimsust. Juba esimesel kohtumisel jäi kõlama mõte, et niivõrd tähtsates asjades peab Riigikogu liige esindama Eesti Vabariigi seisukohti, need tuleb aga paljuski veel omavahel selgeks rääkida. Vastavalt Nice´i kohtumise otsustele tuleb meil kujundada oma arvamus pädevuste jagamisest Euroopa Liidu ja liikmesmaade vahel, rahvusparlamentide rollist Euroopa Liidu otsustamisprotsessis, Euroopa Liidu aluslepingute lihtsustamisest ja Põhiõiguste Harta staatusest. Tegemist on keeruliste teemadega, meie seisukohtade kujundamine nõuab põhjalikku ja sisulist tööd. Ümarlaua soovituste staatust ja olulisust tõstab aga kindlasti seisukohtade esitamisviis, mille puhul osalejad esindavad ühest küljest oma fraktsioonide seisukohti, samas aga järgivad üldriiklikke ja avalikkuse huve. Need on Eesti jaoks väga olulised valdkonnad ning ma väga loodan, et ümarlaud saab olema heaks näiteks sellest, kuidas nendes Eesti rahva jaoks nii olulistes küsimustes õnnestub välja kujundada ühtsed Eesti Vabariigi seisukohad. Euroopa Asjade Komisjoni algatusel käivitatud diskussioonid peaksid kindlasti jõudma ka kodanikeni. Mida teab täna tädi Maali kompetentside jaotusest Euroopa Liidu ja liikmesmaade vahel - teab vaid seda, et temast ei sõltu mitte midagi, ta ei peagi midagi teadma ega millestki aru saama. Meil jääb vaid imestada, et sellise suhtumise juures on rahva toetus Euroopa Liiduga ühinemisele ikka veel üle 50%. Siinjuures jõuamegi parlamendi rolli juurde meie Euroopa Liiduga integreerumise protsessis. Esindusdemokraatia tingimustes ongi meie ülesanne tagada side rahvaga, oma valijatega. Meie otsuste legitiimsus ei sõltu mitte ainult sellest, kui hästi me ise oleme aru saanud oma võimalustest Eesti huvide eest seista, vaid ka sellest, et meil oleks kodanike selge toetus oma seisukohtadele. Meie töö on see Euroopa Liidu teadmine ja arusaamine oma valijateni viia. Austatud konverentsist osavõtjad! Siinkohal ongi sobilik lõpetada hiljuti ametist lahkunud Eesti Vabariigi presidendi Lennart Meri sõnadega, kes eelmise sajandi lõpul Helsingi Ülikoolis peetud ettekandes ütles: "Poliitika ei ole erialakeel, nagu seda arstid või apteekrid harrastavad. Poliitika peab igas ühiskonnas olema kõige enam mõistetav keel, mis jõuaks iga kodaniku teadmiseni. Kui me seda silmas ei pea, tähendab see demokraatiale selja pööramist ja poliitikute kasti loomist, mis on vastuolus Euroopa fenomeniga". Tänases ettekandes esitasin mitmeid küsimusi, mis on olulised mitte ainult Eestile. Neile otsitakse vastuseid pea kõigis Euroopa riikides. Loodan, et kahepäevase konverentsi käigus õnnestub ka meil siin mõnedele neist vastuseid leida. Tänan tähelepanu eest!
20.01.2003 20.01.2003
|
|
Riigikogu | Lossi plats 1a, 15165 Tallinn | tel +372 631 6331 | faks +372 631 6334 | riigikogu at riigikogu dot ee |
|
