Menetlusse võetud eelnõud, 27. september | Edastatud arupärimine, 27. september | Riigikogu võttis vastu lepingute ja lepinguväliste kohustuste seaduse | Menetlusse võetud eelnõud, 25. september | Edastatud arupärimine, 24. september | Valimiskogu valis Vabariigi Presidendiks Arnold Rüütli | Esimene hääletusvoor valimiskogus | Menetlusse võetud eelnõu, 20. september | Trivimi Velliste kohtus Suurbritannia poliitilis-sõjalise töörühmaga | Valimiskomisjon registreeris presidendikandidaadid | Lõppes presidendikandidaatide esitamine | Riigikogu esimehele tegi lahkumisvisiidi Läti suursaadik | Menetlusse võetud eelnõud, 18. september | Riigikogu juhatuses | EAK arutas SAPARDiga seonduvat | Edastatud arupärimine, 17. september | Algab presidendikandidaatide esitamine valimiskogu esimeseks hääletusvooruks | Menetlusse võetud eelnõud, 13. september | Menetlusse võetud eelnõud | Edastatud arupärimine, 12. september | Riigikogu kaastundeavaldus | Edastatud arupärimised, 11. september | Keskkonnakomisjon ja maaelukomisjon kohtusid Rootsi kolleegidega | Riigikogu külastas Hiina RV delegatsioon | Riigikogu esimehe Toomas Savi kõne Riigikogu VI istungjärgu avaistungil | Eesti, Läti ja Leedu parlamentide väliskomisjonide ühine pressiteade | Riigikogu külastasid Beneluxi riikide suursaadikud NATO juures | Riigikaitsekomisjon kohtus Slovakkia kaitseministriga
Menetlusse võetud eelnõud, 27. september Riigikogu juhatus võttis oma otsusega menetlusse järgmised eelnõud ja määras neile juhtivkomisjonid: 1. Vabariigi Valitsuse poolt 26. septembril algatatud seaduse "2002. aasta riigieelarve" eelnõu (852 SE). Eelnõu kohaselt võetakse 2002. aasta riigieelarve vastu tuludega 33 448 433 000 ja kuludega 33 448 433 000 krooni. 2. Vabariigi Valitsuse poolt 26. septembril algatatud toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (853 SE). Eelnõu lisab kohustusliku akrediteerituse nõude isikutele, kes taotlevad õigust tegutseda volitatud asutusena, täpsustab mõningate terminite definitsioone ning muid kehtiva seaduse sätteid. 3. Vabariigi Valitsuse poolt 26. septembril algatatud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi ratifitseerimise seaduse eelnõu (854 SE). Statuudi eesmärk on luua alaline kohtuinstants – Rahvusvaheline Kriminaalkohus, mille pädevusse kuuluks kohtumõistmine inimsusevastaseid ja sõjakuritegusid toimepannud isikute üle. 4. Vabariigi Valitsuse poolt 26. septembril algatatud kriminaalmenetluse koodeksi täiendamise seaduse eelnõu (855 SE). Seaduse täiendustega viiakse kehtivasse õigusse Rooma statuudi rakendamiseks vajalikud muudatused. Statuut näeb ette, et riik peab selle ratifitseerimisel määrama õigusabitaotluste esitamise korra. Rooma statuudi kohaselt esitatud õigusabitaotlusi hakkab menetlema Riigiprokuratuur. 5. Vabariigi Valitsuse poolt 26. septembril algatatud Eesti Vabariigile seoses rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks olemisega varaliste kohustuste võtmise seaduse eelnõu (856 SE). Seaduse eelnõu kohaselt otsustaks võlakirjade väljaandmise Vabariigi Valitsus. Eelnõu seadusena vastuvõtmise tulemusena viiakse võlakirjade väljaandmisega seotud tegevus põhiseadusega kooskõlla ning täidetakse tühimik, mis riigile selliste varaliste kohustuste võtmise osas tänaseni seaduse tasandil valitses, öeldakse eelnõu seletuskirjas. 6. Vabariigi Valitsuse poolt 26. septembril algatatud tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (857 SE). Eelnõu eesmärgiks on tugevdada Eesti positsioone riikidevahelistes maksualastes läbirääkimistes, säilitamaks tulumaksuseaduse peamist printsiipi - kasumi maksustamise edasilükkamist selle jaotamiseni, samuti residendist füüsilistele isikutele tehtavate maksusoodustuste efektiivsuse tõstmine. 7. Vabariigi Valitsuse poolt 26. septembril algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (858 SE). Eelnõu algatamise vajadus tuleneb "Riikliku liiklusregistri pidamise põhimääruse" kehtestamisest liiklusseaduses, samuti tuleb seoses uue notariaadiseaduse vastuvõtmisega muuta ka riigilõivuseaduse vastava paragrahvi sõnastust. Muudatuse järgi saavad notarid edaspidi võimaluse oma ametitegevuseks vajalikus ulatuses taotleda riigilõivu laekumise kontrollimist elektroonilisel teel. 8. Vabariigi Valitsuse poolt 26. septembril algatatud tubakaaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (859 SE). Eelnõuga soovitakse kehtestada sigarettide fikseeritud määraks 175 krooni ja proportsionaalseks määraks 23% sigarettide maksimaalsest jaehinnast; sigarillode aktsiisimääraks tahetakse kehtestada 750 krooni 1000 sigarillo kohta. 9. Vabariigi Valitsuse poolt 26. septembril algatatud riiklike peretoetuste seaduse eelnõu (860 SE). Eelnõu eesmärgiks on selle seletuskirja kohaselt muuta lapsetoetuse suurust ning toetada vanemliku hoolitsuseta laste kasvatamist peres, tõstes eestkostel või hooldusel oleva lapse toetust ning kehtestades uue peretoetuste liigi – lapsendatud lapse toetuse. Eelnõu teine eesmärk on sätestada riiklike peretoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused seaduses ning parandada seaduse struktuuri ja sätete loetavust. 10. Vabariigi Valitsuse poolt 26. septembril algatatud hasartmängumaksu seaduse eelnõu (861 SE). Hasartmängumaksu seaduse eelnõuga reguleeritakse hasartmängude korraldamiselt saadavate summade pealt hasartmängumaksu maksmise kord, hasartmängumaksu maksumäära suurus ja laekunud hasartmängumaksu kasutamine. Sätestatakse hasartmängumaksu objekt ja hasartmängumaksu maksja; maksustamisperiood; hasartmängumaksu tasumine ja deklaratsioonide esitamine; maksumärgi regulatsioon; maksumäärad; hasartmängumaksu laekumine ja kasutamine. 11. Vabariigi Valitsuse poolt 26. septembril algatatud õppetoetuste seaduse eelnõu (862 SE). Eelnõu eesmärgiks on luua ühtne õppetoetuste süsteem. Sätestatakse põhitoetuse ja täiendava toetuse suurus, selle taotlemise, maksmise, tagasinõudmise, toetuse taotlemiseks vajalike andmete esitamise, taotluse menetlusse võtmise, läbivaatamata jätmise ning toetuste andmise otsustamise kord. Eraldi peatükid reguleerivad doktorantidele toetuse maksmist ning õppelaenuga seonduvat. 12. Eestimaa Ühendatud Rahvapartei fraktsiooni poolt 27. septembril algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (863 SE). Eelnõuga soovitakse sätestada tähtajalise elamisloa andmine välismaalasele, kes on Eestis püsivalt elanud vähemalt 7 aastat ja kellel on tihedad sidemed Eestiga. Alalise elamisloa võib eelnõu kohaselt anda ka Eestis elavale ning pensioniikka jõudnud välismaalasele, kes on saanud tähtajalise elamisloa erandina välislepingu alusel. Edastatud arupärimine, 27. september Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikmete Olev Raju, Edgar Savisaare, Toivo Tootseni, Liina Tõnissoni ja Mihhail Stalnuhhini arupärimise majandusminister Mihkel Pärnojale. Arupärimine on ajendatud eratarbijatele müüdava elektrihinna tõusust. "Erastamislepingutega kauples NRG endale välja õiguse 12% kasumlikkusele. Kui suur osa hinnatõusust läheb lubatud 12% puhaskasumi tagamiseks? Millist seost näete te Narva Elektrijaamade müügil NRG-le ja ettevõtte soovil tõsta ligi 30% eratarbijatele müüdava elektri hinda?", küsivad arupärijad. Nad paluvad majandusministril hinnata elektrihinna tõusust tingitud inflatsiooni kasvu aastatel 2002 – 2003 ning prognoosida elektrihinna tõusu kodu- ja äritarbijatele aastani 2005, samuti elektrihinna mõju elanike tarbimiskuludele (10 tuludetsiili kaupa). M. Pärnojal palutakse hinnata inimeste arvust ning rahalisest väärtusest lähtudes vajadust maksta kõnealuse hinnatõusu tulemusel täiendavalt toimetulekutoetusi. Lõpetuseks küsivad arupärijad, kust on asjast huvitatud kodutarbijatel võimalik saada käesolevas arupärimises puudutatud informatsiooni.
Riigikogu võttis vastu lepingute ja lepinguväliste kohustuste seaduse Riigikogu võttis vastu lepingute ja lepinguväliste kohustuste seaduse, mis varem oli tuntud võlaõigusseaduse eelnõuna. Seadus reguleerib lepingutest ja lepinguvälistest suhetest tulenevaid õigusi ja kohustusi ja moodustab mahuka osa tsiviilõigusest. Seaduse jõustumisel saab Eesti õiguskord endale kaasaegsema seaduse, mis vastab tänapäeva Euroopa ühiskondlikule ja majanduslikule arengule. Võrreldes praegu kehtiva regulatsiooniga on uude seadusse lisatud palju uusi valdkondi, nt liisinguleping, tervishoiuteenuse osutamise leping, pakettreisileping. Seaduse mõtteks on lepingulistes suhetes kaitsta nn nõrgemat poolt. Kaasajastatud ja täpsustatud on loomulike monopolide tarbijamüügilepingu tingimusi. Täpsema aluse saab energiamüügilepingu sõlmimine. Seadus korrastab pangandussuhteid ja ettevõtjate vahelisi lepingulisi suhteid. Kirjas on ka sätted, mis käsitlevad elektroonilist kaubandust. Esmakordselt reguleeritakse õiguslikult kataloogi- ja käsimüügikaubandus, mida käsitleb koduukselepingu peatükk. Seaduses selgitatakse ka seda, milline on tootja vastutus puudusega toote tekitatud kahju eest. Näiteks tootja vastutab isiku surma või isikule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise eest, kui selle põhjustas puudusega toode. Uue sisu saab üürilepingute kohta sätestatu sh üürilepingu mõiste. Üürnikul on õigus nõuda kahju hüvitamist ja teatud tingimustel teatada, et ta ei maksa kokkulepitud üüri, vaid vähem sellepärast, et ta sai teatud teenust vähem. Üürnik võib lepingu sõlmimisel nõuda üürileandjalt talle eelmise üürilepingu järgse üüri suuruse teatavakstegemist. Uus seadus on oluliseks sammuks tagamaks kodanikele paremad tingimused oma õiguste ja kohustuste kasutamiseks ja kaitsmiseks. Seadus jõustub selle rakendusseaduses sätestatud ajal. Seaduse vastuvõtmise poolt oli 52 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi 2. 26. september 2001 Riigikogu pressitalitus Menetlusse võetud eelnõud, 25. september Riigikogu juhatus võttis menetlusse Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt 24. septembril algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (850 SE). Eelnõu algatajad soovivad maa maksumääraks kehtestada kuni 1,0 protsendi maa maksustamishinnast aastas, kusjuures maksumäära kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu ja seda saab muuta vaid eelarveaasta alguses. Maamaksumäär kehtestatakse ühtsena omavalitsusüksuse kogu maksustatava maa kohta. Võeti menetlusse majanduskomisjoni poolt 24. septembril algatatud kindlustustegevuse seaduse § 88 muutmise seaduse eelnõu (851 SE). Ettepaneku kindlustustegevuse seaduse § 88 muutmiseks tegi Riigikogule õiguskantsler, viidates nimetatud seaduse § 88 lõike 6 teise lause vastuolule põhiseadusega. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. 25. september 2001 Riigikogu pressitalitus Edastatud arupärimine, 24. september Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikmete Edgar Savisaare, Toomas Vareki, Viive Rosenbergi, Olev Raju, Peeter Kreitzbergi ning Mihhail Stalnuhhini arupärimise haridusminister Tõnis Lukasele. Arupärimine on ajendatud 2001. aasta 30. mai Vabariigi Valitsuse määrusest nr 267 "Õpilaste ja üliõpilaste sõidusoodustused", millega loodi tingimused sõidusoodustuste mahu vähenemiseks. Arupärijad küsivad, millega põhjendab haridusminister sõidusoodustuste mahu olulist kärpimist olukorras, kus puudub toimiv õppetoetuste süsteem ning milliseks hindab ta muudatuse regionaalpoliitilist aspekti. Küsitakse, millega põhjendab minister määruse muutmist nii, et see vähendab algselt ettenähtud soodustusi eelarveaasta keskel. T. Lukaselt oodatakse hinnangut ka muudatuse mõjule õppuritele ning kokkuhoiule riigieelarves. Lõpetuseks paluvad nad tutvustada statistikat, millest lähtuvalt vastav otsus tehti.
Valimiskogu valis Vabariigi Presidendiks Arnold Rüütli 21. septembril toimunud Vabariigi Presidendi valimisel valimiskogu teises hääletusvoorus kandideerisid presidendi ametikohale Arnold Rüütel ja Toomas Savi. Hääletamissedeli said 366 valimiskogu liiget, hääletamisest võttis osa 366. Kehtetuid sedeleid oli 2 ja märgistamata 23. Arnold Rüütli poolt hääletas 186 ja Toomas Savi poolt 155 valimiskogu liiget. Seega valis valimiskogu Eesti Vabariigi presidendiks Arnold Rüütli. Esimene hääletusvoor valimiskogus 21. septembril toimunud Vabariigi Presidendi valimisel valimiskogu esimeses hääletusvoorus Estonia kontserdisaalis kandideerisid presidendi ametikohale Peeter Kreitzberg, Arnold Rüütel, Toomas Savi ja Peeter Tulviste. Vastavalt hääletamistulemuse protokollile said hääletamissedeli 366 valimiskogu liiget, osa võttis 366, kehtetuid ei olnud ja märgistamata jäi 1 sedel. andis oma hääle 72 valimiskogu liiget, Arnold Rüütli poolt oli 114, Toomas Savi poolt 90 ning Peeter Tulviste poolt 89. Menetlusse võetud eelnõu, 20. september Riigikogu juhatus võttis menetlusse Vabariigi Valitsuse poolt 19. septembril algatatud kaubamärgiõiguse lepinguga ühinemise seaduse eelnõu (849 SE). Kokkuleppega ühinemine võimaldab Eesti Vabariigil ühtlustada kehtivaid kaubamärgi registreerimise administratiivseid nõudeid teistes riikides kehtestatutega. Lepingu eesmärk on harmoneerida ja lihtsustada kaubamärgi registreerimise taotluse menetlus, taotluse ja registreeringute jagamisel, taotleja ja kaubamärgiomaniku ning nende esindajate nimede ja aadresside muutmisel, taotluse ja registreeringus märgitud omaniku muutmisel, kaubamärkide registreerimise menetluses tekkinud vigade parandamisel, registreeringu kehtivusaja määramisel ja pikendamisel. 20. september 2001 Riigikogu pressitalitus Trivimi Velliste kohtus Suurbritannia poliitilis-sõjalise töörühmaga Riigikaitsekomisjoni aseesimees Trivimi Velliste kohtus poliitilis-sõjalise NATOga ühinemise kontaktmeeskonna liikmetega. Külalised kinnitasid, et Ameerika Ühendriikides 11. septembril toimunud traagilistesed sündmused ei ole mõjutanud tegelikke ettevalmistusi NATO laienemiseks ning avaldasid Eestile tänu toetuse ja solidaarsuse eest nende sündmuste taustal. Nad tunnustasid Eesti ettevalmistusi NATOga liitumiseks. Trivimi Velliste, kes on ka Balti Assamblee eesistuja, rõhutas Balti koostöö tähtsust. Ta ütles, et just julgeoleku alal on koostöö olnud seni kõige tihedam. Detsembris Tallinnas toimuval Balti Assamblee istungjärgul käsitletakse julgeolekuküsimusi ka ühena peateemadest, sõnas T. Velliste. Kõneldi ka NATO ja Venemaa suhetest. Kohtumisel osalejad avaldasid lootust, et tulevikus saavad võimalikuks konstruktiivsemad suhted NATO ja Venemaa vahel. Trivimi Velliste teavitas delegatsiooni sellest, et 2002. aasta riigieelarves kuulub 2% Eesti sisemajanduse kogutoodangust kaitsekulutustele. Riigikaitsekomisjoni aseesimees selgitas külalistele, et kuigi see on Eesti jaoks küllaltki koormav, toetavad seda otsust Riigikogu valdav enamus ja Eesti avalikkus. Delegatsiooni liikmed tundsid huvi, milline on Eesti noorte kaitsetahe. T. Velliste ütles oma vastuses, et see on aastate jooksul tõusnud. Huvi kasvus mängivad oma rolli nii sõjaväeteenistuse tingimuste paranemine kui ka noorte, Läänes koolitatud ohvitseride pealekasv, lisas ta. Kohtumisel osales Suurbritannia suursaadik Eestis Sarah Squire. Delegastiooni kuulusid Robert Deane Suurbritannia välisministeeriumi julgeoleku osakonnast, Martin Holmes ning Suurbritannia NATO delegatsiooni esindaja Brüsselis Patrick Moody. 20. september 2001 Riigikogu pressitalitus Valimiskomisjon registreeris presidendikandidaadid Vabariigi Valimiskomisjon vaatas oma tänasel istungil läbi nõuetekohaselt esitatud presidendikandidaatide dokumendid ja otsustas registreerida Vabariigi Presidendi valimise esimeseks hääletusvooruks valimiskogus järgmised kandidaadid: Valimiskogu esimene hääletusvoor toimub Estonia kontserdisaalis reedel, 21. septembril algusega kell 12.00. Hääletamissedelile kantakse ka Peeter Kreitzberg (sünd. 14. detsember 1948) ja Peeter Tulviste (sünd. 28. oktoober 1945), kes osalesid Riigikogu kolmandas hääletusvoorus. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt on hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse samal päeval teine hääletusvoor.
Lõppes presidendikandidaatide esitamine Täna lõppes Vabariigi Presidendi kandidaatide registreerimiseks esitamise tähtaeg. Valimiskogu esimeseks hääletusvooruks esitati Vabariigi Valimiskomisjonile kaks kandidaati – Toomas Savi (sünd. 30. detsember 1942) ja Arnold Rüütel (sünd. 10. mai 1928). Valimiskomisjon koguneb kandidaatide registreerimiseks neljapäeval, 20.septembril 12.00. Reedel, 21. septembril algusega kell 12.00 toimub Estonia kontserdisaalis valimiskogu esimene hääletusvoor. Hääletamissedelile kantakse ka Peeter Kreitzberg (sünd. 14. detsember 1948) ja Peeter Tulviste (sünd. 28. oktoober 1945), kes osalesid Riigikogu kolmandas hääletusvoorus. 19. september 2001 Riigikogu pressitalitus Riigikogu esimehele tegi lahkumisvisiidi Läti suursaadik Riigikogu esimees Toomas Savi kohtus täna peatselt Eestist lahkuva Läti suursaadiku Gints Jegermanisega. Pooled tõdesid, et poliitilised ja majanduslikud suhted kahe naaberriigi vahel on jätkuvalt sõbralikud ja konstruktiivsed ning need on lähtunud arusaamast, et ühe edu on ka teise edu. Oluliselt on viimastel aastatel kasvanud kahepoolsete sidemete arendamine mitmel tasandil, mida nõuavad Eesti ja Läti sarnased välispoliitilised prioriteedid, koostöö välispoliitika koordineerimisel, majanduses ja rahvusvahelistes organisatsioonides. Tõdeti, et viimase aja traagilised sündmused Ameerika Ühendriikides nõuavad kahe naabri eriti tihedat koostööd. Kõneldi ka Eesti ja Läti koostööst rahvusvahelistes organisatsioonides, tuues heade näidetena esile ühistöö Balti Assamblee ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee delegatsioonide vahel. Toomas Savi avaldas Gints Jegermanisele Riigikogu nimel tänu hea koostöö eest. Menetlusse võetud eelnõud, 18. september Riigikogu juhatus võttis menetlusse Vabariigi Valitsuse poolt 17. septembril algatatud rahvusvahelise merivõlgade ja pantide konventsiooniga ühinemise ja laevalipu õiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise seaduse eelnõu (846 SE). Konventsiooni põhieesmärgiks on rahvusvahelistes kokkulepetes olemasoleva merivõlgade ja pantide regulatsiooni kaasajastamine. Vabariigi Valitsuse poolt 17. septembril algatatud rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise 1965. aasta konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (847 SE). Konventsiooni eesmärgiks on hõlbustada meretransporti, lihtsustades ja vähendades rahvusvahelisi reise tegevate laevade saabumise, seismise ja lahkumisega seotud dokumendi- ja muid formaalsusi ning toiminguid. Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt 17. septembril algatatud Riigikogu otsuse "AS Narva Elektrijaamad erastamisest" eelnõu (848 OE). Eelnõu kohaselt on AS Narva Elektrijaamad 49-protsendilise osaluse erastamisele lõpphinnangu andmine ning erastamisotsuse kinnitamine Riigikogu pädevuses. Vabariigi Valitsusel tuleb esitada AS Narva Elektrijaamad erastamisega seotud lepingud koos Eesti Teaduste Akadeemia seisukohaga Riigikogule kinnitamiseks; samuti läbivaatamiseks AS Narva Elektrijaamad erastamistehingu nõustajaga sõlmitud lepingud, nende alusel tehtud töö tulemused ja makstud summad. 19. september 2001 Riigikogu pressitalitus Riigikogu juhatuses Riigikogu juhatus otsustas oma tänasel istungil registreerida Riigikogu liige Tõnu Kauba Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmeks alates 17. septembrist 2001. 18. september 2001 Riigikogu pressitalitus EAK arutas SAPARDiga seonduvat Täna arutati Riigikogus Euroopa asjade komisjoni algatusel ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) SAPARDi agentuuri, Eesti Talupidajate Keskliidu ja Riigikogu maaelukomisjoni esindajate osavõtul Euroopa Liidu liitumiseelse põllumajandustoetuste programmi SAPARD rakendamisega seotud küsimusi Eestis. "Eesti on koos Bulgaariaga esimene kandidaatriik, kus SAPARD-programmi on hakatud rakendama, seetõttu on Riigikogu Euroopa asjade komisjoni arvates vajalik olukorra õigeaegne analüüs. Riigikogu Euroopa asjade komisjonil on vastutus ja võimalus tuua asjast huvitatud pooled kokku ning probleemide esinemise korral esitada oma ettepanekuid ka Euroopa Komisjonile ja kolleegidele Euroopa Parlamendis," ütles Tunne Kelam komisjoni istungit sisse juhatades. PRIA SAPARDi agentuuri direktor Katrin Noorkõiv andis teada, et PRIA-le laekus kokku 231 taotlust SAPARDi toetuse saamiseks. Positiivse otsuse on saanud seni 25 projekti toetuse kogusummaga ligi 12 miljonit krooni. Esimesest 25 positiivsest otsusest 21 on seotud investeeringutega põllumajandustootmisse; neist seitse traktori, kuus lüpsi- ja piimajahutusseadmete ning neli kombaini soetamiseks. Maakonniti olid kõige aktiivsemad Lääne-Virumaa põllumehed 25 ja Tartumaa ettevõtjad 24 toetustaotlusega, teavitas K. Noorkõiv. Ta andis ülevaate ka teavitustööst SAPARDi kriteeriumide tutvustamisel. K. Noorkõiv sõnas, et kuna kogu ulatuses ei jõutud toetussummat välja jagada, kantakse vahendid järgmisesse aastasse. Eesti Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm tõi SAPARD toetuse taotlemisel talunikel üles kerkinud probleemidest esile koolitusvajaduse dokumentide esitamiseks ja nõude, mille kohaselt peab iga ostu puhul olema kolm konkureerivat pakkumist. "Turul on konkurents väike, hankijad tunnevad üksteist ning seetõttu on kerge sõlmida kartellilepingud," ütles ta. Talupidajate esindaja tegi ettepaneku, et SAPARDi toetust võiks anda ka kasutatud tehnika soetamiseks ning lisas, et muudatusettepanekute pakett esitatakse põllumajandusministrile lähiajal. K. Noorkõivi selgituste kohaselt on SAPARDi kriteeriumite muutmiseks vaja teha ettepanekud SAPARD Järelvalvekomiteele, kes need omakorda esitab Euroopa Komisjonile. Vajalik oleks Maaelu arengukava (MAK) muutmine. SAPARDi taotluste vastuvõtt algas 16. juulil ja kestis meede 2 osas 3. septembrini ning teiste meetmete osas 14. septembrini. Järgmisel aastal algab SAPARDi toetuse taotluste vastuvõtt veebruaris. EAK liige Liia Hänni märkis, et vahepealset pausi tuleks võtta kui võimalust eneseanalüüsiks ja vaadata üle puudujäägid, mis taotluse esitamisel esile kerkisid. EAK esimees Tunne Kelam nentis arutelu kokku võttes, et SAPARDi programm on käivitunud suhteliselt rahuldavalt. Ka Talunike Keskliidu esindaja ei tõstnud esile ülemääraseid bürokraatlikke nõudeid. Nüüd on kõige olulisem programmi pakutavad võimalused täies mahus ära kasutada, muidu lükkub juba eraldatud rahade käikulaskmine aasta aastalt edasi. Seetõttu on tähtis, et PRIA suudaks taotlusi õigeaegselt administreerida. Tuleb uurida ka programmi paindlikumaks muutmise võimalusi, võttes arvesse, et EL katsetab praegu mõningates liikmesmaades spetsiifiliselt väiketootjaile mõeldud toetusprogrammidega. Tunne Kelam tegi ettepaneku hinnata olukorda uuesti novembri lõpul, kaasates ka põllumajandusministeeriumi juhtkonna ja tootjate liidud, et olla valmis järgmise aasta summade täiemahuliseks ärakasutamiseks. Koosolekust olid kutsutud osa võtma Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti SAPARDi agentuuri direktor Katrin Noorkõiv, agentuuri esindajad Andrus Rahnu ja Heli Raamets, Eesti Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm ning Riigikogu maaelukomisjon eesotsas komisjoni esimehe Ants Käärmaga. 17. september 2001 Riigikogu pressitalitus Edastatud arupärimine, 17. september Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikmete Anti Liivi, Koit Pikaro ja Mihhail Stalnuhhini arupärimise regionaalminister Toivo Asmerile regionaalpoliitika ja Pärnumaa metanoolitragöödia seoste kohta. Arupärijad soovivad teada, kas minister oli teadlik salakõrtside olemasolust Eestis ja eriti Pärnumaal ning kuidas ta suhtub põllumajandusminister Ivari Padari seisukohtadesse salaviina legaliseerimise kohta. Samuti küsitakse, kas minister on teadlik, et Narvas, Kohtla-Järvel, Tallinnas ning nende ümbruses tarbitakse illegaalselt turult ostetud narkootikume ning kas nende tarbimise kiirele levikule aitavad kaasa vajakajäämised regionaalpoliitikas. Regionaalministrilt soovitakse hinnangut oma tegevusele Pärnumaal toimunud sündmuste taustal. 17. september 2001 Riigikogu pressitalitus Algab presidendikandidaatide esitamine valimiskogu esimeseks hääletusvooruks Esmaspäeval, 17. septembril kell 9.00 algab Vabariigi Presidendi kandidaatide registreerimiseks esitamine valimiskogu esimeseks hääletusvooruks. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt 21 valimiskogu liikmel, kusjuures valimiskogu liige võib olla ainult ühe kandidaadi ülesseadjaks. Kandidaadi registreerimiseks nõutavad dokumendid esitatakse Vabariigi Valimiskomisjonile. Kandidaatide registreerimiseks esitamine lõpeb kolmapäeval, 19. septembril kell 18.00. Valimiskomisjon registreerib nõuetekohaselt esitatud kandidaadid järgmisel päeval. Reedel, 21. septembril algusega kell 12.00 toimub Estonia kontserdisaalis valimiskogu esimene hääletusvoor. Täna lõpeb tähtaeg, mil kohaliku omavalitsuse volikogud valivad salajasel hääletamisel oma esindajad Vabariigi Presidendi valimiseks valimiskogus. Kohaliku omavalitsuse volikogu esindaja peab olema Eesti kodanik ja teda valinud volikogu liige. Volikogu ei või oma esindajaks valida volikogu liiget, kes on ühtlasi Riigikogu liige. 14. september 2001 Riigikogu pressitalitus Menetlusse võetud eelnõud, 13. september Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid: Vabariigi Valitsuse poolt 12. septembril algatatud meresõitu ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (841 SE). Eelnõu näeb ette ühineda meresõitu ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise konventsiooniga, mis on koostatud 1988. aasta 10. märtsil Roomas. Konventsiooni eesmärgiks on rahvusvahelise koostöö arendamine riikide vahel, et välja töötada ja tarvitusele võtta tõhusaid meetmeid meresõitu ohustava ebaseadusliku tegevuse ärahoidmiseks ning selle toimepanijate vastutusele võtmiseks ja karistamiseks. Vabariigi Valitsuse poolt 12. septembril algatatud riikidevahelises lapsendamises laste kaitseks tehtava koostöö konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (842 SE). Konventsioon on koostatud 1993. aasta 29. mail Haagis ning selle eesmärgiks on välja töötada abinõud, mis riikidevahelise lapsendamise korral tagavad lapse huvide ja rahvusvahelises õiguses lapsele ettenähtud põhiõiguste järgimise; korraldada konventsiooniosaliste koostööd tagamaks nimetatud abinõude tunnustamise, mis aitab vältida laste röövimist või müümist või nendega muul viisil kaubitsemist; tagada, et konventsiooniosaline tunnustab konventsioonikohast lapsendamist. Konventsioon tõstab konventsiooniosaliste riikide vastutust lapse parimates huvides tegutsemisel ning sätestab õiguslikud alused lapse hariliku viibimiskoha riigi ja vastuvõtva riigi pädevate asutuste või organisatsioonide omavaheliseks suhtlemiseks. Vabariigi Valitsuse poolt 12. septembril algatatud Eesti Vabariigi ja Austria Vabariigi vahelise tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (843 SE). Leping kirjutati alla 5. aprillil 2001 Tallinnas ning selle eesmärk on kõrvaldada rahvusvaheline topeltmaksustamine, mis võib tekkida isikute maksustamisel kahekordse residentsuse alusel, tuluallika kahekordsel maksustamisel või üheaegselt nii maksumaksja residentsuse kui ka tuluallika alusel. Leping reguleerib maksustamisõiguse jagamist riikide vahel ning sätestab diskrimineeriva maksustamise ärahoidmise ja maksudest kõrvalehoidumise tõkestamise. Vabariigi Valitsuse poolt 12. septembril algatatud Eesti Vabariigi ja Armeenia Vabariigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (844 SE). Leping ja selle juurde kuuluv protokoll kirjutati alla 13. aprillil 2001 Jerevanis. Leping põhineb Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni tüüplepingul ning selle eesmärk on kõrvaldada rahvusvaheline topeltmaksustamine, mis võib tekkida isikute maksustamisel kahekordse residentsuse alusel, tuluallika kahekordsel maksustamisel või üheaegselt nii maksumaksja residentsuse kui ka tuluallika alusel. Vabariigi Valitsuse poolt 12. septembril algatatud Eesti Vabariigi Valitsuse ja Malta Valitsuse tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (845 SE). Leping ja selle juurde kuuluv protokoll on alla kirjutatud 3. mail 2001 Tallinnas. 13. september 2001 Riigikogu pressitalitus Menetlusse võetud eelnõud Riigikogu juhatus võttis menetluse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid: Keskkonnakomisjoni poolt 11. septembril algatatud asendustäitmise ja sunniraha seaduse muutmise seaduse eelnõu (838 SE). Eelnõu algatamise eesmärk on vastuolu likvideerimine asendustäitmise ja sunnirahaseaduse ning keskkonnajärelvalve seaduse vahel. Vabariigi Valitsuse poolt 10. septembril algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse eelnõu (839 SE). Seaduseeelnõu eesmärk on määrata kindlaks Rahvusringhäälingu tegevuse alused ja eesmärk, õigused ja kohustused ning Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio lõpetamise ja Rahvusringhäälingu asutamise kord. Vabariigi Valitsuse poolt 10. septembril algatatud ringhäälinguseaduse muutmise seaduse eelnõu (840 SE). Eelnõu eesmärgiks on seletuskirja kohaselt ringhäälingumaastiku korrastamine ja ringhäälingutegevuse, sealhulgas avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide rahastamise aluste selgepiirilisem määratlemine. Eratelevisiooniorganisatsioonidele väljastatavatele ringhäälingulubadele kehtestatakse tasu, mis on üheks eelduseks Eesti Televisiooni programmides reklaami edastamise lõpetamiseks. Eelnõu kohaselt muutuvad tasuliseks televisiooniorganisatsioonide ringhäälinguload, eraraadiorganisatsioonide ringhäälinguload esialgu tasuliseks ei muutu. Edastatud arupärimine, 12. september Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikmete Edgar Savisaare, Arvo Jaaksoni, Endel Paapi, Mihhail Stalnuhhini, Urmas Lahti ja Toomas Vareki arupärimise rahandusminister Siim Kallasele. Arupärimine puudutab olukorda Tapal peale raudtee erastamist, kus on kavandatud koondada ligi 500 inimest. Kallaselt soovitakse hinnangut Eesti Raudtee erastamise tulemuslikkusele. Samuti soovitakse teada, kui suureks hindab rahandusminister Tapa linna täiendavat rahavajadust suurkoondamise tulemusel tekkivate sotsiaalprobleemide lahendamiseks ning uute töökohtade loomiseks. Arupärijad küsivad, kas Siim Kallas Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu liikmena tundis erastamislepingu ettevalmistamisel huvi selle vastu, et seal sisalduksid ka lisatingimused sotsiaalprogrammi täitmiseks uue omaniku poolt. 13. september 2001 Riigikogu pressitalitus Riigikogu kaastundeavaldus George W. Bush Dick Cheney John Dennis Hastert Neil rasketel tundidel, mil Teie riiki on tabanud terrorismi julm hoop, tunneme solidaarsust ameerika rahvaga ning avaldame sügavat kaastunnet hukkunute omastele. Kogu Eesti rahvas tajub juhtunut kui omaenese tragöödiat, kui lööki neile üldinimlikele väärtustele, mida peame kõige kallimaks. Ameerika Ühendriigid olid rasketel nõukogude okupatsiooniaegadel Eesti riikluse taastamise ja meie vabadusvõitluse kindlaimad toetajad. Iseseisvuse taastamisele järgnenud aastail oleme Teie riigis näinud demokraatliku maailma suurt eeskuju ja liidrit. 11. septembril asetleidnud tragöödia näitab meile kõigile, kui haavatavad võivad olla ka suurimad ja tugevaimad meie hulgast. Olles küll arvuliselt väike rahvas, oleme sihiteadlikult kaitsnud vabadust ja demokraatlikke väärtusi. Ameerika Ühendriikide raskel katsumuse tunnil seisame me kindlate sõprade ja vankumatute liitlastena teie kõrval. Terrorism ei tunne ei halastust ega riigipiire. Võitlus terrorismi vastu saab olla tõhus vaid siis, kui ta hõlmab kõiki demokraatlikke väärtusi kalliks pidavaid rahvaid, riigipiiridest sõltumata. Peame ühendama oma hea tahte, moraalse nördimuse, oskused ja kogemused astumaks koos vastu tänapäeva maailma suurimaile poliitilisele pahele. Terrorismil ei tohi olla kohta ega vähimatki õigustust tsiviliseeritud ühiskonnas. Austatud kolleegid, head ameerika sõbrad! Me jagame Teie leina ja tunneme sama ängi sündmuste puhul, mis nii räigelt ületavad inimliku kujutlusvõime ja tsiviliseeritud ühiskonna heade tavade piirid. Meid ühendab teiega usk, et kõigi katsumuste kiuste kuulub tulevik vabadele ja inimlikke väärtusi austavatele rahvastele. Oleme täna nagu ka tulevikus Teie rahvaga, valmis jagama teiega nii häid kui ka halbu päevi! Hoia Jumal Ameerikat! Hoia Jumal meid kõiki! Eesti Riigikogu nimel Riigikogu esimees Toomas Savi, Riigikogu aseesimees Tunne Kelam, Riigikogu aseesimees Peeter Kreitzberg
Edastatud arupärimised, 11. september Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikmete Edgar Savisaare, Arvo Jaaksoni, Toomas Vareki, Urmas Lahe, Mihhail Stalnuhhini ja Endel Paabi arupärimised majandusminister Mihkel Pärnojale ning teede- ja sideminister Toivo Jürgensonile. Arupärimised on ajendatud AS Eesti Raudtee erastamiskonkursi võitnud BRS-i plaanist kaotada oma strukturist ca 2000 töökohta, selgitavad arupärimise esitanud Riigikogu liikmed. Arupärijad küsivad mõlemalt ministrilt, kas nad peavad riigi huvides toimunuks seda, et AS Eesti Raudteed erastades ei sisalda lepingud sotsiaalprogramme ega tööhõive kohustusi uuele omanikule. Nad küsivad, millisena näeb M. Pärnoja EEA Nõukogu esimehena vastutust selle eest, et lepped BRS-iga on puudulikud ja ei sisalda mingeid garantiisid ümberõppe, uute töökohtade loomise, tööhõive ja sotsiaalsete tagatiste kohta. T. Jürgensonilt küsitakse, millisena näeb ta väljenduvat enda poliitilist vastutust nõukogu liikmena ja erastamise eest vastutava ministrina. Kuidas kavatsete lahendada plahvatusliku tööpuuduse olukorra ja milliseid meetmeid tööhõive probleemi lahendamiseks on planeeritud Tapa linnas; palju on selleks 2002. aasta riigieelarve projektis ette nähtud finantsvahendeid ning millistele konkreetsetele programmidele seda kavatsetakse kulutada, küsitakse majandusministrilt. Ministritelt oodatakse vastust ka selle kohta, kas tööhõive küsimuste kõrvalejätmine oli kuidagi seotud sellega, et neile oli teada, et hiljem peavad strateegilise investori asemel seda kohustust täitma Eesti ärimehed. Teede- ja sideministrilt küsitakse veel, millega ta põhjendab, et lepingud BRS-iga ei sisalda mingeid garantiisid töövõtjatele ümberõppe, uute töökohtade loomise, tööhõive ja sotsiaalsete tagatiste osas. "Millega põhjendate Raudteeameti juhi Oleg Epneri selgitusi 10. septembri "Äripäevas": "Kuna Eestis puudub raudtee katsepolügoon, oleks katsetuste nõudmisel tegemist ettevõtluse seadusevastase kitsendamisega."," küsivad arupärijad. Lõpetuseks küsitakse, milliseid samme kavatseb T. Jürgenson omalt poolt Tapal ja teistes linnades suurkoondamisega tekkivaid tööhõiveprobleemide lahendamiseks astuda. 11. september 2001 Riigikogu pressitalitus Keskkonnakomisjon ja maaelukomisjon kohtusid Rootsi kolleegidega Riigikogu keskkonnakomisjon Arvo Haugi juhtimisel ja maaelukomisjon eesotsas Ants Käärmaga kohtusid täna hommikul Eestis 10. - 12. septembrini külaskäigul viibiva Rootsi parlamendi keskkonnakomisjoni ja maaelukomisjoni delegatsiooniga. Kohtumisel tutvustati vastastikku komisjonide tööd ja vastutusalasid. Kuna Eesti peab liitumisläbirääkimisi Euroopa Liiduga, siis on mõlemal komisjonil oma valdkondade kooskõlastamisel hea koostöö ka Riigikogu Euroopa asjade komisjoniga, andis Ants Käärma teada. Riigikogu liikmed avaldasid Rootsi kolleegidele tänu seoses liitumisläbirääkimistel Rootsi eesistumise ajal suletud keskkonnapeatükiga. Nenditi, et riikidel on sarnased keskkonnaprobleemid, ka ühine Läänemeri toob kaasa omad mured. Samuti on põllumajandus kõigi Euroopa Liidu riikide jaoks oluline küsimus. Uuringud näitavad, et Läänemere reostatuse põhjuseks on üsna suures osas põllumajanduslik üleväetamine. Eestis on aga alates 1990. aastatest väetiste tarvitamine üha vähenenud, selle kasutamise tase on praegu isegi alla optimaalset. Seega on majanduslikud põhjused Eestis keskkonnale hästi mõjunud, ütles Vootele Hansen. Ka meri, mererannikud ja väikeveekogud on võrreldes 10 aasta taguse ajaga oluliselt paremas seisukorras, lisas ta. Euroopa Liiduga läbirääkimistel on Eesti jaoks oluline küsimus tootmismahud. Piimatööstuse jaoks oleks vaja saavutada kokkulepe tootmismahte puudutava referentsperioodi osas, sest tegemist on Eesti suurima põllumajandusliku ekspordiartikliga, selgitas maaelukomisjoni aseesimees Vambo Kaal. Kõneldes metsandusega seotud probleemidest Eestis, tõid Riigikogu liikmed välja valitseva "kõik müügiks!" mentaliteedi ja vähese peremehetunde metsade hooldamisel. Arvo Sirendi teavitas Rootsi kolleege sellest, et käimas on metsaseaduse muutmine, millega tahetakse anda riigile suuremad õigused metsaomaniku tegevusse sekkumiseks, samuti loodetakse seaduse abil luua paremad tingimused metsavarguste vastu võitlemiseks. Keskkonnakomisjoni poolt osalesid kohtumisel komisjoni esimees Arvo Haug, aseesimees Arvo Sirendi ning liikmed Küllo Arjakas ja Arnold Rüütel. Maaelukomisjoni esindasid selle esimees Ants Käärma, aseesimees Vambo Kaal ning liikmed Jaanus Marrandi, Rainis Ruusamäe, Ülo Tootsen ja Andres Varik. Kohtumisel osales ka õiguskomisjoni liige Vootele Hansen. Rootsi parlamendi keskkonnakomisjoni ja maaelukomisjoni delegatsioon tutvub täna veel Sillamäega ja külastab Soone talu Lääne-Virumaal.
Riigikogu külastas Hiina RV delegatsioon Riigikogu aseesimees Peeter Kreitzberg ja Riigikogu väliskomisjon Andres Tarandi juhtimisel kohtusid täna Eesti ja Hiina RV vahel diplomaatiliste suhete sõlmimisest 10 aasta möödumisele pühendatud heatahtevisiidil Eestis viibiva Hiina RV delegatsiooniga. Delegatsiooni juhtis Hiina Rahva Poliitilise Konsultatiivkonverentsi väliskomitee esimees, endine asevälisminister Tian Zengpei, kelle visiidil Eestisse 11. septembril 1991 taastati diplomaatilised suhted. Kohtumistel avaldati mõlemapoolselt heameelt Eesti ja Hiina suhete arengu üle. Eesti ja Hiina on heaks näiteks suure ja väikese riigi vahelistest suhetest, sõnas P. Kreitzberg. Ta tänas delegatsiooni külaskäigu eest ning andis teada, et just täna algab Riigikogul uus, järjekorranumbrilt VI istungjärk. Riigikogu aseesimees tutvustas külalistele ka Riigikogu ülesehitust ja töökorda ning andis ülevaate põhimõtetest seaduste väljatöötamisel. Hiina delegatsiooni juht avaldas Eestile tunnustust viimase 10 aasta jooksul toimunud arengu eest ning soovis edu edaspidiseks. Headest suhetest annavad tunnistust ka kõrgetasemelised visiidid; eelmise aasta septembris külastas Riigikogu Ülehiinalise Rahvaesindajate Kogu alatise komitee esimees Li Peng, Eesti Vabariigi president Lennart Meri külastas Hiina RV-i käesoleva aasta märtsis ja juulis viibis Hiinas Riigikogu Eesti-Hiina parlamendirühm, nimetas T. Zengpei neist hiljutisemaid. Samuti on mitmekordistunud kaubavahetus, seda eriti kõrgtehnoloogia alal. T. Zengpei tänas Eestit ühtse Hiina poliitika toetamise eest ja andis teada, et Eesti ja Hiina diplomaatiliste suhete taastamise aastapäeva puhul tuleb Hiinas müügile mark koos nn esimese päeva ümbrikuga. Eestisse saabub peatselt ka Hiina rahvamuusikaorkester. Kohtumisel väliskomisjoniga tutvustas T. Zengpei konsultatiivnõukogu tööd. Komisjoni kuuluvad diplomaadid, teadlased, kultuuritöötajad, militaareksperdid ning rahvusvaheliste ja poliitiliste küsimustega tegelejad. Komitee annab poliitilist konsultatsiooni ja osaleb diskussioonidel enne riiklikult tähtsate otsuste vastuvõtmist valitsuse ja parteiorganite poolt, samuti teostatakse demokraatlikku ja põhiseaduslikku kontrolli ning esitatakse seadustele parandusettepanekuid, tehakse ettepanekuid välispoliitika alal ja luuakse kontakte vastavate organisatsioonidega välismaal. Hiinas valitsevatest probleemidest kõneledes tõi T. Zengpei esile sotsialistliku turumajanduse ehitamise käigus tekkinud suured vahed eri regioonide arengus ning varandusliku kihistumise. Probleeme püütakse lahendada maksupoliitika abil - edukamad regioonid peavad vaesemate piirkondade suhtes tundma vastutustunnet ja neid arengus järele aitama, sõnas Hiina delegatsiooni juht. Ta ütles, et probleemi on keeruline lahendada, kuid sellele püütakse leida uusi lahendusi. Komisjoni liige Ignar Fjuk huvitus Hiina rahvastikukasvu piiramise poliitikast. T. Zengpei andis väliskomisjonile ülevaate viimase 25 aasta jooksul rakendatud poliitika tulemustest ning kinnitas, et Hiinas elavate rahvusvähemuste suhtes seda ei rakendata. Riigikogu väliskomisjoni esindasid lisaks komisjoni esimehele Andres Tarandile veel aseesimees Ülo Nugis ning liikmed Ignar Fjuk, Sergei Ivanov, Mari-Ann Kelam ja Vladimir Velman. Pärast kohtumiste lõppemist andis külalistele lõuna Riigikogu Eesti-Hiina parlamendirühma aseesimees Ivi Eenmaa. 10. september 2001 Riigikogu pressitalitus Riigikogu esimehe Toomas Savi kõne Riigikogu VI istungjärgu avaistungil Lugupeetud Vabariigi President Austatud kolleegid, ekstsellentsid, külalised Riigikogu uue tööaasta algust tahaksin ma alustada soovidega. Soovin meile kõigile otsustamisjulgust, vastupidavust ja ettenägemisvõimet. Otsustamisjulgust seepärast, et meid ei ole siia valitud otsuseid edasi lükkama. Meid on valitud siia otsuseid kaaluma, neid vastu võtma ja asja edasi viima. Vastupidavust läheb vaja selleks, et meie töömaht ei vähene, vaid aina suureneb. Ja ettenägemisvõimet soovin ma seepärast, et need otsused, mida me siin langetame, määravad ära, kui rahul rahvas oma riigiga saab olla. Aeg-ajalt kuuleme endi IX Riigikogu on jõudnud oma tööga teise poolaega, selja taga on viis ning ees ootab neli istungjärku. Praegune koosseis on vastu võtnud ligemale pool tuhat seadust ja otsust. Nendest pisut rohkem kui pooled on varem vastu võetud seadusi muutnud. See näitab, kui kiiresti elu muutub, kuid ka seda, kui tähelepanelikud peame me oma töö suhtes olema. Mõeldes viimase nädalavahetuse traagilistele sündmustele Pärnumaal, mis pole veel tänasekski lõppenud, esitan ma endale tahtmatult küsimuse: "Kas meie seadusandjana oleme teinud kõik selleks, et niisuguseid olukordi vältida?". Lubage mul siinkohal avaldada kogu Riigikogu nimel kaastunnet hukkunute omastele. Lugupeetud kolleegid! Juba sel nädalal tuleb meil jätkata võlaõigusseaduse menetlemist, mille vastuvõtmine on veninud liialt pikale. See Euroopa Liitu integreerumise seisukohalt oluline seadus on menetluses juba 1999. aasta juunist. Armastame tihtipeale pilgata Brüsseli kohatist kohmakust ja bürokraatiat, kuid just selle seaduse vastuvõtmise venimine näitab, et ega meil koduski asjad päris korras ei ole. Me ei saa ju ometi minna Euroopa Liitu kaenla all ENSV tsiviilkoodeks. Riigikogu iga tööaasta alguses tuleb sellest rääkida, kuid nüüd lõpuks on aeg ka otsusteni jõuda. Homme jätkame uuesti ka kogumispensionide seaduse eelnõuga, mis oma sättega eripensionide maksustamise osas on tekitanud palju kirgi nii ajakirjanduses kui ka Riigikogus. Kasutan siinkohal juhust üheselt ja selgelt väljenduda: ühiskonna õiglustunne nõuab kõrgete eripensionite maksustamist ning meie arusaam tuleb seadusena vastu võtta nii kiiresti kui võimalik. Täiendamist vajab ka Riigikogu enda kodukord. Kodukorra seaduse parandamisega saame edendada ja tugevdada parlamentarismi ning parlamentaarset kultuuri Eestis. Siin on eriti väärtuslik meie igaühe kogemus ja abi, et 2003. aastal valitav Riigikogu saaks alustada veel paremalt lähtepositsioonilt kui praegune koosseis. Lähemas tulevikus peame jätkama ka põhiseaduse muutmise arutelu. Ärgem kartkem seda arutelu! Isegi kui otsustame jätta põhiseaduse muutmata, on see parem kui jätta asi lihtsalt vinduma. Hoolimata põhimõttelistest erimeelsustest on tervitatav, et niisugused ühiskonna elulisi probleeme puudutavad otsused, nagu Eesti Raudtee erastamine ning Eesti Energia vähemusaktsiate müük on olnud parlamendidebattide objektiks. Seadusandja on saanud neis küsimustes oma sõna öelda. Ma usun, et ka haldusreform ei leia enne rahva ja omavalitsuste seas mõistmist ja heakskiitu, kuni selle kõik tahud on avalikult läbi arutatud. Ja mis võiks veel olla aruteludeks paremaks kohaks kui Riigikogu saal. Haldusreformi teema tuleb tuua valitsusest parlamenti, sest niisugust põhimõttelist otsust ei saa vastu võtta Riigikogu heakskiiduta. Usun, et me keegi ei tahaks erakondade, valitsuse, parlamendi ja rahva vastandamist ning usaldamatust üksteise vastu, kuid murettekitavad tendentsid on need sellegipoolest. Üritagem siis ka alanud istungjärku kasutada selleks, et veidigi neid tendentse leevendada ja tegeleda sellega, milleks meid siia on valitud. Näidakem üles erinevate seisukohtade ja põhimõtete alusel tehtavate demokraatlike kompromisside, mitte aga leppimatuse kunsti. Austatud kolleegid! Lõpetuseks soovin kõigile "Head seadust!", sest keegi meist ei taha elada halva seaduse all. Selleks jõudu tööle! aadressil kriitikat: mis nad seal Toompeal aina jutustavad, tehku ometi midagi ka ära. Väidaksin, et demokraatliku riigi parlament on ehk raadi kõrval ainus koht riigis, kus põhitöö just rääkimine ongi. Parlament ei lao müüre, ei künna põldu ega vahenda väärtpabereid. Parlament räägib ja ta peab rääkima, aga seda rahva häälega, rahvale arusaadavas keeles ja seadustele omases vormis. Muidugi on olemas nähtused, mida võiks nimetada parlamendi mängudeks, erakondlikeks taktikateks jmt. Aga näidake mulle parlamenti, kus neid üldse ei oleks. Küll aga paneksin meile südamele, et parlamentaarne taktika ei tohiks meie puhul eralduda rahva huvides toimivast poliitilisest strateegiast, rahva huvidele vastavast tulevikunägemusest ja, mis peaasi: kõik, mis me siin teeme, peab olema lihtne ja arusaadav, nähtav ja aus.10. september 2001 Riigikogu pressitalitus Eesti, Läti ja Leedu parlamentide väliskomisjonide ühine pressiteade Tõdedes, et järgmine aasta on Balti riikide euro-atlantilistesse institutsioonidesse integreerumisel otsustav, kohtusid Eesti, Leedu ja Läti parlamentide väliskomisjonide esindajad Siguldas, et kinnitada oma solidaarsust täieliku koostöö tagamisel ühiste eesmärkide saavutamiseks välispoliitikas, eriti just julgeolekuga seotud küsimustes. Komisjonid tõdesid üksmeelselt, et liitumine Euroopa Liidu ja NATOga on kolme Balti riigi ühine eesmärk ja selle saavutamiseks jätkatakse ühiseid jõupingutusi. Tunnistades, et Venemaa jätkab katseid hoida ära Balti riikide astumist NATO liikmeks, mõistavad komisjonid hukka Venemaa ametnike äsjaseid avaldused, kus vähemuste olukorda Lätis võrreldakse vähemuste olukorraga Balkanil, ja keelduvad aktsepteerimast mis tahes tulevasi katseid hirmutada ja poliitiliselt manipuleerida etniliste vähemustega Balti riikides. NATO ja Euroopa Liidu laienemisega seoses tuleks Balti regiooni vaadelda kui kasvavate investeeringute piirkonda, mis tooksid tulevikus kaasa suuremaid sotsiaalseid, riiklikke ja rahvusvahelisi hüvesid. See näitab selgesti vajadust kaasata Eesti, Läti ja Leedu laienemise järgmisse ringi. Komisjonid pidasid Balti riikide majandusliku julgeoleku garanteerimist üheks tähtsamaks eelduseks meie peamiste poliitiliste eesmärkide – NATO ja Euroopa Liidu liikmelisuse saavutamisel. Selles suunas tegutsemisel on vaja ühiseid kooskõlastatud pingutusi, et ühendada meie energia– ja gaasisüsteemid Euroopa Liidu turuga. 07. september 2001 Riigikogu pressitalitus Riigikogu külastasid Beneluxi riikide suursaadikud NATO juures Riigikogu NATO toetusrühma esimees Liis Klaar ja liige Rein Voog kohtusid täna Beneluxi riikide suursaadikutega NATO juures. Suursaadikute visiidi eesmärk on vahetada informatsiooni NATO laienemise teemadel. Belgia Kuningriigi suursaadik Thierry de Gruben rõhutas, et NATO laienemine toimub kindlasti ning Venemaal selles vetoõigus puudub. Külalised huvitusid avaliku arvamuse seisukohtadest NATO laienemisse, pidades eriti oluliseks vähemusrahvuste suhtumist. Nii Hollandi suursaadik Nicolaas Biegman kui Belgia suursaadik Thierry de Gruben rõhutasid Balti riikide koostöö tähtsust julgeoleku- ja kaitseküsimustes, tuues näitena Beneluxi riike. Kõneldes EL ja NATO`ga ühinemisest, pidas Luksemburgi suursaadik NATO juures Jean-Jacques Kasel ohtlikuks arvamust, et kui EL`ga ühinemine annab julgeolekugarantii, siis NATO`ga liitumine pole enam vajalik. NATO ongi julgeolek, lisas ta.
Riigikaitsekomisjon kohtus Slovakkia kaitseministriga Riigikaitsekomisjoni esimees Tiit Tammsaar, komisjoni liikmed Valve Kirsipuu, Enn Tarto, Toivo Tootsen ning Riigikogu NATO toetusrühma aseesimees Kadri Jäätma kohtusid Riigikogu külastanud Slovaki Vabariigi kaitseministri Jozef Stankiga. Kohtumisel tutvustati vastastikku mõlema riigi parlamentide riigikaitsekomisjonide tööd ja anti ülevaade menetluses olevatest riigikaitsealastest eelnõudest. Jozef Stank tundis huvi, kuidas on Eestis planeeritud pikemaajalised garantiid militaarküsimuste lahendamiseks. Tiit Tammsaar teavitas kaitseministrit kevadel vastu võetud Riigikogu otsusest Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused . Kõneldi ka kaitsekulutuste suurendamisest järgmise aasta riigieelarves. Kuigi 2% SKP-st on suur summa, mõistavad kõik selle olulisust ja riigikaitseküsimustes valitseb üksmeel, kinnitas T. Tammsaar. Valve Kirsipuu küsis, kas Slovakkia noormehed lähevad meelsasti ajateenistusse. Slovakkia kaitseminister tunnistas, et kuigi ajateenistust on lühendatud üheksa kuuni, jääb patriotismi noorte seas aina vähemaks ja vähemaks. 20 % noortest otsustab alternatiivse tsiviilteenistuse kasuks, andis ta teada. Samas on Slovakkias moodustatud professionaalseid üksusi, lisas kaitseminister. Kadri Jäätma huvitus Slovakkia naiste kaitsetahtest. J. Stank andis oma vastuses teada, et Slovakkias on käimas armee feminiseerimine, positiivne diskrimineerimine naiste suhtes. Hetkel teenib armees 800 naist, nende arvu soovitakse aga suurendada 2000-ni. Jozef Stank rõhutas solidaarsuse olulisust kõigi NATO kandidaatriikide vahel. Ta kinnitas Slovakkia valmisolekut kogemuste jagamiseks ja koostööks. 04. september 2001 Riigikogu pressitalitus Peeter Kreitzbergile Et ükski kandidaat ei saanud hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete häälteenamust, ei tunnistanud Vabariigi Valimiskomisjon valituks ühtegi kandidaati. Vastavalt valimisseadusele kantakse teiseks hääletusvooruks hääletamissedelile kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi – s.o Arnold Rüütli ja Toomas Savi nimed. Teine hääletusvoor algab täna kell 16.00. 20.01.2003 20.01.2003
|
|
Riigikogu | Lossi plats 1a, 15165 Tallinn | tel +372 631 6331 | faks +372 631 6334 | riigikogu at riigikogu dot ee |
|
