Riigikogu esimees kohtus Hollandi peaministriga | Menetlusse võetud eelnõud, 25. oktoober | EAK toetas Eesti seisukohti 2000. aastal jõustunud acquis´ suhtes | Riigikogu liikme Peeter Oleski kaasettekanne välispoliitika arutelul | Väliskomisjoni esimehe Andres Tarandi kaasettekanne välispoliitika arutelul | Välisminister Toomas Hendrik Ilvese ettekanne Vabariigi Valitsuse nimel Riigikogus | Menetlusse võetud eelnõud, 23 oktoober | Toimus EAK ja fraktsioonidevaheline ümarlaud | Menetlusse võetud eelnõud, 18. oktoober | Kolm Riigikogu komisjoni ootavad kodanikeühenduste ettepanekuid EKAK-ile | T. Velliste kohtus kõrge USA sõjaväelasega | Stenmarck näeb Eestil olulist rolli Euroopa Liidu tulevikuarutelus | Menetlusse võetud eelnõud, 16. oktoober | Riigikogu juhatuses | Riigikaitsekomisjon kohtus Rootsi kaitseministriga | Edastatud arupärimised, 15. oktoober | EAK kohtus keskkonnaministriga | Kolm Riigikogu komisjoni kohtusid pensionäride esindajatega | Menetlusse võetud eelnõud, 11. oktoober | EAK kohtus õiguskantsleriga | Menetlusse võetud eelnõud, 9. oktoober | Riigikogu liikmed ja mittetulundusühingute esindajad arutlesid EKAKi üle | Rahanduskomisjon oli väljasõiduistungil | Riigikogu juhatuses | Edastatud arupärimine | Riigikogu juhatuses | EAK arutas Eesti positsioone ELiga läbirääkimistel | Riigikogu külastas Euroopa Parlamendi peasekretär | Vabariigi Presidendi Arnold Rüütli kõne Riigikogus | Vabariigi Presidendi Lennart Meri kõne Riigikogus | Vabariigi President Arnold Rüütel astus ametisse | Muudatused komisjonide koosseisudes | Riigikogu juhatuses | COSAC arutas tööhõive ja Euroopa sotsiaalse mudeli probleeme | EL küsimustega tegelevate parlamendikomisjonide konverents
Riigikogu esimees kohtus Hollandi peaministriga Riigikogu esimees Toomas Savi ja väliskomisjoni liige Sven Mikser kohtusid täna Eestis ametlikul visiidil viibiva Hollandi peaministri Wim Koki ning teda saatva delegatsiooniga. Toomas Savi tutvustas Hollandi peaministrile Riigikogu ajalugu, struktuuri ja töökorraldust ning andis ülevaate hetkel menetluses olevatest olulisematest eelnõudest. Kohtumisel kõneldi Eesti liitumisläbirääkimiste käigust Euroopa Liidu ja NATOga. T. Savi informeeris külalisi Riigikogu menetluses olevatest ning juba vastuvõetud kaitse- ja julgeolekualastest seadustest. Rahva toetus NATOga ühinemisele on läbi aastate püsinud stabiilne, teavitas ta. Kõneldes Eesti ühinemisest Euroopa Liiduga, leidis käsitlemist ka eelseisev ELiga liitumise referendumi korraldamine. "Praegu on inimestel veel aega kõhelda ning erinevaid poolt- ja vastuargumente kaaluda, kuid kui jõuab kätte aeg otsustamiseks, siis on rahva otsus kindlasti jaatav," sõnas T. Savi. Toomas Savi rõhutas avalikkuse informeerimise olulisust Euroopa Liiduga seonduvatest küsimustest. W. Kok sõnas, et ka Euroopa Liitu kuuluvates riikides esineb euroskeptitsismi. Ta kinnitas, et on olemas üle-euroopaline poliitiline tahe Euroopa paremaks muutmiseks. Hollandi peaminister sõnas, et ka EL tasandil tuleb inimesi rohkem teavitada, olla avatud ning läbipaistev. Toomas Savi informeeris Wim Kokki homme Eesti Rahvusraamatukogu konverentsisaalis algavast 8. rahvusvahelisest konverentsist "Eesti ja Euroopa Liit: Eesti teel muutuvasse Euroopasse". Wim Kok huvitus Riigikogu liikmete Kadri Jäätma, Tõnu Kõivu ja Paul-Eerik Rummo algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahvide 3 ja 3¹ ning Riigikogu valimise seaduse paragrahvide 2 ja 2¹ muutmise seaduse eelnõust, mille kohaselt ei pea kandideerimisõiguslik isik valdama eesti keelt. Toomas Savi teavitas Hollandi peaministrit sellest, et eelnõu tuleb esimesele lugemisele järgmisel teisipäeval ning et selle menetlemine loodetakse lõpule viia veel sel aastal. Arutati ka võimalusi parlamentide tasemel kahepoolsete suhtete edasi arendamiseks. Hollandi peaminister lahkub Eestist täna pärastlõunal. 31. oktoober 2001 Riigikogu pressitalitus Menetlusse võetud eelnõud, 25. oktoober Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse viis eelnõud ning määrati neile juhtivkomisjonid: 1. Vabariigi Valitsuse poolt 24. oktoobril algatatud loteriiseaduse eelnõu (889 SE). Loteriiseadus sätestab loteriide korraldamise ja järelevalve selle üle ning õiguslikud garantiid loteriis osalejatele. Eelnõus sätestatakse loterii korraldamise mõiste, loterii, loterii tulu ja loteriipileti mõiste, loterii liigid, isikud, kes võivad loteriid korraldada, loterii korraldamise tingimused, loterii korraldusloa väljaandmine ja sellest keeldumine, korraldusloa tühistamine, loterii korraldamise riiklik järelevalve ning vastutus seadusega ettenähtud nõuete rikkumise eest. 2. Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt 24. oktoobril algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (890 SE). Seadust tahetakse muuta selliselt, et kui üks registreeritud maksukohustuslane võõrandab teisele registreeritud maksukohustuslasele kasvava metsa raieõiguse või metsamaterjali metsaseaduse tähenduses või töödeldud metsamaterjali; või kui üks registreeritud maksukohustuslane osutab teisele registreeritud maksukohustuslasele metsa ülestöötamise, ülestöötatud metsa koondamise, väljaveo, kokkuveo, pealelaadimise, mahalaadimise, ümberlaadimise, sorteerimise, virnastamise või metsamaterjali või töödeldud metsamaterjali vedamise teenust, arvestab kauba või teenuse ostja tehingu kohta esitatud arvel märgitud käibemaksusumma enda tasutava käibemaksuna, makstes müüjale ainult kauba või teenuse käibemaksuta müügihinna. Töödeldud metsamaterjal käesoleva seaduse eelnõu tähenduses on osaliselt või täielikult kooritud, teritatud või keemiliselt töödeldud metsamaterjal. 3. Vabariigi Valitsuse poolt 25. oktoobril algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (891 SE). Maamaksu määraks tahetakse kehtestada on 0,2 kuni 2 protsenti maa maksustamishinnast aastas. Põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksu määraks kuni 2002. aasta 31. detsembrini 0,2 kuni 1 protsenti maa maksustamishinnast aastas. 4. Isamaaliidu fraktsiooni poolt 25. oktoobril algatatud Riigikogu kodukorra seaduse §-ga 1661 täiendamise seaduse eelnõu (892 SE). Eelnõuga soovitakse sätestada, et Riigikogu asjaajamiskeel on eesti keel ning sõnavõtud Riigikogu täiskogus, juhatuses ja komisjonides toimuvad eesti keeles. Samuti tuleb Riigikogu külaliste poliitilistele avaldustele, mis ei toimu eesti keeles, tagada tõlge eesti keelde. Riigikogu dokumentatsioon vormistatakse eesti keeles. 5. Isamaaliidu fraktsiooni poolt 25. oktoobril algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 44 lõike 11 täiendamise seaduse eelnõu (893 SE). Eelnõu kohaselt peavad sõnavõtud kohaliku omavalitsuse volikogus toimuma eesti keeles. 25. oktoober 2001 Riigikogu pressitalitus EAK toetas Eesti seisukohti 2000. aastal jõustunud acquis´ suhtes Täna, 25. oktoobril toimus Euroopa asjade komisjoni istung komisjoni esimehe Tunne Kelami juhtimisel. Istungil arutati Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimistel toimuvat. Eestil on kavas esitada täiendavad positsioonid 2000. aasta uue acquis suhtes. Eesti seisukohad Euroopa Liiduga peetavatel liitumisläbirääkimistel 01.01.2000 - 31.12.2000 jõustunud acquis´ kohta puudutavad: Komisjoni liikmed otsustasid toetada Eesti Vabariigi delegatsiooni läbirääkimistel Euroopa Liiduga poolt valitsusele kinnitamiseks esitatavaid seisukohti. A. Streimanni sõnul esitab Välisministeerium EAK-le tänasel komisjoni istungil üles kerkinud küsimustele IT süsteemide kohta ning naiste ja meeste võrdõiguslikkust käsitlevate õigusaktide kohta edaspidi detailsemad selgitused. 25. oktoober 2001 Riigikogu pressitalitus Riigikogu liikme Peeter Oleski kaasettekanne välispoliitika arutelul Lugupeetud Riigikogu esimees! Igal Põhja-Atlandi Kaitse Organisatsiooni ehk professor Juri Lotmani tähenduses märgi NATO Parlamentaarse Assamblee suuremal üritusel kordub mõte, mille suhtes ei tehta vahet, kas tegemist on esindajatega NATO täisliikmetest või riikidest, keda nimetatakse assotsieerunud liikmeteks või riikidest, kes võtavad assambleest osa. See mõte kõlab lühidalt niiviisi: parlamendiliikmete ülesanne on toetada julgeolekualast koostööd ja julgeoleku tagamist NATO ruumis ning selgitada ja põhjendada oma riigis, oma rahvale ja oma valijatele koopereeritud julgeoleku konkreetse suurendamise vajalikkust. Et koopereeritud julgeolek eeldab selgitustööd ka väljaspool oma riiki, see on nii enesestmõistetav, et sellest nendel kokkusaamistel ei räägita. 25. oktoober 2001 Riigikogu pressitalitus Väliskomisjoni esimehe Andres Tarandi kaasettekanne välispoliitika arutelul Lugupeetud esimees! Väliskomisjon pidas oluliseks keskenduda tänases ettekandes julgeolekuküsimustele. Seda maailmas ja Läänemere regioonis, mis hoolimata globaliseerumisest on ja jääb meie kodule lähedale. Lugupeetud kolleegid! Austatud kolleegid! Lugupeetud kolleegid! 25. oktoober 2001 Riigikogu pressitalitus Välisminister Toomas Hendrik Ilvese ettekanne Vabariigi Valitsuse nimel Riigikogus Riigi välispoliitika põhisuunad Austatud härra esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! Eelmise välispoliitika arutelu toimumisest on möödunud vaevalt pool aastat, aga maailma välis- ja julgeolekupoliitiline keskkond on selle aja jooksul tõesti oluliselt muutunud. Ameerika Ühendriike 11. septembril tabanud terrorirünnakud on sundinud kogu maailma üldsust pöörama senisest enam tähelepanu ohule, mille eest ei ole täielikult kaitstud ükski riik ega ükski inimene. Maailma maade otsustavuse tulemusena on kujunenud enneolematult ulatuslik koalitsioon riikidest, mis teevad kõik nende võimuses oleva, et inimesed ei peaks elama hirmus terrori tagajärgede pärast. Eesti kohus on olla selle riikide koalitsiooni liige ja anda oma panus. Terrorismivastase võitluse vajadus ja kogemus kinnitab Eesti valikute õigsust tihedamaks integratsiooniks Euro-Atlandi julgeolekuruumis. Eeldades, et tulevase liitlasena on meie riigil õigus abile hädaolukorras, peame olema valmis andma ka oma osa ühise julgeoleku tagamisse. Selleks tuleb ühelt poolt tagada enda sõjalise julgeoleku tugevdamine ning teiselt poolt jätkata tööd selliste rahvusvaheliste kohustuste täitmisel nagu piirikontrolli tõhustamine, rahvusvahelise finantskuritegevuse tõkestamine, sisejulgeoleku suurendamine terroristlike või muude organiseeritud kuritegelike jõudude tegevuse tõkestamiseks. I Seega kõigepealt Eesti ja rahvusvahelisest julgeolekust. Nüüd mõne sõnaga Euroopa Liidu ühistest terrorismivastastest meetmetest ja nende laienemisest Eestile. II Lugupeetud Riigikogu liikmed, III Ja kolmandaks, lugupeetud Riigikogu liikmed, võtaksin vaatluse alla selle, kuidas edeneb Eesti ühinemine Euroopa Liiduga. Ja nüüd ühest olulisest teemast, milles näen Riigikogul asendamatut rolli. Lõpetuseks kinnitan veendunult, et muudatused rahvusvahelises õhustikus ei ole muutnud Eesti välispoliitilisi prioriteete. Vastupidi, nende paikapidavus on ainult kinnitust leidnud. Eesti koht ja staatus rahvusvahelisel areenil on selgem ja kindlam kui varem. Meie partnerite ja rahvusvahelise koostöö võimaluste arv suurem. Aga 2002. aasta tuleb Eesti välispoliitikas üsna pingeline. Meie välispoliitiliste taotluste tõttu oleme endiselt mitmete riikide ja organisatsioonide teravdatud tähelepanu all. Seda peame oma sise- ja välispoliitilistes otsustustes pidevalt silmas pidama. 25. oktoober 2001 Riigikogu pressitalitus Menetlusse võetud eelnõud, 23 oktoober Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse järgmised eelnõud ning määrati neile juhtivkomisjonid: Kultuurikomisjoni poolt 22. oktoobril algatatud Riigikogu otsuse "Rahvusooperi Nõukogu liikmete nimetamine" muutmise eelnõu (885 OE). Arnold Rüütli aseme nimetatakse Rahvusooperi nõukogu liikmeks Riigikogu liige Tiit Tammsaar. Vabariigi Valitsuse poolt 23. oktoobril algatatud maksukorralduse seaduse eelnõu (886 SE). Maksukorralduse seadus sätestab maksumenetluse eeskirjad, paneb paika maksuhalduri ja maksumaksja põhilised õigused ja kohustused menetluse läbiviimise käigus. Eelnõu eesmärgiks on konkreetsemate menetluse läbiviimise eeskirjade sätestamine, misläbi saavad ametnikud senisest rohkem käitumisjuhiseid. See on positiivne ka maksumaksjale, sest suureneb õiguskindlus. Üksikasjalikumalt reguleeritakse revisjoni ehk maksumaksja juures toimuva kontrolli läbiviimise eeskirju (revisjonist tuleb üldjuhul ette teatada, samuti tuleb maksumaksjat teavitada, millist maksu millisel maksustamisperioodil kontrollitakse, revisjoni käigus tuleb maksumaksjat teavitada tuvastatud asjaoludest, anda talle selgitamise võimalus jne.) Vabariigi Valitsuse poolt 23. oktoobril algatatud maksukorralduse seadusega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu (887 SE). Seaduste muutmise vajadus tuleneb uue maksukorralduse seaduse eelnõu ettevalmistamisest. Seaduste sätted viiakse kooskõlla maksukorralduse seaduse eelnõu sisu ja terminoloogiaga, samuti parandatakse uue maksukorralduse seaduse vastuvõtmise korral eksitavaks muutuvad viited. Vabariigi Valitsuse poolt 23. oktoobril algatatud jahiseaduse eelnõu (888 SE). Eelnõu sätestab jahiõiguse olemuse, reguleerib jahimaa, jahiulukivaru ja jahisaaduste kasutamist ning kehtestab jahipidamise korralduse ja jahiulukite kaitse abinõud. Eelnõu eesmärk on tagada jahiulukivaru taastusvaruna säilitamine võimalikult suurele isikute arvule. 23. oktoober 2001 Riigikogu pressitalitus Toimus EAK ja fraktsioonidevaheline ümarlaud Täna toimus Euroopa asjade komisjoni esimehe Tunne Kelami juhatusel Euroopa asjade komisjoni ja Riigikogu fraktsioonidevahelise ümarlaua istung, millel arutati Euroopa Liidu tulevikuga seonduvat. Nice´i Ülemkogu (07.-11.12.00) võttis uue lepingu lisana vastu " Põhiõiguste harta staatus Nende küsimustega seondub omakorda laiem küsimuste ring, millele vastamine peaks andma tervikliku nägemuse sellest, millises suunas tuleks Euroopa Liitu arendada, et ta vastaks oma kodanike ootustele; et tema institutsioonid ja otsustusmehhanismid oleksid võimalikult tõhusad ning demokraatlikud; õiguslik ülesehitus võimalikult lihtne ja selge; ning tulenevalt sisemisest tugevusest liidu roll ka rahvusvahelisel areenil võimalikult mõjukas. Tunne Kelam tutvustas oma avakõnes ümarlaua kokkukutsumise eesmärki – tõmmata Riigikogu saadikurühmi ja nende kaudu Eesti erakondi tihedamasse mõttevahetusse ühinenud Euroopa ülesehituse ja selle põhimõtete üle. Sellest on saamas praktiline probleem ka Eesti jaoks, tõdes EAK esimees. Nimelt on EL võtnud seisukoha kutsuda uue valitsustevahelise konverentsi ettevalmistamist koordineerivasse nn konventi igast kandidaatriigist kaks parlamendiliiget ja ühe valitsuse esindaja. EAK on Tunne Kelami sõnul osalenud Euroopa Parlamendi korraldatud tuleviku teemade aruteludel ning kaitseb praegu seisukohta, et kandidaatriigid peaksid EL uue mudeli aruteludel juba praegu osalema võrdväärsel alusel. Just võrdväärsuse põhimõte võiks tekitada tulevastes EL liikmetes suuremat huvi ning tõsisemat vastutust niihästi omaenda riigi kui kogu Euroopa edasise saatuse suhtes. EL tulevikudebatt algas Kelami sõnul peaaegu poolteist aastat tagasi Saksa väliministri Fischeri ettekandega Humboldti ülikoolis. Seni on sõnavõtjad, kaasa arvatud Eesti välisminister Ilves, kelle esinemine samas ülikoolis on kandidaatriikide hulgast ilmselt kõige analüütilisem ja ideederikkam, esitanud oma isiklikke seisukohti. Ülevaate senisest arutelu käigust andis Välisministeeriumi Eurointegratsiooni osakonna büroo juhataja Meelike Palli. Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Liia Hänni tegi kokkuvõtte senistest aruteludest Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamendiliikmete kontekstis. Kõneleja rõhutas, et osalemiseks EL tulevikku arutama hakkavas Konvendis peaks Eesti esindajail olema selge mandaat ning omavahel läbi vaieldud seisukohad. Samuti on Liia Hänni meelest tähtis defineerida täpsemalt sellised põhimõisted nagu suveräänsus või föderalism. Mitmed ümarlaua istungil osalenud Riigikogu liikmed tõdesid, et Euroopa Liidu ja Eesti tulevikku ei saa käsitada teineteisest eraldi teemadena. Samas juhiti tähelepanu sellele, et arutelu peaks keskenduma Nice´i deklaratsioonis määratletud neljale teemale. Lisaks tuleks jõuda selgusele laiemat küsimuses: kas Eesti huvides on liitumine Euroopa Liidu kui föderatsiooniga või riikidevahelisele koostööle tugineva rahvusriikide ühendusega? Istungil otsustati, et järgmine ümarlaua kohtumine korraldatakse kuu aja pärast. Konkreetse alateemana kavatsetakse arutada Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahelist otsustamisõigust puudutavaid küsimusi. EAK ja ümarlaua istungil osalesid vaatlejaina Tartu Ülikooli Euro (Nizza tippkohtumisel võeti Euroopa tuleviku- deklaratsiooni", milles määratleti debati neli keskset küsimust: kompetentside jagunemine Euroopa Liidu ja liikmesmaade vahel(küsimused, mis seonduvad liidu institutsionaalse ülesehituse muutmisega), rahvusparlamentide roll Euroopa Liidu asjaajamises, võimalused EL-i lepingute lihtsustamiseks (Praegused EL-i lepingud ja neile lisatud protokollid moodustavad keeruka juriidilise struktuuri, mis on küllaltki hajutatud ja segane. Eesmärk oleks muuta lepingud ühtseks ja kergesti arusaadavaks. 2000. a. mais valmis Firenze Ülikoolis Euroopa komisjon poolt tellitud uurimus, kuidas oleks võimalik lepinguid lihtsustada. Ilmselt saab see dokument ka aluseks asja edasisel arutamisel. Selle küsimusega haakub mõttevahetus EL-i konstitutsiooni vajalikkuse üle.) harta vastu poliitilise deklaratsioonina. Tulevikudebati raames arutletakse selle üle, kas muuta harta lepingute osaks või mitte.) opa Kolledzhi magistrandid.
Menetlusse võetud eelnõud, 18. oktoober Riigikogu juhatus võttis oma otsusega menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid: Rahanduskomisjoni poolt 17. oktoobril algatatud õigusaktides rahaühikute euroga asendamise seaduse eelnõu (882 SE). Eelnõu kohaselt soovitakse seadustes (välja arvatud välislaenulepingute ja laenudele riigigarantii andmise ratifitseerimise seadused) ja teistes õigusaktides asendada euro kasutusele võtnud Euroopa Liidu liikmesriikide rahaühikud rahaühikuga euro (EUR) lähtudes Euroopa Liidu Nõukogu kehtestatud konverteerimiskurssidest. Riigikogu liikmete Peeter Kreitzbergi, Mihhail Stalnuhhini ja Vladimir Velmani poolt 17. oktoobril algatatud Riigi Teataja seaduse täiendamise seaduse eelnõu (883 SE). Eelnõu kohaselt korraldab Riigikantselei õigusaktide tõlkimise vene keelde ning nende avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas. Vabariigi Valitsuse poolt 18. oktoobril algatatud raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (884 SE). Eelnõu täpsustab raseduse katkestamise mõistet, tuues välja erisuse ennetähtaegse sünnituse esilekutsumisega. Eelnõu kohaselt on ainumääravaks isiku, kelle rasedust katkestatakse, nõusolek ja seda ka alla 18-aastastel isikutel. Neil tuleb esita sooviavaldus, milles peab sisalduma isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, aadress ja sidevahendite numbrid, vähemalt 12 nädalat kestnud raseduse katkestamise soovi korral raseduse katkestamise põhjus, kuupäev ning allkiri. Täpsustatakse ja muudetakse ka muid raseduse katkestamise ning steriliseerimisega seotud küsimusi. 19. oktoober 2001 Riigikogu pressitalitus Kolm Riigikogu komisjoni ootavad kodanikeühenduste ettepanekuid EKAK-ile 9. oktoobril käesoleval aastal toimus Toompea lossi Valges saalis Riigikogu kultuurikomisjoni, põhiseaduskomisjoni ja sotsiaalkomisjoni avalik koosolek Eesti kodanikeühiskonna arengu kontseptsiooni teemal. Eesti kodanikeühiskonna arengu kontseptsioon (EKAK) on Riigikogu esimehe resolutsiooniga nr. 1360 (30.04.2001) suunatud kolme Riigikogu komisjoni menetlusse eesmärgiga valmistada ette asjakohane otsuse eelnõu aruteluks riiklikult tähtsa küsimusena Riigikogus. EKAK on sisuliselt ühiskondlik kokkulepe riigivõimu ja kodanikualgatuse koostöö süvendamiseks ühiste eesmärkide saavutamisel. Selle ettevalmistamine on toimunud aastatel 1998 – 2001 paljude organisatsioonide ja isikute osavõtul. EKAK-i arutelule olid külalistena kutsutud kontseptsiooni koostajad ja ülikoolide ning mittetulundusühingute esindajad. Arutelul kõlanud seisukohtade põhjal otsustasid Riigikogu kultuuri-, põhiseadus- ja sotsiaalkomisjon moodustada redaktsioonitoimkonna EKAK eelnõu teksti viimistlemiseks enne selle algatamist riiklikult tähtsa küsimusena aruteluks Riigikogus. Seoses sellega ootavad komisjonid kodanikeühendustelt ja Riigikogu fraktsioonidelt kirjalikke ettepanekuid EKAK-i teksti kohta reedeks, 26. oktoobriks k. a. kella 10-ks, et redaktsioonikomisjon saaks nende ettepanekutega EKAK-i teksti viimistlemisel arvestada. Komisjonide otsuse kohaselt peaks redaktsioonitoimkond EKAK viimistletud teksti komisjonidele esitama hiljemalt 5. novembriks k.a. EKAK-i tekstiga, komisjonide otsuse ja muude materjalidega on võimalik tutvuda homme, 19. oktoobril alates lõunast Riigikogu koduleheküljel – web.riigikogu.ee/konverentsid. Ettepanekud EKAK-i teksti kohta palume edastada Riigikogu põhiseaduskomisjonile (e-posti aadressil lauri dot madise at riigikogu dot ee või faksinumbril 631 6334). Lisainfo : Aare Kasemets, Riigikogu majandus- ja sotsiaalinfo osakonna juhataja T. Velliste kohtus kõrge USA sõjaväelasega Riigikaitsekomisjoni aseesimees Trivimi Velliste kohtus täna Ameerika Ühendriikide Euroopa väekoondise ülemjuhataja asetäitja kindralleitnant Carlton W. Fulfordiga. T. Velliste avaldas Carlton W. Fulfordile kaastunnet 11. septembril New Yorgis toimunud terrorirünnaku pärast. Maailm muutub kiiresti ja olukord on ebakindel, seega peame üheskoos sellistele arengutele vastu seisma, sõnas Velliste. Ta kinnitas, et Eesti jätkab pingutusi saamaks järgmisel aastal Prahas kutse NATOga liitumiseks. "Viimaste aastate jooksul on paljud Eesti noored ohvitserid saanud Ameerikas koolitust. See on aidanud Eesti kaitsejõududesse tuua uut Lääne demokraatlikku kultuuri, mille tähtsust mõttelaadi muutusele on raske alahinnata," lausus T. Velliste Ameerikat senise abi eest tänades. USA Euroopa väekoondise ülemjuhataja asetäitja tundis huvi noorte kaitsevalmiduse kohta. T. Velliste kinnitas, et Eesti noorte kaitsetahe on aastate jooksul üha tugevnenud. Pärast Eesti iseseisvumist, eriti aga viimastel aastatel, on noorte mõtlemises toimunud märkimisväärne muutus, sõnas ta. Trivimi Velliste teavitas C. W. Fulfordi sellest, et täna tuleb Riigikogus arutusele 2002. aasta riigieelarve eelnõu, mille kohaselt kuulub järgmisel aastal kaitsekulutustele 2% rahvuslikust kogutoodangust. Ta kinnitas, et kuigi raha ei ole kunagi piisavalt, ollakse parlamendis kaitsekulutuste osas siiski üksmeelel. C. W. Fulford tunnustas Eestit selle sammu eest. "See on märkimisväärselt tugev signaal," lausus ta. Kindralleitnanti huvitas ka Eesti elanikkonna ja meedia suhtumine NATO laienemisse. Riigikaitsekomisjoni aseesimees andis külalisele ülevaate viimaste küsitluste tulemustest ja lisas, et ka meedia suhtumine NATO laienemisse on positiivne. Ta ütles, et Eesti elanikud mõistavad Põhja-Atlandi lepingu 5. artikli tähtsust, mille kohaselt rünnak ühe NATO riigi vastu tähendab rünnakut kõigile NATO liikmesriikidele. Kindralleitnant lahkub Eestist homme, 18. oktoobril. 17. oktoober 2001 Riigikogu pressitalitus Stenmarck näeb Eestil olulist rolli Euroopa Liidu tulevikuarutelus Riigikogu aseesimees, Euroopa asjade komisjoni esimees Tunne Kelam kohtus täna Euroopa Parlamendi liikme, Euroopa Parlamendi ja Riigikogu ühiskomitee kaasesimehe Per Stenmarckiga, et arutada novembri lõpul Brüsselis toimuva ühiskomitee istungi päevakorda ning Eestis toimunud arenguid. Eesti liitumisläbirääkimiste ning EL laienemise teemade kõrval on ühiskomitee istungil kavas muuhulgas arutada ka maaelu hetkeolukorda Eestis (rõhuasetusega SAPARD programmi rakendumisele) ning terrorismivastase võitluse ja migratsiooniga seotud küsimused. Ühiskomitee kaasesimeeste Kelami ja Stenmarcki ühise otsusena lülitati istungi päevakorda ka Euroopa Liidu tuleviku küsimus. Per Stenmarcki arvates on just Eesti selleteemalistes diskussioonides väga aktiivselt kaasa löönud ning huvitavate ideedega esinenud. On väga oluline alustada debattidega juba praegu, enne liitumist, kinnitas Stenmarck. Tunne Kelami arvates on oluline laiendada ka diskussiooni föderalismi olemuse üle, et selgitada eelarvamusi föderalismist kui tsentraliseeritud süsteemist. Jutuks tuli ka konverents "Eesti ja Euroopa Liit. Eesti teel muutuvasse Euroopasse" oluline roll laienemisteemalise diskussiooni arendamisel. Stenmarck avaldas tunnustust Riigikogule, kes on suutnud kaheksandat aastat järjest korraldada rahvusvahelise tunnustuse pälvinud parlamentaarseid konverentse EL laienemise teemal. Per Stenmarck kohtub täna ja homme veel Välisministeeriumi asekantsleri Alar Streimanniga, Siseministeeriumi kantsleri Märt Kraftiga, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori asetäitja Katrin Noorkõivuga, Riigikogu liikmete Rainis Ruusamäe ning Mart Nutiga ning Majandusministeeriumi asekantsleri Signe Ratsoga. Kahe nädala pärast osaleb Per Stenmarck sõnavõtuga Riigikogu poolt korraldataval konverentsil "Eesti ja Euroopa Liit. Eesti teel muutuvasse Euroopasse", milles käsitleb EL võimalikke tulevikuperspektiive. 17. oktoober 2001 Riigikogu pressitalitus Menetlusse võetud eelnõud, 16. oktoober Riigikogu juhatus võttis oma otsusega menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid: Vabariigi Valitsuse poolt 15. oktoobril algatatud terrorismi rahastamise tõkestamise rahvusvahelise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (876 SE). Konventsiooni võttis ÜRO Peaassamblee vastu 9. detsembril 1999, Eesti Vabariik kirjutas sellele alla 6. septembril 2000.a. Vabariigi Valitsuse poolt 15. oktoobril algatatud kriminaalmenetluse koodeksi ja advokatuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (877 SE). Eelnõu väljatöötamise tingisid seletuskirja kohaselt praktikas teravalt tõusetunud küsimused advokaadi kutsetegevuse tagatiste ulatuse kohta. Seaduseelnõu eesmärgiks on võimalikult efektiivselt tagada advokaatide klientide õiguste kaitse, sätestades täiendavad piirangud advokaatide kutsetegevuse raamidest väljapoole jäävale tegevusele ning reguleerides advokaadibüroo läbiotsimise tingimused kriminaalmenetluses. Vabariigi Valitsuse poolt 15. oktoobril algatatud kriminaalmenetluse koodeksi ning apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (878 SE). Eelnõu põhisisuks on senise korra karmistamine, mis peaks vähendama isikute põhjendamatut kõrvalehoidmist uurija või kohtu kutsel ilmumiseks; kiirmenetluse asendamine käskmenetlusega ning seniste lihtmenetlust käsitlevate sätete muutmine või kehtetuks tunnistamine. Riigikogu liikmete Toivo Tootseni ja Liina Tõnissoni poolt 15. oktoobril algatatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu (879 OE). Valitsusele tehakse ettepanek 1. märtsiks 2002. a. välja töötada Tallinna seaduse eelnõu. Riigikogu liikmete Kadri Jäätma, Tõnu Kõivu ja Paul-Eerik Rummo poolt 2001. aasta 15. oktoobril algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-de 3 ja 31 ning Riigikogu valimise seaduse §-de 2 ja 21 muutmise seaduse eelnõu (880 SE). Eelnõuga soovitakse eelnimetatud seadustest kaotada säte, mille kohaselt peab kandideerimisõiguslik isik valdama eesti keelt. Vabariigi Valitsuse poolt 2001. aasta 16. oktoobril algatatud pommiterrorismi vastase konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (881 SE). Eelnõu eesmärk on ratifitseerida ÜRO Peaassamblee poolt 15. detsembril 1997. aastal vastu võetud pommiterrorismi vastane konventsioon. Riigikogu juhatuses Riigikogu juhatuse otsusega kinnitati Riigikogu liikme Ingvar Pärnamäe lahkumine maaelukomisjonist ja asumine majanduskomisjoni liikmeks ning Riigikogu liikme Peeter Oleski lahkumine majanduskomisjonist ja asumine maaelukomisjoni liikmeks. 16. oktoober 2001 Riigikogu pressitalitus Riigikaitsekomisjon kohtus Rootsi kaitseministriga Täna hommikul toimus riigikaitsekomisjoni kohtumine Rootsi kaitseministri Björn von Sydow´ga. Riigikaitsekomisjoni esimees Tiit Tammsaar tutvustas Rootsi kaitseministrile komisjoni ülesehitust ja tööd parlamendis. Ta andis teada, et riigikaitseküsimustes Riigikogu opositsiooni ja koalitsiooni vahel sisulisi erimeelsusi ei esine. Soovime, et saaksime NATO laienemise teel võimalikult kiiresti edasi liikuda, lausus T. Tammsaar. Ta tänas Rootsit eile Eesti kaitseväele üle antud jalaväepataljoni varustuse ja aastate jooksul jagatud kogemuste eest. "Olen ka ise tegevkaitseväelane ja mul Rootsi kaitseväe riietus. Olen seda ka maastikul katsetanud ning võin kinnitada, et see on väga korralik," lausus ta. Rootsi kaitseminister Björn von Sydow kinnitas, et Rootsi ja Eesti kaitsestruktuuride vahel on sügav koostöö. Selle aasta koostööplaan näeb ette jalaväepataljoni varustamist. "Eile arutasin oma Eesti sõjaväekolleegidega võimalust luua instruktoritest ühismeeskond, kes koolitaks 6 kuu jooksul välja jalaväepataljoni liikmeid. Suhtume koostöösse väga positiivselt, " ütles B. von Sydow. Ta avaldas lootust, et Eesti ühineb ELi ja NATO-ga võimalikult kiiresti. Riigikaitsekomisjoni aseesimees Trivimi Velliste rõhutas Balti riikide ja Põhjamaade koostöö olulisust. Detsembris Tallinnas toimuval Balti Assamblee istungjärgul käsitletakse julgeolekuküsimusi ka ühena peateemadest, sõnas T. Velliste. Komisjoni liige Toivo Tootsen tundis huvi, kuivõrd arvestab Rootsi terrorismi võimalusega. Rootsi kaitseminister andis oma vastuses teada, et Rootsi kaitseväes on läbiviimisel suur reform. "Arendame luuretegevuse struktuure, samuti struktuure, mis suudaksid võidelda bioloogiliste, keemiliste ning infotehnoloogiliste vahendite vastu. Reformi käigus mõned väeosad likvideeritakse, seetõttu ongi Rootsil võimalik Eestile abi osutada. Loomisel on õhupataljon, terrorismi vastu võitlemise üksused ning informatsioonivõrgustik. Reformi eesmärk on muuta Rootsi ühiskond tugevaks ka rahu ajal, selle tähtis osa on tsiviilühiskonna toetamine kaitsejõudude ressurssidega," ütles B. von Sydow. Riigikaitsekomisjoni liige Valve Kirsipuu tundis huvi Rootsi ja Eesti koostöö vastu koolituse alal. 16. oktoober 2001 Riigikogu pressitalitus Edastatud arupärimised, 15. oktoober Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikmete Edgar Savisaare, Arvo Jaaksoni, Toomas Vareki, Urmas Lahe, Mihhail Stalnuhhini ja Endel Paabi aurpärimise peaminister Mart Laarile. Arupärimine on ajendatud AS Eesti Raudtee erastamiskonkursi võitnud ning enamusaktsionäriks saanud BRS-i kavast kaotada lähema paari aasta jooksul oma struktuurist ca 2000 töökohta. Arupärijad küsivad, kas M. Laar peab riigi huvides toimunuks, et suurt infrastruktuuri erastades ei sisalda lepingud mingeid sotsiaalprogramme ega tööhõivekohustust uuele omanikule. Nad tahavad teada, millisena näeb M. Laar peaministrina oma vastutust selle eest, et EEA Nõukogu endise esimehe Mihkel Pärnoja eestvedamisel sõlmitud lepped BRS-iga on puudulikud ega sisalda mingeid garantiisid ümberõppe, uute töökohtade ning muude sotsiaalsete tagatiste kohta. Arupärimise esitanud Riigikogu liikmed soovivad teada, kas tööhõive küsimuste teadlik kõrvalejätmine oli kuidagi seotud sellega, et valitsuskabineti liikmed teadsid juba oluliselt varem kui lai avalikkus, et seda võimalikku kohustust ei hakka täitma nn "strateegiline investor" vaid kohalikud ärimehed. M. Laarilt küsitakse, kuidas kavatseb Vabariigi Valitsus lahendada plahvatusliku tööpuuduse olukorra ning millised konkreetsed meetmed on kavandamisel tööhõive probleemi leevendamiseks Tapal. Arupärijad küsivad, palju on selleks ette nähtud finantsvahendeid 2002.a. riigieelarve projektis ja/või muudes allikates ning millistele konkreetsetele programmidele seda kavatsetakse kulutada. Edastati Riigikogu liikmete Edgar Savisaare, Olev Raju, Toivo Tootseni, Liina Tõnissoni ja Mihhail Stalnuhhini arupärimine peaminister Mart Laarile. Aupärijad küsivad, millist seost näeb peaminister Narva Elektrijaamade müügil NRG-le ja ettevõtte soovil tõsta eratarbijatele müüdava elektri hinda 30% või enamgi. Nad paluvad M. Laaril hinnata, kui suureks võib kasvada elektrihinna tõusust tingitud inflatsioon aastatel 2002 - 2003 ning prognoosida 2005. aastani kodu- ja äritarbijatele mõeldud elektrihinna tõusu. Laaril palutakse elanike 10 tuludetsiili kaupa kirjeldada elektrihinna mõju nende tarbimiskuludele ning nimetada koht, kust igal asjast huvitatud kodutarbijal on võimalik käesolevas arupärimises puudutatud informatsiooni saada. Nad huvituvad, kui suureks hindab peaminister vajadust maksta kõnealuse hinnatõusu tulemusel täiendavalt toimetulekutoetusi (inimeste arvust ja rahalisest väärtusest lähtudes). 16. oktoober 2001 Riigikogu pressitalitus EAK kohtus keskkonnaministriga Täna toimus Riigikogu Euroopa asjade komisjoni istung komisjoni aseesimehe Ivi Eenmaa juhatusel. Keskkonnaminister Heiki Kranich tutvustas komisjoni liikmetele ELiga liitumisläbirääkimistel ajutiselt suletud keskkonna ja kalanduse peatükkidega seonduvat. Ministri sõnul keskkonnapeatükiga probleeme ei ole, küll aga on Eesti jaoks probleeme tekitanud iga-aastased läbirääkimised ELiga kalapüügikvootide osas. Probleemid on tekkinud sellest, et Euroopa Liit soovib Eestilt kalapüügikvootide vähendamist, mis aga halvendaks oluliselt Eesti kalapüügiettevõtete olukorda. Eesti on edukalt tegelenud kalakaitsega Läänemeres ning ei pea seetõttu vajalikuks kilu ja räime püügimahtude vähendamist. Hetkel hindavad teadlased Eesti kilu- ja räimevarusid, varude suurus selgub kuu jooksul. Keskkonnaminister kinnitas, et kvootide osas jätkatakse Eesti huvide kaitsmist, sest Eestis pole kalapüük ainuüksi elatusviis, vaid ka ajalooline traditsioon ja elulaad. Keskkonnapeatüki raames on Eestile aastatel 1992-2000 keskkonnakaitsealaste ühisprojektide finantseerimiseks eraldatud tagastamatut välisabi ca 2,3 miljardi krooni ulatuses. Eelstruktuurifondi ISPA raames on Eestist esitatud järgnevateks aastateks kokku 17 projekti kogusummas ca 4,5 miljardit krooni (287 miljardit eurot). Tänaseks on ISPA halduskomitee heaks kiitnud 4 projekti: Kokku on ISPA poolt saadav abi eelnimetatud projektideks ca 411,8 miljonit krooni (26,4 miljonit eurot). Komisjonile andsid informatsiooni ka Keskkonnaministeeriumi rahvusvahelise koostöö asekantsler Allan Gromov ning keskkonnakorralduse asekantsler Harry Liiv. 16. oktoober 2001 Riigikogu pressitalitus Kolm Riigikogu komisjoni kohtusid pensionäride esindajatega Täna toimus Toompea lossi Valges saalis Riigikogu sotsiaalkomisjoni, kultuurikomisjoni ja rahanduskomisjoni kohtumine pensionäride organisatsioonide esindajatega ning Sotsiaalministeeriumi vanuripoliitika komisjoni liikmetega. Kohtumise eesmärgiks oli pensionäride probleemide ärakuulamine oma tegevuse paremaks planeerimiseks, selle avasid Riigikogu aseesimehed Tunne Kelam ja Peeter Kreitzberg. Tunne Kelam lausus kohtumist avades, et ühiskonna igale liikmele väärika elu ja enesetunde tagamine on meie kõigi ühine eesmärk. "See on Riigikogu - see tähendab terve rahva probleem, mida tuleb lahendada rahvuslikul tasandil," sõnas T. Kelam. Ta lisas, et vajalik on pensionäride parem organiseerumine tagamaks laiemat kandepinda oma probleemide lahendamiseks ja tegevuse õigeaegseks planeerimiseks. Eakate mured ei ole seotud vaid materiaalsete küsimustega, paljuski on tegu ka üksindusega ja enda kõrvalejäetuna tundmisega, ütles T. Kelam. Peeter Kreitzberg avaldas arvamust, et ühiskonna tervis väljendub just suhtumises vanuritesse ja lastesse. Ta tõi pensionäre mitterahuldava pensionimäära põhjustena välja tööpuuduse ja madala sündivuse, mille võrra laekub vähem sotsiaalmaksu; samuti probleemid hariduses. "Olukord on objektiivselt keeruline, kuid kindlasti mitte väljapääsmatu," tõdes P. Kreitzberg ning lisas, et on heameel otsida kogu ühiskonna jaoks rahuldavaid lahendusi. Pensionäride esindajad nentisid, et elukallidus tõuseb kiiremini kui pension ning nägid lahendusena pensioni sidumist keskmise palgaga. Vastavalt Euroopa Sotsiaalhartale peaks keskmine pension olema vähemalt 40% riigi keskmisest palgast, Eestis see paraku nii ei ole. "Vaid pensioni sidumine keskmise palgaga annab meile kindlustunde, see on meie kindel nõudmine," väljendati Eesti pensionäride mõtteid. Eesti Pensionäride Liit andis Riigikogu juhatusele üle liidu volikogul vastu võetud pöördumise. Pöördumises nõutakse keskmise netopensioni tõstmist 50 protsendini keskmisest netopalgast, riiklike tervisekaitse ja sotsiaalprogrammide väljaarendamist, hariduspoliitika parandamist, toimetuleku piiri tõstmist 1000 kroonini, maamaksu määra kehtestamist pensionäridele 0 kuni 0,01 %, pensionäridele telefoni kõneminuti hinna langetamist 1995. aasta tasemele, astmelise tulumaksu kehtestamist ja suurettevõtetele tulumaksu taastamist. Avaldati soovi, et taastataks pensionite arvestamine töötasu alusel ja tauniti toitjakaotuse pensioni langemist ning Eesti Energia poolt püsitasu kehtestamist. Sotsiaalministeeriumi vanuripoliitika komisjoni esindaja avaldas lootust, et edaspidi saavad eakad inimesed oma projektide ja vabatahtliku töö toetuseks rohkem osa hasartmängumaksust laekuvatest vahenditest. Esimene nn seeniorparlamendi istung toimus eelmise aasta sügisel. Kohtumisel osalejad leppisid kokku, et koostööd jätkatakse ka edaspidi. 15. oktoober 2001 Riigikogu pressitalitus Menetlusse võetud eelnõud, 11. oktoober Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaks 11. oktoobril algatatud eelnõu ja määrati neile juhtivkomisjonid: Sotsiaalkomisjoni algatatud riikliku matusetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (874 SE). Eelnõu esitamise tingib Sotsiaalkindlustusameti kohalike asutuste – pensioniametite struktuuri ümberkorraldamine käesoleva aasta 1. maist, mille tulemusena moodustati neli piirkondlikku pensioniametit varasema 16 asemel, kusjuures endistest iseseisvatest pensioniametitest said piirkondlike pensioniametite osakonnad. Seadusemuudatustega antakse matusetoetuse määramise otsustamise õigus lisaks pensioniameti direktorile või tema asetäitjale ka pensioniameti direktori volitatud pensioniameti struktuuriüksuse juhile (osakonnajuhatajale). Otsus matusetoetuse määramise või määramata jätmise kohta tehakse hiljemalt matusetoetuse taotlemiseks vajalike dokumentide saamise päevale järgneval tööpäeval. Eelpool nimetatud ametiisikute ülesanne on ka matusetoetust saanud isiku poolt teadvalt valeandmete esitamise tõttu alusetult makstud matusetoetuse tagasi nõudmine. Keskkonnakomisjoni algatatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu (875 SE). Kuna kõikide kohalike omavalitsuste haldusalustel territooriumidel ei ole veel jõutud veearvesteid paigaldada, siis võib senise seaduse kohaselt pärast selle aasta 31. detsembrit tekkida olukord, kus kaob müüdava vee koguse arvestamise alus. Eelnõuga soovitakse pikendada ühisveevärgist müüdava veekoguse arvestamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja ning kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud vee kasutamise normide järgi 2002. aasta 31. detsembrini. 12. oktoober 2001 Riigikogu pressitalitus EAK kohtus õiguskantsleriga Täna toimus Euroopa asjade komisjoni istung komisjoni esimehe Tunne Kelami juhtimisel, kus kohtuti õiguskantsler Allar Jõksiga. Arutluse objektiks oli küsimus, kas Eesti astumine Euroopa Liidu liikmesriigiks tingib põhiseaduse muutmise ning kui, siis millises ulatuses ning millal need muutused teostada. Õiguskantsleri hinnangul ei tarvitse põhiseaduse 1. paragrahv, mis määratleb Eestit suveräänse riigina, takistada Eesti astumist Euroopa Liitu. Allar Jõksi hinnangul peaks põhiseaduse muutmine olema minimalistlik ning hõlmama kolme võimalikku muudatust, millest esimene on seotud rahvusparlamendi osalusega EL otsustusprotsessis. Sellekohase sätte on oma põhiseadusesse sisse viinud Saksamaa, Prantsusmaa, Austria, Soome, Rootsi ja Portugal. Veel esitas ta Eestis elunevate EL kodanike õiguse osaleda kohalike omavalitsuste ning Euroopa Parlamendi valimistel ning võimalikud muudatused seoses EL ühisraha euro kasutuselevõtmisega. Liitumisega seondub ka küsimus EL õigusaktide ülimuslikkusest Eesti Vabariigi seaduste suhtes. Liia Hänni tutvustus põhiseaduskomisjoni esimehena tehtud tööd selles valdkonnas, mis sai alguse juba Riigikogu eelmise koosseisu ajal. Põhiseaduskomisjoni tellitud ekspertiis soovitab põhiseaduse esimese paragrahvi täpsustamist koos tõdemusega, et Eesti kuuluvus EL-i ei muuda Eesti suveräänsuse põhialuseid. Hänni väljendas muret, et Riigikogu fraktsioonid pole siiani ilmutanud initsiatiivi põhiseaduse võimalike muudatuste ettevalmistamisel. Äraootaval seisukohal püsimist soodustab ka asjaolu, et siiani puudub põhiseaduse muutmise kogemus. Õiguskantsler juhtis tähelepanu sellele, et suveräänsuse küsimus puudutab võrdselt kõiki EL liikmeid. Seda võib käsitada kahe eri suhtumisviisi alusel – kas EL astumisega on tegemist rahvusliku suveräänsuse loovutamisega või suveräänsuse delegeerimisega. Tunne Kelami sõnul vajame EL astumisega seonduvate küsimuste lahendamiseks kõigepealt poliitilist tahet, mis tuleb kujundada võrdõiguslikus koostöös põhiliste poliitiliste parteide vahel. "Kui selline tahe on olemas, võib põhiseaduse muutmine ühiste arusaamade korral olla pigem tehniline kui suuri vaidlusi tekitav probleem", ütles ta. Teiseks põhiseaduse muutmise eeltingimuseks pidas Kelam EL teemalise rahvahääletuse positiivset tulemust, mis omakorda eeldab aga poliitiliste jõudude ühist seisukohta. Komisjoni liikmed kinnitasid eeltõstatatud teemade olulisust. 22. oktoobril toimub Euroopa asjade komisjoni eestvõttel Riigikogu fraktsioonide ümarlaud, mis taotleb konkreetsemate arvamuste kujundamist EL-i tulevikustruktuuride ja tegutsemispõhimõtete suhtes.
Menetlusse võetud eelnõud, 9. oktoober Riigikogu juhatus võttis oma otsusega menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid: 1. Vabariigi Presidendi poolt 8. oktoobril algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (864 SE). Eelnõu järgi valitaks Vabariigi President edaspidi kodanike poolt otse. Samuti soovitakse eelnõu kohaselt luua Eestis Põhiseaduse Kohus, mille ülesandeks on lahendada põhiseaduslike organite vahelisi pädevusvaidlusi ja isikute kaebusi põhiõiguste rikkumise kohta. 2. Vabariigi Valitsuse poolt 9. oktoobril algatatud Eesti Vabariigi ja Põhjamaade Investeerimispanga vahel sõlmitud laenulepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (865 SE). Eelnõuga soovitakse ratifitseerida Eesti Vabariigi ja Põhjamaade Investeerimispanga vahel sõlmitud laenuleping maanteede projekti rahastamiseks 45 000 000 euro suuruses summas, mis on alla kirjutatud 2001. aasta 30. juulil. Vabariigi Valitsusele pannakse kohustus tagada kontroll laenulepingu alusel saadava laenu sihipärase kasutamise üle. 3. Vabariigi Valitsuse poolt 9. oktoobril algatatud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lõike 6 muutmise seaduse eelnõu (866 SE). Seni oli sätestatud, et ehitist või selle osa võib vallasasjana võõrandada kuni 2001. aasta 31. detsembrini, hiljem peab sellise vallasasja võõrandamiseks selle eelnevalt kinnistama (v.a võõrandamine pandiga tagatud nõude täitmiseks). Eelnõuga pikendatakse ehitise reaalosaosa vallasasjana võõrandamise piirangu jõustumise tähtpäeva 2003. aasta 31. detsembrini. Eelnõu kohaselt võib ehitist või selle mõttelist osa pärast 2001. aasta 31. detsembrit ning ehitise reaalosa pärast 2003. aasta 31. detsembrit vallasasjana võõrandada pankroti-, täite- ja sundvõõrandamismenetluse korras. 4. Vabariigi Valitsuse poolt 9. oktoobril algatatud söödaseaduse eelnõu (867 SE). Eelnõu sätestab seadusena jõustumisel söödale ning selle tootmisele ja vahendamisele esitatavad nõuded, et tagada sööda ohutus inimese ja looma tervisele ning keskkonnale ja soodne mõju loomakasvatussaadustele. 5. Vabariigi Valitsuse poolt 9. oktoobril algatatud haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu (868 SE). Eelnõuga sätestatakse füüsiliste isikute vastutus söödaseadusest tulenevate nõuete rikkumise eest. Nõuete rikkumise korral on haldusõiguserikkumise asja arutamise, halduskaristuse määramise ning erikonfiskeerimise kohaldamise õigus antud Taimetoodangu Inspektsiooni ametnikele. 6. Vabariigi Valitsuse poolt 9. oktoobril algatatud tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsiooni ja selle juhendi ratifitseerimise seaduse eelnõu (869 SE). Haagi kokkuleppe Genfi redaktsiooni ratifitseerimine võimaldab lepinguosaliste territooriumil saada kaitset tööstusdisainilahendusele, registreerides märgi Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) Rahvusvahelise Büroo registris. Genfi redaktsiooni eesmärk on harmoneerida ja lihtsustada maailmas kehtestatud administratiivseid nõudeid tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse esitamisel, taotleja ja tööstusdisainilahenduse omaniku ning nende esindajate nimede ja aadresside muutmisel ja kaitse pikendamisel. 7. Vabariigi Valitsuse poolt 9. oktoobril algatatud Eesti Vabariigile välislaenude võtmise ja välislaenulepingutele riigigarantiide andmise seaduse eelnõu (870 SE). Eelnõud täiendatakse lõikega, mille kohaselt peab Riigikogu otsus sisaldama andmeid Eesti Vabariigile võetava kohustuse mahu ja tähtaja kohta. Riigikogu nõusolekul sõlmitud välislaenuleping kuulub ratifitseerimisele. 8. Riigikogu liikmete Kalle Jürgensoni ja Kalev Kuke poolt 9. oktoobril algatatud krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (871 SE). Eelnõus sisalduvad krediidiasutuste seaduse muudatused on suunatud eeskätt sätete täiustamisele, millega reguleeritakse krediidiasutuste usaldusväärsuse tagamist ja klientide huvide kaitset. Sellest lähtuvalt täpsustatakse krediidiasutuste omavahendite mõistet, omavahenditele kehtestatud piirkriteeriume, samuti piiranguid investeeringutele, nõudeid laenu andmise tingimustele, lubatavaid riskide kontsentreerumise piirmäärasid ning varade hindamise korda. Lisaks eelnimetatutele sisaldab eelnõu muudatusi, millega krediidiasutuste seadus viiakse vastavusse Euroopa Liidu pangandusdirektiividega täpsustades selleks peamiselt Finantsinspektsiooni tegevust ja krediidiasutuste usaldatavusnormatiive käsitlevaid sätteid. Seaduses tehakse ka mitmeid redaktsioonilisi muudatusi, et tagada normide ühene mõistetavus ja ühetaoline rakendamine. 9. Rahanduskomisjoni poolt 9. oktoobril algatatud Riigikogu otsuse "Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2001. aasta majandustegevuse kontrollimiseks" eelnõu (872 OE). Audiitoriks soovitakse nimetada AS-i PricewaterhouseCooper audiitor Urmas Kaarlep. Audiitori järeldusotsus tuleb esitada Riigikogule. 10. Rahanduskomisjoni poolt 9. oktoobril algatatud Riigikogu otsuse "Audiitori nimetamine Eesti Panga 2001. aasta majandustegevuse kontrollimiseks" eelnõu (873 OE). Audiitoriteks, kes kontrollivad Eesti Panga tegevust 2001. majandusaastal ning kinnitavad aastaaruande õigsust, kinnitatakse AS-i PricewaterhouseCooper audiitorid Urmas Kaarlep ja Tiit Raimla. 10. oktoober 2001 Riigikogu pressitalitus Riigikogu liikmed ja mittetulundusühingute esindajad arutlesid EKAKi üle Täna toimus Toompea lossi Valges saalis Eesti kodanikeühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAK) arutelu. Avaliku koosoleku kutsusid ellu 3 Riigikogu komisjoni, kelle menetlusse kontseptsioon Riigikogu esimehe resolutsiooniga selle aasta 30. aprillil suunati - kultuurikomisjon, põhiseaduskomisjon ja sotsiaalkomisjon. Koosoleku eesmärk oli ära kuulata kontseptsiooni koostajate, ekspertide ning mittetulundusühenduste esindajate seisukohad EKAK-i kohta. Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni sisu tutvustasid Kristina Mänd Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidust ning Mall Hellam Avatud Eesti Fondist. K. Mänd andis ülevaate argumentidest, miks EKAK on vajalik nii avalikule sektorile kui nn kolmandale sektorile. "Suhted riigi ja kodaniku vahel vajavad korrastamist ka väljaspool majanduselu. Inimesed võõranduvad riigist ja kodanik-olemisest ning elukvaliteet langeb," sõnas ta. Eestis on hinnanguliselt 16 000 kodanikeühendust (neist pooled korteriühistud), milles 28 00 inimest töötavad täistööajaga, andis K. Mänd teada. M. Hellam andis kohalviibijaile ülevaate samalaadsetest algatusest maailmas. "Sarnased dokumendid on ette valmistatud paljudes riikides, nii et midagi uut me leiutanud ei ole. Küll aga on Eesti algatus jõudnud suhteliselt kaugele ja on detailne, seetõttu oleme siin esirinnas," sõnas ta. Protsess on käimas Suurbritannias, Kanadas ja Horvaatias, tõi M. Hellam näite; samuti on sellesisulisi dokumente arutatud Euroopa Liidu tasandil. Eksperthinnangu andsid EKAK-ile Mati Heidmets Tallinna Pedagoogikaülikoolist ja Mikko Lagerspetz Eesti Humanitaarinstituudist, kes tunnustasid dokumendi koostajaid. M. Heidmets sõnas, et kolmas sektor on oluline, kuna toodab ühiskonnas lihtsust ja turvalisust. Ta tõi välja ohud, mis võivad raskendada EKAKI-i rakendumist: partnerid tuleks kontseptsioonis selgelt defineerida; samuti on problemaatiline ressursside küsimus. M. Heidmets sõnas lõpetuseks, et järgmine kokkulepe võiks olla juba kolmepoolne, kaasates ka erasektori. M. Lagerspetz hindas ettevalmistatud kontseptsiooni detailseks ja süsteemseks. Tema sõnul on oluline, et EKAK-is on määratletud koostöö aluseks olevad väärtused. Nimetatud väärtustest tõstis ta esile osaluse, avatuse ja pluralismi. "Ei ole olemas abstraktset ühishuvi, vaid on eri inimeste erinevad huvid, mille suunas tuleb ühiselt tegutseda," lausus ta. Vabariigi Valitsuse poolt tänas kontseptsiooni koostajaid peaministri majandusnõunik Kersti Kaljulaid. Ta avaldas peaministri nimel lootust, et kontseptsioon saaks võimalikult kiiresti menetletud ning lisas, et ka mittetulundussektori toetuseks tuleks luua tugisüsteem. Sõnavõtuga esinesid Taivo-Ahti Adamson Eesti Kodanikuühenduste Liitude Esinduskogust, Valter Haamer Eesti Rahvakultuuri Keskseltside Liidust, Jaan Leetsaar Eesti Põllumajandusülikoolist, Juhan Telgmaa Eesti Looduskaitse Seltsist ja Toomas Sepp Eesti Puuetega Inimeste Kojast. Koosoleku juhataja, põhiseaduskomisjoni esimees Liia Hänni nentis, et üksi komisjoni liige ei olnud kontseptsiooni võtmise vastu edasise menetlemise alusdokumendiks ja sõnas kokkuvõtteks, et see jõuab võimalikult kiiresti Riigikogu saali. Riigikogu komisjone esindasid koosolekul Aimar Altosaar, Sirje Endre, Andres Herkel, Kadri Jäätma, Tõnu Kauba, Kaljo Kiisk, Marju Lauristin, Maret Maripuu, Mart Meri, Siiri Oviir, Endel Paap, Viive Rosenberg, Paul-Erik Rummo, Tiit Toomsalu, Mai Treial, Toomas Varek ja Valentina Võssotskaja. EKAK-iga saab tutvuda aadressil: http://www.emy.ee/ekak.html 09. oktoober 2001 Riigikogu pressitalitus Rahanduskomisjon oli väljasõiduistungil Riigikogu rahanduskomisjon eesotsas komisjoni esimehe Kalle Jürgensoniga oli täna pärastlõunal väljasõiduistungil trükikojas "Vaba Maa" ning Tolliametis, et saada ülevaade maksumärkide valmistamise ning tubakaaktsiisi maksmise korraldamisest. Maksumärkide valmistamisest andis rahanduskomisjoni liikmetele põhjaliku ülevaate "Vaba Maa" tegevdirektor Enn Vels. Tolliameti aktsiisitalituse juhataja Ingrid Arus tutvustas maksumärkide väljastamise korda. Pikemalt kõneldi kohtumisel võimalusest maksumärke numereerida ning vahetati mõtteid selle otstarbekuse üle. Kohtumisel Tolliametis kõneldi aktsiisiladude süsteemist, mille töö Tolliameti peadirektor Rein Talviku sõnul on andnud hea tulemuse. Osalejad pidasid väga tähtsaks, et järelevalve toimiks regulaarselt. Riigikogu liikmed tundsid huvi ka olukorra kohta kütuseturul; veel kõneldi ühiskontrollist Läti piiril. Kohtumisel osalesid komisjoni esimees Kalle Jürgenson, aseesimees Jaanus Männik ning liikmed Laine Tarvis, Rein Järvelill ja Jaak-Hans Kuks. 09. oktoober 2001 Riigikogu pressitalitus Riigikogu juhatuses Riigikogu juhatus registreeris Riigikogu liikme Vahur Glaase Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni liikmeks ning kinnitas ta keskkonnakomisjoni liikmeks. 09. oktoober 2001 Riigikogu pressitalitus Edastatud arupärimine Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikme Tõnu Kauba arupärimise kaitseminister Jüri Luigele HIV/AIDS-i epideemia tõkestamise meetmete kohta. Arupärimise ajendiks on ajakirjanduses avaldatud andmed HIV positiivsete kohta kaitseväes ning väide, et pooled sõdurid tulevad HIV kolletest. Arupärija soovib teada, millal arutati Kaitseministeeriumis esmakordselt Eestis puhkenud HIV/AIDSI epideemiaga seonduvat ning kuidas on seni toimunud HIV/AIDSi epideemia kohta käivate andmete analüüs ja ettepanekute väljatöötamine. Veel küsib Kauba, milliseid erakorralisi meetmeid peab kaitseminister vajalikuks rakendada seoses puhkenud HIV/AIDSI epideemiaga ning millal on arutatud valitsuskomisjoni või ministeeriumidevahelise komisjoni loomise vajadust. 09. oktoober 2001 Riigikogu pressitalitus Riigikogu juhatuses Seoses Riigikogu liikme Arnold Rüütli valimisega Vabariigi Presidendiks kinnitas juhatus Riigikogu liikmeks asendusliikme Vahur Glaase alates 2001. aasta 9. oktoobrist. Vahur Glaase andis täna Riigikogu ees ametivande. 09. oktoober 2001 Riigikogu pressitalitus EAK arutas Eesti positsioone ELiga läbirääkimistel Täna toimus Euroopa asjade komisjoni istung komisjoni esimehe Tunne Kelami juhtimisel. Välisministeeriumi asekantsler Alar Streimann tutvustas komisjoni liikmetele 2000. aastal Euroopa Liidus vastu võetud acquis' kohta koostatud Eesti positsioone. Vahepeal lisandunud uue acquis' (ajavahemik 01.01.2000-31.12.2000) suhtes peab Eesti esitama täiendavad seisukohad. Positsioone ei esitata kapitali vaba liikumise, põllumajanduse, äriühinguõiguse ja finantskontrolli peatükkides, kuna uut acquis´d ei ole lisandunud. Enim uusi õigusakte on isikute vaba liikumise ja statistika peatükkides. A. Streimanni sõnul ei too uued õigusaktid Eesti riigile täiendavaid rahalisi kohustusi. A. Streimann tutvustas komisjonile positsioonide täpsustusi Euroopa Liiduga läbirääkimiste energeetika ja tolliliidu peatükkides. Energeetika osas soovitakse oma taotlused põlevkivi energia jätkuva kasutamise osas muuta ametlikuks positsiooniks. Euroopa asjade komisjoni liikmed kuulasid ära ka Eesti Energia esindaja Jaanus Ikla ning Majandusministeeriumi asekantsleri Signe Ratso seisukohad. Pärast arvamustevahetust otsustas EAK nõustuda Eesti positsioonide täpsustamisega nimetatud peatükkides. Eriti oluliseks peab EAK Eesti eripära teadvustamist põlevkivist toodetava energia jätkuval kasutamisel. Seetõttu on vajalik seista selle eest, et Eesti põlevkivi tootmisega ja kasutamisega seotud probleemid saavutaksid Euroopa Liidus eriseisundi. Selline lähenemine looks eeldused ka Kirde-Eesti saaste- ja sotsiaalprobleemide edukale lahendamisele Euroopa Liidu osavõtul. Komisjoni istungist võtsid osa Välisministeeriumi asekantsler Euroopa integratsiooni küsimustes Alar Streimann , Majandusministeeriumi eurointegratsiooni asekantsler Signe Ratso, Eesti Energia jurist Jaanus Ikla ning advokaadibüroo Raidla & Partnerid jurist Sven Papp. Riigikogu külastas Euroopa Parlamendi peasekretär Riigikogu aseesimees, Euroopa asjade komisjoni esimees Tunne Kelam ning Riigikogu Kantselei direktor Heiki Sibul kohtusid täna Eestis visiidil viibiva Euroopa Parlamendi peasekretäri Julian Priestleyga. Julian Priestley sõnul on tema külastuse eesmärgiks tutvumine Eestiga üldiselt, et tundma õppida tulevast Euroopa Liidu liikmesriiki. Kohtumistel keskenduti peamiselt organisatoorsetele küsimustele EL institutsioonide töös pärast liidu laienemist. Vastavalt Euroopa Parlamendi asepresidendi G. Podesta raportile kehtib kõigile Euroopa Parlamendi liikmetele võrdse kohtlemise nõue. "Kõik EP liikmed peavad saama rääkida, kuulata, lugeda ja kirjutada oma riigi keeles," sõnas J. Priestley. Selle tagamine ei ole kerge ülesanne, sest kvalifitseeritud tõlke napib. Ka siis, kui Soome ja Rootsi 1995. aastal liiduga ühinesid, oldi tõlkide leidmisega suurtes raskustes. Iga liikmesriigi keel peab olema esindatud Euroopa Liidu ametliku keelena. Tunne Kelam tõi esile, et tõlkimise küsimus ei ole ainult tehniline, vaid ka poliitiline küsimus. "Olen kohtumistel oma valijatega alati rõhutanud, et eesti keel saab Euroopa Parlamendis, nii nagu teistegi liikmesriikide keeled, töökeeleks. See on oluline argument - me ei kaota oma identiteeti," sõnas T. Kelam. Tema sõnul on see väga oluline punkt Eesti avalikkuse veenmisel Euroopa Liidu kasuks. EP peasekretär rõhutas ka parteide kahepoolsete suhete tähtsust. Kuigi täpset vastet oma erakonnale võib olla mõnel juhul raske leida, peaks leidma võimalusi parteidevahelisi sidemeid tugevdada, osaleda EP poliitiliste gruppide kohtumistel jne. Tunne Kelam lausus, et tal on senisest koostööst väga positiivne kogemus. Kui ühinemisleping 2003. aastal allkirjastatakse, on Riigikogul võimalus valida 6 Riigikogu liiget, kes saavad kuni EP valimisteni 2004. aastal ametlikult kõigil EP istungitel ja komiteede töös vaatlejatena osaleda (sõnaõigusega, kuid ilma hääletamisõiguseta). Seesugune kogemus on vajalik, et avardada arusaamist EP olemusest ja toimimismehhanismidest, sõnas J. Priestley. 2004. aasta EP valimistel osaleks Eesti juba täieõiguslikult koos ülejäänud liikmesriikidega. "Kui läbirääkimised Euroopa Liiduga jõuavad 2002. aasta teisel poolel lõpule, soovime Tallinnas avada Euroopa Parlamendi infopunkti," teavitas J. Priestley. Eeldatavasti avatakse infopunkt Euroopa Komisjoni hoones ning see hakkab pakkuma ajakohast ja sõltumatut infot Euroopa Parlamendi tegevuse ja seal vastu võetud otsuste kohta. Ta sõnas, et Eesti avalikkust tuleb hakata võimalikult varakult Euroopa Parlamendi tegevusest ja rollist informeerima. Kõneldi ka koolitusest uutele Euroopa Parlamendi liikmetele ning ametnikele. J. Priestley ütles, et koolitusi ja seminare tuleb korraldada juba enne EP valimiste toimumist. EP peasekretär tutvustas ka plaanitavat reformi Euroopa Parlamendis, mille kohaselt delegeeritaks rohkem pädevusi komisjonidele - see jätaks plenaaristungitel enam aega poliitiliste debattide pidamiseks. Riigikogu Kantselei direktor Heiki Sibul tutvustas kolleegile Riigikogu Kantselei struktuuri, tööjaotust ning personalipoliitikat. Lepiti kokku koostöös EP infopunkti ja edaspidi ka Euroopa Parlamendi juurde personali leidmiseks. Julian Priestley jälgis ka Vabariigi Presidendi ametisse astumise tseremooniat Riigikogus. 08. oktoober 2001 Riigikogu pressitalitus Vabariigi Presidendi Arnold Rüütli kõne Riigikogus Kallis Eesti rahvas! Üheksa aastat tagasi lõpetas minu eelkäija president Lennart Meri oma esimese presidendikõne sõnadega 1918. aasta iseseisvusmanifestist: "Eesti, sa seisad lootusrikka tuleviku lävel!" 1990. ja 1991. aastal oli mul õnnelik võimalus koos rahvaga selle läve kättevõitmist ette valmistada. Seejärel läbisime üleminekuperioodi ja oleme tänaseks jõudnud arenenud riikide liigasse. Kümme aastat iseseisvat Eestit on muutnud meie välist ja sisemist palet tundmatuseni. Juba on üles kasvanud terve põlvkond, kelle eneseteostus langeb vabasse ja iseseisvasse Eestisse. Neil on üksnes hämar mälestus nende endi lapsepõlvest ning nende vanemate elust Nõukogude impeeriumis. Täna keskikka jõudnud Eesti inimesed on olnud need, kelle riskivalmidus ja ettevõtlikkus on aluse pannud Eesti edule: et oleme tehnoloogiliselt kiiresti järele jõudmas arenenud riikidele, et Eesti majandusse on julgetud investeerida ning et täna seisame Euroopa Liidu ja NATO väravas. Sellele põlvkonnale kuulugu ka meie tunnustus. Suur ja tunnustusväärne on aga olnud ka president Lennart Mere panus, kes riigijuhina on neid protsesse mõjutanud. Siiski on kohane küsida endalt: "Kas lootustest tulvil tulevik on täitunud? Kas riik, mille me taastasime, on saanud turvaliseks rahvakoduks, kus piltlikult öeldes jätkub tööd ja leiba kõigile selle riigi asukatele? Kas ei ole sageli nii, et endiselt on ühtede päralt tulevik ja teiste päralt üksnes lootus?" Neil kõhklustel on alust, sest eduka Eesti kõrval on ka teine ja mitte sugugi väiksem Eesti. Need on meie oma inimesed, kes on pidanud sageli ülekohtuselt kõrget hinda maksma Eesti edu eest. Suur osa Eestist püüab kuidagiviisi ots-otsaga kokku tulla ja omakorda kõige nõrgem osa sellest otsib lohutust või unustust meelemürkidest, millel on olnud traagilised tagajärjed. Eesti presidendi jaoks ei saa olla mitut Eestit. See teadmine seab meile kõigile kõrge kohustuse ja ka vastutuse. Minu presidendiks astumine leiab aset Eestile ja kogu maailmale kriitilisel ajal. Seisame silmitsi üha laieneva terrorismiohuga. 11. septembril Ameerika Ühendriike tabanud terrorirünnak on eilsest alates leidnud sõjalise vastuse. Demokraatlikul maailmal ei jäänud teist valikut. Rohkem kui kunagi varem vajab Eesti taas üksteise õlatunnet ja kokkuhoidmist. Kinnitan teile, et tahan mulle Põhiseadusega võimaldatud piires ning mind Eesti presidendiks valinud rahvaesindajatelt saadud mandaadi alusel teha kõik endast olenev, et vähendada kuristikuks paisunud lõhet erinevate sotsiaalsete kihtide, poliitiliste jõudude, institutsioonide ja võimutasandite vahel. Eestis tuleb taastada laialdane sotsiaalne dialoog, mis on eelduseks erinevate huvide mõistmisele ja erisuste seast omakorda ühishuvi väljaselgitamisele. Meie põhihäda on usalduse ja vastutuse defitsiit. Meil kõigil tuleb mõelda sellele, nii kohaliku kui riigivõimu tasandil. Seetõttu peaks presidendi esmaseks ülesandeks olema konsulteerida mitte ainult peaministrit, vaid kõiki põhiseaduslike institutsioonide juhte. Regionaalpoliitika tugevdamiseks on vaja kokku kutsuda kõigi tasandite omavalitsusesindajate kogu. Eesti areng on kreenis keskuste poole, nüüd tuleks seda tasakaalustada. Kindlasti jätkavad tegevust vähemusrahvuste ümarlaud ja akadeemiline nõukogu. Võib-olla tuleks kaaluda ka kodanikuühiskonna tuumaks oleva kolmanda sektori esindajate koja loomist presidendi juures. Loodan, et need tavaõiguslikud algatused leiavad toetust nii asjaosaliste endi kui ka avalikkuse poolt. Hinnates kõrgelt ajakirjanduse rolli ühiskonnasisese dialoogi ning avaliku arvamuse kujundamisel on oluline sisse viia regulaarsed kohtumised üleriigiliste meediakanalite, ajalehtede ja maakonnalehtede peatoimetajatega. Kuna olen Eesti säästva ja tasakaalustatud arengu strateegia tingimusteta toetaja, siis mõistetavalt hindan erakondade ja valitsuse tegevust just selles mõõtkavas. Tunnistagem, et paljuski on siin piirdutud üksnes sõnadega või siis teistpidi, reformitud reformide eneste pärast. Valitsema kipub mentaliteet, mis soosib priiskavat tarbijalikkust ja ratsa-rikkaks-elamist. Eesti viib kreenist välja ja tagab heaolu eeskätt niisuguse regionaalpoliitika rakendamine, mis loob selged võimalused keskustest ka kõige kaugemate piirkondade toimetulekuks. Meie eesseisev ühinemine Euroopa Liiduga manitseb meid keskendama oma tähelepanu kõigi tasandite võimuorganite haldussuutlikkuse tõstmisele ja seda ka väiksemais valdades, selle asemel et loota nende probleemide iseeneslikule kadumisele koos nende valdade liitmisega. Eesti asend ja maine Euroopa Liidus ja kogu maailmas sõltub sellest, milline on meie demokraatia ja poliitilise kultuuri tase, kuivõrd on rahvas kaasatud tema saatust mõjutavate otsuste tegemisel, kas võimude lahususe ja tasakaalu printsiip toimib piisavalt, kas on tagatud kohtuvõimu kui demokraatia ühe nurgakivi sõltumatus, kuidas on kaitstud vähemuste huvid. Äsja anti Riigikogu menetlusse presidendi otsevalimist käsitlev Põhiseaduse muudatusettepanek. Vajadus ja valmisolek selleks on olnud üldrahvalik. Loodetavasti on see esimeseks tõsiseks sammuks rahva poliitilise võõrandumise vähendamise teel. Parandamist vajavad ka Riigikogu valimise põhimõtted. Rahvaesindajate seotus oma valijaskonnaga peaks suurenema. Siseriiklikult rõhutatav regionaalsuse põhimõte võiks seista au sees Eesti välispoliitikaski. On kõnekäänuks saanud Machiavelli kunagine ütlus, et sõpru tuleb otsida lähedalt. Välispoliitiline tegevus võiks seetõttu olla keskendatud meiega ajaloolise saatuse kaudu seotud regioonile: Balti riikidele, Baltoskandiale, teistele Eesti lähinaabreile ja Läänemere piirkonnale. Regionaalsele koostööle orienteerib meid ka Euroopa omavalitsuste harta. See tähendab, et partnerlust ei teostata üksnes riikide vahel, vaid et see laieneb ka eri riikide omavalitsuslike üksuste vaheliseks koostööks. Eestil on siin head eeskuju võtta nii Soomelt, Rootsilt kui ka Saksamaalt. Ja see on omaks tunnistatud kogu Euroopa Liidus. Regionaalsuse põhimõtte eelistus ei tähenda kuidagi ükskõiksust mujal toimuva suhtes. Maailm on väike ja meie saatused on sõlmitud ühte. Globaalselt mõtestatud maailm tähendab keskkonnakasutuse kokkuleppeid ja ühist julgeolekut. Seepärast toetab ka Eesti terrorismivastast võitlust. Samas oleme veendunud, et ühtki rahvust ja suuri maailmausundeid ei saa iseenesest terroristlikeks pidada. Rahvuslike ja usuliste tõekspidamiste austamine on üks osa inimõigustest. Tõenäoliselt veel minu presidendiks ametisoleku ajal saab Eestist Euroopa Liidu liige. Kuid see sõltub ikkagi rahva enda otsusest. Suur sisuline töö seisab selles osas ees ka Eesti valitsusel ja ametkondadel. Presidendina kavatsen anda omapoolse panuse selle protsessi tõhustamiseks. Sõltumata sellest, kas Eestist saab Euroopa Liidu liige, tuleb tähtsaks pidada piirilepingu sõlmimist Vene Föderatsiooniga. Usun, et see on mõlemapoolselt oluline. Loodan igati kaasa aidata, et Eesti ja Vene suhted areneksid heanaaberlikus, teineteise mõistmise ja vastastikuse kasulikkuse õhkkonnas. Eesti on olnud läbi aegade erinevate kultuuride ristumiskohaks, mille keskelt oleme suutnud välja arendada ja säilitada rahvusliku identiteedi. Kas poleks just nüüd, kasutades ära oma ajaloolist kujunemistausta ja kogemust, õige aeg püüelda selle poole, et Eestist saaks põhja-lõuna ja ida-lääne kohtumispaik, kus Eesti algatusel ja vahendusel sünniksid nii meie regiooni, Euroopa kui ka maailma turvalisust suurendavad kokkulepped. Austatud Riigikogu liikmed! Ametisse astunud Eesti Vabariigi presidendina on mul kolm eelistust, mille ühel või teisel viisil täitumist loodan saavutada ametisoleku aja lõpuks. See eeldab ka ametipädevuse piires omapoolset keskendumist. Eesti füüsiliseks ja rahvuskultuuriliseks kestmiseks pole tähtsamat meie demograafilisest seisust. Meie püsimajäämisest rahvana sõltub meie võimalus anda oma rahvuskultuuri kaudu panus inimkultuuri arenguks. Ometi, meie rahvas vananeb ja väheneb jätkuvalt. Samas puudub meil konsensuslikult vastu võetud pika-ajaline kava tingimuste loomiseks demograafilise käitumise muutumiseks. Luban selle vastuvõtmisele ja käivitamisele igati kaasa aidata. Teiseks tähelepanu väärivaks valdkonnaks on haridus. Haridus tähendab valmisolekut muutustega kohaneda ja vastu võtta uusi väljakutseid. Kuid samas sõltub haridusest ka meie rahvuskultuuri ja teaduse saatus. Küsimus ei ole ainult selles, et kogu Eesti peab koolis käima, vaid selleks peavad olema ka kõigile võrdsed võimalused. Mitte fosforiidi ja põlvekivi müügist ei saa me rikkaks, vaid meie rikkus põhineb meie ajude hallollusel. Seda mõistsid meie esiisad, kui nad püüdsid vaimu poolest suureks saada. Selleks on kutsunud meid üles juba ka Jakob Hurt. Kolmanda prioriteedina nimetan tööhõivet. Iga inimese ja kogu rahva väärikus luuakse töös ja tööga. Tööpuudus pole seega mitte ainult majanduse, vaid ka sotsiaalse toimetuleku ja ühiskondliku moraali küsimus. Kui inimene teeb tööd ja loob uusi väärtusi, siis saab ta sellega ka elule kaasa rääkida ja tunneb end rahva täisväärtusliku liikmena. Töö kindlustamisel tuleks eriti tähtsaks pidada rahvusliku kapitali konkurentsivõimet, väike-ettevõtlust ja ümberõpet. Alahinnata ei saa ka ametiühingute rolli tööjõuturu tasakaalustajana. Ainult õiglaselt tasustatava töö andmisega suudame kindlustada selle, et Eestis ei oleks enam mahajäänud ääremaid ja peredel oleks piisav sissetulek ning uutel põlvkondadel kasvuruumi. Kui suudame selle teostada, siis suudame ka taastada Vabadussõja ja taasiseseisvuse eest peetud võitluse päevilt pärit riikliku ja rahvusliku eneseväärikuse. Meil on vaja üles ehitada niisugune ühiskond ja riik, kus inimeste jaoks on usk oma riigi kestmisse ja eluvõimesse loomulik. Oskar Looritsa sõnu korrates, "meie saatus on siiski meis endis, aga mitte pimedas juhuses." Täna on ülim aeg Eestile öelda: "Sa oled väärt, et sind armastataks." Armastus tähendab ennekõike pühendumist. Selleks soovin meile kõigile meelekindlust! 08. oktoober 2001 Riigikogu pressitalitus Vabariigi Presidendi Lennart Meri kõne Riigikogus Lugupeetav valitud president, Kui ma eile õhtupoolikul oma esimese lahkumiseelse intervjuu andsin, valitses maailmas veel suhteline rahu. Kui ma järgmise intervjuu andsin, käis juba sõda. Enesestmõistetavalt puudutab see ka Eestit. Mitte selle kaudu, et meil oleks põhjust oodata rahvusvahelise terrorismi ja tema organisatsiooni, al Queada rünnakut. Seda mitte. Eesti töötab rahulikult edasi. Kuid moraalselt ja juriidiliselt puudutab eile kell 18.30 Eesti aja järgi puhkenud sõda meid küll. Mul on kahju, et pean oma ametivolituste üleandmise päeval, oma ametis püsimise viimasel tunnil aega võtma ja ette lugema Balti Harta järgmised read, millele on alla kirjutanud Ühendriikide, Eesti, Läti ja Leedu president. Need kõlavad järgmiselt: "Osapooled peavad omavahel ning ka teiste riikidega nõu juhul, kui üks osapooltest tajub, et tema territoriaalset terviklikkust, iseseisvust või julgeolekut ähvardab oht või riskiolukord. Osapooled kasutavad niisugusteks nõupidamisteks bilateraalseid ja multilateraalseid mehhanisme." Mu daamid ja härrad, Eesti teab, mida tähendab oht julgeolekule ja oht territoriaalsele terviklikkusele. Pärast sõjategevuse algust saatsin USA president George Bushile kinnituse, et Eesti on oma kohustustele truu ning Ameerika Ühendriigid ja tema liitlased võivad arvestada meie väikeriigi toetust ka selles sõjas – mis ei ole NATO sõda –rahvusvahelise terrorismi ja julgeoleku õõnestajate vastu. Kogu demokraatlikus Euroopas suurendatud valmisolek sisemise julgeoleku ja kaitse tugevdamiseks on ka Eesti rahvusvaheline kohustus ja samas sisepoliitiline kohustus, mis tagab meie kodanikele julgeoleku ja kaitse Eesti külas ja linnas, Eesti maanteedel ja tänavatel. Sarnase kinnitusega olen öösel pöördunud ka Ameerika Ühendriikide lähimate liitlaste, Briti peaminister Tony Blairi ja Prantsusmaa presidendi Jacques Chiraci poole. Lubage mul selle ootamatu, kuid paratamatu sissejuhatuse järel tulla päevakorrapunktide juurde, mis on seotud ametivolituste üleandmisega vastvalitud presidendile Arnold Rüütlile. Ka siin olen sunnitud kõigepealt suure rahuldusega märkima, et ühe riigipea lahkumine ja uue riigipea ametisseastumine, mis on ju pidulik ja tavatu sündmus, ei ole vähimalgi määral halvanud riigikaitse kõrgema juhi ning kaitseväe täpset koostööd. Selle eest tahaksin eriliselt tänada ja esile tõsta kontradmirali Tarmo Kõutsi. Edasise tegevuse korraldamine jääb juba president Arnold Rüütli, kaitseväe juhataja ja valitsuse õlgadele. Luban endale vaid meelde tuletada, kuivõrd tähtis on pingelistes olukordades, kõnelemata kriisidest rakendada põhimõtet: üks president korraga. Üldisemalt kõneldes tahaksin taas osutada, et Eesti on nii pindalalt kui rahvastikult väike riik ja Eesti eneseteostus ja eesmärgid on ennekõike ja paratamatult moraalset laadi: Eesti on piirkond, kus eestlased on suutnud püsima jääda enamasti ebasõbralikus maailmas ning olles küll osa Euroopat, on meid enam kui kord püütud Euroopa küljest lahti kiskuda. Kuid just eestlaste truudus oma väärtushinnangutele ja meie sõprade poolehoid eesti jonnile lubavad meil täna ja homme arvestada nende abi sarnaselt, aga tõhusamalt nagu minevikus. Olles väike, on Eesti üheaegselt vana maa ja noor riik. Eestlaste ajalugu ulatub minevikku üle viiekümne sajandi, Eesti riik ulatub minevikku aastani 1918. Me võime tagasi vaadata korduvatele katsetele murda või eitada Eesti riigi järjekestvust, kuid ükski neist katsetest ei ole õnnestunud. Sellest tohime ja peame järeldama, et võime enesekindlalt edasi liikuda tulevikku. Meie moraalsed ootused on ulatuslikud, kuid meie võimalused on piiratud. Eksituste lõtk on Eestil väike või koguni olematu. Eesti riik ei tohi teha vigu ja Eesti rahvas ei tohi teha vigu. Kui suurriigid teevad vigu, kannatavad teised sageli enam kui suurriigid, – vähemasti lühiajaliselt. Eesti on püsima jäänud, sest ta ei ole teinud liialt vigu. Kuid läbipõimunud ehk globaliseerunud maailmas me peame hoolt kandma, et me vigu ei teeks üldse. Mida ma sellega tahan öelda? Esiteks peame hoolitsema, et Eesti rahvas püsiks. Peame kaitsma oma keelt, – ennekõike poolharitlastest tõusikute eest ja peame süvendama lastes meie mineviku ja kommete mõistmist. Mitte mineviku nimel, vaid selle nimel, ete meie minevik, meie kokkupuuted totalitarismiga, meie tapetud, vangistatud ja küüditatud, lühidalt, meie ajalooline kogemus on tänapäeval demokraatliku maailma ühisväärtuste alusmüür. Sellele alusmüürile ehitamegi oma ühist tulevikku kindlas teadmises, et totalitarismi õudused kaoksid jäädavalt. Edasi. Peame kõik endast oleneva tegema, et oleksime tugevasti juurdunud Euroopas. Euroopa ei ole karneval ega õllepidu, Euroopa on ennekõike Ateena, Rooma ja Jeruusalemma kiirgus, mille väärtusi tuleb kaitsta maailmas, mis on astunud kolmandasse aastatuhandesse. Ja lõpuks: need eesmärgid olgu tasakaalus. Meie hulgas on neid, kes tahaksid olla eurooplased, olemata eestlased. Ja on kahetsusväärselt ka neid, kes tahaksid olla eestlased, olemata eurooplased. Esimesed neavad meid silmitusse tulevikku; ja teised neavad meid oludesse, millel ei saagi olla tulevikku. Niisiis on väikeriigi poliitika kunst, mille võti on tasakaal. Tasakaal ei ole fatalism. Tasakaalu eest tuleb tasakaalukalt võidelda. Tuleb ühtaegu näha nii tulevikku, olevikku kui minevikku, kust ammutame kogemusi ja näeme ka vigu. Need inimesed, kes on meile pärandanud iseseisva Eesti, kandsid Homerose suus nimetust "vaikiv enamus" ja nende kohta arvati, et nad jälgivad elavaid. Olen püüdnud Eestit teenida teadmises, et kõik silmitud põlvkonnad minevikust meid jälgivad ja – annaks jumal! – meiega koos vahel – kas või harva – ka rõõmu tunnevad. Mul on olnud üks eelis – mu vanemad ja mu elukäik on mind hakanud väga noorelt koolitama. Mõnda aega oli see eelis ka puudus, – mõnele ma olin võõras, mõni ei saanud must aru ja mõni, kahtlemata, ei saagi minust mitte kunagi aru saama. Aga see kõik on minevik. Praegu on mul parasjagu aega teile kõigile öelda tänu hea koostöö eest, mis on Eestist teinud maailmas juba tuntuma riigi. Tahaksin tänada kõiki siinviibijaid, kõiki valitsusi, kõiki kõrgemaid riigiametnikke, mu häid kolleege välismaalt ja muidugi mõista mu perekonda. Ka riigipeal on raskeid aegu, ja siis on tema sõnatuks toeks üksmeelne ja mõistev perekond. Praegu on aeg õnnitleda ametisse astuvat Arnold Rüütlit, Eesti Vabariigi 17. riigipead ja kolmandat presidenti, kes jääb hoidma meie riigi järjekestvust ja head nime. Ma tahan teda südamest õnnitleda ja teie kõigi nimel kinnitada, et Eesti rahvas toetab teda lugupidamisega, truudusega ja armastusega. Palju õnne härra Vabariigi President Arnold Rüütel! Ja lõpuks: mul on hea meel teile teatada, et oleme president Arnold Rüütliga arutanud põhiseaduse niisugust menetlust, mis annaks rahvale õiguse riigipead otse valida. Minu kahe ametiaja üheks kõige olulisemaks ülesandeks on olnud põhiseaduse kaitsmine. Olen teda kaitsnud päevapoliitiliste muudatuste eest ja rääkinud, et põhiseaduse kestmine ise on väärtus omaette. Ma olen kaitsnud põhiseadust väärtõlgenduste ja formalismi eest. Kuid täna kõnelen kui ametist lahkuv riigipea. Täna õhtust alates olen lihtsalt president, mitte Vabariigi President. Riigipea lahkumine poliitikast annab talle ainulaadse võimaluse. Võimaluse ja ka kohustuse kõnelda erapooletult ja ka astuda samme, mille erapooletus on väljapool kahtlust. Seepärast algatan täna siin põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, millel on kaks eesmärki: Esiteks, presidendi otsevalimised. Loodan, et aastal 2006 valitakse Vabariigi president otse Eesti Vabariigi kodanike poolt. Teiseks, Põhiseaduse Kohtu loomine. Eesti Vabariik vajab organit, kellel oleks põhiseaduse lõpliku tõlgendamise õigus. Kellel oleks õigus lõplikult lahendada näiteks valitsuse ja parlamendi vahelised vaidlused või presidendi ja parlamendi vahelised vaidlused. See institutsioon võtab ka ohu, et mõni võimukas peaminister, parlamendi liider või president hakkaks endale ahmima võimu, mis talle põhiseaduse järgi ei kuulu. Põhiseaduse Kohus looks selle tasakaalu, mida Eesti Vabariik toimimiseks vajab. Mul on hea meel, et valitud president Arnold Rüütel on toetanud minu kavatsust algatada enne ametist lahkumist põhiseaduse muutmine. Austatud Riigikogu esimees, ma algatan põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Teie käes on seaduseelnõu, mis annab Eesti rahvale õiguse, mis on enamusel demokraatlikest Euroopa rahvastest. Menetlege seda jõudsasti. Härra president Rüütel, Eesti rahvas õnnitleb teid! Mu kallis Eesti rahvas, ma tänan teid! Vabariigi President Arnold Rüütel astus ametisse Täna pärastlõunal andis Vabariigi Presidendiks valitud Arnold Rüütel vastavalt põhiseaduse paragrahvile 81 Riigikogu ees ametivande ning kirjutas alla ametivande tekstile. President Lennart Meri autasustas Vabariigi Presidenti Maarjamaa Risti ketiga. Enne uue presidendi ametisseastumist pidas Lennart Meri kõne, milles puudutas rahvusvahelist olukorda ning Eesti rolli selles. Meri rõhutas Eesti riigi järjepidevust ning õnnitles Arnold Rüütlit Vabariigi Presidendiks valimise puhul. Meri algatas põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu presidendi otsevalimiseks ning avaldas lootust, et 2006. aastal valitakse Vabariigi President otse Eesti kodanike poolt. Samuti tegi ta ettepaneku põhiseaduse kohtu loomiseks. "Põhiseaduse kohus looks selle tasakaalu, mida Eesti Vabariik toimimiseks vajab," selgitas Meri. Pärast Lennart Meri peetud kõnet esines sõnavõtuga Vabariigi President Arnold Rüütel. Ta ütles oma kõnes, et tema presidendiks astumine leiab aset Eestile ja kogu maailmale kriitilisel ajal. "Seisame silmitsi üha laieneva terrorismiohuga. 11. septembril Ameerika Ühendriike tabanud terrorirünnak on eilsest alates leidnud sõjalise vastuse. Demokraatlikul maailmal ei jäänud teist valikut. Rohkem kui kunagi varem vajab Eesti taas üksteise õlatunnet ja kokkuhoidmist." Vabariigi President tõstis kõnes esile ka Lennart Meri algatatud presidendi otsevalimist käsitlevat põhiseaduse muudatusettepanekut. "Loodetavasti on see esimeseks tõsiseks sammuks rahva poliitilise võõrandumise vähendamise teel," sõnas ta ning lisas, et parandamist vajavad ka Riigikogu valimise põhimõtted, sest rahvaesindajate seotus oma valijaskonnaga peaks suurenema. Arnold Rüütel andis samuti kõrge hinnangu ajakirjanduse rollile ühiskonnasisese dialoogi ning avaliku arvamuse kujundamisel ning lubas sisse viia regulaarsed kohtumised üleriigiliste meediakanalite, ajalehtede ja maakonnalehtede peatoimetajatega. 08. oktoober 2001 Riigikogu pressitalitus Muudatused komisjonide koosseisudes Riigikogu juhatus registreeris Riigikogu liikme Mihkel Pärnoja Mõõdukate fraktsiooni liikmeks. Juhatus kinnitas Riigikogu liikme Meelis Paaveli lahkumise majanduskomisjonist ning asumise põhiseaduskomisjoni liikmeks. Riigikogu liige Mihkel Pärnoja kinnitati majanduskomisjoni liikmeks. 08. oktoober 2001 Riigikogu pressitalitus Riigikogu juhatuses Riigikogu juhatus otsustas, et seoses Riigikogu liikme Mihkel Pärnoja volituste taastumisega 2001. aasta 6. oktoobril lõpevad 5. oktoobril Riigikogu liikme Ivar Tallo volitused. 08. oktoober 2001 Riigikogu pressitalitus COSAC arutas tööhõive ja Euroopa sotsiaalse mudeli probleeme Täna pärastlõunal arutas Belgia Parlamendi alamkojas XXV Euroopa Liidu küsimustega tegelevate parlamendikomisjonide (COSAC) konverents tööhõive ja Euroopa sotsiaalse mudeli probleeme. Arutelu juhatas sisse Belgia asepeaminister ja tööminister Laurette Onkelinx. Oma sõnavõtus ütles Eesti delegatsiooni liige Liia Hänni, et lõhet ametliku Euroopa Liidu ning selle kodanike vahel ei suudeta ületada üksnes Euroopa institutsioonide reformimisega ega otsuste tegemise mehhanismi tõhustamisega. Liia Hänni pidas sama tähtsaks EL poolset kaasaaitamist oma kodanike päevaprobleemide - töötuse, vaesuse ja sotsiaalse isolatsiooni lahendamisele. Sellega seoses tõstatas ta uute liikmesriikide kodanike vaba liikumise küsimuse, mille kohesele rakendamisele pärast liikmeks saamist on enamik EL valitsusi vastuseisu ilmutanud. Hänni arvates on inimeste vaba liikumine põhimõtteline probleem, mis seostub iga inimese põhiliste vabaduste teostamisega. "Kuna Eestist ei ennustata massilist väljarännet Euroopa tööturgudele, siis tunnetavad eestlased liikumisvabaduse piiramises probleemi, mis riivab nende inimväärikust," tõdes ta ning kutsus EL liikmesriike üles seda küsimust veelkord tõsiselt kaaluma. Minister Onkelinx nõustus, et liikumisvabaduse võrdne tagamine kõigile on väga oluline küsimus. Belgia tööminister avaldas lootust, et EL liikmesriikide erinevaid positsioone isikute vaba liikumise teemal on võimalik lepitada Belgia algatusel kokku kutsutava selleteemalise seminari käigus. Järgnevalt arutab COSACi konverents toiduhügieeni ja säästliku arengu probleeme, homme jätkatakse EL ühise asüüli- ja immigratsioonipoliitika teemadel. 04. oktoober 2001 Riigikogu pressitalitus EL küsimustega tegelevate parlamendikomisjonide konverents Täna avati Brüsselis Belgia Parlamendi alamkojas XXV Euroopa Liidu küsimustega tegelevate parlamendikomisjonide (COSAC) konverents. Konverentsist võtavad osa Euroopa Liidu liikmesmaade parlamentide Euroopa asjade komisjonide esindused, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni juhtkond ning kandidaatriikide parlamentide Euroopa asjade komisjonide delegatsioonid. Eestit esindavad konverentsil Riigikogu Euroopa asjade komisjoni esimees Tunne Kelam ning liikmed Liia Hänni ja Liina Tõnisson. Tänase diskussiooni põhiteemaks oli Belgia eesistumine ning Euroopa Liidu tulevikku puudutav debatt, mida Belgia peab oma eesistumise üheks prioriteediks. Sissejuhatava kõnega esines Belgia peaminister Guy Verhofstadt, kes rõhutas, et nii arvukate kandidaatriikide tahe Euroopa Liiduga ühineda on usaldusavaldus sellele organisatsioonile ja tema tulevikule. "Me ei reeda nende usaldust," väitis Belgia peaminister. Eesti delegatsiooni juht Tunne Kelam tõstis esile vajaduse pidada arutelusid Euroopa Liidu tulevikumudeli kohta võrdsetel alustel. T. Kelam rõhutas, et 2004. aasta valitsustevahelist konverentsi ette valmistama kavandatud konvendis peaksid täieõiguslikult osalema Euroopa Liidu juhtorganite ning liikmesriikide parlamentide kõrval ka kandidaatriigid. Võrdõiguslik osavõtt tulevikuaruteludest tähendab T. Kelami sõnul ka võrdse vastutuse võtmist Euroopa tuleviku eest ning see võiks tõsta kodanike huvi ja toetust Euroopa Liidule kandidaatriikides. Tunne Kelami ideed toetas väga selgelt Soome delegatsiooni juht Esko Aho. Diskussiooni kokku võtvas sõnavõtus teatas Belgia peaminister Guy Verhofstadt, et ta pooldab kandidaatriikide võrdõiguslikku osavõttu Euroopa tuleviku kujundamisel ning pöördus üleskutsega EL liikmesriikide parlamentide poole, et nad toetaksid teda samasuguste seisukohavõttudega. G. Verhofstadt väitis, et möödunud kuul tekkinud terrorismioht kutsub kõiki Euroopa riike veelgi suurema veendumusega koostööd tihendama, ühtlasi intensiivistama jõupingutusi teostamaks "eetilist globaliseerumist." Belgia peaminister oli laienemist puudutavate läbirääkimiste suhtes optimistlik. Tema sõnade kohaselt on üha realistlikum stsenaarium, mille järgi suudavad mõned kandidaatriigid oma läbirääkimised Euroopa Liiduga lõpetada aastal 2002; sel juhul on neil juba täisliikmetena võimalus osa võtta 2004. aastal toimuvatest Euroopa Parlamendi valimistest. COSAC-i konverents lõpetab oma töö homme lõunal ühisdeklaratsiooni vastuvõtmisega. 20.01.2003 20.01.2003
|
|
Riigikogu | Lossi plats 1a, 15165 Tallinn | tel +372 631 6331 | faks +372 631 6334 | riigikogu at riigikogu dot ee |
|
